seadmete valmistamiseks, sest räni muudab alumiiniumi happekindlaks. Duralumiinium Et alumiiniumi tugevamaks muuta, lisatakse talle magneesiumi, mangaani ja vaske kokku kuni 5% ja saadakse duralumiinium. Kuna alumiinium on kõige kergem metall, aga samas ka pehme, saab piisavalt kõva ja kerget duralumiiniumi kasutada lennukitööstuses. Väärismetallisulamid Neid kasutatakse ehetes, lauatarvetes, mälestusrahades jne. Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Sulamid on võrreldes puhta väärismetalliga kõvemad, kulumiskindlamad ja ka odavamad. Väärismetallisulamitest ehteid on ka minu kodus. Eriteras Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks ehk legeeritud teraseks. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse (jahutatakse aeglaselt) või karastatakse (jahutatakse kiiresti). Nii kasutatakse
duralumiinium: alumiiniumsulam, põhilisandid: Cu ja Mg, lennukiehitus (kerge) malm: raua ja süsiniku sulam, 2-5% süsinikku, pliidirauad, radiaatorid, torud invar: raua ja nikli sulam, Invarist valmistatakse väga täpsete mõõteriistade osasid amalgaam: elavhõbedasulam, hammaste plombeerimisel ehtekuld: väärismetallile kullale lisatakse tema pehmuse tõttu hõbedat või vaske, ehted ehtehõbe: väärismetall, lisandiks vask, ehted, lauahõbe 14) Väärismetallisulamid (Miks? Millest? Kus kasutatakse?) Väärismetallisulamid on nt kulla sulam hõbeda või vasega, hõbeda sulamid vasega. Võrreldes puhta väärismetalliga on nad kõvemad, kulumiskindlamad ja odavamad. Neid kasutatakse ehetes, lauatarvetes, mälestusrahades jne. 15) Mida näitab kulla/hõbeda proov? Kulla/hõbeda sisaldust Mida suurem proov, seda hinnalisem nt 583*, ta sisaldab 58,3% kulda 800* = 80% 925* = 92,5% Sulami proov on 635*
.................................9 2.2.5 Melhior............................................................................................................................................9 2.2.6 Silumiin............................................................................................................................................9 2.2.7 Duralumiinium................................................................................................................................9 2.2.8 Väärismetallisulamid.......................................................................................................................9 2.2.9 Eriteras............................................................................................................................................9 Kokkuvõtte...........................................................................................................................................10
peegeldusvõime. • Tähtsamad sulamid: • Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on kuni 2% süsinikku, peale selle muid lisandeid (P, S, Si). • Malmis on süsiniku sisaldus 2-5%. Teras on kõva ja elastne, malm aga habras. • Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga (leidub nugades kahvlites, torustikus jne). • Pronks on vase ja tina sulam. • Jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja raudesemeid, et muuta neid roostekindlaks. • Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Metallilised elemendid looduses *Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena (ehk metallidena) mitmesugustes maakides. *Maakideks nimetatakse kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid. *Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena (Nad moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid)
Metallid Metallide ehituse omapära · Metallidel on vähe väliskihi elektrone, to edit Master text styles mittemetallidel on neid rohkem. Second level · Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, Third level Fourth level mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. Fifth level · Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud selles...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
