· osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD ( tegumood ) : · isikuline · umbisikuline Umbisikuline » Kõneviisid » olevik- mida tehakse kindel- olen lihtminevik- mida tehti käskiv õpi, õppige täismin. - mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID: · oleviku ainsuse esimene pööre, mina vorm. · ma-tegevusnimi · da- tegevusnimi · tud- keksõna isikuline- nud ; v -- kesksõnad umbisikuline- tav; tud-- kesksõnad KINDEL KÕNEVIIS:
Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppi...
1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid · Kindel O-õpin LM-õpisin TM-olen õppinud EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub · Käskiv-mina vormi pole O-õpi LM-puudub TM-olgu õppinud EM-puudub · Kaudne- tunnus on -vat O-õppivat LM-puudub TM-olevat õppinud
1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid · Kindel O-õpin LM-õpisin TM-olen õppinud EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub · Käskiv-mina vormi pole O-õpi LM-puudub TM-olgu õppinud EM-puudub · Kaudne- tunnus on -vat O-õppivat LM-puudub TM-olevat õppinud
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
1. Silp Silp on kõnes esinev väikseim hääldusüksus. Igas silbis peab olema tuum. Silbi tuumaks võib olla täishäälik või täishäälikuühend. Ema: E=tuum. Silbi tuumaks ei saa olla kunagi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Peale selle silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Lendas: E,a=tuum L,d algus ja N, s lõpp Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks. Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult hääldus...
kõneviisi vormid. 26. Tegusõna käändelised vormid: ma-tegevusnimi ta-tegevusnimi Oleviku kesksõnad isikulise tunnus -v (v-kesksõna), umbisikulise tunnus -tav. Mineviku kesksõnad isikulise tunnus -nud (nud-kesksõna), umbisikulise tunnus -tud, e tud-kesksõna. 27. Eesti keele minevik jaguneb liht-, täis- ja enneminevikuks. 28. Eesti keele kõneviisid jagunevad kindlaks, tingivaks, käskivaks ja kaudseks. 29. Eesti keeles on isikuline (Joonas joonistab.) ja umbisikuline (Klassis joonistatakse.) tegumood. 30. Sõnamoodustus olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide, liitmise puhul liidetakse 2 sõnatüve. 31. Produktiivseimad omadussõnaliited: -ne, -lik, -line. Produktiivseimad nimisõnaliited: -ja, -lane, -line. 32
strateegiad ja reeglid, mille järgi seostatakse üldised suhtlusprintsiibid konkreetsete suhtlusüksustega mingis konkreetses situatsioonis. Maksiimid-keelelise käitumise juhised. Koostööprintsiip- kvantiteedimaksiim, kvaliteedimaksiim, relevantusmaksiim, meetodimaksiim. Viisakusprintsiibi juhised- taktimaksiim, aprobatsioonimaksiim, tagasihoidlkusmaksiim. Keele pragmaatilised vahendid- rõhumäärsõnad, sõnajärg, kõneviisid, intonatsioon, sünonüümide ja hinnangusõnade valik, lausetüübid, modaalsõnad.
(sidesõnad, kaassõnad, määrsõnad, hüüdsõnad) 11) Vormitasand: 14 käänet/tegusõna muutmine viies kategoorias (pööre ja arv, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik). Vormimoodustus toimub kas käänates või pöörates. Pööre on kas mitmuses või ainsuses, ehk mina, sina, tema, meie, teie, nemad. Aeg jaguneb olevikuks ja minevikuks, minevik jaguneb omakorda lihtminevikuks, täisminevikuks ning enneminevikuks. Kõneviisid on kindel, tingiv(ks), kaudne(vat), käskiv. Tegumood on kas isikuline, st poiss viskas kivi üle oja või umbisikuline, st kivi visati üle oja. Kõneliik on kas jaatav või eitav. 12) Lauseliigid: liht- ja liitlause ning nende jagunemine. Lihtlause jaguneb tavaliseks lihtlauseks, koondlauseks, lisandiga lauseks ja lühendiga lauseks. Liitlause jaguneb rindlauseks ja põimlauseks. 13) Too näiteid keeltest, mida tead veel peale inimkeele.
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -...
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
Võib peita, et autor teab, kes üldse tegija on. 2. Samuti tuleb kasutada korrektselt verbe. Osa verbe on aktiivseid, st nad annavad edasi tegevust ja nõuavad tegijat. Osa verbe aga annavad edasi sündmusi või seisundeid, millel otsest tegijat, põhjustajat ei ole. Jätab mulje, et sündmus juhtus iseenesest. 3. Tegijat võivad olla esitatud selgelt või ebaselgelt. Teine võte on varjatud hinnangute andmine grammatiliste vahendite valiku abil. 1. Eri kõneviisid seostavad kirjutaja ja lugeja või autori ja allika erinevalt. Tavalisim võte on kaudse kõneviisi kasutamine kellegi juttu refereerides. See annab lisatähenduse, mis ütleb, et refereerija ise kahtleb selles jutus. 2. Küllalt tavaline on ainult kahte võimalust sisaldav iseloomustus, kus jäetakse meelega kõrvale kõik muud võimalused. Kolmas võte on presupositsioonide ehk eelete kasutamine. Eelded on suhtleja peas olevad interpretatsioonide jne osad. 1
Morfoloogilised kategooriad Käändsõna arvukategooria liikmeid Ainsus e singular e singular Mitmus e pluural e pluural Kaksus e duaal nt mansi keeles Triaal nt tolomako keeles Pausaal mõne asja märkimiseks nt hopi keeles Morfoloogilised kategooriad Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Eesti keele kõneviisid on kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv Morfoloogilised kategooriad Aspekt on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab suhet situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel. Perfektiivne aspekt väljendab piiritletust Imperfektiivne aspekt väljendab piiritlematust Progressiivne aspekt väljendab kestvat tegevust
- seisund (nt olla kollane, näha, olemas olla) ei saa kasutada imperfektiivset aspekti - tegevus (nt nutma, jooksma) - sooritus muutused (nt läks katki), dünaamilised olukorrad (nt märkama, tajuma) - saavutus sisaldavad põhjustamist (nt näitama, lõhkuma). 30. Kõneviis ehk mood Modaalsus on kontseptuaalne valdkond. Modaliseeritud laused on eksplitsiitselt väljendatud modaalsusega. Modaliseerijad on nt partiklid, modaalverbid, grammatilised vahendid. Whaley kõneviisid: · Indikatiiv, (markeerimata) kindel kõneviis · Interrogatiiv küsimuste jaoks eraldi kõneviis, eesti keeles markeerimata · Subjunktiiv (prantsuse ja hispaania keelele omane) · Imperatiiv, direktiiv · Optatiiv, soovi väljendav Modaalsusega eksplitsiitselt väljendatavad laused on moraliseeritud laused. Modaliseerijad on nt partiklid vist, võib-olla, küllap, modaalverbid, grammatilised vahendid. 3 modaalsust: a) episteemiline, b) deontiline, c) dünaamiline
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündi...
Markeeritud vorm võib olla näiteks mitmus, kesk- ja ülivõrre. Mida keerulisem on mõiste, seda keerulisem on ka markeeritus. Eesti keeles on alus ehk subjekt markeerimata, objekt on markeeritud. Nt Jaan pesi akent. Jaan on markeerimata ning akent on markeeritud vorm. Mitmeliikmelised võivad olla grammatilises kategoorias moodustuvad opositsioonid? Iga grammatilise kategooria opositsioonid võivad olla kas binaarsed (nt ainsus ja mitmus/ arvukategooria) või mitmeliikmelised (nt kõneviisid ehk kaudne, käskiv, tingiv jne). Millised on sõna preskriptiivsed määratlused? Sõna preskriptiivsed määratlused on paus ja vahe, lahutamatus (sõnu lisatakse teiste sõnade vahele mitte sisse), üksiesinemine (vabad morfeemid ehk sõnad saavad iseseisvalt esineda, v.a artiklid millel pole tähendust), foneetilised piirid (sõna kõla osutab sellele, kus on algus ja lõpp. V.a prantsuse keeles), semantilise üksuse staatus. Mis on glossimine?
(nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 40. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine Sünteetilises väljendusviisis seotakse morfeeme sõna külge. (aglutinatsioon, fusioon, muutumine) Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu. Polüsünteetilises väljendusviisis liidetakse sõnale väga palju morfeeme. Fusioon- morfeemide piirid on hajusad. (nt murde) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust. (nt vete)
(nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 40. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine Sünteetilises väljendusviisis seotakse morfeeme sõna külge. (aglutinatsioon, fusioon, muutumine) Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu. Polüsünteetilises väljendusviisis liidetakse sõnale väga palju morfeeme. Fusioon- morfeemide piirid on hajusad. (nt murde) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust. (nt vete)
(nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 222 Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine Sünteetilises väljendusviisis seotakse morfeeme sõna külge. (aglutinatsioon, fusioon, muutumine) Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu. Polüsünteetilises väljendusviisis liidetakse sõnale väga palju morfeeme. Fusioon- morfeemide piirid on hajusad. (nt murde) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust. (nt vete)
semantiliste vm omaduste põhjal; 4) Kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (nt. Ainsus ja mitmus) 5) Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid nad kuuluvad mingi sõna juurde. Markeeritus Sõna ja grammatili morfeeme markeeritud ja osa markeerimata(loomulikud) vormid. Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid binaarsed(nt. Asinus ja mitmus) või mitmeliikmelised, nagu eestik. Kõneviisid: käskiv, kindel tingiv jne opositsioon. Määratlsu markeerimata võib tähendada kas tunnuste puudumist (ainsus algvõrre olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt. Ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses.) Kuidas määratleda sõna? 1) Paus ja vahe: suulises kõnes on pausid, kirjalikus vahe/tühik. Nt. Sk: maitea kk: ma ei tea. 2) Lahutamatus; kui paluda lisada sõnu lausesse, siis pannakse need sõnade vahele, m itte
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? ...
Sõnastiku II osa moodustab saksa-ladina-eesti tõlkesõnastik, kus leiduvad vasted ~9000 saksa märksõnale. Palju materjali sai Kullamaa ümbruse talupoegade kõnet jälgides, mistõttu on loomulik läänemurdeliste joonte ülekaal sõnastikus. Tihti on saksakeelsel märksõnal mitu eesti vastet. Arhaisme esineb sõnastikus palju. Eesti kultuuris uute mõistete tõlkimisega oli sageli hädas. Grammatika on sisult sarnane Stahli omaga samad käänded, kõneviisid, ajad. Göseken peab Stahli oma auväärseks eelkäijaks. Gösekeni üldsuunitluselt põhja grammatikas leidub läänemurde mõjusid. Gösekeni sõnastik on 17.saj mahukaim sõnavaraallikas: fraseologismid, vanasõnad, mõistatused. Tema grammatika on Stahli järel 2. trükitud põhjaeesti k grammatika, üldarvestuses 3. Tegeles UT tõlkega: käsikiri Tartu ajalooarhiivis, mis koosneb lõunaeesti- (Gutslaff) ja tallinnakeelsest tõlkest, pärineb Gösekenilt endalt
Ta toob välja kolm tasandit : 1. laste analüüs. 2. libidonaalsete objektide suhete analüüs. 3. Ülekande (transferentsi) probleem Lacan arvas, et psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast. Selline lähenemine tähendas psühhoanalüüsi alustõdede revideerimist. Ta eristab kahte rääkimisviisi: a) täiskõne kui akt ja b) tühikõne, kus rääkiv subjekt kaob erinevate kultuuris esinevate koodide keerises. Lacani arvates omavad mõlemad kõneviisid tähendust, veelgi enam -- tähenduslik on ka vaikimine kõne kestel. Patsient teadvustab kõnelemise käigus oma loo psühhoanalüütikule, kes aitab üles leida alateadvuses peituva tsenseeritud osa. Freud eristab viit võimalust seda tsenseeritud osa alateadvusest teadvusesse tuua : 1. Mälestusmärgid -- keha keel, hüsteeriline sümptom on sarnane keele struktuurile ja seda on võimalik lahti kodeerida. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
