Käänamine B osa Muutuv astmevaheldus 1. Põhikäänded Põhikäändeid on vaja selleks, et tüüpsõna põhjal (ÕS-is on sõna järel number, sealt leiad tüüpsõna, mille järgi muuta) Ainsus Mitmus Nimetav jalg ---------- Omastav jala jalgade Osastav jalga jalgu (jalgasid) Sisseütlev jalasse e jalga jalgadesse e jalusse Peakäänded Ains om - sellest saame mitm nimetava tüve + mitm tunnus jala + d Ains omastavas pole sõnal lõppe, see on tüvehäälik jalg on a- tüveline Kukk on e-tüveline Pall on i-tüveline Ains osastav siit tuleb mitm osastava tüvi ...
Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGU...
· sõnadest, mille osastav on üksnes sid-lõpuline (nt: nürisid kõige nürim) · kui kõrvuti satuksid ji (nt kurje kõige kurjem, mitte kurjim) · kui keskvõrdes on i (nt: karmim > kõige karmim) 7. Silp da lisandumine da-silp ei lisandu omadussõnadele, mis on 2-silbilised ning u-, i-lõpulised (nt: vilu: vilu: vilu; tragi: tragi: tragi; tore: toreda: toredat). 8. Eesti keele põhikäänded on ainsuse omastav ja mitmuse omastav, peakäänded on ainsuse nimetav, omastav, osastav ja sisseütlev ning mitmuse omastav, osastav ja sisseütlev. 9. Võõrsõna tunnused Võõrsõnatähed f, s, z, z: fanfaar, saslõkk Sõna alguses b, d, g: buss, duss, geel Pearõhk esisilbist tagapool: amulett, monarh Pikad täishäälikud esisilbist tagapool: pioneer, akvaarium o järgsilbis: medaljon, revisjon
35. Seosed vormide vahel. Noomeni põhi- ja peakäänded kogu vormistikus valitsevad suhteliselt kindlad kõik tüüpe haaravad seosed- on välja selgitatud vormid, mille alusel alati või enamasti moodustatakse teisi vorme selgelt formuleeritavate reeglite järgi. Põhivormid vormid, mille järgi enamikus tüüpides on võimalik moodustada kõik muud vormid. Peavormid vormid, mida kas üldse või ka ainult mõnes tüübis ei saa moodustada mingi põhivormi järgi. Noomeni põhikäänded ainsuse omastav, mitmuse omastav, mitmuse osastav (i-mitmuse käänete moodustamine) ja ainsuse osastav (t-lõpulise ainsuse osastavaga sõnadel on mitmuse omastavas tunnus te, d-lõpulise ja lõputa ainsuse osastavaga sõnadel mitmuse tunnus on de). Noomeni peakäänded ainsuse nimetav (algvorm), ainsuse osastav, ainsuse sisseütlev, mitmuse osastav, mitmuse sisseütlev. 36. Verbi põhi- ja peavormid põhivormid: ma-infinitiiv (supiin), da-infinitiiv, isikulise
annaabi.ee 
