11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tunnust ei mole 2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge, 3.Tingiv-tunnus ksi, ks 4.kaudne-tunnus vat Aegu on 2: 1.Oleviktunnus b, va, 2.Minevikk-lihtminevik, täisminevik, enneminevik: lihtminevik-tunnus si, s, i täisminevik-tunnus nud, tud enneminevik-olema liht.m, tunnus nud, tud Tegumood: 1.isikuline-isik on antud, tunnus ta.da.t.d.a 2.Umbisikuline-isikut pole. Kindel kõneviis: Olevik: Ma- õpin Sa- õpid Ta- õpib Me-õpime Te- õpite Nad- õpivad Umb- õpitakse Pöördeid on kolm: 1.me, 2.d, 3.b, vad Lihtminevik: Ma-õppisin Sa-õppisid Ta õppis Me-õppisime Te-õppisite Nad-õppisid Umb- õpiti Täisminevik: Ma-olen õppinud Sa-oled õppinud
Kindel kõneviis Olevik Lihtminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I ma loen me loeme lugesin lugesime II sa loed te loete lugesid lugesite III ta loeb nad loevad luges lugesid umbis loetakse loeti Enneminevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I olin lugenud olime lugenud olen lugenud olime lugenud II olid lugenud olite lugenud oled lugenud olete lugenud III oli lugenud olid lugenud on lugenud on lugenud umbis oli loetud on loetud Tingiv kõneviis Olevik Täisminevik
pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (4) (loete) moistate, peate, rägite, Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 3. pööre (6) loewad, tewad, söwad, sawad, moistwad, rändawad. Kindel kõneviis, olevik, eitav kõne (2) (ei loeta) Kindel kõneviis, olevik, umbisikuline tegumood (2) antakse, ööldakse. Kindel kõneviis, täisminevik, ainsuse 3. pööre (1) on ellatud Kindel kõneviis, täisminevik, mitmuse 1. pööre (1) (Me oleme lugenud) Kindel kõneviis, täisminevik, eitav kõne (1) ep olle olnud. Tingiv kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (3) ((ta) loeks) woiks, olleks, Tingiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (1) ((te) loeksite) Käskiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (5) (lugege) unnustage, hüüdke, katske, kaswatage, tehke. Käskiv kõneviis, olevik, mitmuse 2
olevik keerutame keerutatakse ta, -da, -t, -d. lihtmin. keerutasime keerutati täismin. oleme keerutanud on keerutanud ennemin. olime keerutanud oli keerutanud TINGIV KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline olevik oskaksime osataks täisminevik oleks osanud oleks osatud KAUDNE KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline olevik oskavat osatavat täisminevik olevat osanud olevat osatud KÄSKIV KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline olevik sina oska sina osataku
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus
kaastunne Aari Juhanson, MA 2009 Tenses – Tegusõna ajad • Olevik (Present) • Minevik (Past) • Tulevik (Future) • Kaudne tulevik (Future-in-the-Past) Aari Juhanson, MA 2009 Present Tenses • Lihtolevik (Present Simple / Present Indefinite) – regulaarne, korduv tegevus • Kestev olevik (Present Progressive / Present Continuous) – pooleliolev, ühes tükis tegevus • Täisminevik !!! (Present Perfect) – tehtud, *lõpetamata* tegevus • Kestev täisminevik (Present Perfect Progressive) – äsja tehtud (tagajärjed veel näha), ka veel kestev tegevus Aari Juhanson, MA 2009 Present Simple • Korduv, regulaarne tegevus: I WORK every day / each Monday / only on Wednesdays. • Üldine, tavapärane tegevus; loodusseadused / füüsika etc. reeglid: I usually DO NOT WORK in summer. She DOES NOT WORK at night
, Olev lõpp: -s, -es. Ainsusel ei Kellena? Millena?, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta? Milleta?, Kaasaütlev Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev Tegumood: isikuline ja minevik,täisminevik, umbisikuline. Kõneliik: enneminevik, lihttulevik. jaatav ja eitav. Tegumood: isikuline ja umbisikuline. Kõneliik: jaatav ja eitav
,,I used to play tennis." Past Continius (kestev minevik) was/were + ing Kasutus: When, while, as Tegevus: 1. ajutised sündmused. 2. 2 või enam tegevust ,,While i was reading, he was garding." 3. minevikus katkestatud tegevus ,,I was having a shower, when the phone rang." 4. konktreetne kellaaeg minevikus ,, I was watching TV yesterday at 5!" Present Perfect (täisminevik,olevikuaeg) have/has + III pv. Kasutus: Never, ever, already, yet, before, since, for. Tegevus: 1. tegevused alg. Minevik -> now ,,I have been a teacher for 5 years." 2. mineviku situatsiooni resultaat olevikus ,,I have lost my purse." 3. kogemused ,,Have you been in USA?" Have Gone Have Been Go Verbid: She has gone to Austria ( Ta läks Austriasse.) She has been to Austria ( Ta on käinud Austrias.) Past Perfect
-maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav eitav Aeg olevik lihtminevik täisminevik enneminevik Arv mina/meie sina/teie tema/nemad
We/you/they Do not go Do not go Present Continuous I am speaking Am not speaking Am I speaking? (kestev olevik) He/she/it is going Is not going Is he going? We/you/they are making Are not making Are you making? Present Perfect I Have asked Have not asked Have I asked? (täisminevik) He/she/it Has gone Has not gone Has she gone? We/you/they Have made Have not made Have they made? Present Perfect I have been asking Have not been asking Have I been asking? Continuous (kestev He/she/it has been going Has not been going Has he been going? täisminevik) We/you/they have been making Have not been making Have they been
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis
Past simple lihtminevik II pv (ed) did + I pv i helped Väljendab tegevust my parents minevikus yesterday last week 2 days ago Future simple lihttulevik Will + I pv i will go home Väljendab tegevust tulevikus in today tommorow next Present perfeckt Täisminevik Have has + III pv i have gone Väljendab lõpetatud tegevust home ever never before already yet
He, she -s business. PRESENT CONTINUOUS You are dancing well tonight. (kestev olevik) Am, is, are + ing PAST SIMPLE (üldminevik) He went there by car. -ed, II PAST CONTINUOUS I was reading when the phone rang. (kestev minevik) Was, were + -ing PRESENT PERFECT I have lived here since 1983. (täisminevik) I have lived here for 10 years. Have, has + -ed, III PAST PERFECT She had left when i arrived. (enneminevik) Had + -ed, III FUTURE (tulevik) I will give up smoking. Will I am going to give up smoking. Going to
PRESENT PRESENT PRESENT PRESENT PAST SIMPLE PAST PAST PERFECT PAST PERFECT SIMPLE CONTINIOUS PERFECT PERFECT CONTINUOUS SIMPLE CONTINUOUS SIMPLE CONTINUOUS Lihtolevik Kestev olevik Täisminevik Kestev Lihtminevik Kestev minevik Enneminevik Kestev täisminevik enneminevik I pv Am/is/are, I pv, Has/have, III Has/have, II pv, -ed Was/were, -ing Had, III pv Had, been, -ing -ing pv/-ed been, -ing
Look! Kestev olevik are are It´s 3 o´clock. Past Continuous was at 5 o´clock yesterday, Kestev minevik + -ing was this time on Sunday, were were when you came Present Perfect have have Today, since, for, Täisminevik + III already, yet, over, has has never, this week / month / .... Past Perfect Tegevus, mis lõppes Enneminevik had + III had enne teatud momenti või teist tegevust
Präsens olevik I põhivorm ich -e du -st er, sie, es -t wir -en ihr -t sie -en nt. fragen ich frage du fragst er fragt Präteritum lihtminevik II põhivorm nt. fragte(II pv.) - ich fragte du fragtest Perfekt täisminevik III põhivorm haben sein ich habe ich bin du hast du bist er hat +III pv er ist +III pv wir haben wir sind ihr habt ihr seid sie haben sie sind nt. ich habe gefragt, du hast gefragt er hat gefragt Plusquamperfekt enneminevik III põhivorm hat ist
elama vives viviste vivías vivirás vive vivió vivía vivirá vivimos vivimos vivíamos viviremos vivís vivisteis vivíais viviréis viven vivieron vivian vivirán PARTICIPIO -nud vorm: bailado, comido, vivido GERUNDIO -des, -mas vorm: bailando, comiendo, viviendo PRETÉRITO PERFECTO täisminevik kestev olevik he estoy has estás ha } bailado está } bailando hemos estamos habéis estáis han están umbisikuline tegumood olevikus se baila (tantsitakse), se come (süüakse), se vive (elatakse)
Leelo Tungla luuleleid Leelo Tungal ,,Kodu" Mis seal siis on üks paju, üks kustumas jõgi, üks väsinud maja, üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets kõik... Kõik. Ilmunud luulekogus "Õitsev kuristik" ning valikkogudes "Käsi on valge ja süsi on must" (2002) ja "Täisminevik" (2007) Leelo Tungal ,,Piparkoogisüda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, keerab enda kannul ajaukse lukku. Kõik jääb seljataha - kes see mullust muudaks! Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvuhus! Pipargoogiraas ta pisikeses pihus pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda! Ilmunud Leelo Tungla kogumikus "Kirjad Jõuluvanale" (2001)
PRÄSENS PRÄTERITUM PERFEKT PLUSQUAMPERFE FUTUR olevik lihtminevik täisminevik KT tulevik enneminevik Mina kirjutan Mina kirjutasin Ma olen kirjutanud Ma olin kirjutanud Ma hakkan kirjutama ICH SCHREIBE ICH SCHRIEB 1) ICH HABE 1)ICH HATTE ICH WERDE GESCHRIEBEN GESCHSRIEBEN SCHREIBEN
millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) näitab, et sõna on naissoost • Discipulus, i m – õpilane - Gen lõpp – i = II käändkond - M (maskulinum) meessoost sõna • carmen, minis n – laul, luuletus - Gen lõpp – is = III käändkond
Past Simple Lihtminevik II pv/ -ed Last, yesterday, ago ?Did + I pv (ed) In 1950 -Didn´t +I pv (ed) Past Progressive Kestev olevik Was (I, he, she, it) At that time, at 2 o´clock (Continuous) Were( we, they, you) yesterday, when I came + ING Present Perfect Täisminevik Have (I, we, they, you) This, already, since, yet, Has( he, she, it) + for, ever, never, before III pv / ed Future Simple Üldolevik Will+ I pv Tomorrow, next, soon, in (Indefinite) Nt: Who (did) helped 2056 you?
Kestev olevik THE PAST Was / were + -ing Tegevus kestis teatud hetkel minevikus. PROGRESSIVE vorm when i came, at 6 yeaterday, while Kestev minevik THE PRESENT Have / has + III pv Tegevus on toimunud enne praegust hetke. PERFECT Today, this week, this year, already, yet Täisminevik THE PAST PERFECT Had + III pv Tegevus on toimunud enne teatud hetke minevikus. Enneminevik before
tegevus, pooleli olev fikseeritud ajahetkel pooleli Tulevikus toimuv tegevus, tegevus, planeeritud olnud tegevus mis on ettekavatsetud ja/või tegevus tulevikus (Yesterday at 8, Last week planeeritud (now, this week, at the at the same time) (Tomorrow, next week) moment) Present Perfect Past Perfect Future In The Past Täisolevik Täisminevik Tulevik minevikus I Had + III põhivorm You have + III pv Would + I põhivorm We They Minevikus alanud ning enne Tingiv kõneviis, tuleviku mingit kindlat ajahetke või väljendamiseks mineviku He teist tegevust lõppenud seisukohalt She has + III pv tegevus It Minevikus alanud
ajakategooriaga seotud. Vaatlushetk on aeg, millest lähtudes tegevust vaadeldakse. Näiteks: Eile käisin ma linnas - linnaskäigust räägitakse kui möödunud sündmusest, millel pole kõnehetkega otsest seost. Olen siin linnas ennegi käinud - käimist vaadeldakse kõnehetke seisukohalt, möödunust kokkuvõtet tehes. Pöördsõna ajakategoorial on kõneviisist olenevalt erinev arv liikmeid: 1. Kindlas kõneviisis on neli aega: olevik ehk preesens, lihtminevik ehk imperfekt, täisminevik ehk perfekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. 2. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. 3. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg olevik. 39. Olevik e preesens, iseloomustus ja näited. Olevik ehk preesens on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse:
14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Põõsaga 8) Pöördsõnad Tegusõnad pöörduvad. Pöördeid on ainsuses kolm ja mitmuses kolm, kokku siis kuus. Ainsus Mitmus 1. pööre Mina Laulan 1. pööre Meie Laulame 2. pööre Sina Laulad 2. pööre Teie Laulate 3. pööre Tema Laulab 3. pööre Nemad Laulavad 9) Lihtminevik, täisminevik, enneminevik Eesti keeles on kolm minevikku. Seda, mis lähiajal toimus väljendatakse lihtminevikuga. Seda, mida on tehtud väljendatakse täisminevikuga ja, mida oli tehtud enneminevikuga. Lihtminevik Täisminevik Enneminevik Ma magasin Ma olen maganud Ma olin maganud Sa magasid Sa oled maganud Sa olid maganud Ta magas Ta on maganud Ta oli maganud
THE PAST CONTINUOUS Tegevus kestis teatud hetkel minevikus. was / were + I-ing vorm Kestev minevik when I came, at 6 yesterday, while THE PRESENT PERFECT Tegevus on toimunud enne praegust hetke. (äsja) have / has+ III pv. Täisminevik(seos olevikuga) today, this week, this year, already, yet, ever/never, before, to THE PAST PERFECT Tegevus oli toimunud enne teatud hetke minevikus. had + III pv. Enneminevik(seos minevikuga) before, after
katkestas selle. helistas.) You were eating when she came. (Sa sõid kui ta tuli.) Present Perfect - Tegevus on varem has You have seen that Täisminevik toimunud. have + movie many times. ebareeglipärane sõna (Sa oled seda filmi III vorm või -ed. enne näinud mitu korda.) Past Perfect - Mingi tegevus had + You had studied
Pöörded Ainsus 1.pöördkond Mitmus 2.pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne Eitav kõne Aeg Olevik Olevik Lihtminevik Minevik Täisminevik Enneminevik Tegumoed Isikuline Isikuline Umbisikuline Umbisikuline Kõneviis Kindel kõneviis
2. Changes happening around now. The population of the world is increasing fast. 3. Arrangements for the future. I am flying to Toronto next Friday. Negative form: We aren't (are not) working at the moment. I am not enjoying this show very much. Question form: Are they playing football in the park right now?Why is she laughing? Signal words: at the moment, now, right now, Listen!, Look! etc. PRESENT PERFECT (täisminevik) Form: have/has + past participle (3. põhivorm) Use: 1. An action in the past, where the fact, not the time, is important. I have been to England four times. 2. An action in the past that has a result now. She has lost her keys. 3. Something that began in the past and still continues now. He has been in hospital since Monday. Negative form: We haven't (have not) done our homework yet. He hasn't (has not) visited his granny since August.
III võrdluse kategooria omadussõnal ! -m - im (-em) NB! -ik- ülivõrre -em; võrde aste ma- ei ole alati tegevus tunnus. Saab eraldada liidet. Ainusue nimetavat ei eraldaa!!!! PÖÖRDSÕNA KATEGOORIA I isiku ehk pöörde kategooria pöördelõpp ainsus/mitmus II aeg 4 aega ! Olevik ( ei ole eraldamist, va kse olevikul) Lihtminevik ; si , s, i Täisminevik olema vorm olevikus+ nud kesksõna tunnus. Enneminevik olema vorm minevikus + nud kesksõna tunnus III kõneviisi kategooria 4 erinevat kõneviisi Kindlal kv ei ole tunnust eraldamiseks ! Tingivadl kv kesksöna ks tunnus Käskival kv ge, gu Kaudsel kv vat IV tegumood; 2 tegumoodi Isikuline näitab pööre, tunnust ei märgi Umbisikuline ta, t V kõne kat
tegevus. · at 6 o'clock Present Perfect A: He has spoken. · Already N: He has not spoken. · putting emphasis on the result · ever Q: Has he spoken? rõhk tulemusel Täisminevik · just · action that is still going on siiani · never Have/has + III pv toimuv tegevus · not yet · so far · action that stopped recently hiljuti
Ihr spracht D. Ihr sprächet D. Sie sprachen D. Sie sprächen D. Ich habe D gesprochen. Ich habe D gesprochen. Du hast D gesprochen. Du habest D gesprochen. Perfect Er hat D gesprochen. D ist Er habe D gesprochen. täisminevik haben/ gesprochen ― ― Wir haben D gesprochen. Wir haben D gesprochen. sein + Partizip II worden. Ihr habt D gesprochen. Ihr habet D gesprochen. Sie haben D gesprochen. Sie haben D gesprochen. Ich hatte D gesprochen
Signal words: last.. , .. ago, in 1990, yesterday + I worked. He worked. I went. He went. - I didn't work. He didn't work. I didn't go. He didn't go. ? Did I work? Did he work? Did I go? Did he go? Past Continuous ( kestev minevik) Was/ were + infinitive + -ing Signal words: while + I was working. He was working. I was going. He was going. - I wasn't working. He wasn't working. I wasn't going. He wasn't going. ? Was I working? Was he working? Was I going? Was he going? Past Perfect (täisminevik) Had + -ed / 3rd IRW Signal words: already, just, never + I had worked. He had worked. I had gone. He had gone. - I hadn't worked. He hadn't worked. I hadn't gone. He hadn't gone. ? Had I worked? Had he worked? Had I gone? Had he gone? Future (tulevik) will+ infinitive I'll work. He'll work. I won't work. He won't work. Will I work? Will he work?
5. Past Progressive Kestev minevik Was, were + I ajavorm + -ing Was, wasn't, were, weren't An ongoing activity in the past, At 7 yesterday, when (she background descriptions. came home), while, as. 6.a. Present Perfect Simple Täisminevik Have, has + III ajavorm Have, haven't, has, hasn't When the activity, which Just, never, today, this (on teinud) happened in the past, is week/month, already, so far, connected with the present
Present Continuous (kestev olevik) Be(am, is, are), kasutatakse jaatavates, + be (am, is, are) + 1.põhivorm ing eitavates ja küsilausetes. - be (am, is, are) + not+ 1.põhivorm -ing ? be (am, is, are) + 1.põhivorm ing Väljendab: Praegu toimuvat tegevust, praeguse momendi vältel toimuvat tegevust, ettekavatsetud tegevus tulevikus Spikkrisõnad: now, at the moment, at 6'clock, today Present perfect (täisminevik) Have, has kasutatakse kõikides + have, has + 3.põhivorm lausetes - have, has + not + 3.põhivorm ? have, has + 3.põhivorm Väljendab: Äsja lõppenud tegevust, täna/sel nädalal/sel kuul/sel aastal toimunud tegevust, tegevust, mida on/ei ole kunagi tehtud Spikkrisõnad: today, this week, this year, already, yet, just, never, ever, for, lately
Parajasti keegi midagi tegi. Aastaarv võib olla sees. Was/were + -ing Past Perfect Enneminevik: Olin teinud. Ma olin töötanud. Oli juhtunud enne mingit tegevust. Keegi oli midagi teinud. I/she/it/you/they + Had + -ed/III Past Perfect Continuous Perfecti kestev minevik: Olin töötanud. Olin teinud pikka aega. Keskendub sellele, et tegevus parajasti kestab, või kestis pikka aega enne mingit hetke minevikus. ... + had + been + -ing Present Perfect Simple Täisminevik: Keegi on midagi teinud. Olen teinud. Tegevus on toimunud enne praegust hetke. ... + have/has + III
Öeldis- tegusõna pöördeline vorm, väljendab tegevust või olemist. küsimused mida teen? mida teed? mida teeb? mida tehti? jne ühendtegusõna- tegusõna ja määrsõna. kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi väljendtegusüna- tegusõna ja käändsõna. murrame pead, õpin pähe, lasti jalga tulevik oleviku vormidew abil, saama-tulevik peetakse ebasobivaks. a) kui minevikus alanud tegevus jätkub praegusel hetkel, täisminevik (töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija. võib olla üks või mitu täiendit mis täpsustavad alusega v äljendatud olendi või eseme omadusi - Suur puravik on metsas. Võib puududa või olla juurdemõeldav.
INFINITIV-olevik PRÄSENS- 2. ja 3.(er, PRÄTERITUM- PERFEKT-täisminevik sie, es) ebareeglipärane lihtminevik pööre olevikus Befehlen er befiehlt befahl hat befohlen bekommen er bekommt bekam hat bekommen beschreiben er beschreibt beschrieb hat beschrieben bitten er bittet bat hat gebeten bleiben er bleibt blieb ist geblieben
umbisikulise tegumoe tunnusevariantides takse, dakse ja akse sisalduv kse. Lihtminevik Lihtminevik on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab tavaliselt seda, et tegevus eelneb kõnehetkele ja tegevust vaadeldakse tegevusega kaasa liikudes, st vaatlushetk langeb ühte sündmushetkega. Niisugusena on lihtminevik kõige tavalisem jutustamise ajavorm. Jaatavas ja eitavas kõneliigis väljendub lihtminevik erinevalt. 4 Täisminevik Täisminevik on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et sündmushetk eelneb mitteminevikulisele vaatlushetkele. Tavaliselt kasutatakse täisminevikku siis, kui kõnehetkele eelnenud tegevust vaadeldakse kõnehetke seisukohalt (oleviku minevikus), nt Näostki on näha, et oled kõvasti tööd teinud. Ent täismineviku vormi kasutatakse ka siis, kui kõnehetkele järgnevat tegevust vaadeldakse mingi veel hilisema vaatlushetke seisukohalt (tuleviku
ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud 1 kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage
3.2 nud-, tud- 3.2.3 nud-, tud- määruse rollis ...väljendavad eelnevat tegevust. Näide: Päheõpitud luuletust on hea Näide: Kõik õpitud, viskasin pikali. kuulata 3.2.1 olema + nud-, tud- 3.3 Absoluutnimetav ...verbi pöördeline vorm, täisminevik ...verbita lauselühend. ALATI 3.2.2 nud-, tud- kesksõna täiendi KOMADE VAHEL! rollis Näide: Kannel kaenlas, lill nööpaugus, Näide: Pähe õpitud luuletust on hea räändas nipernaadi ühest paigast teise. kuulata 4. Koondlause ...lihtlause, milles on 2 või rohkem rinnastusseoses(omavahel võrdset) lauseliiget. RS'es
mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu
ses. Nt vormides kosk : kose : koske Arv Ainsus, mitmus Ainsus, mitmus Pöördkonnad Puuduvad 1. pöördkond, 2. pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne, eitav kõne Jaatav kõne, eitav kõne Ajavormid Olevik, lihtminevik, Lihttulevik, olevik, lihtminevik. täisminevik, enneminevik (Olevikus ja tulevikus muutuvad sõnad vastavalt sellele, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Minevikus muutub tegusõnade lõpp selle
pööre: -me, -m *Mitmuse 2. pööre: -te, 0 *Mitmuse 3. pööre: -vad, -d *kindel kõneviis: tunnust pole * tingiv kv: -ksi, -ks *käskiv kv: -ge, -ke, -gu, 0 * kaudne kv: -vat * möönev kv: -gu, -ku *olevik: -b, -kse, -va(d), -v *lihtminevik: -si, -is, -i, -s *täisminevik: olen elanud *enneminevik: oli olnud *üldminevik: tunnus puudub *Isikuline: ei ole tunnust *Umbisikuline: -akse, -takse, -a (käi/a/kse), -d (tegel/d/i), -t, -vat, -ta (teh/ta/gu), -da *jaatav kõneliik: tunnust ei ole *eitav kõneliik: (ei, ära, pole) Lõpud: . . . . . . . Grammatilise analüüsi näpunäiteid
-mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) b) Tegusõna pöördelised vormid. Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses 1
THE PRESENT Am / Is / Are + ing Tegevus toimub rääkimise hetkel. Now, at PROGRESSIVE vorm the moment, at present Kestev olevik THE PAST PROGRESSIVE Was / Were + ing Tegevus kestis teatud hetkel minevikus. Kestev minevik Vorm when I came, at 6 yesterday, while THE PRESENT PERFECT Have / has + III pv. Tegevus on toimunud enne praegust hetke. Täisminevik Today, this week, this year, already, yet. THE PAST PERFECT Had + III pv. Tegevus oli toimunud enne teatud hetke Enneminevik minevikus. before
Naabrinaisel olevat olnud 10 kassi. Tunnuseks on vat. · Möönev KV /Möönma- nõustuma, järele andes tunnistama/ - arenenud käskiva KV 3.pöörde vormist, mis laienenud kõikidele pöördevormidele; Olgu ta pealegi varem rumalusi teinud, nüüd on kõik korras. Ajad: · Olevik öeldu kehtib kõnehetkel. ( Me õpime ajavorme) · Lihtminevik välj. midagi, mis toimunud enne kõnehetke ja pole olevikuga seotud. ( Nad matkasid sel suvel Lõuna-Eestis.) · Täisminevik välj. seost oleviku ja mineviku vahel, näitab, et mineviku tegevus võib olevikus jätkuda. (Ma olen selles koolis töötanud üle 25 aasta.) · Enneminevik väljendab a) tegevuse eelnemist mingile teisele tegevusele (Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud) b) olekut minevikus (ta oli varem oma naisesse väga armunud) c) enne kõne- või kirjutamishetke lõppenud tegevuse tulemust (ta oli märgatavalt kõhnunud). Kõne liik:
(Ma parasjagu läksin kooli, when you saw him? at 6 o'clock last Saturday kui sa mind nägid.) ex: You were going. ex: He was not going. 2) What were they doing? When mother came Present Perfect have + III /-ed Have not + III /-ed 1) Has she gone to already (neg., inter. = yet) (Täisminevik: Ma olen he, she, it } has + III /-ed he, she, it } has not + III Mexico? never/ever käinud koolis) /-ed 2) Where have you been? for since today ex: I have gone to Paris. this morning/afternoon
At half past eight At noon lõuna At night - õhtul At midnight keskööl At midnight on Tuesday At the beginning of the year Nimetav I mina You sina He - tema (mees) She tema (naine) It see We meie They nemad Omastav My minu Your sinu, teie (oma) His- tema (oma) Her tema (oma) Its selle Our- meie (oma) Their nende Osastav Me mind You sind Him teda Her teda It seda Us meid Them neid The present perfect - täisminevik moodustumine: Have/has + past participle (3. Põhivorm) Kasutatakse: 1. Äsja lõppenud tegevuse või just praegu toimunud sündmuse puhul. Sageli kasutatakse sellises lauses sõna just. NÄIDE: I have finished my homework. I can go out now. 2. Täna / sellel nädalal / sellel kuul toimunud tegevuse või sündmuse puhul. NÄIDE: He has been on duty twice this week. 3. Rääkides sellest, mida keegi on või ei ole oma elus teinud. Sageli kasutatakse
Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30 TEGUSÕNA 31 Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37 Tulevik 39 Tähtsamad ebareeglipärased tegusõnad 40 Käskiv kõneviis 42 Passiiv 42 Modaalverbid 43 EESSÕNA 44
annaabi.ee 
