(lk. 47) Kogemusel pole mingit eetilist väärtust- nõnda nimetavad inimesed vaid oma eksimusi. (lk. 47) Olla armunud, see tähendab tõusta iseendast kõrgemale. (lk. 54) Kui inimene mõne absoluutse lollusega hakkama saab, siis sünnib see ikka kõige õilsamatel ajenditel. (lk. 59) Abielu põhiline miinus seisneb selles, et ta muudab inimese ebaisekaks. Kuid ebaisekad inimesed on ilmetud, neil puudub isikupära. On aga siiski loomusi, keda abielu komplitseeritumaks muudab. Need säilitavad oma isiksuse ja omandavad lisaks sellele mitu uut ego. (lk. 60) Igal kogemusel on oma väärtus. (lk. 60) Põhjuseks, miks meile meeldib teistest inimestest nii hästi mõelda, on see, et me kõik iseenda pärast kardame. Optimismi aluseks on lihtsalt hirm. (lk. 60) Kui me oleme õnnelikud, siis me oleme alati head, siis me pole mitte alati õnnelikud. (lk. 63) Hea olla tähendab olla kooskõlas iseendaga. (lk. 63) Naised annavad meestele nende elukulla. (lk. 64)
Elektrimajandus 10-ne aasta pärast Elektrimajanduse tulevikuvisioonid ja vajadused on tänaseks kardinaalselt muutunud võrreldes möödunud dekaadi keskpaigaga EL liitumisega on tõstatunud rida võimalusi, nõudeid ja piiranguid, edasi on arenenud elektri tootmise tehnoloogiad. Tänaseks on elektrimajanduse planeerimine muutunud tehnoloogiakesksest looduskeskkonna keskseks. Samuti on muutunud arengutempo, kus elektrimajanduse planeerimine pikemaks ajaperioodiks on muutunud järjest komplitseeritumaks, seda eriti peatselt avaneva elektrituru valguses. Sel põhjusel ongi elektrimajanduse arengukava kirjeldatav protsessina, kus reaalselt planeeritakse tegevusi vaid kolmeks aastaks, tuues siiski ära ka hetkeolukorrast lähtuva parima võimaliku tee kümne aasta perspektiivis. Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 strateegiliseks eesmärgiks on tagada turumajanduse tingimustes Eesti rahvusliku elektrisüsteemi optimaalne funktsioneerimine
1883.a. sõitis Strindberg koos perega Prantsusmaale. Srindberg viibis mitmel korral erinevates riikides (Prantsusmaa, veits, Saksamaa, Taani). Tegemist oli siiski vabatahtliku emigratsiooniga. Kohamuutus tõi kaasa muutused ka loomingus. Esiplaanile tõusis individualism, ta pöördus konkreetselt naturalismi poole, esitas oma teostes nn sugude sõja teooriat - naine on läbinisti paha, kaalutlev. Kui ta oma esimestes teostes suhtus pooldavalt naistesse, siis mida komplitseeritumaks muutusid tema enda abielud, seda vaenulikumaks muutus tema suhtumine naistesse.1887.a. ilmus draama "Isa", mida on peetud Ibseni "Nukukodu" paroodiaks, kannatajaks on selles teoses mees. "Isa" oli planeeritud triloogia esimese näidendina. Valmis ainult teine osa "Kamraadid"(1886). "Isa" etendus leidis kriitikute hulgas head vastuvõttu, kuid publik oli näidendist sokeeritud.1888.a. novembris rajas S. Kopenhagenis eksperimentaalteatri, kus otsustas lavastada ainult oma näidendeid. 2
huvid, koolitööd jäid tahaplaanile. Kuna patsient on väga auahne, siis kulutas ta oma aja joonistamisele, talle ei meeldinud, et keegi temast paremini joonistas. Klassikaaslastega läbisaamine patsiendi enda sõnul hea, kuid ema väitis vastupidist, sest sõbrad olid tegelikult 2-4 aastat vanemad koolikaaslased. Peale kooli kas siis hulkus sõpradega või oli metsas ja joonistas. Hilisem kooliiga muutus komplitseeritumaks. Eelpool sai juba mainitud, et halvaks muutus see kolimise tõttu. Ei saaks öelda, et tüdruk rumal on, ema sõnul on patsient laisk ja lihtsalt ei viitsinud oma koolitöödega tegeleda. Samas, patsient väidab jällegi, et ta lihtslat ei oska, ema ei aita ja nii see läkski. Iseseisvus ja enesega hakkamasaamine. Eneseteenendus pole patsiendil kunagi hea olnud. Patsient ei korista enda järelt mitte midagi ära. Alul tegi seda ema, kuid kui ta palus, et ka tüdruk midagi teeks, siis selle
SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: - spinaalmotoorikat, mis teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena - kõrgemat motoorikat, mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED Inimesel saavutas liikumisfunktsioon suurima keerukuse seoses järgmiste asjaoludega: · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: - KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega - tugipind on suhteliselt väike - alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega · Toimus esijäsemete (ülajäsemete) spetsialiseerumine töö- ja teiste koordineeritud ja täpsete liigutuste sooritamiseks · Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks (kõneks) KÕNE JUHTIMINE Motokorteks (juhib kõnemotoorikaga seotud lihaseid) Broca kõnekeskus (juhib kõnemotoorikat motokorteksi kaudu)
grammatiline) tähendus. Luule juurde minnes me avastame, et: 1. Kõnetasandi iga element võib olla tõstetud tähendusliku astmesse. 2. Ükskõik missugused formaalsed elemendid keeles võivad omandada semantilise iseloomu, leides endale lisatähendusi. Niisiis, mõned teksti koormavad lisakitsendused sunnivad meid teda tajuma kui luulet. Aga piisab sellest, et me arvame antud teksti poeetiliste hulka, kui tähenduslike elementide arv temas omandab võime kasvada. Ühtlasi muutub komplitseeritumaks mitte ainult elementide kvantiteet, vaid ka nende kombinatsioonide süsteem. F. de Saussure ütles, et kogu keele struktuur redutseerub sarnasuste ja erinevuste mehhanismiks. Luules omandab see printsiip palju universaalsema iseloomu: elemendid, mis ühiskeeles on omavahel seostamata, kuuludes eri struktuuridesse või koguni eri struktuuritasandeile, osutuvad luuletekstis kõrvutatuiks või vastandatuiks. Elementide
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused. USA teadlase S. L. Washburni (1978) väitel peetaks hominiidide evolutsiooni kohta kogutud andmete hulka enam kui piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga
Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: spinaalmotoorikat teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena kõrgemat motoorikat - mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: *KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega *tugipind on suhteliselt väike *alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega · Toimus esijäsemete spetsialiseerumine töö- ja teiste koordineeritud ja täpsete liigutuste sooritamiseks · Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks KÕNE JUHTIMINE Motokorteks Broca kõnekeskus (juhib kõnemotoorikat motokorteksi kaudu) Wernicke kõnekeskus (interpreteerib kuuldud sõnu)
et põhilised andmed jääksid korrektselt seotuks, et oleks tagatud refereeritav terviklikkus. Andmete normalisatsioon Normalisatsioon on tehnika, mille tulemusena väheneb võimalus andmete uuendamisel anomaaliate tekkeks. Põhiliselt on tegu üleliigse info minimeerimisel andmebaaside ülesehituses. Normaliseeritud andmebaaside ülesehitus üldiselt võimaldab kiirendada andmete uuendamist aga see võib muuta päringu töötlemise oluliselt komplitseeritumaks. Eelarvestamise andmebaas Eelarvestamiseks on vaja andmesisendeid mitmest erinevast kohast. Võime integreerida vajalik info eelarvestuse protsessi oleks eelarvestamise ajal väga kasulik ning aega kokku hoidev võimalus. Selleks peab olema andmebaas või hulk andmebaase, mis üksikuna võttes oleksid väga spetsiifilised aga üldiselt võttes väga universaalsed. Andmebaasi aluseks on info jagamine andmebaasi kindlate koodide alusel.
vormist, tavaliselt on selleks osaline otsustus. Sealjuures võib lähteotsustus olla tunnistatud kehtivaks või mittekehtivaks. Võtame järgneva arutluse tarvis indikaatorotsustuseks abstraktse otsustuse: Mõni K ei ole L, ja tunnistame selle kehtivaks. Soovikorral võib mõelda abstraktsete sümbolite "K" asemele, näiteks, "kägu" ja "L" asemele - "laulev", kuid edasise arutluse jaoks ei ole sellel asendusel mingit tähtsust. Järgnevalt jälgime järjest komplitseeritumaks muutuvaid juhtumeid otsustuse tõeväärtuse loogilisel määratlemisel. 1. juhtum on otsustuste vastasolekutest tuletatav ja see on loogilise ruudu juures juba käsitletud. 2. juhtum. Terminid on samad K ja L, kuid nad on paigutatud vastupidiselt indikaatorotsustusele, näiteks, Kõik L on K. Sellisel korral teostatakse ümberpööramine ja tulemuseks on: Mõni K on L, ja seejärel loogilise ruudu abil tehakse kindlaks, et selle otsustuse tõeväärtus on määramatu. 3. juhtum
üldiselt, iga eriolukorra jaoks täiendatakse seda juba vastavalt spetsiifilistele vajadustele. Sotsiaalturunduse kontekstis mõistetakse 4P aspekte järgmiselt: Toode/Product Sotsiaalturunduses võib toode olla mittemateriaalne (intangible). Selleks võib olla uskumus, hoiak või käitumine (helkuri kasutamine), mitte-käitumine (ei astu juhuslikku vahekorda ilma kaitsevahenditeta. Tootekontseptsiooni koostamine kujuneb sellisel juhul märksa komplitseeritumaks kui nt. plekieemaldaja puhul.Inimesed peavad tunnetama probleemi ning nõustuma, et lahendus sellele on nende endi muutumine suhtumise või käitumise osas. Sageli ei tunneta just sihtrühm probleemi ning sellest tulenevalt ei jõua ka turundatav toode (muutunud käitumine või hoiak) nende teadvusesse. Sageli on see sotsiaalkampaaniate läbikukkumise põhjuseks. Toode võib olla ka reaalne (tangible) nt. kondoom, vaktsiin,suitsuandur,
modelleeritud inimnäod. Barokkmaalile iseloomulik pidulikkus on Rembrandti pintsli all omandanud uudse soojuse ja hingestatuse. Nagu «Danae» puhul, otsis Rembrandt ka teistes töödes tingimata oma isikupärast ja originaalset lahendust. Igasugune kordav ja järeleaimav lähenemine kunstile oli talle põhiliselt võõras. Kuid tema maalialased eksperimendid ja püüe iga teost lahendada võimalikult uudselt ei leidnud publiku hulgas kaugeltki alati hindamist ja mõistmist. Tema komplitseeritumaks muutuv kunstiliste probleemide asetus viis ta laiast publikust järjest rohkem eemale. Lõhe tellijate maitse ja Rembrandti loominguliste taotluste vahel tuli esmakordselt teravamalt ilmsiks seoses suureformaadilise grupiportreega, mida tuntakse nimetuse all «Öine vahtkond». Pärast selle nii rohkelt arusaamatusi tekitanud maali valmimist pidurdus Rembrandti kuulsuse kasv oma kaasaegsete keskel ja tema teoste populaarsus hakkas vähenema
ning tiigipõhjade süstemaatilises töötlemises kloor või kustutamata lubjaga. PILET 5. 1) Kala nakatumise teed, septitseemia mõiste Infektsioon ehk nakkushaigusteks kitsamas tähenduses loetakse haigusi, mille tekitajaiks on viirused, bakterid ja seened. Esineb aga ka viirushaigusi, kus sekundaarsete haigustekitajatena osalevad bakterid, muutes haiguse komplitseeritumaks. 2)Angerjate stomatopapillomatoos Angerjate lõugadel ,harvem teistes kehapiirkondades,võivad areneda omapärased näsataolised kurrulised moodustised, mida nende väliskuju tõttu on võrreldud lillkapsaga(foto8). Algul on nad valged, hiljem muutuvad pruunikaks.Eriti tumedaks muutuvad nad kala selgmisel poolel . Tegemist on epiteelkoe kasvajaliste vohanditega,mida toetab sidekoeline strooma
piirkulu meetodil, inflatsiooni mõju on neutraliseeritud, st inflatsioon puudub, mõjutab kõiki kulutegureid võrdselt või tema mõju on juba arvesse võetud ja KMK- analüüsi algandmetes kajastatud, raha ajaväärtust ja riske ignoreeritakse. (Alver & Reinberg, 2002, lk 98-99) KMK-analüüs muutub kaubanomenklatuuri laienemisega komplitseeritumaks. Kaubaühiku kaalutud keskmine piirkasum leitakse teades toodete müügitulu ja muutuvkulusid ning toodete planeeritud struktuuri. Jagades ettevõtte püsikulud kaubaühiku keskmise piirkasumiga arvutatakse kaubaühikute kogus ja jaotatakse vastavalt toodete struktuurile. (ibid., lk 118) Üks levinumaid hinnakujunduse viise on kulupõhine hinnakujundamine. Ettevõtja
sobivuse ja proportsionaalsuse kohta. · Seaduste muutmise ettepanekutes ei suudeta piisavalt tuvastada kõiki süstemaatilisi seoseid, mida muudatus tegelikkuses kaasa toob. Seetõttu saavad võimalikuks mitmeti mõistetavad seadusesätted ja ka lüngad seadustes. · Seadusandlus on tervikuna muutunud märgatavalt komplitseeritumaks, seaduste keel ja sätete sõnastus erialaseks ja keerukaks. Uueks probleemiks on kujunenud rohked seosed teiste seadustega (nt telekommunikatsiooniseadus, riigihangete seadus). · Õigusloomes on probleemiks seaduste mittepiisav regulatiivsus ja volitusnormide rohkus. Volitusnormide rohkusega käib kaasas kohati liialdatud optimism, et seaduse jõustumise ajaks on vastu võetud ka kõik rakendusmäärused. 1
Millal on selline kõrvalekalle õigustatud? Millistes tingimustes on tugevam ratsionaalne ja millistes tingimustes intuitiivne lähenemine otsusele? Kuna objektiivse reaalsuse tunnetamine ei saa olla absoluutne, siis toimub otsustamine alati suurema või väiksema määramatuse tingimustes ja otsuse ratsionaalsus ei saa samuti olla absoluutne. Ühiskondlikud suhted (ka uhiskonna ja looduse vahekord) muutuvad arengu käigus uha komplitseeritumaks ja vastuolulisemaks, mistõttu muutub uha raskemaks ka nende adekvaatne tunnetamine.Sellest aspektist on raske rääkida otsuste ratsionaalsuse uldisest kasvust ajaloolise arengu käigus. Hoolimata informeerituse ja teadmiste (haridustaseme) kasvust võib karta hoopiski ratsionaalsuse uldist vähenemist kõigi uhiskondlike
Kui raha oli seotud kullaga, ei olnud rahahulga mõõtmine keeruline, sest raha oli ringluses enam-vähem samapalju kui riigis oli kulda. Kuna aga ringluses olev kullahulk ei allunud riigikontrollile, siis on võimatu rääkida ka selle aja toimivast rahapoliitikast ja rahapakkumisest. Põhjuseks on uute kullakaevanduste tekkimine ja kulla täiendav juurdevool riiki. Kui kaupraha asendub paberrahaga, millele peagi lisanduvad rahaalternatiivid, siis muutub asi rahamõõtmine komplitseeritumaks. Põhjuseks on see et mitmeid rahaalternatiive on võimalik väga kiiresti rahaks vahetada, see aga muudab piiri raha ja rahaasendajate vahel suhteliselt olematuks. Pärisrahast eristab alternatiivraha peamiselt see, et teda ei saa kasutada üldise maksevahendina. Raha mõõtmiseks on rakendatud rahvusvahelised rahamõõdud ehk kolm peamist mõõtu. Esimeseks mõõduks on M1, mis hõlmab kõige likviidsemat vara, mis täidab raha funktsioone. M1 = sularaha + nõudehoiused, selle mõõdu
vajalikud aeratsiooniseadmed, vahetiigid või basseinid, kus vee gaasireziim normaliseeruks. INFEKTSIOONHAIGUSED e NAKKUSHAIGUSED Kala nakatumise teed , septitseemia mõiste. Infektsioon ehk nakkushaigusteks kitsamas tähenduses loetakse haigusi, mille tekitajaiks on viirused, bakterid ja seened. Esineb aga ka viirushaigusi, kus sekundaar sete haigustekitajatena osalevad bakterid, muutes haiguse komplitseeritumaks. Viirushaigused · Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) Lõhelaste viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) VHS on tiigikalakasvandustes üks ohtlikumaid vikerforellide haigusi. Kalade vedudega on haigus levinud paljudesse riikidesse nii Euroopas kui ka Ameerikas. VHSi virionid on 180240 nm pikad, sõrmja või kuulja kujuga ja sisaldavad RNAd.
kohta. Ühikuks on KeV/m Laetud osaksete lineaarne energia ülekanne (L) on energia ja pikkuse muutuse jagatis dE/dl, kus dE on kindla energiaga laetud osakese poolt dl pikkuse distantsi läbimisel keskkonda paigutatud keskmine energia L=dE/dl Kui meil oleks tegemist monoenergeetiliste osakestega, siis oleks nende tee ühesugune ja LETil oleks praktiline tähendus. Tegelikult koosnevad kiirgused laiast spektrist erineva energiaga osakestest, mis teeb asjad komplitseeritumaks. Arvestada võib nii teekonna keskmise (teekond jagatakse võrdsetesse osadesse, arvutatakse energiahulk iga lõigu kohta ja leitakse keskmine energia) kui ka energia keskmise järgi Tüüpilised LET väärtused Kiirgus LET.,KeV/μm 60-Co γ-kiirgus 0,2 250 kV rö-kiirgus 2,0 10-MeV prootonid 4,7 150 MeV prootonid 0,5
nõrgad ning paljudes punktides võib esineda mitmetimõistetavust. Eelnõu tegeleb eelkõige diskrimineerimisjuhtude kaotamisega ühiskondlikus elus, eriti mis puudutab erinevast soost töötajate võrdeid õigusi. Perekonnaelu jäetakse rahule ning sealsed võimalikud stereotüüpsed soorollid võrdõiguslikkuse seaduse eelnõud otseselt ei huvita. Ilmselt on see ka mõistlik mitmel põhjusel teeks see seaduse vastuvõtmise kindlasti komplitseeritumaks vastuseisu tõttu ühiskonnas; samuti tundub praeguse riigikorralduse üheks juhtmõtteks olevat võimalikult vähene sekkumine indiviidide eraellu, s.h. pereellu. Vast on võrdõiguslikkuse seaduse lähenemine "pehme" püüe ühiskonnas levinud stereotüüpide kõigutamise abil 31 mõjutada ka perekonnasiseseid naiste-meeste stereotüüpseid soorolle. Kindlasti
4P mudel on piisav kehtimaks üldiselt, iga eriolukorra jaoks täiendatakse seda juba vastavalt spetsiifilistele vajadustele. Sotsiaalturunduse kontekstis mõistetakse 4P aspekte järgmiselt: Toode/Product Sotsiaalturunduses võib toode olla mittemateriaalne (intangible). Selleks võib olla uskumus, hoiak või käitumine (helkuri kasutamine), mitte-käitumine (ei astu juhuslikku vahekorda ilma kaitsevahenditeta. Tootekontseptsiooni koostamine kujuneb sellisel juhul märksa komplitseeritumaks kui nt. plekieemaldaja puhul.Inimesed peavad tunnetama probleemi ning nõustuma, et lahendus sellele on nende endi muutumine suhtumise või käitumise osas. Sageli ei tunneta just sihtrühm probleemi ning sellest tulenevalt ei jõua ka turundatav toode (muutunud käitumine või hoiak) nende teadvusesse. Sageli on see sotsiaalkampaaniate läbikukkumise põhjuseks. Toode võib olla ka reaalne (tangible) nt. kondoom, vaktsiin,suitsuandur, kuid ka
kui madalam tase on rahuldatud.68 Maslow' teooria on toimiv sotsiaalsetes süsteemides tervikuna, keskmiste näitajatena, mitte aga indiviidide lõikes, kelle vajaduste hierarhia võib olla väga erinev. Näiteks osadel inimestel on olulisel kohal materiaalsed vajadused, teistel domineerimisvajadus, kolmandatel eneseteostusvajadus jne. Vajaduste hierarhia on erinev ka eri riikides ja rahvustel, mis muudab vajaduste hierarhia arvestamise globaliseeruvas ettevõtluses veelgi komplitseeritumaks. Douglas McGregor (1906 1964) on Maslow' vajaduste teooria propageerija ja edasiarendaja ning X ja Y teooria autor. Ta eristab kahte peamist tüüpi juhte, kellel on töötajatest erinevad tõekspidamised. Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid juhtimisstiilid ja võtted. Ühed juhid arvavad, et inimesed on X-tüüpi, kes ei taha töötada ning neid on vaja seetõttu pidevalt kontrollida, tööle sundida ja karistada
suunamist püstitatud eesmärgi teenistusse ning tegutsemist vastavuses väliskeskkonna tingimustega, mis otsuste ettevalmistamise ajal ning otsustamise momendil on sageli ainult ligikaudu ennustatavad. - Välised põhjused tulenevad majandustegevuse väliskeskkonnast (kultuurilistest, poliitilistest, õiguslikest, sotsiaalsetest, looduslikest tingimustest). Väliskeskkond muutub olemuselt üha komplitseeritumaks ja otsuse teostamise lõpptulemuse suhtes üha mõjukamaks. Väliskeskkonna mõju arvestamise nõue muudab majanduslike juhtimisotsuste analüütilise põhistamise keerukamaks mitte ainult arvestatava info hulga ja mitmekesisuse suurenemise tõttu. Ühiskonna ja looduskeskkonna vastastikused mõjud majandusega on sageli isegi kvalitatiivselt raskesti
5. PUISTUTE KÜPSUSVANUS JA RAIERING Juba 18. sajandil küsiti: kui kaua tuleb metsa kasvatada, enne kui puud raiuda ja puit realiseerida? Vastuse saamiseks kulus peaaegu sajand, sest lahenduse leidmine oli sageli seotud mitmesuguste nüanssidega. Lahendus on lihtsam, kui vaadata toodanguna ainult puitu ja sellest saadavat tulu. Käesoleval ajal väärtustatakse üha enam ka metsa mittepuidulisi hüvesid ja vastuse leidmine osutub komplitseeritumaks. See näitab, et küpsusvanus sõltub metsa majandaja (inimese, ühiskonna) soovidest ja eesmärkidest. Sõltuvalt sellest, millised need on ja millised on soovidele vastavad operatsionaalsed eesmärgid, tuleb leida ka optimaalne raievanus. Küpsusvanuse valik on probleem, mille juures arvestatakse nii bioloogilisi kui majanduslikke seoseid pikas perspektiivis. Raieringi pikkuse valik sõltub ka varem tehtud (või tegemata jäetud) otsustest. Otsust
hindamine kui tunnetustegevuse element (tunnetusprotsessi osa); hindamine kui välise juhtimissüsteemi element. Hindamine tunnetustegevuse elemendina tähendab, et tunnetustegevusega kaasneb alati ka hinnanguline tegevus, kusjuures hinnangute aluseks on subjekti vajadused, huvid, püüdlused, hoiakud jms (s.t väärtused). Kui vastsündinu teadvustamata hinnangulise reageeringu aluseks on kaasasündinud vajadused (bioloogilised tarbed), siis mida enam kogub inimene kogemusi, seda komplitseeritumaks muutub ka tunnetusprotsessis hindamise alus (kriteerium). Kasvatus kui inimese sihipärane mõjutamine on võimalik vaid siis ja ainult sedavõrd, kuivõrd toimub sisemises hinnangulises tegevuses muutus. Seega on kasvatusprotsessis vajalik välise mõjutamise kaudu sisemine muutumine. Mis on hindamise kui s i s e m i s e regulatsioonimehhanismi elemendi ülesanded, s.t tema funktsioonid tunnetustegevuses? Teadlased nimetavad erinevaid funktsioone. Võttes aga
annaabi.ee 
