kõhulahtisus, polüuuria (suurem uriini hulk), diureetikumravi, verekaotus, põletus (vedelik aurub). ulatuslikud tursed (anasarka, astsiit). Hüpovoleemia (ei küsi): Isotooniline hüpovoleemia- kaotatud on nii vett kui Na (kõhulahtisus) Hüpotooniline- palju Na kadunud ja vett, kuid vesi on asendatud, Na mitte. Hüpernatreemiline- kaotatud nii vesi kui Na, kuid Na on asendatud, või on kaotus ebavõrdne- vett proportsionaalselt rohkem kui Na. Kompensatoorsed mehhanismid: Vasokonstriktsioon- et hoida vererõhk normi piires. (Arterid, seinas on lihased). Noradrenaliin. Vereringe tsentralisatsioon Uriini tekke pidurdumine (sõltub arteriaalsest rõhust). RAASi käivitumine Kui kompensatoorsed mehhanismid ei suuda olukorda kontrollida, siis järgnevad neuroloogilised nähud- segasus, ärritavus, teadvushäired kuni koomani. Neg. Veebilanss. Dehüdratatsiooni tunnused: Janu Oliguuria
elastsuse kadumine ATP toimel. Enneagsetel vastsündinutel ei teki kangestust. 3. Koolnulaigud LIVORES MORTIS Vere allseiskus et hüpostaas. 4. Pealesurmne verehüübimine Veri hüübib. Hüübed tekivad peamiselt südames ja suurte veenide valendikes. 5. Silma sarvkesta hägustumine Vedelik aurustub ja sarvkest muutub kuivaks. 6. Koolnulaotus: autolüüs ja roiskumine KOMPENSATOORSED, KOHUSTUMUSLIKUD JA REGENERATIIVASE PROTSESSID Haiguse korral püüab organismsäilitada oma homöostaasi. Selleks lülitatakse sisse kompensatoorsed mehhanismid: hüpertoofia, atroofia, regeneratsioon. Kompensatsioon= haiguste puhul tekkinud struktuursete ja funktsionaalsete kahjustuste hüvitamine kompensatoorsete protsesside abil. HÜPERTROOFIA hypertrophia Koe või elundi mahu suurenemine põhikoe (elundi põhifunktsioonist osavõtvate ehk parenhüümi) rakkude arvel
KORDAMINE KARDIOVASKULAARSÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIMID 1. Mida kujutab endast südamepuudulikkus ja milleni see viib? Süda ei suuda varustada kõiki organeid piisava hulga verega. Südame pumbafunktsiooni nõrgenemine viib kudede hüpoksiani ja elundite düsfunktsioonini. 2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused? Põhjusteks on südameisheemiatõbi, arteriaalne hüpotensioon, aordi- mitraalklapi rikked, mitteisheemilised südamehaigused. 3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas? * löögisageduse tõstmisega * veresoonte kontraheerumisega * müokardi rakkude kasvu kiirenemisega 4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks? Parandada elulemust, sümptomite ja füüsilise koormuse taluvust. * Vähendada südame järelkoormust. * Vähendada südame eelkoormust. 5. Milliseid ravimeid kasutatakse südamepuudulikkuse ravis ja mida need ravimid antud
Meeleoluhäired- depressioon (pikaajaline masendus) Maniakaal- depressiivne seisund (ebaloomulik lõbusus vaheldub depressiooniga ja vastupidi) Skisofreenia- luulud, paranoia, hallutsinatsioonid. Isiksuse häired (ei ole haige aga pole ka terve) 15. Mis on gerontoloogia? Vananemisteadus, mis uurib organismide vananemise põhjusi ja mehhanisme. 16. Mis toimub arengus vanaduses? Gerontogeneesi ajal ainevahetus langeb, selle mehhanism vabaneb. Vanaduses toimuvad adaptatiivsed ja kompensatoorsed protsessid (kergendavad, hõlbustavad vananemise protsessi). Pidurdusprotsessid vähenevad, suureneb inertsus(tahavad palju rääkida), kaotatakse varasemaga võrreldes kiiruses ja ladususes, väheneb nn voolav intelligentsus. • Ei pea paika ütlus: “Mida vanem, seda lollim” • Suureneb kristalliseerunud intelligentsus • Komplekssetel elualadel võivad tulemused paraneda, elutarkus • Ei pea paika arvamus, et vanemad inimesed on õnnetumad ja üksildasemad.
* hüperlipideemia (vereplasma kolesteroolisisaldus suureneb); * hüperkaleemia on kaaliumi säästvate preparaatide olulisemad puudused. 1.TIASIIDID. Esindajad: Hüdroklorotiasiid, indapamiid Need on mduka tugevusega preparaadid, mis toimivad distaalsete neerutorukeste algusosas pärssides naatriumi ja kloriidi ioonide resorbtsiooni. Pärast esialgset naatriumi ja vee kaotust, südame minutimahu vähenemist, aktiveeruvad kompensatoorsed mehhanismid, mistõttu edasine naatriumikadu on välditud ning organismi naatriumisisaldus püsib veidi madalamal tasemel kui enne diureetikumide tarvitamist. Diureetikumide esialgsele toimele järgneb sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine ning vedeliku ja naatriumi kaotus viib RENIIN-ANGIOTENSIINI SÜSTEEMI aktiveerumisele just angiotensiin II produktsiooni suurenemisele. Esialgsele ekstratsellulaarse vedeliku mahu vähenemisele järgneb plasma ja vere mahu mõningane suurenemine.
Kolmas etapp on suhtlemiskeele kujunemise tasand, mis tekib lapsel umbes 2 aastaga. Sel ajal teeb laps vigu ja need vead on enamasti esimesest keelest sõltuvad. Neljanda etapina tekib mõtlemiskeele oskus – ehk siis laps on olnud keelekeskkonnas 4-5 aastat ja siis teeb ka vigu vähem. Oluline on teada millal laps läks teise keelekeskkonda ja kas seal oli ka emakeelseid lapsi kellega võis laps suhelda oma emakeeles ja ei pruukinud keelt omandada nii palju. Kompensatoorsed strateegijad ehk kui sõnu on veel vähe sisi mis võimalused on lapsel. Näiteks hakkab laps kasutama üldisemaid sõnu. Ta ei suuda leida paremat sõna ja selline tunnus on ka ükskeelsel kõnearengupuudega lapsel. Laps võib kasutada selgitavaid näiteid sõna asemel, luua uusi sõnu, teha emakeelest otsetõlke või kasutab koodivahetust ehk siis vahetab kaks keelt omavahel. Laps võib omaette pomiseda vastuse asemel, võib kasutada kõlalt sarnaseid sõnu või mitteverbaalseid vahendeid
Varjatud e latendi e peiteperiood, prodomaal e eelnähtude periood, põdemise e õitse e manifestne periood, paranemisperiood või tüsistuste tekkimine või surm, taastumise e rekovalentsi periood. 6. Kuidas jaotatakse surma? Kliiniline ja bioloogiline. Kliinilisest surmast on võimalik välja tulla. 7. Mis on kompensatsioon? Haiguse puhul tekkinud struktuursete ja funktsionaalsete kahjustuste hüvitamine kompensatoorsete protsesside abil. 8. Kuidas jaotatakse kompensatoorsed faasid? Jaotatakse kujunemis järguks (muutuste käivitamine), kinnitusjärguks (võib kesta aastaid, aastakümneid), kurnatusjärk 9. Kuidas lõppeb adaptatsioonivõime piiride ületamine? Kudede füsioloogilise kohanemise e adaptatsioonivõime piiride ületamine viib esmalt pöörduvate rakukahjustuste tekkele, sealt edasi aga järgnevad rakus pöördumatud muutused ja rakusurm. 10. Mis on hüpertroofia ja kuidas see jaguneb? Hüpertroofia on elundi või koe mahu suurenemine
kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid. Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida. Südameseiskus Kui lapse süda seiskub on tema päästmiseks aega vaid viis minutit. Selle aja jooksul tuleb viivitamatult hakata last elustama, vastasel juhul kahjustuvad ja viimaks ka hävivad ajurakud. Esimest viite minutit kutsutakse sellepärast kliiniliseks surmaks. Kliinilise surma aeg madalatel temperatuuridel (külmas vees uppumine-maksimum 45 minutit) pikeneb ja kõrgetel temperatuuridel lüheneb
febriilne temperatuur, mis viitab põletikulise protsessile. 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks? Kuna esineb emfüseem, siis väheneb gasi vahetuseks vajalik pind. Antud patsiendi SpO2 on 88%, mis signaliseerib ka kudede hüpoksiast ehk ebapiisava O2 varustusega. Seega reageerib organism suurenedes hingamis sagedust ja suurenedes südametööd (Siebenmann 2015). Teisiti öeldes kävituvad kompensatoorsed mehanismid. Aga aiguseloos esines hüpertoonia, 5 mis kestis 6 aastat, ning kõrgenenud vererõhk arvatavasti sellel juhul ei sõltu täesti hüpoksiast. KOK haigusega seondub kogu organismi põletikuline reaktsioon ning sellega kaasneb organismi temperatuuri tõus (Altarja 2015: 8). 3. ARSTI KORRALDUSED Arstlikud korralduseid saaks täida järgmises järjekorras: 1. Kardiomonitor 2. O2 läbi ninakanüüli et saavutada SaO2 93% 3
26. Kuidas on omavahel seotud (reaalsed) kiskja ja saaklooma populatsioonide dünaamikad? Saaklooma populatsiooni vähenemisel väheneb ka kiskja populatsioon. Saaklooma populatsiooni suurenemisel suureneb ka kiskja populatsioon. 27. Millised on saaklooma kohastumused? Varjevärvus ja segav värvus, ehmatav värvus, hoiatav värvus (mimikri), kommunikatiivsed kohastumised, morfoloogilised kohastumised, pelgupaik 28. Millised on taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu? Kompensatoorsed kaitsereaktsioonid Morfoloogilis-anatoomilised kohastumised Keemiline kaitse Herbivooria kombineerub konkurentsiga - herbivooria tõstab taimekoosluse liigirikkust 29. Kuidas muutub karjamaa taimede populatsiooni kasvu määr herbivooria puudumise korral? Herbivooria puudumise korral karjamaa populatsiooni kasvu määr kõigepealt tõuseb teatud maani, ning siis hakkab uuesti langema. Kõver on tagurpidi U kujuline. 30
· uinutid · teised opioidid · alkohol Antikolinergilised ravimid: · tritsüklilised antidepressandid · antipsühhootikumid Kardiovaskulaarsüsteemi farmakoloogia 1. Mida kujutab endast südamepuudulikkus ja milleni see viib? Seisund, mis tekib südame struktuursete ja/või funktsionaalsete rikete tagajärjel. Viib surmani. 2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused? Puudulik pumbafunktsioon või lõõgastushäire. 3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas? Kompensatoorselt püüab organism vereringet taastada erinevate mehhanismidega: löögisageduse tõstmisega; veresoonte kontraheerumisega; müokardi rakkude kasvu kiirendamisega. 4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks? Elulemuse parandamine, füüsilise koormuse taluvus, sümptomite alandamine 5. Milliseid ravimeid kasutatakse südamepuudulikkuse ravis ja mida
1. Mudelist tulenevad asenduse kiirused kehtivad kõigile nukleotiidipositsioonidele. Kõrvalekalded: keskmised asenduse kiirused imetajate geenides ja pseudogeenides on erinevad. Asenduse kiiruse varieerumist nukleotiidipositsiooniti võtavad arvesse GTR + I, GTR + Γ, GTR + I + Γ. 2. Nukleotiidi asendus ühes nukleotiidipositsioonis ei mõjuta nukleotiidi asendust teistes nukleotiidipositsioonides. Kõrvalekalded: kompensatoorsed asendused rRNA geenides (C G asendus). 3. Asenduse kiirus on konstantne ajas ja liinides. Kõrvalekalded: asenduste kiiruse muutumine ajas on iseloomulik valkude evolutsioonile. Covarion mudelid võimaldavad nukleotiidipositsioonidel lülituda ühelt kiirusklassilt teisele. Selle tulemusena saab evolutsiooni kiirus konkreetses nukleotiidipositsioonis liiniti erineda. 4
Chase võib arvata, et ta arvab, et tema kogemused on samasugused nagu varem, sellepärast, et nad tegelikult ongi seda (ja ta mäletab õigesti, millised nad varem olid), kuid tal tuleb möönda, et tal puuduvad introspektiivsed vahendid selle võimaluse eristamiseks alternatiivist (1), mille korral ta arvab, et asjad on sellised, nagu nad varem olid, hoopis sellepärast, et tema mälestusi sellest, milli- sed nad varem olid, on moonutanud tema uued kompensatoorsed harjumused. Oma katseisiku süstemaatilist neutraalsust trotsides võivad füsioloogidel olla omad põhjused eelis- tada (I)-t (II)-le või vastupidi, sest nad võivad olla kohandanud termini "kvaalid" omaenda teoreeti- listeks eesmärkideks, et tähistada mingit avastatavate omaduste perekonda, millel neile tundub ole- vat täita oluline roll nende tajumusliku äratundmise ja mälu neurofüsioloogilises teoorias. Chase ja
Asfüksia korral esmalt tekib inspiratoorne, siis ekspiratoorne düspnoe. 9. Eupnoe ja tahhüpnoe- Eupnoe- normaalne rütmiline hingamine. Tagatakse veres normaalse CO2 sisaldusega. Pneumotooraks (pneumothorax) e. õhkrind õhu või gaasi esinemine pleuraõõnes. Tekkepõhjus: 1. rindkere seina läbivad traumad 2. kopsukoe rebenemisel tuberkuloosi, abstsessi, emfüseemi, gangreeni jm. tagajärjel 3. õhu tahtlikul viimisel pleuraõõnde ravi eesmärgil. Kompensatoorsed muutused: * hapnikupuudust püütakse kompenseerida ventilatsiooni tõhustamisega (tahhüpnoe), hapniku transpordi parandamisega (tahhükardia). * kopsuringe takistusest tingituna venosse vererõhu tõus. Kliiniliselt esmalt kahvatus, mis hiljem asendub tsüanoosiga. 10. Isostenuuria- 11. Maksa kahjustus ja spetsiifilised ensüümid- Maks on võimeline suurel määral taastuma (70% kahjustus max). Võib tekkida maksarasvumine, kapseldumine. Maksakahjustuste puhul väljuvad ensüümid rakkudest
mis panevad proovile organismi toimetuleku või ületavad organismi toimetuleku võime. Adaptatsioon on organismi kohanemine muutunud elutingimustega (homöostaasi säilitamine). Resistentsus on organismi vastupanuvõime toimivate faktorite suhtes. Füsioloogilised alati eksisteerivad adekvaatsed kaitsemehhanismid, mis tagavad adaptatsiooni toimivatele faktoritele Patofüsioloogilised: kahjustuse toimel sisselülituvad patoloogilised kaitse kompensatoorsed mehhanismid, mis ei taga adekvaatset homeöstaasi . Maladaptsioon: kulgevad organismi kahjustuse hinnaga. Stressi ohud · Äge stress lühiajaliselt kestev ärritusseisund. Võib kahjustada organismi ja psüühikat juhul kui ületatakse toimetulekuvõime. · Krooniline stress - pikaajaliselt kestev ärritusseisund, mis ületab organismi vastupanuvõime, toimetuleku ressursid ja viib keha kurnatusele. Kahjustab organismi ja psüühikat. STRESSOR võib olla: Tüüp: Keskkond
spetsiifilisus. Kui seed ja 3’UTR vaheline seondumine on täielikult komplementaarne, toimub mRNA lagundamine, kui aga osaliselt komplementaarne, toimub mRNA translatsiooni inhibeerimine. Seondumiskohal on lisaks seed regioonist tagapoolt 3’otsa poole lisa järjestus, aga ei pruugi olla miRNAga seondunud. • miRNAde seondumiskohad jagunevad seondumise tugevuse järgi: – Kanoonilisteks kus seondumine on vajalik ainult seed regioonis – 3’kompensatoorsed seondumiskohad kus seed regioonis võib olla nt GU paar ja mittetäielik paardumine, seda kompenseerib tugevam seondumine miRNA tagumises osas. Ehk kompenseerib seed mismatchi. – Täielikult paardunud miRNA seondumiskohad – komplementaarsus kogu miRNA pikkuses. Tavaline taimedes, haruldane loomades, mRNA lõigatakse katki selle tulemusel. • • miRNAde seondumiskohtade ennustamine toimub põhiliselt seed regiooni
- Negatiivne mina kontseptsioon väärtusetuse, häbi, süü, tõrjutuse, lootusetuse hms tunded - Suhteprobleemid raske olla lähedan, suhetest tagasitõmbumine, raskused suhete hoidmisel K-PTSD tunnused - Olulised raskused emotsionaalses, interpersonaalses ja tööalases toimetulekus o Funktsioneerimine baseerub ellujäämis-strateegiatel kui tervel autentsel minapildil o Kompensatoorsed mehhanismid, mis on teiste eest varjatud nt sõltuvus, ennastkahjustav käitumine, isiksuse lõhestumine - Enam nii füüsilise kui vaimse tervise probleeme - Suurem tõenäosus sattudaa kuritegelikule teele PTSD, kompleks PTSD ja PIH diagnooside eristamine PTSD - Taaskogemine mälusähvatused, õudusunenäod - Vältimine mõtteid, inimesi, kohti, tegevusi - Ohutaju ülierutuvus, ehmumine K-PTSD - PTSD sümptomid
14. Miks on vaja tunda adaptatsiooniliste protsesside järjestikkust ja eriaegsust erinevate energiatootmismehhanismide arendamisel? Sest protsessid on risti vastukäiva iseloomuga ja seetõttu pärsiks arengut. Näiteks aeroobse võimekuse arendamine koos maksimaaljõu arenguga on ristivastukäiva iseloomuga. 15. Mis on nn jooksva adaptatsioonilise reservi sisu? Treeningu ja puhkuse vahekord on vajalik, et avalduks organismi kompensatoorsed mehhanismid. Milline osa on adaptatsiooniprotsessis metaboolse reaktsiooni tüüpide arvestamisel? vt lk 248 MA EI OSKA SELLELE VASTATA! Äkki: See on Ensüümiaktiivsuse ja energia ülekande kindlustamine. Milliseid kesknärvisüsteemis toimuvaid muutusi peaks treeningute läbiviimisel arvesse võtma? vt öl 250 MA EI OSKA SELLELE VASTATA! Ise vastaks nii: Kesknärvisüsteem koordineerib igasugust liigutustegevust.
Nii puusa sirutaja- kui painutajalihased töötavad faasiliselt- tagades vahelduvalt puusa sirutuse ja painutuse. Puusa painutajad (peamiselt m iliopsoas) kontrahheeruvad, et aeglustada puusa sirutust, puusa sirutajad (peamiselt hamstringlihased) kontraheeruvad, et aeglustada puusa painutust. Selliselt töötavad lihased ekstsentriliselt. Puusa eemaldajalihased tagavad jala stabiilsuse kõnni toeperioodis- see on puusa jaoks väga oluline. Kui puusaliigese liikuvus väheneb, siis kompensatoorsed mehhanismid suurendavad sama jala põlveliigese liikuvust ning vastasjala puusaliigese liikuvust. Lisaks suureneb liikuvus ka lülisamba nimmeosas. Põlveliiges. Kõnni toeperioodi kolme esimese faasi jooksul käitub painutatud põlveliiges jala maha asetamise jõu (põrutuse) amortisaatorina. Valulik põlv pole võimelina toimima põrutuse amortisaatorina. Põlveliigese sirutus omab kõnni juures erilist tähtsus: põlv
On väga huvitavaid näiteid. Austraalias on üks lambaid kahjustav kärbes. Selle tõrjel insektitsiididega tekkis adaptatsioon - mutant, mis on resistantne selle konkreetse instektitsiidi suhtes. Alul käis sellega kaasas kehakuju asümeetria - mitte nii tugev, et see oleks takistanud valikut resistentsuse kasuks. Ja siis, pikema aja möödudes, hakkasid ilmselt tekkima uued mutasioonid, mis säilitasid resistentsuse, kuid taastasid kehakuju. Ja uurimine näitas, et need kompensatoorsed muudatused olid hoopis teistes lookustes, kui algne, resistentsust tagav, kuid asümeetriat põhjustav mutatsioon. See näide on üpris õpetlik ja võimaldab oletada, et niisugune mehhanism, mis tegelikult koosneb kaskaadist eri lookuste muudatustest, on evolutsioonis laialt kasutatav taktika. Ajaloolised piirangud adaptatsioonile Juba Wright tähendas, et LV võib viia populatsiooni lokaalsesse adaptatiivsesse optimumi, mis
– bioloogilised – funktsionaalsed Hüpotees • Ennistus- toimub spontaanne füsioloogiline paranemine • Ajukahjustus arengu-perioodis käivitab 2 erinevat protsessi: • Asendus-kahjustatud funktsioonide “nihkumine” “kahjustamata ajupiirkonda” nn. – degeneratiivse: rakkude atroofia ja ühenduste kadu kompensatoorsed – segeneratiivse: sünaptogenees, neuro ja gliogeneesi ↑ mehhanismid ja käitumisstrateegiad • ÜHEPOOLNE KAHJUSTUS vr. difuusne: degeneratiivseid protsesse vähem + 1 intaktne HF Ajufunktsioonide paranemise võimalikud mehhanismid
Südame löögisageduse normist kõrvalekaldumine Normaalse sagedusega südame rütmihäired eraldi kiirabi korras ravi ei vaja. Ka tahhükardia ja bradükardia korral ei ole sekkumine alati vajalik. Paljudel juhtudel ei ole tegemist mitte 12 Shem, Samuel: „House of God“, 1998, München. Droemer 272 primaarse südame rütmihäirega, vaid keha psühholoogilise või kompensatoorse reaktsiooniga muudele ärritajatele. Nii on näiteks psühholoogilised ja kompensatoorsed südamerütmi kiirendajad erutus ja hirm, vererõhu langemine, düspnoe ja hüpoksia, südamepauna tamponaad, pneumotooraks, palavik, valu jne. Sellisel juhul ei oleks rütmihäire ravi mitte ainult ebavajalik, vaid lausa vale. Siinkohal on hea meelde jätta, et maksimaalse siinussageduse saab enamasti siis, kui 220-st lahutada vanus (aastad). Kõik sagedused, mis jäävad üle selle, on alati patoloogiliste põhjustega ning mittefunktsionaalsed
annaabi.ee 
