Hiina pärast teist maailmasõda Merje Tiirmaa 12B NRG Kodusõda ja kommunistide võit Pärast teist maailmasõda (1939-1945), puhkes Hiinas 1945.aastal rahvuslaste ja kommunistide vahel võimuvõitlus, mis viis kodusõjani. Kodusõja võib jaotada kolme faasi: 1)Esimene, mis kestis 1946. aasta juulist 1947. aasta juunini, algas sellega, et rahvuslased okupeerisid Mandzuuria tähtsamad linnad, Changchunini välja ja hõivasid suuri Põhja-Hiina alasid. 2) Kodusõja teine faas algas 1947. aasta juunis. Hõivati edasi Mandzuuria ja Põhja-Hiina alasid. 1948. aasta keskpaigaks oli jõudude vahekord hakanud kalduma kommunistide kasuks nüüdseks oli Rahvavabastusarmees üle 1,5 miljoni sõduri ning ta ...
VABADUSSÕDA Vabadussõda toimus 28.11.1918-02.02.1920. Vabadussõja üks põhjustest oli see, et Nõukogude Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Venelased tahtsid viia kommunismi Euroopasse ja teha Eesti kommunistlikuks, sest venelaste arust oli Eesti Venemaa põline ala. Eesti sai vabariigiks 24.02.1918 a. Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine. Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid sellepärast eestlastega sõdima. Läti punased kütid olid väga jõhkrad
Ungari kriis'56 Osalejad: ungari,nsvl. Põhjus: vastumeelsus kom. reziimi suhtes. Tulemus: Ungari allutati nsvl-le,ülest.suruti maha. Suessi kriis'56- O: egiptus,pr,sb,iisrael. P: kukutada korrump ja sb-ga tihedalt seotud kuningas; vabastada araabia välismõjudest ja ühendada see egip juhtimise all; suessi kanali riigistamine. T:6.nov.'56 sõlmiti vaherahu nsvl ja usa survel. Korea kriis'50-'53- O:nsvl, hiina, p-korea, am, üro, l-korea. P:nsvl tahtis maad muuta kommunistlikuks; kumbki Korea riik keeldus teist tunnistam. T:'53juulis sõlmiti vaherahu; K endiselt kaheks jagatud mööda 38.paralleeli; põhjas total. kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: kommunismi kartus
blokaad >SDV(kedokraatlik) Kuulutati välja kaks Saksa riiki. Korea 195053 ÜRO sekkus LõunaKorea poolele. PõhjaKorea tungis kallale LõunaKoreale, et Jaapan vabenes okupatsioonist, sai sõda muuta Korea kommunistlikuks. USAlt toetust. Suessi 1956 Egiptus vajas elektrijaama ehitamiseks raha ja riigistas Suessi kanali. Prantsusmaa, Egiptus sai kanali. Prantsusmaa ja Suurbritannia kaotasid mõju. USA ja NSVL kriis Inglismaa ja Iisrael leppisid kokku kanali ära sõtmises. Sekkusid USA ja NSVL. suurendasid oma mõju. Vaenupoolte vahel sõlmiti rahu
kihid (1918 kevad- 1920 alguseni). 7.Mida tähendas NSV Liidus sund kollektiviseerimine, industrialiseerimine? Kollektiviseerimine tähendas sovhooside ja kolhooside loomist. Industrialiseerimine oli suur tööstuse eriti rasketööstuse arendamine. 8.Venemaa kodusõda, NEP-i poliitika. 1918 kevad-1920 algus. Alguse sai maailma revolutsiooni õhutamine, võit kodusõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailma on võimalik kommunistlikuks muuta. 1919.aastal asutati Kommunistlik Internatsionaal. Peale Kodusõda hakkas Venemaal kehtima uus majanduspoliitika (NEP-i poliitika) : 1)Turul kauplemine oli lubatud. 2)Vabadus ise otsustada. 3)Toiduainete riigile andmis kohustus puudus. 4)Tuli maksta korteri, transpordi, teatri ja sauna eest. 9.Miks ja kuidas toimus revolutsiooni õhutamine? 1)Nõukogude valitsus asus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama mässuliikumist teistes riikides.
Alguses castro ei andnud mista, et ta on kommunist. Aasta hiljem toimus Sigade Lahe intsident. Seal osalesid Castro vastased Kuuba pagulased, kes tahtsid Castro kukutada. Castro sjavgi purustas nad. Neid Kuuba pagulasi toetas USA valitsus. Nd sai Castrol selgeks, et USA pab teda ka edasidi kukutada. Castro kuulutas ennast kommunistiks ja palus abi Moskvalt. Moskvale meeldis see vga, et Castro ennast kommunistiks kuulutas. See oli esimene Lne poolkera riik, mis VABATAHTLIKULT kommunistlikuks sai. Moskva laskis salaja paigutada Kuubale keskmaa tuumaraketid. ( 1000-5000 km laskeulatus ) Ohu alla sattus terve USA teritoorium. Raketid avastati huluure teel USA poolt. Puhkes pingeline olukord. USA nudis nende rakettide raviimist. Oktoobris 1962 hakkas pihta. Maailm kartis tuumasja puhkemist. Nukogude juhiks oli sellel ajal N.Hrutov. Lpuks siiski tegi kumbki pool jreleandmisi. Nukogude Liit nustus oma raketid ra viima. USA nustus Castro vimule jmisega. Nii sai Castrost maailma kige
Venemaal kodusõda- enamlased, punane ja valge. Nõukogude võimu taheti likvideerida. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei oldud rahul. Välisriigid soovisid nõu-kogude võimu likvideerida, hakkasid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. Algas interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Punaarmee. Võit kodusõjas- süvendas enamlaste veendumist, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. asus Nõukogude valitsus toetama mässuliikumisi teistes riikides. Komintern- Kommunistlik Internatsionaal. Ühendab kõiki kommunistlike parteisid. 1919. korraldati Eestis kommunistide mäss. 1924. detsembri ülestõus. Ei läinud läbi, majanduskriisi polnud. Teostab maailmarevolutsiooni, Juut on pea. (Tondipoisid- mälestusmärk) Tribunal- sõjakohustus GULGANG- laagrite peavalitsus. GULAGI arhipelaag- vangi "saarestik" laagritele. Ründavad linnu rohelised.
ümberkorraldusetega. Algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu, mis kasvas üle kodusõjaks. ka välisriikidele ei meeldinud nõukogude võim ning nad soovisid selle likvideerimist. Mitmed riigid saatsidki 1918. aasta kevadel oma väed venemaale. Algas interventsioon ehk välisriikide sekkumine venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim suutis aga selles sõjast väljuda võitjana tänu võitlusvõimelise Punaarmee loomisele. See aga süvendas arvamust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. NL hakkas toetama igasuguseid mässuliikumisi välisriikides, saates oma väed sinnna või teotades neid rahaliselt. Kõik katsed maailm kommunistlikuks muuta ebaõnnestusid. Mõneks ajaks heideti see mõte ka peast, kuid see tõusis jälle päevakorrale 1930. aastate lõpul. Kodusõja ajal toimis Venemaal eriline majanduspoliitika: sõjakommunism. Talupojad pidid kõik oma vilja ülejäägi tasuta riigile andma. kehtestati ka üldine töökohustus. Tööstusettevõtteid riigistati
inimest, neist 3mln tsviilelanikku Vietnami sõda Lõuna- ja Põhja- USA ei soovinud, et 1)USA sai lüüa ja 1960.ndad- Vietnam, Põhja- Vietnam kogu Vietnam muudeti 1970.ndad NSVL,USA, Hiina liidaks Lõuna- kommunistlikuks Vietnami endaga ja 2)USA maine maailmas langes muudaks 3)Keemiarelva kommunistlikuks kasutamise tagajärg looduses (sarnanesid
mille tagajärjena sõlmiti rahu. Põhja ja Lõuna-Korea püsisid eraldi riikidena. Lähis-Ida Kriis Iisrael ja USA sõdisid araabia riikide ning NSV Liiduga usu üle. Kuuba kriis USA oli NSV Liidu ja Kuuba vastu kui NSVL tõi oma baasid Kuubale, põhjustades tuumasõjaohu. Hrustsovi ja Kennedy kokkuleppe sõlmimisega lõppes kriis. Vietnami sõda USA ja Lõuna-Vietnam võitlesid NSV Liidu ja Põhja-Vietnamiga, kes tahtsid Vietnami kommunistlikuks muuta. Lõppes USA kaotusega ning Vietnami muutumiseks kommunistlikuks. Afganistani sõda NSV Liit tungis Afganistaani üritades jõuga kehtestada seal neile meelepärast valitsust. Lõppes NSV Liidule edutult.
Kaukaasiat Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit. Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas rahaliselt ja sõjaliselt mässuliikumisi teistes riikides. Kõik katsed maailmarevolutsiooniks ebaõnnestusid ja Nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima sotsialismi ehitamisest esialgu Venemaal. SÕJAKOMMUNISM UUS MAJANDUSPOLIITIKA (1918-1921) (NEP, 1921-1927) Toiduainete riigile andmise kohustus, Kindlaksmääratud maksud,
läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Korea sõda Teise maailmasõja lõpus NSVL ja Põhja Pariisi kokkulepped: vabastasid Korea vs. Lõuna Saksamaa Liitvabariigis NSVLi väed Korea Korea kaotati okupatsioonireziim põhjaosa ,mis läks ning ta võeti NATO kommunistlikuks ja USA liikmeks. NSVL ja temast väed lõunaosa, kus sõltuvad IdaEuroopa riigid kehtestati autokraatia. rajasid Varssavi Lepingu Juunis 1950 tungis Organisatsiooni. Nõukogude relvadega varustatud PõhjaKorea armee LõunaKoreasse. Ungari Üliõpilased protsestisid NSVL vs
B. Johnson , kelle eesmärgiks oli saavutada `'suur ühiskond'' mõistuse, teaduse ja sallivuse abil muuta eri klasside ja rasside vahelist kuristikku, niiet nad muutuksid üheks ühiskonnaks. See andis ennenägematult suuri tulemusi, kuid tegeliku võrdõiguslikkuseni oli pikk maa minna . Stalini surma järel hakkas NSV Liidus valitsema N.Hrustsov , ta ei pooldanud kõike Stalini tegusi , aga hoidis siiski stalinstliku seisundit .Ka tema soov oli muuta kogu maailm kommunistlikuks. Ta kukutas isikukultuse ja armastas improviseerida . Hrustsov pidi valitsusohjad käest andma ning tema asemele asus riiki valitsema Leonid Breznev. Teda nimetati kui neostalinistlikuks valitsejaks. Kuigi suursugune inimõiguste idee jõudis ka raudse eesriide taha , muutus Moskva hoopis rahulikumaks, mis viis lõpuks nad täielikule mandumisele. NSV Liidu juhtkond viis oma riigi vaimsele ja majanduslikule stagneerumisele, millest nad välja enam ei suutnud tulla.
Nõukogude liit · Valitsemise eesmärk:muuta maailm kommunistlikuks. · Juhtideks:Lenin,Stalin(kujundasid isikukultusliku valitsemise). · Totalitaarne diktatuur:lubatud 1 partei,juhikultus,kontroll ajakirjanduse-hariduse ja inimese mõtteviisi üle oli allutatud salapolitseile(NKVD) · Majandus tõõtati ümber sõjaks valmistumise pärast · Plaani majandus-5 aastat · Eesmärk kanda üle maailmarevulutsioon,jõuga ning punaarmee abil. · Kommunistlik partei.
Lapsi oli üldse rohkem. Eks õpilasi oli ka siis igasuguseid, aga koolivägivald ei olnud sel ajal eriline probleem. Kiusamist ja norimist oli vähem kui tänapäeval. Tänapäeval tegutsevad igasugused lasteorganisatsioonid ja klubid, meil siin näiteks 4H. Vanasti oli lasteliikumine teistsugune, kõik oli seotud Kommunistliku Parteiga. Ema oli oktoobrilaps, hiljem pioneer. Oktoobrilastel olid Lenini näopildiga märgid rinnas. Pioneerid kandsid punaseid kaelarätte. Keskkoolis saadi kommunistlikuks nooreks, selleks pidi käima maakonnakeskuses nn. eksamil. Kui keegi ei tahtnud pioneeriks või kommunistlikuks nooreks hakata, siis käidi tal järel ja püüti umber veenda, meelitati ja hirmutati. Tunniplaan oli tänapäevaga üpris sarnane. Suurimaks erinevuseks oli see, et vene keelt hakati õppima juba II klassis, see oli esimeseks võõrkeeleks. Vene keelt oli siis palju rohkem vaja, sest Eestimaal ei saanud mitte kõikides kohtades eesti keeles suhelda
Valgevenet ning Taga Kaukaasiat. 11Kodusõda venemaal: .aeg- 1918 põhjus- Võimule tulid enamlased ja nõukogude võimu ümberkorraldustega polnud rahul. Algas avalik võitlus nõukodude võimu vastu. Teised riigid läksid venemaale ja sekkusid siseasjadesse. sündmused- Lisaks sõjale kannatasid elanikud terrorit ja vägivalda. Tapeti Nikolai I koos perekonnaga. Julm ja ohvriterohke 12.Ülemaailmne revolutsioon- võit kodusõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Moskvas loodeti, et enamlaste võit on algtõukeks revolutsioonile. 13.Komitern- Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal 14. Sõjakommunism- 15.NEP- Uus majandus poliitika Tunnused: · Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus. · Talupoed võis viia vilja turule · Taastati kauplemise vabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust 16. Lenin Vladimir Iljits Lenin 22. aprill 1870 21
võimalust valitsemises osaleda Totalitarism- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, on kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle NSV Liit- nõukogude sotsialistlike vabariikide liit Punaarmee- venemaa võitlusvõimeline armee Valgekaartlased Interventsioon- välisriigi relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Maailmarevolutsioon- loodeti et enamlaste või venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile- muuta kogu maailm kommunistlikuks Plaanimajandus- majandus, kus mingit toodet või teenust toodetakse vastavalt riigis kehtestatud plaanile GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem “Mein Kampf”- hitleri kirjutatud raamat tema ideoloogia põhimõtetest Kolmas Riik- natsistliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli keskaegne keisririik, teine ühendatud saksamaa keisririik ja kolmas hitleri juhitav saksamaa SS- kaitsemalev Gestapo- riiklik salapolitsei Wehrmacht- võimas armee
Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aastal. Võimu haarasid enda kätte enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Lenin. Riiki hakati kutsuma Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Enamlaste võimuletulek tekitas teiste poliitiliste võimude ja ühiskonnakihtide rahulolematust, mis lõpes kodusõjaga. Algas interventsioon. Nõukogude Liidus tekkis Punaarmee, kes suutis survele vastu seista ja võita kodusõja. See pani neid uskuma, et kogu maailma on võimalik kommunistlikuks muuta. Nii hakkaski Nõugkogude Liit õhutama maailmarevolutsiooni. Kodusõja ajal toimus küll sõjakommunism, kuid pärast sõda see enam ei toiminud. See lepitas talupoegi võimuga. Pärast Lenini surma sai juhiks Stalin. Ta suutis kõik konkurendid ja vaenlased kõrvale tõrjuda ning enda võimu täielikult kinnistada. Kujunes välja Stalini ainuvõim. Ta oli veendunud et maailma saab kommunistlikuks muuta ka vaid Punaarmeega
Gulag on aastatel 1930-1960 NSV Liidus eksisteerinud vanglate ja sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan. NSV liidus oli kokku 476 laagrikompleksi miljonite vangidega. Gulagi eestvedajaks oli Stalin. Stalin oli veendunud, et vägivald on sotsialistliku riigi loomulik osa, mis aitab ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida, vägivallapoliitikat viisid ellu omakorda julgeolekuorganid. Loodi vangilaagrite süsteem- Gulag. Stalin uskus, et Punaarmeega on võimalik maailm kommunistlikuks muuta, sellega muudeti maailmarevolutsiooni strateegiat. Gulagi esimesed laagrid rajati 1930.a Kasahstanis. Selle ülesandeks oli kinnipeetud vangide tööle suunamine, eesmärkideks oli laiem industrialiseerimine ning Kasahstani maavarade kasutuselevõtt.Vangide tööd kasutati Siberis ja polaaraladel asuvatel tööstusobjektide rajamisel. 1940date aastate keskpaigast hakati kasutusele võtma väga range korraga laagreid- kaevandati
Millised asjaolud soodustasid II maailmasõja puhkemist ? Sõja puhkemisel eksisteerivad alati seda soodustavad asjaolud ning eeldused. Nii oli see ka Teise maailmasõja puhul. Diktatuur tugevnes, demokaartia nõrgenes- see kõik tekitas uusi konflikte ning teravdas ka rahvusvahelist olukorda. Teise maailmasõja puhkemisel oli mitmeid soodustavaid asjaolusid. Nende alla kuulusid poliitilised eeldused, majanduslikud- ning ideoloogilised eeldused. Poliitilisest küljest ei suutnud Rahvasteliit oma ülesannetega toime tulla ning sõjakaid suurriike, nagu Saksamaa, Venemaa, Itaalia, ei suudetud enam ohjeldada. Peale seda loodigi Molotovi-Ribbentropi pakt, mis tähendas, et uus maailmasõda võis alata. Minu arvates aga ei olnud selle pakti koostamisest erilist kasu, kuna lõppude lõpuks käitusid niinimetatud ,, vastsed sõbrad",Stalin ja Hitler, siiski MRP vastu. Majanduslikud eeldused olid minu arvates kõige huvitavamad ja samas ka egois...
ja USA abi sõjas kannatanud riikidele. Berliini blokaad NSVL-i katse sulgeda side lääneliitlaste ja Lääne-Berliini vahel. Saksamaa lõhenemine 1949. a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i okupatsioonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi rahu ja julgeoleku säilitamiseks Euroopas. Korea 1950. algus olukord jäi samaks, Põhja-Korea kommunistlikuks, Lõuna-Korea demokraatlikuks Lähis-Ida 1956 Suessi kanal Egiptusele, Lähis-Idas kehtestati NSVL-i ja USA kontroll. Vietnam 1960-1970 USA kaotas, Vietnam jäi kommunistide võimu alla. Kuba 1962 Kuuba raketikriis, ähvardab tuumasõda, lahenes rahumeelselt, Kuubas säilis sotsialism Berliin 1960-1961 Berliini müür, piiri Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel sulgemine Afganistan 1979 uus võidurelvastumine, NSVL saab lüüa, näitas NSVL-i relvastatud
Uut tehnoloogiat üritas Breznev hankida sel moel, et normaliseeris suhted Läänega. Breznev valitsemise ajal alanud pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega. Esiteks normaliseeriti suhted Lääne- Euroopaga, seejärel Ameerika Ühendriikidega. Nõukogude Liit ei loobunud siiski soovist maailmas domineerida ning oli näiliselt oma võimsuse tipul. Samal ajal kui Lääs näis nõrgenevat, kasvad Nõukodue Liidu sõjaline võimsus ning järjest rohkem maalilma riike muutus kommunistlikuks. Stagnatsioon Nõukogude Liidus aga ainult süvenes. Sõjalise võimekuse hoidmine nõudis aina rohkem ressursse. Järjest tuntavamaks muutus tehniline mahajäämus Läänest. Majanduses tekkisid ebakõlad, tavaliseks said häired varustamises ehk defitsiit. Breznev elas üle mitu rabandust, kuid et riigis säiliks stabiilsus, sunniti teda NLKP peasekretärina jätkama. Breznevi võimuperioodi lõpus muutus stabiilsuse hoidmine üha keerukamaks. Nõukogude Liit pidas 1975. aastal
idee. 2)Valgekaartlased tahtsid kukutada bolsevike võimu ja taastada vene impeeriumi. tulemused 1)Valgekaartlased said lüüa 2)kuni 12 miljonit ohvrit. 3)Tapeti tsaari perekond 7. Pilt Keda kujutab foto ja millise pöördelise sündmusega oli ta vahetult seotud? Leninit, oktoobripöördega bolsevike võimule tulek Milline oli selle sündmuse mõju antud riigi elanikonnale ja kogu maailmale? Esita vastus kahe põhjendatud teesiga. 1) bolzevike soov muuta kogu maailm kommunistlikuks. 2) vägivald ja diktatuur: algas poliitiliste vastaste hävitamine. Tapeti Nikolai II ja tema perekond. Monopolid hiigelettevõtted, mis tekkisid tootmise ja kapitali koondumise tulemusena. Antisemitism termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale Sufrazetid inglise naisõiguslased, kelle tegevuse tulemusena said naised valimisõiguse.
lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. Seal hulgas sulges punaarmee kõik teed mis ühendasid ida ja lääne Berliini. Lääneriigid vastasid sellele õhusillaga, st toitu ja muid tarbekaupu trantsporditi lennukitega. Nähes, et Berliini blokaad pole nii effektiivne kui loodeti lõpetati see. Siiski suutis see NSVL ja lääneriikide suhted nii ära rikkuda, et see viis 1949 aasta mais Saksamaa lõhenemiseni. Mitmete Ida-Euroopa väikeriikide kommunistlikuks muutumine ei andnud lääneriikidele rahu. Kommunismi vastase võitluse edendamiseks Euroopas töödati välja Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Mõte aga Euroopa riikidele abi andes kommunismi levikut piirata osutus päris elus aga keeruliseks kuna paljud väikeriigid olid sõjas palju kahju kannatanud. Vaestele talunikele ja töötuks jäänud linna inimestele sobis kommunism, millega lubati kõigile võrdset elu, lausa ideaalsena. 1940
kommunistlikuk. Jaapan militariseeriti. Kuna käimas oli külm sõda, otsustas USA LõunaKorea muutmist kommunistlikuks takistada. Berliini 13. NSV Liit rajas NSV Liit rajas 1) Idasakslaste põgenemine kriis august müüri SDVs. müüri, et takistada läände muutus oluliselt 1961 idasakslaste raskemaks; põgenemist 2) Berliini müürist sai külma sõja
Liit) NSV Liidu lipp Vapp Territoorium ja koosseis NSVL oli aastatel 1922-1991. NSVL oli moodustanud 1922 aastal. Sinna kuulusid: • Venemaa • Ukraina • Valgevenemaa • Taga-Kaukaasia Kodusõda Kodusõda oli 1918 -1922 aastatel. Selle sõja kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. Väga palju inimest sõja aastatel sõidsid ära läände. Kodusõja võit süvendas enamlaste veendumust, et on võimalik kogu maailma kommunistlikuks muuta. 1919 aastal loodi Kommunistliku Internatsionaali (Kominterni). 1920. Aastate algul taheti korraldada revolutsiooni Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja veel teistes riikides. Kui see ei tulnud välja, siis hakkati rääkima sotsialismi ehitamisest Venemaal. Uus majanduspoliitika Kodusõja aastatel kõik talupojad pidid riigile andma vilja ülejäägid. Selleks loodi toitlusarmee. Sealt saadeti maapiirkondadesse relvastatud toitlussalgad. Enamik tööstusettevõtteid riigistati
Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. 1930. aastal saavutas Stalini terror enneolematu ulatuse. 1917. aastal riigipõõrde teinud enamlased tembeldati riigireeturiteks ja mõisteti surma. 1940. aastal kandis vangilaagrites oma karistust 1,7 mlj vangi (see vangilaagrite süsteem oli GULAG). Loobuti maailmarevolutsiooni ideest ja otsustati suure Punaarmee kasuks. Sellega lootis Stalin terve maailma kommunistlikuks muuta. Fasistlik Itaalia 1.Esimene Maailmasöda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Mitusada tuhat inimest sai rindel surma, sõjakulud olid küll väiksed aga Itaaliale suureks koormaks. Tekkis väilsvõlg. Eriline sõjaline oskus oli pmst olematu. Itaaliale lubati suuri alasi/alasid, kuid Itaalia pidi leppima palju väiksemate aladega. Poolehoidu leidsid üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised austavad ja kardavad. 2.Benito Mussolini kuulutati peaministriks oktoobris aastal 1922
1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi.Juutidele- araablastele Palestiina, ründasid Iisraeli riiki. Korea sõda (1950-1953)- Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna- Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed.Korea jagunes kaheks - Lõuna-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga ja demokraatlik riik, kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS.Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord.L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu.P-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel L-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit. Berliini ülestõus 1953-Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku
· Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses, · Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele Võimuorganid: Maapäev seadusandlik võim; Maavalitsus täidesaatev võim. 2. Kuidas ja millal tulid võimule enamlased? Milliseid muudatusi ellu viidi? Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus? 1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali. Õhutada kogu maailma revolutsioonile ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. 3. Millised uued riigid tekkisid Läänemere ääres peale I maailmasõda? Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. 4. Kuidas ja millistes tingimustes toimus iseseisvuse väljakuulutamine Eestis? Kuidas nimetati I valitsust? Veebruaris 1918 hakkasid enamlased Eesti pinnalt lahkuma. Selles nägi Saksamaa võimalust ning suunduti Eesti poole, et see okupeerida. Eesti oli jõudnud aga täpselt kahe sündmuse vahel vabariigi välja kuulutada. 23. veebruar Pärnus, 24. veebruar Tallinnas. 25
välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati nimetama Fasistideks. NSV Liidus plaanimajandus, industrialiseerimine ning kollektiviseerimine. Lubatud ainult Kommunistlik partei, juhiks Stalin ning uus vangilaagrite süsteem GULAG. Plaan läbi viia maailma revolutsioon ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. Valitseb Kommunism, teisiti mõtlemine keelatud. Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas tööpuudus. Prantsuse majandus arenes soodsamates tingimustes, kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid kommunistid ja teised
1. Mis on kommunism See on ühiskonnavorm, mille puhul tootmisvahendid kuuluvad rahvale ning kehtib põhimõte Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele, erinevalt sotsialismist, mis juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. See on teooria, ühiskondlik liikumine või poliitiline süsteem, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917 aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2. Kuidas on see tekkinud? See on siis üks marksismi suunadest, ning selle loojateks on Karl Marx ja Friedrich engels. Nende teoses the communisto manifesto on kirjas et kõige pealt peab olema kapitalism, kus majanduse arengus olulisim osa vabalturumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud seejärel asendub see sotsialismiga, kus riigil on suurem roll majanduse reguleerimisel ning
Samas ei toimunud Itaalias nii suurearvulisi inimeste vahistamisi, koonduslaagritesse saatmisi ja mõrvamisi nagu Saksamaal või Nõukogude Liidus. Nõukogude Liidus algas riigiaparaadi kujunemine 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. See viis kodusõjani. Enamlased, kes kodusõja võitsid olid pärast võitu veendunud, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. aastatel sai võimule Jossif Stalin, kelle eestvedamisel rajati sotsialistlik suurtööstus ja talumajapidamised asendati kolhoosikorraga. Samal ajal tugevdati riigi sõjalist võimsust. Uue ühiskonna ülesehitamine toimus pideva vägivallaga ja poliitiliste vastaste hävitamisega. Majanduselu juhtis range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnes, sellega kaasnes poliitiliste vastaste hävitamine, terror saavutas suure ulatuse. Rajati vangilaagrite süsteem, kus 1940.
c.ii. Põhjus: 1964 lavastas USA, et Põhja-Vietnam ründas neid. USA viis oma väed Lõuna Vietnami. c.ii.1. Vietkongid- Lõuna-Vietnami kommunistlik partisian c.ii.2. Song My küla hävitamine USA poolt, jäädvustatud c.iii. Tulemus: c.iii.1. 1973 USA tõi oma väed välja, USA kaotas c.iii.2. 1975 Vietnamid ühinesid (kommunistlikuks) d. Praha kevad 1968 d.i. Põhjus: Tsehhoslovakkia kommunistide juhiks sai Dub d.ii. ek eesmärgia kehtestada inimnäoline sotsialism d.ii.1. St. Võimul on kompartei, kuid lubatakse majandus- ja kodanikuvabadusi d.iii. Tulemus: d.iii.1. August 1968 Tsehhoslovakkiasse viiakse NSVL väed d.iii.2. Dub d.iii.3
b) Lenini arvates tuli kõigepealt võim haarata Peterburi ümbritsevates linnades sealhulgas Tallinnas, see järel alustada vastuhakku pealinnas. 25.10.1917 võeti Peterburg oma kontrolli alla. Pealinlased suhtusid toimuvasse ükskõikselt. c) Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. Esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakaks arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Tagajärg - hävitati Nikolai II perekond. Venemaa hakkas arenema väga ebademokraatlikult ja seal kehtestati kommunistlik diktatuur. Kuni 1922 oli Nõukogude Venemaa. 30. dets. 1922 sai riigi nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Vladimir Ilids Uljanov Lenin, hea haridusega. Põdes kroonilist süüfilist.
Korea sõda (1950-1953) Korea jagunes kaheks - Lõina-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga demokraatlik riik, ja kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS. Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord. Sõda algas 1950 juunis, kui NSVL relvadega varustatud ja NSVL ohvitseride juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele
Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust ja liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem kommunistlikuks muutus. NSV Liit nägi asjas palju omakasu, Kuuba asub ju kõigest 100 km kaugusel USA piirist. Niisiis hakkas NSVL Kuubale tooma tuumalõhkepeadega keskmaarakette. 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette minema viima. See samm omakorda
võitluslaul liberaalne Vabameelne,üksikisikuvabadusi pooldav poliitline vool monopol Ainuõigus mingi kauba tootmisele ja müümisele Utoopia Kirjanduslik unelm väljamõeldud maailmast,teostamatu unistus Estofiil Eesti kultuurist ja keelest huvitunud baltisakslane,venelane jm Maailmarevolutsiooni id Enamlaste idee ,muuta kogu maailm kommunistlikuks Vald Talupojad,kes elasid ühe mõisa piires (vabanes 1866 mõisa alt) Autonoomia Omavalitsus,riigi mingi piirkond saab omavalitsuse Konservatism Pol.õpetus,mis pooldab vanade põhimõtete säilitamist Positsioonisõda Kaevikusõda,sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud Urbaniseerumine Linnastumine Mobilisatsioon Sõjaväekohustuslike meeste kutsumine
kohustuslik osalemine sõjaväes. Selgita mõisted: Fašism- diktatuur Itaalias, tähendab liitu Kodusõda- riigi sisesõda Interventsioon- teise riigi sekkumine riigisisesesse sõtta Punaarmee- Venemaa/ Nõukogude Liidu armee Maailmarevolutsioon- terve maailm kommunistlikuks Komintern- loodi 1919, kommunismi levitamiseks organisatsioon Industrialiseerimine- rasketööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- loodi ühismajandid vägivaldsel teel NL- Nõukogude Liit (1922-1991) NLKP- Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Gulag- vangilaagrite süsteem NL-s NKVD- NL salapolitsei, piinajad NSDAP- Saksamaa salaorganisatsioon SS- Hitleri kaitsemalev, neist saavad suurimad piinajad Gestapo- Saksamaa salapoitsei Wehrmacht- Saksa armee
nimetada järgmiseid: Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada. Saksamaa ning NSVL olid muutnud suuremaks ja tugevamaks ning püüdsid Euroopat vallutama hakata.. Majanduslikud eeldused Saksamaa tahtis hakata arendama sõjatööstust, et saada majanduslikult heale järjele, NSVL asus aga tugevdama sõjaväge. Ideoloogilised eeldused Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks Teise maailmasõja algusaastad Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939
· Pioneeriorganisatsiooni sümbolid: punane pioneerilipp ja rühmalipp, pioneerimärk, punane pioneerikaelarätt, trumm ja fanfaar, pioneerivorm · Pioneerid koostavad ka oma seinalehte ja malevakroonikat. Komsomol · 14-28 aastased · jäljendas struktuurilt NSV Liidu kommunistlikku parteid · Peaülesanne oli kommunistlike ideede ja parteipropaganda levitamine noorte hulgas. · Organisatsiooni astumine oli vabatahtlik, kuid samal ajal võis kommunistlikuks nooreks mittehakkamine saada takistuseks nii hariduse omandamisel (keskkooli ja ülikooli pääsemisel) kui ka hiljem erialase töökoha leidmisel. · liikmemaks EÕM · 15-18 aastased · Vabatahtlik noorte tööorganisatsioon · noori rakendati odava tööjõuna mitmes tööjõupuuduse all kannatavas majandusharus, mida põhjendati ametlikus fraseoloogias töökasvatusega. Massiliselt rakendati noori
AJALOO KT A rida 1. Palju põgenes Eestist Punaarmee eest inimesi Läände 1944? Üle 80 000 inimese 2. Milles seisnes Kuuba raketikriis? Toimus riigipööre ja taheti muuta kõik kommunistlikuks. USA sekkus, NSV saatis sinna raketid ja ähvardas tuumasõjaga. 3. Kuhu tungis NSV Liit 1979 aastal? 4. Miks eraldas NSV liit Ida-Euroopa nn raudse eesriidega? Et muuta teiste riikide arvamust endale kasulikuks, et arvataks, et kommunism on hea. 5. Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastatel? Vastaste hirmus hoidmine, pidevalt uute relvade loomine ja olemasolevate arendamine (USA ja NSV) 6. Mis on nn ABC-relvad? Automical, biological, chemical 7
mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. 1949. aastal kinnitati Põhja- Atlandi pakt, mille tulemusel tekkis NATO, mis pidi samuti tagama rahvusvahelise julgeoleku ning stabiilsuse. Ma arvan, et just need liidud aitasid vältida NSVL-i täielikku mõjuvõimu, sest ÜRO osales Korea ja Vietnami sõjas. Ilma ÜRO sekkumiseta oleks ka Lõuna-Korea arvatavasti kommunistlik. Võitlus toimus ka ideoloogiliselt. NSVL soovis, et kogu maailmas valitseks kommunism. Kommunistlikuks muutus 1949. aastal Hiina Rahvavabariik. Põhja-Koreas loodi sotsialistlik riik kommunistlik reziim. NSVLi mõjusfäär laienes ka Vietnami, mis sai heldekäelist abi Hiinast ja Hiina kaudu NSV Liidust. Esimestel sõjajärgsetel aastatel hakati Jaapanis üles ehitama sotsialismi Nõukogude Liidu eeskujul. Mõjusfäär küll laienes, kuid võib väita, et see ei olnud piisavalt tugev, sest osapooled ei teinud omavahel head koostööd.
NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi viis NV Liit raketid saarelt välja. Berliini müür(13. aug 1961-1989)- Lääne-Berliin eraldati Ida-Berliinist müüriga, SLV(Lääne- USA,SB,PR) ja SDV(Ida-NSVL)
aasta hirmuvalitsuse, mis tekitas paranemisest. novembris. Järgmise segadust satelliitriikide hulgas. Sojuzi-Apollo ühislend. aasta oktoobris arutasid Samuti vabastati Siberist Rohkem riike muutus kaks presidenti kinnipeetud, ent nende kommunistlikuks, stagnatsioon Reykjavikis relvade jutustused terrorist tekitasid süvenes. strateegilist veel rohkemgi segadust. Praha kevad. vähendamist, ● Viis maailma tuumasõja ääre saavutamata olulisi
sõnaraamat. Tallinn, Koolibri 2002) See on ühiskonnavorm, mille puhul tootmisvahendid kuuluvad rahvale ning kehtib põhimõte Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele, erinevalt sotsialismist, mis juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. Kommunismi võib nimetada ka teooriaks, ühiskondlikuks liikumiseks või poliitiliseks süsteemiks, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917. aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2 Loe lisaks (järgnev kommunismi tutvustav tekst pärineb entsüklopeediast Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunism ) Kommunistlik ühiskonnakorraldus Teoorias Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse,
survestasid need Nõukogude Liitu, aeglustasid kommunismi levikut. Marshalli plaan üldiselt täitis oma eesmärgid. Trumani doktriin mingil määral täitis, kuid esines sündmusi, kus USA jäi pealtvaatajaks, kui nad oleks pidanud aitama riiki. 5. Nimeta vähemalt kolm põhjust, mis aitasid kaasa kommunistide võidule Hiina kodusõjas. Põhjused, mis aitasid kaasa kommunistide võidule Hiina kodusõjas: 1) Läänes alahinnati võimalust, et Hiina muutub kommunistlikuks. Guomindangi palved saada USA-lt sõjalist abi lükati tagasi. 2) NSVL osutas kommunistidele olulist abi relvastusega. 3) Kommunistid võitsid rahva, lõigates kasu rahvuslaste vigadest ning esitades end mõõduka, tõhusa ja patriootlikuna. LK 15. 2. Miks loodi NATO ja miks VLO? Too kummagi kohta 2 põhjust. 1) NATO loodi, et üles kaaluda NSVL võimsust, vastata NSVL kasvavale agressiivsusele. Samuti võimaldas see vahendada informatsiooni ja teha koostööd näiteks kaubanduse,
Rahvasteliidu tähtsus hakkas üha vähenema ning 1930. aastaks ei omanud ta peaaegu enam mingit kontrolli sõjakate suurriikide üle. See aga innustas Itaaliat, Saksamaad, Jaapanit ja Nõukogude Liitu üha rohkem maid vallutama. Riikide plaanid olid erinevad. Jaapan tahtis Ida-Aasias ühtset majanduspiirkonda luua, võttes sealsed riigid Jaapani keisri alla. Itaalia soovis Vahemerd Itaalia sisemereks, Saksamaa nõudis eluruumi, NSV Liit tahtis aga maailma kommunistlikuks muuta. Tegelikkuses tähendas see sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastatel asusid suurriigid oma unistusi täide viima. Hitleri sooviks oli Saksamaad suurendada. Alustuseks okupeeris ta Austria, mis suuremat vastupanu ei osutanud. Austria liideti Saksamaaga ning seda nimetati anslussiks. Hitleri positsioon aina tugevnes, kuna tal oli ka Itaalia toetus. Samas oli Saksamaal ka palju vaenlasi, kelle hulka kuulusid näiteks Suurbritannia ja Prantsusmaa
tugevdamine oli oluline ka Venemaale ja Itaaliale ning parim hetk ja koht selle katsetamiseks tundus neile 1936. aastal alanud Hispaania kodusõda. Hitleri jaoks olid väga olulisel kohal vallutussõjad, sest ka Saksamaa sõjavägi vajas mingisugust rakendust. Hitleri jaoks ei olnud sakslastel piisavalt palju ruumi elamiseks. Seda hakati hankima naaberriikidelt ja rahvastelt. Stalini sooviks oli kommunismi mõjuvõimu laiendamine läände ning hiljem oli ta kinnisideeks, et kogu maailm muutuks kommunistlikuks. Sellest järeldan seda, et Teine maailmasõda oli just soodne selleks, et näiteks Venemaa oma soove täita saaks, kuid siiski Stalini unistus ei täitunud. Stalin polnud unustanud, et kunagi kuulus Soome Vene keisririigile. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui II maailmasõda oli alanud esitas NSV Liit Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga
Soodustas kommunistliku propaganda läbikukku-mist nii Ida-Saksamaal kui kogu kommunismi-leeris. kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mõjust Ida-Saksamaa majandusele. Saksa DV Kuuba kriis Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid jaapanlased Põhja-Vietnamist Vietnami DV, Hiina RV ja Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks ja Vietnami Vabariigiks. Prantsusmaa välja ja kuulutasid seal välja Vietnami Demokraat-liku Vabariigi, alusta-des sotsialistliku NSVL vs. Prantsusmaa ja pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja and-ma iseseisvuse ka teiste-le sealsetele aladele ühis-konna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. USA (Laosele ja Kambodzale).
Selleks kasutati erinevaid taktikaid näiteks: propaganda, kus tehti vastas riigi ideoloogia maha, rõhutati enda oma. Kommunistlike ning demokraatlike riikide vahel toimus Külma sõja perioodil ka otsene sõjategevus. Kodusõdadesse sekkusid ka kommunistlik NSVL ja vastne USA, toetades oma ideoloogiaga ja teiste vahenditega sõdivaid riike. Nii tekkisid maailmas tõeliselt ohtlikud kriisikolded. Üheks ohtlikumaks kriisikoldeks sai Vietnam. Vietnami sõda hirm, et Vietnam muutub kommunistlikuks riigiks, see tähendas ka suuremat kommunismi levikut ka ülejäänud Aasiasse. USA astus sõtta, mis lõppes kommunistide võiduga, sest Vietnami maastik osutus USA sõduritele kurnavaks. Sellest ajast hakkas levima ka mõiste Vietnami Sündroom, mis oli noorsoo pettumine demokraatlikesse väärtustesse. Kommunismi ohus olid ka Euroopa riigid, sest teise maailmasõja järgne kriis oli hea võimalus kommunismi levikuks, et demokraatiat päästa, otsustas USA Euroopat majanduslikult toetada.
annaabi.ee 
