Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Komi keel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
komi, permi, stefan, timofei, ugri, suuremaks, permikomi, koostanud, tähegaRocca al Mare Kool Sandra-Liis Mägi KOMID Referaat Tallinn 2016 Sissejuhatus Komid on soomeugrilaste permi rühma kuuluv rahvas. Komid jaotuvad kaheks peamiseks rühmaks: sürjakomideks ja permikomideks. Nende peamine asuala on Võtšegda ja Petšora jõgikond, Euroopa kirdenurgas. Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Peamiselt elavad nad Võtšegda ja Petšora jõgikonnas, aga ka Vaška ülemjooksul ning Kaama ülemjooksul. Petšora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Ižma kallastel elavad ižmakomid.
Komid Kätleen Noormägi Geelia Arula 10.C klass Jõgevamaa Gümnaasium 2013 Komidest üldiselt Komid on soomeugri rahvas Jaotuvad sürja ja permikomideks Komi tähendas algselt ,,inimene" Komidel on oma riik Komi Vabariik Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool Põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Komi keel Kus Kõneldakse? Kõneldakse Venemaal Piirkonnad Komi, Permi krai Komi keel kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis. Hääldus ja rõhk Komi keeles on kaashäälikud , , , , , , , , , , , , helilised. Konsonandid , , , , , , , ja võõrsõnades kohtuvad , , on helitud. Häälikud ts ja dz võivad olla palataliseeritud (, ) ja palataliseerimata (, ). Palataliseeritud ja hääldatakse susisevalt. Tähestik Komi keele kirjutamiseks kasutatakse tänapäeval vene tähestikku, mida on täiendatud lisamärgiga .
Arvatakse, et uurali algkeel tõttu) ja kõnelejate arv on ligikaudu jagunes soomeugri ja samojeedi algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. (haru- 23 miljonit. Nende näitajate poolest de pikkus joonisel 2 näitab eraldiseisva arengu suhtelist kestust). on soome ugri keelkond pigem keskmisest väiksema suuruse ja Soomeugri algkeel jagunes soome ja ugri haruks 3000−2000 aastat e.m.a Joonis 1. Soomeugri keelte kõnelejad ning soome haru hargnes omakorda soomepermi ja soomevolga haruks keelte arvuga keelkond maailmas. Näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerika Joonis 2. Uurali keelepuu
keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soome-ugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka. Peale soomeugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled. Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soomeugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. Soome-ugri keeled jagunevad nüüdisajal saami, läänemeresoome, mordva, mari, permi, obiugri ja ungari rühmaks. Saami, mansi ja handi põhimurdeid võib pidada eri keelteks. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri keel ungari (ungari) obiugri (handi, mansi) läänemere-permi permi (komi (sürja-komi), permi-komi, udmurdi, bessermani) läänemere-volga (mari) mordva (ersa, moksa) läänemere-lapi saami: läänesaami (lõunasaami, uumesaami, luulesaami, piitesaami, põhjasaami)
Udmurdid ja nende keel Referaat Udmurtide endanimetus tähendab 'niiduinimest'. Varem nimetati udmurte votjakiteks. Sellel oli halvustav tähendus ning 1920.-30. aastail sellest loobuti. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Izevsk. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. Udmurtide arvukus viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel
Uurali keelkond jaguneb samojeedi ja soome-ugri keelteks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Samojeedi keeled Kõnelejaid umbes 33 000 inimest. Eellased liikusid Uuralist põhja poole. Soomeugri keelkond Uurali keelkonna suurim haru. Soome-ugri keelkond jaguneb omakorda: Ugri keel Volga keel Permi keel Saami keel Läänemeresoome keel Ugri keeled Ugri keelt kõnelevad hõimud eraldusid umbes 5000 aasta tagasi. Eraldumist põhjustas kliima soojenemine. Handi ja mansi keel Nende keelte eellased rändasid Siberi metsadesse. Neid keeli räägib umbes 25000 inimest. Ungari keel Eellased alustasid rännet Doonau jõe äärde. Seda keelt rääkiv rahvas on soome-ugri kõige laiem. Keelt räägib 14 000 000 inimest. Permi keeled Eellased jäid paigale, hõimud nihkusid. Komi keel
Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal territooriumil asunud algkodu olemasolu.2 Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. On teada ka mitu uurali keelkonda kuulunund väljasurnud keelt nagu volga rühma merja või lõunasamojeedi kamassi keel. Siiski peab teadvustama seda, et keelte klassifitseerimine ei vasta iial täpselt reaalsele situatsioonile ja keelte omavahelised piirid on tunduvalt keerukamad kui traditsioonilises skeemis. Ka keelte ja murrete vahel on pahatihti raske selget joont tõmmata ning keeleteadlased
keeles. • Valdav osa ühissõnu tähistab sugulussuhteid kehaosi ning loomade, taimede ja muude loodusnähtuste nimetusi. • Et lugeda sõna ühisuurali sõnaks, peaks tal olema vasteid nii soome- ugri kui ka samojeedi harus ja see ei tohiks olla laensõna. UURALI KEELEPÕÕSA HÜPOTEES • Sugulaskeeli kõnelevad rahvad võivad olla kultuuriliselt ja geneetiliselt väga erinevad ning mittesugulaskeeli kõnelevad rahvad lähedased. • Suured kultuurilised ja geneetilised erinevused Uurali rahvaste vahel panevad mõtlema, kas keelesugulust ei tähtsustata üle. • Võib-olla ei pärinegi Uurali keeled ühisest algkeelest, vaid on muutunud pikaajalise tiheda kontakti tõttu sarnaseks
uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus umbkaudu 8000 aasta eest kõneldud algkeelest, mille järglasteks on ka kõik eesti keele niinimetatud sugulaskeeled (läänemeresoome, ungari, mordva, mari, komi, samojeedi ja teised). Ehk teiste sõnadega: selles ammuses idapoolses algkodus elanud algrahvas, kes kõneles üht enam-vähem ühtset algkeelt, rändas algkodust laiali ning aja jooksul tekkis uutes asupaikades algkeelest rida teatud määral erinevaid keeli, mis võisid edasise laialirände käigus omakorda veelgi hargneda. Rände väidetav põhisuund oli seejuures loomulikult idast läände. Mitmete teaduste uusimad uurimistulemused
Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks. Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks. Mordva keeli on 2: ersa ja moksa. Mari keele kõnelejaid on u 600 000 ja mokslasi üle miljoni. Saami murded- saami rassilised om erinevad tunduvalt teiste soome-ugri hõimuga rassilistest omadustest. Saamisid on u 50 00 ja nad elavad Skandinaavia põhjaosas. Läänemeresoome keeled- soome, karjala, vepsa, isuri, vadja, eesti ja liivi keel. Suurim neist on soome keel, mida kõneleb u 5mln inimest
5) Üksikut häälikut realõppu ei jäeta E - male EI SAA TEHA, vaid ema- le, 6) Koma ei tohi olla rea alguses , et………. EI TOHI OLLA 13. Genuiinne sõnavara Genuiinne sõnavara ehk algupärane sõnavara *Ürgkeele mudel cv (konsonant+pikk vokaal) nt. maa, pää või vcv (konsonant vokaal) nt. ema *Maailma kõige vanemad sõnad: maa, puu, kuu Vanimad sõnad: jõgi, puu, kala, kulm, silm, luu, pää (pea) 14. Ugri sõnavara (VAATA KA ÕPIK LK 44) Eesti keel kuulub soome – ugri keelkonda. Kolm soome – ugri keelt on : a) Ungari keel b) Soome keel c) Eesti keel Uurali keelkond soome - samojeedi ugri keelkond keelkond permi haru: ugri haru a)komi a) handi b) mansi b)udmurdi c) ungari
järglast. Udmurdid Allikas: Vikipeedia Mine: navigeerimiskast, otsi 13 Udmurdid (ka votjakid) on soomeugrilased, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Izevsk. Neid elab veel Permi ja Kirovi oblastis ning Baskiiria (Baskortostani Vabariik) ja Tatari Vabariigis. Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus. Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1990. aastal andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. 14
UGRI KEELED Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. UURALI KEELKOND...........................................................................................................4 2. UGRI KEELED...................................................................................................................... 5 2.1 Ungari................................................................................................................................5 2.2 Handid...............................................................................................................................5 2.3 Mansid...........................................................................
Vene laenude osa uuris Mihkel Veske. Eesti keele sõnade päritolu sedelite süstematiseeritud kogu ehk kartoteeki püüdis kokku panna Jaan Jõgever, kahjuks selle kogu viimased säilinud materjalid hävisid ülikooli peahoone põlengus. Sõnade päritolu uurimises on tähtis roll ka Lauri Kettunenil, kes oma doktoriväitekirjas Kodavere murraku häälikuloost ja eesti keele häälikuloo trükistes on esitanud mitmeid sõnade päritolu seletusi. Ta on koostanud ka liivi sõnaraamatu, mis ilmus 1938. Aastal. Selles leidub viiteid eesti ja liivi ühissõnavarale ja alamsaksa laenudele eesti keeles. Suure osa oma elust pühendas Andrus Saareste eesti murrete sõnavara kogumisele ja uurimisele. Tema esitas esimesena oma käsiraamatutes ülevaate eesti sõnavara rühmitumisesr päritolu alusel. Seevastu Julius Mägiste lisas omapoolset vene laenude uurimisse, läänemeresoome volga keelte leksikaalsete suhete selgitamisse ja eesti
Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena). Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia ,,liistule" 15. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud müüti, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Tunnuslikud jooned komi loomismüüdis on veelinnud maailma loomas: maa (ema) tekkimine veelinnu kehas. Munast sünnivad vastandlikud alged Jen ja Omöl' (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid e maailma loojad (dualistlik müüt?). Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Selles kajastub Põhja-Euraasia ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt. 16
3. Põlis sõnad e. omasõnad eesti keeles Uurali tüvevara (samojeedi keeltest, 104-119) Somaatiline sõnavara: - Suu, luu, keel (kehaosad) - Vesi, suvi, lumi, jõgi, päev (loodus) - Kana, muna, pesa, vares (loomad) - Puu, kuusk, kõiv, murakas (taimed) - Nool, suusk (tööriistad) - Kaks(arvsõna) - Elama, olema, minema, koolema, mõskema (verbid) Soome-ugri tüvevara(vaste ugri keeltes, 5000. a. Vana, 179-306) Somaatiline sõnavara: - Jalg, käsi, veri, hing (kehaosad) - Ilm, jää, maa, talv, öö (loodus) - Lind, pääsuke, säga, hiir, koi (loom) - Kask, pohl, tüvi, pihlakas (taimed) - Isa, küla, nõid, poeg, koda (ühiskondlik) - Leem, mesi, pada, või (toit) - Üks(arvsõna) - Uus (omadussõna)
Ambur Riiginimed - nt: Rootsi Kuningriik Sõidukite nimed - nt: purjekas Terav Nool. Ajalehed, ajakirjad - nt: Eesti Naine, Pere ja Kodu, Eesti Ekspress Asutused, ettevõtted, organisatsioonid - NB! Kui nimi on poolik, on väike algustäht Autasud (v.a liiginimed) Üritustele väljamõeldud nimed- nt: Valge Daami päevad. 2. Esi suur täht Ajaloo sündmused nt: Esimene maailmasõda, Madisepäeva lahing NB! Läbiva suure tähega kirjutatakse: Suur Pauk, Verine Pühapäev, Punane Reede. Teosed, filmid, teatrietendused, maalid skultuurid jne. nt: ,,Tõde ja õigus", ,,Kolm Õde" Saatesarjad - nt: ,,Aktuaalne kaamera" Taimesortide aretatud nimed nt: ,,jõgeva piklik" Mängudele mõeldud nimed. 3. Väike täht Keeled, keelkonnad Rahvused, hõimud Üritused, sündmused Pühad, tähtpäevad Teete, liigi nimed Ameti nimed, asutused Sumerid Sumerite Kirjandus Sumerit kirjandusega algab maailma kirjanduse ajalugu
hoolimata hõlpsaks. Näiteks pole üheski uurali keeles mõtlevale inimesele teda ümbritsev elus ja eluta loodus materjaliks, nagu indoeurooplasele, vaid partneriks. Samuti pole enamikule meie hõimurahvaste kultuuridest omane agressiivsus: ajaloo käigus on püütud arvestada aina uute ja uute naabritega, kuni nende eest tuli taanduda, säilitamaks enese iseolemist. Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja ungarlased tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel ajaloolistel, poliitiilistel ja kultuurilistel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Obiugrilaste ja samojeedide küttimisel-kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel põhinev kultuur on sajandite jooksul kohanenud eluga Siberi äärmuslikes tingimustes, kuid on kõige kergemini haavatav euroopaliku industriaalkultuuri poolt. Ülejäänud uurali rahvad elavad Venemaal
kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena). Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia „liistule“ 15. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud müüti, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Tunnuslikud jooned komi loomismüüdis on veelinnud maailma loomas: maa (ema) tekkimine veelinnu kehas. Munast sünnivad vastandlikud alged Jen ja Omöl’ (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid e maailma loojad (dualistlik müüt?). Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Selles kajastub Põhja-Euraasia ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt. 16
Küsib laentüvede küsimust (!). Kui Ereltilt ei saa kõike, võib kasutada Rätsepa artiklit „Sõnavara rikastumise allikad“. 13. Kirjelda eesti keele omatüvede häälikulist struktuuri. Too näiteid. Omatüved enamasti 2silbilised. Omatüved – tüved, mis esinevad üksnes sugulaskeeltes ja millele pole leitud laenuallikaid. Eesti keeles rühmitatakse omatüvesid selle järgi, millistes sugulaskeeltes neile vasteid on. Nt tüved, millel on vasteid ugri keeltes, moodustavad soome-ugri tüvevarakihi. Veel on tüvesid lms-permi, lms-volga, soome-volga jt keelte vastetega. Omatüved moodustavad u 47–60% sõnadest (jalg, käsi, ilm, söö-, näge-, mine-, kõne, peenar, kahisema, sõna). Omatüvedel ei ole omasõnadega sarnaselt võõrapäraseid struktuurijooni. Omatüved kuuluvad meie igapäevasõnavarasse. 14. Kirjelda eesti keele laentüvede häälikult struktuuri (nt soome, vene ja inglise laenude näitel)
8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund o Loodusjõud o Teadja/ravitseja o Maja- ja paigahaldjad o Esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund o Dualistlikud kontseptsioonid o Maaema ja taevajumal o Viljahaldjad o Külapühamud ja preestrid 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Tunnuslikku komi loomismüüdis · Veelinnud maailma loomas: maa(ema) tekkimine veelinnu kehast · Munast sündivad vastandlikud alged Jen ja Omöl' (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid; NB! dualistlik müüt (bogomiilide mõju?) · Munadest sündivad päike ja kuu, inglid ja deemonid · Selles kajastub Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt 10
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XHB Klass Daniel Rinso Eesti keel ja teised keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2012 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti keel................................................................................................................................4 Inglise keel.............................................................................................................................5 Hiina keel...............................................................................................................................6 Noorte idee: hiina keel igasse Eesti kooli..........................................................................7 Lõpetuseks.........................................
KURTNA KOOL Karjala keel Referaat Nimi XI klass 26. sept. KURTNA 2010 Sisukord Tiitelleht .................................................................................................................................... 1 Sisukord .................................................................................................................................... 2 Karjala keel ............................................................................................................................... 3 Pildid ......................................................................................................................................... 4 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................... 5
Sissejuhatus Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, kuhu kuulub üle 20 keele, sealhulgas ka eesti keel. Soome-ugri keeled ei kuulu indoeuroopa keelte hulka. Soomes kõneleb karjala keelt umbes 5000 inimest, kuid peamiselt räägitakse seda ikkagi Venemaa Karjala Vabariigis ja Tveri oblastis. Praegu on karjala keele kõnelejaid umbes 65 000, võrreldes varasema 100 000-ga aastal 1926 on neid palju vähemaks jäänud. Kõnelejate arv hakkas kahanema 20.sajandi alguses. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Keele tunnused Karjala keel kuulub koos soome, vepsa ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala murded on üsna sarnased soome keelega, mistõttu ongi neid liigitatud soome idamurreteks. Kirjakeel on praegu loomisjärgus. Kuna karjalased on juba aastasadu elanud laialipillutatult ulatuslikul alal, on nende keel jagunenud paljudeks kümneteks m
murrete ema. Ahrens koostas süstemaatilise soome suunitlusega eesti keele grammatika. Ahrens kirjutas küll eesti keele kohta, kuid alati saksa keeles. Kui esimeses grammatikas oli ainult hääliku- ja vormiõpetus, siis teises trükis oli ka lauseõpetus. Tema grammatika oli esimene, kus kasutatu rahvasuust kogutud ainest. Ta püüdis tugevalt parandada kirikukeelt. Tema ettepanekuks oli minna üle uuele ehk soomepärasele kirjaviisile. Ehk siis pikk vokaal kirjutatakse alati kahe tähega ja lühike ühega. (varem kirjutati kaks konsonanti, et näidata pikka vokaali konsonandi ees, kuid siis jäi arusaamatuks ka konsonant ise on pikk või lühike). Ta pakkus välja 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu (nahk:naha), assimilatsioon (kumb:kumma) ja nõrgenemine (kaup:kauba). Käänded jagunevad flektiivseteks ja sufiksilisteks. 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline info
indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baškiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandžu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tšerkessi, adõgee, tšetšeeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia),
põhjuseid, miks võib see arv olla veel suurem. Ilmselt on uurimusest välja jäänud hilised võõrsõnad, lisaks võib sisse tuua ka murdesõnavara ning rahvalaulude sõnavara. Pealegi ei jõuta otsusele, kas lisada ka laensõnad ning arvestusest välja jäävad võõrsõnad. (Rätsep 2002: 49) Soomeugrilised sõnad eesti keeles Viimastele uurimustele tuginedes saab soomeugrilise omasõnavara hulka lisada need sõnatüved, millele leidub vasteid kaugemates soome-ugri keeltes: samojeedi, ugri, permi või volga keeltes. Rätsepa andmetel ulatub soomeugriliste sõnade hulk 800-ni, neist küsitava päritoluga on umbes 260. Ja seega võib järeldada, et vana soomeugriline sõnavara moodustab eesti keele tüvede üldarvust ühe seitsmendiku. Kõige varasemateks sõnatüvedeks peetakse sõnu, mille juured on uurali algkeeles ehk millele leidub sugulasvasteid samojeedi keeltes. (Rätsep 2002: 50) Sõnade päritolu küsimus
karjala aunuse lüüdi vepsa MORDVA KEELED ersa moksa MARI (TSEREMISSI) KEELED PERMI KEELED udmurdi (vodjaki) permikomi sürjakomi UGRI KEELED ungari mansi (voguli) hardi (ostjaki) SAMOJEEDI KEELED
Vanemate sõnatüverühmade puhul saab arvestada ainult ühistüvesid, millest hiljem soome-ugri keeltes on moodustunud mitmesuguseid sõnu kitsamas mõttes. Uurija peab uuemate sõnakihtide etümologiseerimisel silmas pidama, kas tegemist on uute sõnatüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. Viimase aja uurimusi arvesse võttes saaks soomeugrilise omasõnavara hulka arvata ainult need sõnatüved, millele leidub vasteid kaugemates soome- ugri keeltes (Samojeedi, ugri, permi või volga keeltes). Omaette probleemiks on, kuidas saaks soome-ugrilise sõnavara tuvastamisel rohkem arvestada eesti rikkalikku murdesõnavara. On kujunenud tavaks, et rahvusvahelises fennougristikas kasutatakse eesti vastete allikana Wiedemanni sõnaraamatut, kuid see ei kajasta kaugeltki mitte eesti murdesõnavara kogu küllust. Kui võrdlevas fennougristikas käibele panna kogu eesti murdesõnavara ja ka rahvalaulude sõnavara, peaks vanemate
Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programeerimiskeeled (= formaalkeeled, nt java). The Ethnologue !!! Maailma keeled Mitut keelt tead: Soome, norra, rootsi, läti, leedu, poola, saksa, prantsuse, hispaania, inglise, rumeenia, kreeka, türgi, araabia, portugali, itaalia, mandariini, hiina, jaapani, korea, suahiili, mari, komi, ersa, taani, islandi, flaami, saami, handi, khoekhoe, eesti viipekeel. Maailmas on 6000 - 7000 elavat keelt. Maailma keelte arv · Aasia 2165 keelt (32%) · Aafrika 2011 keelt (30%) · Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) · Ameerika 1000 keelt (15%) · Euroopa 225 (3%) Aasias ja Aafrikas on palju keeli sisemaadel, sest vahel on tegemist geograafilise isolatisooniga (jõed, mäed erinevate hõimude vahel). Soojades kohtades on hea elada,
isuri (ingeri) karjala aunuse lüüdi vepsa MORDVA KEELED ersa moksa MARI (TSEREMISSI) 13 KEELED PERMI KEELED udmurdi (vodjaki) permikom i sürjakomi UGRI KEELED
annaabi.ee 
