vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid
Taimedes umbes 90% vett Vett saab toidust Tähtsus Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri Vesi transpordib aineid Kaitseb Lahusti Osaleb keemilistes reaktsioonides (Fotosüntees) Tagab siserõhu, hoiab naha trimmis Lipiidid Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Vedelad, tahked ja vahad. 1. Lihtlipiidid 2. Liitlipiidid 3. Steroidid- vitamiinid, hormoonid, kolesteriid Lipiidide funktsioonid 1. Energia talletamine 2. Ehituslik funktsioon 3. Varuaine 4. Ainevahetuslik funkt. Raku teooria ehk tsütoloogia Esimene mikroskoop 1595.a Hollandis- Vennad Janssenid Esimene valgusmikroskoop 1665.a Inglismaal- Leiutaja Hook Antony van Leeuwnheok- Saksa teadlane, avastas bakterid ja ainuraksed 17. saj teisel poolel. Karl Ernst von Baer- Avastas imetajate munarakku. Matthias Schleiden- Taimed koosnevad rakkudest
Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid Dvitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt.
rasvhapetega. 3) Vahad – (taimsed ja loomsed) alkoholis ei ole glütserooli. Liitlipiidid – Üks rasvhappejääk on asendunud mõne teise ainega(fosfolipiididel fosfaatrühmaga) Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse: hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Tsüklilised lipiidid - steroidid - Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. 1)Vees ei lahustu. 2)Esinevad loomakudedes: hormoonid, vitamiinid, kolesteriid. Kolesteriid – kuulub loomaraku membraani koostisesse, kolesteroolist sünteesitakse: hormoone, vitamiin D ühendeid, sapi koostisosi. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab nahahaigusi. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMIS 1) Peamine energiaallikas 6) regulatoorne funktsioon(hormoonide koostises) 2) Ehituslik(rakumembraani koostises) 7) lahusti funktsioon 3) Kaitse – nahaalune lipiidide kiht 8) Bioreulatoorne funkts.
Varuaine rasvad (loomne), õlid (taimne) Ainevahetus metaboolse vee teke Kaitse madala temperatuuri eest (loomadel), märgumise eest (linnud), ära kuivamise ja liigse UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q) Energiaallikas lõhustumisel vabaneb palju energiat Signaalmolekul testosteroon, östrogeen Lipiidid/rasvad Fosfolipiid Hormoonid, vitamiinid kolesteriid Lanoliin e villavaha (VAHAD) Steroid Päevalilleõli (ÕLID) Kolesterool kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab membraani voolavuse ja läbitavuse, vajalik mõndade hormoonide, sapphapete ja D-vitamiini sünteesiks, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi
enamasti vedelas olekus (õlid). Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 2. Liitlipiidid e. fosfolipiidid. 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Esinevad loomkudedes hormoonide, vitamiinide ja kolesteriidina. Kolesteriid koosneb kolesteroolist ja rasvhappest. Kolesteriid kuulub loomaraku membraani koostisesse. Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. See Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Rasvad peaksid täitma umbes 30% päevasest kalori vajadusest Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt
säilitab keha tᵒ Õlid taimedes E kromosoomid ÜL päriliku inf allikas, seemnes varuaine säilitamine ja ülekanne Transrasvad nende abil saadakse tütarrakkudele. Desoksüriboos tahkeid rasvu Vahad kaitse funkts. RNA 1)üksikahelas mRna Liitlipiidid: Fosfolipiidid 2)üksikahelad vahelduvad rakumembr koostises, vajalik D- kaksikahelat; mRNA inf RNA, cop vitam sünteesiks. geneetilise info ja viib Tsüklilised lipiidid: Kolesteriid rakutuumast ribosoomidesse tRNA loomaraku membr koostises, D- transport, amh transport rakus vitamiin ühend, sünt sapi rRNA ehituslik ül. Riboos. koostisosi Hormoonid Toit= kiudained, vitamiinid, testosteroon- lihasmass; mineraalained Eesmärk energia, Progesteroon- naistel. aatomid organismi Valgu ehit: 1)peptiidsid, amh ülesehitamiseks, vaj piisav järjestus 2)Amh ahel keerdub vedelikutarbimine.
· varuaine- tärklis, glükogeen · kaitsefunktsioon- kaitseb ära külmumise eest · toitefunktsioon- laktoos · biosünteetiline- lähteaine · bioregulatoorne- kuuluvad hormoonide koostisse Lipiidid- orgaanilised ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest Lihtlipiidid- neutraalrasvad(õlid, rasvad) vahad ( taimsed ja loomsed Liitlipiidid- glükolipiidid, fosfolipiidid ( rakumembraani koostises) Steroidid- hormoonid, vitamiinid, kolesteriid Lipiidide funktisoonid: · energeetiline · ehituslik-rakumembraan · varuaine- rasvkoes, seentes, õlid · kaitsefunktsioon- hoiab sooja · ainevahetuslik- ainevahetuselahusti- rasvlahustuvaid vitamiine lahustab Valgud- moodustuvad aminohappejääkidest. Valkude süntees toimub ribosoomides. Lihtvalgud- koosnevad aminohappejääkidest (muna) Liitvalgud- lisaks teised orgaanilised ained(kromosoom) Valgustruktuurid: 1) määrab ära valgu omadused
tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil Ainevahetuslik funktsioon --- Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas.Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo.Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist.
oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt. puuviljadel ja okastel), loomsed vahad (mesilaste kärjed, lambavill -> lanoniin)). 2. Liitlipiidid fosfolipiidid (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, pea on hüdrofiilne - jalad hüdrufoobsed) 3. Tsüklilised lipiidid (vees ei lahustu ja esinevad loomakudedes) hormoonid (reguleerivad keha ainevahetust ja muud, nt.testosteroon, östrogeen, progesteroon, neerupealiste hormoonid), kolesteriid (loomaraku koostises, sellest sünteesitakse hormoone), vitamiinid Proteiinid ehk valgud Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped sisaldavad aminorühma ja karboksüülrühma. Valkude koostises on 20 aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Tähtsus ja ülesanded: * Ensümaatiline: kiirendavad reaktsioone -> amülaas süljes * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapsiidid.
· Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. · Hormoonid · Vitamiinid · Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Hormoonid · testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena · östrogeen (naissuguhormoon)
Regulatoorne – valgulised hormoonid Kaitse – antikehad, epiteelkoe väljakasvud Toksiline – putukate, madude mürgid Liikumine – lihaskoe valgud moodustavad lihased Energeetiline – valkude lagunemisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g LIPIIDID Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist Veest kergemad ja hüdrofoobsed Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid e steroidid Tahked rasvad e loomsed rasvad Kolesteriid küllastunud rasvhapped – tahked rasvad kolesterool + rasvhappe talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana kuulub loomaraku membraani Taimsed rasvad e õlid koostisesse küllastumata rasvhapped – vedelad rasvad kolesteroolist sünteesitakse: taimedes energiaallikaks ja seemnetes varuaineks hormoone
ei lahustu vees, lahustuvad organismi lahustes. I Lihtlipiidid e neutraalrasvad - Vedelad rasvad (taimsed õlid) - Tahked rasvad (loomsed rasvad) - Vahad (taimsed ja loomsed) II Liitlipiidid e fosfolipiidid - Kuuluvad rakumembraani koostisesse III Tsüklilised lipiidid steroidid - Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisenõrenäärmetes - Vees ei lahustu - Esinevad loomakudedes - Hormoonid, vitamiinid, kolesteriid Hormoonidid Testosteroon (ms), Neerupealiste hormoonid, Östrogeen (ns), Progesteroon (ns), D-vitamiini hormoon Lipiidide ülesanded 1) Energeetiline (1g 9,3kcal) 2) Ehituslik 3) Varuaine (loomadel varurasv, mesilaskärjed vahad, taimedel õlid viljades ja seemnetes) 4) Ainevahetuslik (Vee teke, omane kõrbeloomadele) 5) Kaitse (Nahaalune lipiididekiht kaitseb mahajahtumisest + meh. Põrutustest, samuti
· Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 18. Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid. · Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), östrogeen (naissuguhormoon), progesteroon (naissuguhormoon), neerupealiste hormoonid, Dvitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. · Vitamiinid · Kolesteriid loomaraku membraani koostises. 19. Mis haigus on ateroskleroos? Ateroskleroos on veresoonte lupjumine. 20. Lipiidide funktsioonid organismis? · Energeetiline funktsioon(kõige energiarikkam) · Ehituslik funktsioon(rakumembraani koostises) · Varuaine funktsioon(loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilasvaha) · Ainevahetuslik funktsioon(kõrbeloomadel, kes ei söö)
südameglükosiidid) käsitleda tsükliliste lipiide baasalkoholidena, kuna hüdroksüülrühma esterifitseerimine rasvhappejäägiga annab lipiidi. · Baasalkohool kolesterool. Vesilahustuvus on väie, seepärast selle sageli nimetatakse lipiididks. Teda võiks nimetada lipiidsarnaseks tsükliliseks alkoholiks. Kolesterooli on rihkesti munakolaases, maksas, ajukoes, vere lipoproteiinides. Ta on biomembraadise vajalik ehtuskomponent. · tsükliline lipiid kolesteriid. Inikeha kolesteriidid sisaldavad enamasti linoolhappejääki, hsrvemini pikaahelalist küllastatud rasvhapejääki. On vaja rakumembraanide ,sapphappete, suguhormoonide ja vit D süteesiks. Lipiidide ülesanded: Lihtlipiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: energiavaru - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained, sest 1 grammi lipiidide täielikul
funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) * Kaitse: kaitseb külmumise eest * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. * Energeetiline: on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid
* Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) * Kaitse: kaitseb külmumise eest * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. * Energeetiline: on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid * Ehutuslik: fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast
rakkudes. Energiaallikas Vahad tahked, vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele, taimsed vahad (puuviljadel, okastel kaitse), loomsed mesilasvaha ja vill 2. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, rakumembraani koostises, hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba (sabad on koos) 3. Tsüklilised lipiidid ehk steroidid peamiselt hormoonid. Moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Kolesteriid kolesterool + rasvhappe, loomaraku membraani koostises, sellest sünteesitakse hormoone ja D-vitamiini ühendeid Hormoonid: testosteroon (meessuguhormoon), progesteroon, östrogeen (naissuguhormoonid), D-vitamiin hormoon, mida keha sünteesib päikesevalguse abil Lipiidide ülesanded 1. Energeetiline lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast, lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 2
Energeetiline: esmane energiaallikas Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) Kaitse: kaitseb külmumise eest Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12.Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13.Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? Küllastumata rashappe-rasvhappejääk sisaldab kaksiksidet Küllastunud rasvhappe- kaksiksidemed puuduvad 14.Mis määrab lipiidide oleku? Too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. Tahked-või, kakovõi, kakaorasv Vedelad-kalaõli, rapsiõli, oliiviõli 15
LIHTLIPIIDID ehk neutraalrasvad · Vedelad rasvad-taimsed(kookos ei ole ) · Tahked rasvad-loomsed(kalamaksaõli) · Vahad-taimsed ja loomsed. LIITLIPIIDID ehk fosfolipiidid · Ühe rasvhappejääk on asendatud fosfaatrühmaga. · Kuuluvad rakumemebraani koostisesse. TSÜKLILISEDLIPIIDID-steroidid · Peamiselt hormoonid , mis moodustavad sisesekretsiooninäärmetes. · Vees ei lahustu. · Esinevad loomkudedes · Hormoonid, vitamiinid ja kolesteriid Kolesteriid- kolesterool pluss rasvhape HORMOONID · Testosteroon- meessugu hormoon) kasutatakse ka dopinguainena. · Östrogeen (naissuguhormoon) · Progesteroon (nasisuguhormoon) · Neerupealiste hormoonid · D-Vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. TOIDULIPIIDID · Lipiidid peaksid andam kuni 30% kaloritest. · Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused.
2) Liitlipiidid (fosfolipiidid) Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga Toimivad nagu sõudepaadid, vedades hormoone ja rasvlahustuvaid vitamiine 3) Tsüklilised lipiidid (steroidid) Peamiselt hormoonid Vees ei lahustu Nt. hormoonid, vitamiinid, kolesteriid 1) Küllastatud lipiidid · Peamiselt loomsed (nt või) · Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed · Toatemperatuuril tahked, külmutamisel veel tahkemad 2) Küllastumata lipiidid · Peamiselt taimsed · Enamasti vedelas olekus · Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed a) Monoküllastumata rasvhapped (nt oliivõli)
Kovalentne- ühiste elektronpaaride abil aatomite taimsed õlid, vahad. Liitlipiidid on nt fosfo- ja tütarrakku. Profaas II: tütarrakkude valmistamine vahele oodustuv side. Tekivad kui kumbki aatom annab glükolipiidid, biomembraanide koostelipiid; Tsüklilised uueks jagunemiseks, tekivad uued kääviniidid. ühe elektroni või üks aatom annab elektroni ja teine lipiidid nt kolesteriid, tsükliliste alkoholide baasil Metafaas II: kromosoomid on ekvaatortasandil. vaba orbitaali. Mittepolaarne kovalentne- kui moodustunud lipiidid. Rasvad: suured molekulid, Anafaas II: kromatiidid lahkuvad rakupoolustele. kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite hüdrofoobsed, kokku pandud glütseroolist ja Telofaas II: tekib uus tuumaümbris. On oodustunud 4
energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid).Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on ntmesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse.Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosiLiigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon
baseerunud elu. 45. Lipiidide lühiiseloomustus. Lipiidid on biomolekulid, mis koosnevad enamasti rasvhappejäägist ja alkoholist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Liipidid jaotuvad: 1)Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad (taimsed õlid, loomsed rasvad,vahad) 2)Liitlipiidid ehk fosfolipiidid ( üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga) 3) Tsüklilised lipiidid ehk steroidid(hormoonid, vitamiinid, kolesteriid) 46. Milleks rakk vajab lipiide? Ehituslik funktsioon fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse. 47. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Rakumembraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid aga välispinnal (retseptoorne funktsioon). Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga (sh
Liitlipiidid ehk fosfolipiidid – rakumembraani koostises, üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Tsüklilised lipiidid ehk steroidid – tsükliliste alkoholoide ja lipiidide estrid, mis ei lahustu vees. o Hormoonid (östrogeen, progesteroon, D-vitamiin, neerupealiste hormoonid) – sisenõre, mis reguleerib ainevahetust o Vitamiin (A-vitamiin) o Kolesteriid (kolesterool ja rasvhape) Lipiidide ülesanded: Energeetiline – 1 g lipiidi lagundamiel saadakse 38,9 kJ energiat Struktuurne ehk ehituslik (rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist. Varuaine funktsioon Kaitsefunktsioon (siseorganite ümber olev rasvkoe kiht kaitseb põrutuste eest, nahaalune rasvkude ärakülmumise eest, lindudel kaitseb märgumise eest)
ja loomsed - Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba III Tsüklilised lipiidid - steroidid, Hormoonid, Vitamiinid, Kolesteriid Ülesanded: Energeetiline funktsioon - Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid . Ehituslik funktsioon - Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon- loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes , viljades mesilaskärjed (vahad)
1) Monosahhariidid glükoos, fruktoos 2) Disahhariidi laktoos (piimas ca 5%), sahharoos (suhkruroos 26-28%) 3) Polüsahhariidid tselluloos (rakukestades 20-40%), glükogeen (maksas 3-5%), tärklis (kartulimugulates ca 18%) Lipiidid: 1) lihtlipiidid - õlid (linaõli), rasvad (seapekk), vahad (mesilasvaha) 2) liitlipiidid fosfolipiidid, letsitiin (emulgaator) 3) tsüklilised lipiidid kolesteriid (esineb ainult loomades) Valgud 1) Lihtvalgud (valguline osa) - munavalge, siid, juuksed 2) Valguline osa (valguline osa+mittevalguline osa) nukleiinhape+valgud= kromosoom, fosfor + valgud= fosfoproteiin (nt kaseiin annab piimale valge värvuse) Nukleiinhapped 1) DNA päriliku info säilitamine, päriliku info kordistamine, päriliku info edastamine järglastele, päriliku info muutumine ehk mutatsioonid
välja. Fosfolipiidid toimivad emulgaatoritena, aidates rasvadel seguneda veres ja teistes vesialuselistes kehavedelikes. Sfingolipiidid- Sfingolipiidid sisaldavad pika ahelaga aminoalkoholi sfingosiini, mis moodustab vastava klassi lipiidide selgroo. Sfingolipiide on kolm klassi, sfingomüeliinid, tserebrosiidid ja gangliosiidid. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Kolesteriid- Kolesterooli ja estri ühendid ehk kolesteriidid ehk kolesterüül estrid on ühed tähtsamad lipiidid inimkehas, sisaldades enamasti linoolhappejääki või harvemini küllastunud pikaahelalist rasvhappejääki. Kolesteriidid on vähem polaarsed kui vaba kolesterool ning seetõttu on nad plasmas heaks transpordivahendiks mitmetele molekulidele. Nende inertsetest omadustest tulenevalt kasutab organism kolesterüül-estreid detoksifikatsioonil
enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest. Lihtlipiidid Lihtlipiidid on rasvad ja õlid, nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist. Fosfolipiidid Fosfolipiidid sisaldavad ühe rasvhappe asemel fosfaatrühma. Tsüklilised lipiidid Tsüklilisteks lipiidideks loetakse tsüklilist tuuma ja hüdroksüülrühma sisaldavaid biomolekule (hormoonid, kolesteriid, vitamiinid). Lipiidide funktsioonid: Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad).
Emulgaatoritel põhineb pesemisvüime. Pea peasemine: hüdrofoobne osa liitub rasuga ja teine osa veega. Nt: letsitiin, palju munarebus ja sojaõlis, pett. Letsitiin on oluline komponent närviraku membraanides. Lisaks söömisel ei ole mõtet. Letsitiini lagundaisel erandub vitamiin B4, mis ei tule välja mitte uriini vaid higiga ja haiseb imelikult. Ühesõnaga hakkad haisema nagu kala. Tsüklilised lipiidid. Tsükliline alkohol + rasvhape. Kolesterool + rasvhape = kolesteriid. Tsükliline alko ja rasvhape täidavad oma funktsioone koos. Kolesterool/kolesteriid on omased ainult loomorganismidele. Kolesterool/kolesteriid ülesanded: struktuurne (looma rakkudes biomembraani stabiliseeriv koostisosa, kõige rohkem närvirakkude membraanides, kolesterooli on kõige rohkem ajust tehtud toitudes). Sapphapete sünteesiks (sapphapetega viiakse ka kolesteroos välja, tahke väljaheitega). Kolesterool on vajalik vitamiin D (D3) sünteesiks nahas UV kiirguse toimel
saamis viisides. Inimene vajab C-vitamiine toiduga, aga rotid sünteesivad seda ise. · Inimese vitamiini vajadus on milli- või mikrogrammides ööpäevas. · On olemas vitamiinde varud vesilahustel on väiksemad, rasvlahusetes suuremad. In. Jaoks vitamiini allikad 1. segatoit 2. seede kulga mikroobi kooslus 3. organism sünteesib ise eelühenditest. Kolesteriid-> vitamiin D3 4. vitaminiseeritud toit, kosmeetika, vitamiin preparaadid. Biofunktsioonid 1. Osalemine ainevahetuses läbi ensüümreaktsioonide. 2. Mõjutab bioprotsesse 3. enamikel vitamiinidel on antioksüdantne toime see tähendab, et muudavad kahjutuks vabu radikaale (näiteks vit.E ja vit.C(vesikeskkonnas) Vitamiinide jaotus (20 ühendit) 1. Vesilahustuvad · B rühma vitamiinid, tähistatakse indeksitega ja kõige väiksem on B1.....B15
seostub loputusveega) LETSITIIN - E322 saadakse munast. Tsüklilised lipiidid Tsüklilised lipiidid - tsükliliste alkoholide ja rasvhapete ühendid. Kõikides eukarüootsetes organismides on erinevad tsüklilised alkoholid : + seentes = ergosterool + taimedes = fütosterool + loomades = kolesterool. KOLESTEROOL ON ALKOHOL MITTE LIPIID!!! N : ergosterool + rasvhape = ergosteriid kolesterool + rasvhape = kolesteriid Kolesteriididide biofunktsioonid : a) kuulvad biomembraanide koostisesse. b) nendest sünteesitakse : 1. sapi koostisosi 2. Suguhormoone 3. Vitamiin D ühendeid. Kolesteriidide ainevahetushäireid : Ateroskleroos - veresoonte lupjumine. Toimub võõrühendite ladestumisel veresoonte SEINTESSE! Ladestuvad : oksüdeerunud kolesteriidid, sidekoe valgud, lubisoolad. Ateroskleroosi riskid : 1. vähendab verevarustust. 2
annaabi.ee 
