kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest jõudis muuseumi tänu kollektsionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult lõplikult viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid. Oma hariduse sai ta Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases .Aastatel 19251939 elas ta Pariisis ning Eestisse ta enam tagasi ei tulnud. Tuntud teoseid Viiraltilt olid: ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead", ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Minu esimene raktsioon ,,Põrgu" teose juures oli õudne. Esimesel silmapilgul tundus kõik väga müstiline. Pildil köitis tähelepanu kõigepealt inetud poolinimese näod, kes olid moondnud. Pilku köitis ka piltidel olev nägude rohkus ning see muster. Lähemalt vaadates on näha ka kurbust ning pisidetaile, mis ei lähe kokku selle teema süngusega nagu näiteks balleriini seelik. Pildi eesmärgiks minu arvates on edasi anda inimeste kannatusi ning kõik nad kogevad seda erimoodi läbi
Ained Lihtaine: koosneb ühe elemendi aatomitest Liitaine: koosneb kahe või enama elemendi aatomitest Liitaine valem: näitab erinevate elementide aatomite arvu molekulis või aatomite(ioonide) arvude suhet kristallis. Puhas aine: Koosneb ainult ühe aine osakestest. On kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu: Koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. Ühinemisreaktsioon: raktsioon, milles kahe aine osakeste liitumisel tekib uus aine. Ainete omadused: Agregaatolek (gaasiline, vedel, tahke); Värvus; Maitse; Lõhn; Sulamis temp. (tahkest vedalaks); Keemis temp. (vedelast gaasiliseks); Tihedus (ühe ruumalaühiku aine mass); Lahustuvus; Elektrijuhitavus. Nähtused: Füüsikaline nähtus on aine oleku või keha kuju muutus aga aine ise jääb samaks. Vee sulamine, vee keemine, klaasi purunemine. Keemiline nähtus on aine muutumine teiseks aineks e
Ilma Päikeseta ei eksisteeriks elu planeedil Maa. Eelnev lause saab enamusele selgeks juba algkooli loodusõpetuse õpikutest ning see on ka täiesti tõene. Päike ja valgus on peamine elu allikas fotosünteesivatele taimedele, kellest omakorda toituvad loomad ning moodustub toiduahel. Valgus on loomadele ja ka inimestele vajalik ka lihtsalt selleks, et ümbritsevat näha ning taimedel on päikesevalgusest tulenevalt kujunenud fotoperioodiline raktsioon. Siiski mitte ainult päikeselt tulev nähtav valgus pole organismidele oluline, vaid ka teised kiirugused ja eelkõige soojuskiirgus, milleta oleks Maa lihtsalt üks järjekordne jäine taevakeha. Päike on vajalik nii taimede ja puude kasvuks, loomade, putukate ja lindude eluks kui ka inimeste jaoks. Inimene vajab päikest, et tal oleksid tugevad luud ja hambad ning ilma päikeseta võib lastel tekkida rahhiit ja hammaste lagunemine. Inimestele on päikesevalgus
PÕLEMINE- kiiresti kulgev oksüdatsioon, mille puhul eraldub valgust ja soojust. RASKMETALLID- metallid (Fe, Cu, Pb, Sn, Hg, W jt.) tihedusehe üle 5 g/cm3. REAKTSIOONI KIIRUS- reaktsioonis olevate ainete kontsentratsiooni muutus ajaühikus. REAKTSIOONIVÕRRAND (keemiline võrrand)- keemilise reaktsiooni üleskirjutis valemite ja sümbolitega. REAKTSIOONI SOOJUSEFEKT- reaktsiooni toimumisel vabanev või neelduv soojushulk. REDOKSREAKTSIOON (e. redutseerumis- oksüdeerumisreaktsioon)- keemiline raktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide o.-a. muutus. REDUTSEERIJA- aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes). REDUTSEERUMINE- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o.-a. vähenemine. REDUTSEERIMINE (reduktsioon)- elektronide liitumine; elemendi o.- a. vähenemine redutseerumisel. ROOSTE- raua korrosioonil hapniku ja veeauru juuresolekul tekkiv korosioonisaadus, mis sisaldab hüdraatunud Fe2O3 ja teisi rauaühendeid.
mõjutavad närvirakke 4) Autokriinne hormoon mõjutab rakke, millest ta ise sünteesiti Hormoonid ja keskkond: 1) Hormoonmõjutustega kasvatatud liha söömine. Paljud steroidhormoonide analoogid pärinevad toidu plastikust ja pikemaajalisel seismisel nlahustuvad toiduainetesse Ensüümid ...biokeemilisi reaktsioone teostavad liht- või liitvalgud Ehitus: 1) Üldvalguline vastutab lähteaine õige seostumise eest 2) Aktiivtsenter koht, kus raktsioon toimub. Lihtensüümide aktiivtsentriks on aminohapete radikaalide taetud keemilised rühmad. Liitensüümide aktiivtsentriks metall, vitamiinid vm. 3) Osadel esnsüümidel regulatoorne tsenter. Selle abil saab muuta ensüümi aktiivsust Ensüümi reaktsioon ja selle kiirust mõjutavad tegurid: 1) Lähteaine hulk lähteaine puuduse korral kiirus langeb või reaktsioon seiskub 2) Ensüümide hulk kui ensüümi napib, pidurdub ka kiirus 3) Temperatuur
neid emotsioone tõlgendada. Kõnetämber- hääletämbri muutus viitab emotsionaalse pinge tekkele, seda on kohe märgata. Häälepaelte pingestumine jne. Isegi kui inimene tahab emotsioone varjata, siis ta kehakeeles need väljenduvad. Hingamise- ja pulsimuutused- vale ja varjamise tuvastamiseks. Valetamine- hingamisrütm muutub, sügavam. Pulss muutub. Seda tahteliselt kontrollida on väga raske. Emotsioonide teooriad- James ja Lang- motoorne/füsioloogiline raktsioon emotsioon. Cannon ja Bard- taalamuse impulsid ajukoorde emotsioon. Keskkonna tõttu tekivad impulsid. 22 Simonov- Emotsioon= määramatus x rahuldamata vajadus. Max: min rahuldatud ja max ebamäärane (teadmatu). Emotsioonide tugevuse määrab ära see, kuivõrd määramatu see inf on, kui palju on infi ja kui palju on teadmatust tingimuste jms suhtes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
