Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokkuvõte bengali keele kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bengali, 2017, vokaal, language, bangla, wals, vokaalid, alphabet, erelt, tegusõna, grammar, code, konsonandid, esmalt, tegusõnadõnajärg, intonatsioon, häälikud, ethnologue, nepalis, foneetika, fonoloogia, foneem, häälikusüsteem, ross, morfoloogiaüntaks, nimisõnad, omadussõnad, asesõnadidesõnad, määrsõnad, hüüdsõnad, arvsõnadTeine tüüp seotud ainult täishääliku muutmisega: adrar → idurar "mägi". Kolmas tüüp ühendab vokaalide muutuse sufiksiga: -n: izi → izan "lend" (Vikipeedia, 2017). Riifi keeles tegusõnad pööratakse kolmes ajas: minevik, olevik ja tulevik (Wiki, 2007). Riifi keele tegusõnadel on oma alus, mis saab muuta prefiksi, sufiksi, fleksiooniafiksi, tsirkumfiksi ja apofoonia abiga (Revolvy, s.a.). ad- sufiks tähendab tulevikku, is- teeb tegusõna küsiga ja ur- teeg tegusõna eitavaks (Vikipeedia, 2017). Vene keel Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Meessoost nimisõnade lõpus on: 1) peenendamata konsonant: стол (laud), 2) -й: герой (kangelane), 3) peenendatud konsonant: вождь (juht), vähestel jutudel -а, -я: папа (isa) Naissoost nimisõnade lõpud: 1) -a: школа (kool), 2) -я: баня (saun), 3) peenendatud konsonant (ь): лошадь (hobune) (Runeberg, 2016). Enamus nimisõnu omavad ainsuse ja mitmuse vormi
5. Foneetika mõisteid: diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm slaididel esinevad mõisted. Diftong - kaks järjestikust vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Geminaat - häälduses kahte silpi jagunv kaashäälik, nt kal-lab. Afrikaat - klusiilialgulised frikatiivid, nt pf, ts ja tf Palatalisatsioon - Peenendatus. Palatalisatsiooni korral omandab konsonant i-lise varjundi. Vokaalharmoonia - sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi Vt lisa Jana jagatud mõistelehelt. 6. Foneetiline transkriptsioon (IPA ja soome-ugri transkriptsioon) (vaja teada vaid mõisteid) IPA – süsteem, mille järgi pannakse kirja inglse keele hääldusi. Soome-ugri transkriptsioon – süsteem, mille järgi pannakse kirja soome-ugri keelte hääldusi. 7. Fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Fonoloogia – foneetikale lähedane teadus
-Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel, horvaadi keel) -kultuurilised põhjused, identiteet(võru keel, baski keel) *Elav või hääbunud keel? *Kuidas andmeid kogutakse? (rahvaloendus aga emakeelt ei küsita nt Rootsis ja Prantsusmaal) *Allika ustavus (arvamus v mitte?) *Allikate võrreldavus? 1. Mandariinihiina 873 000 000 2. Hispaania 320 000 000 3. Inglise 309 000 000 4. Hindi 180 000 000 5. Portugali 177 000 000 6. Bengali 171 000 000 7. Vene 145 000 000 8. Jaapani122 000 000 9. Saksa 95 000 000 10. Wu-hiina 77 000 000 Keelte liigitusalused *Genealoogiline sugulus ja päritolu.keelepuud, ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse ryhma sellised keeled, mis on pärit samast algkeelest. *Areaalne kasvupiirkond ja kontaktid
· Allikate võrreldavus näiteks eri traditsioonid rahvaloendustel, laiemalt ka: kelle käest ja kuidas on küsitud. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt 1. mandariinihiina 873 014 298 (hiinakeel/mandariinikeel on ainult siis olemas, kui vaadatakse asja sotsioloogilisest vaatepunktist. 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10. uu 77 175 000 Keelte liigitusaluseid Keeli liigitatakse, sest sellega saab keeli kirjeldada; toime tulla keelte paljususega ja aitab mõista keelega seotud nähtusi. · Genealoogiline (sugulus ja päritolu). On võimalik, et alguses oli 1 keel (algkeel), aga siis teatud tingimuste tõttu (söögi otsimine, peavari) hakkasid inimesed liikuma ja keel muutus (soomeugri nt)
Mõnda keelt räägib a la 4 inimest, seega ei teata, kas need inimesed veel elavad või ei -> puudub ülevaade. · Kuidas andmeid kogutakse (nt rahvaloendus, aga emakeelt ei küsita isegi nt Rootsis, Prantsusmaal, sest seda peetakse diskrimineerivaks). · Allika usutavus (inimese enda arvamus)? · Allikate võrreldavus? 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005 a) 1. mandariinihiina 2. hispaania 3. inglise 4. hindi 5. portugali 6. bengali 7. vene 8. jaapani 9. saksa 10. wu-hiina Keelte liigitusaluseid: · genealoogiline (sugulus ja päritolu) · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · sotsiolongvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) -> annavad järjest rohkem andmeid selle kohta, miks inimesed eri maailmaotsades räägivad nii nagu nad räägivad.
Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel) 2. Elav või surnud keel? 3. Kuidas andmeid kogutakse 4. Allika usutavus 5. Allikate võrreldavus? 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005, The Ethnologue) 1. mandariinihiina 873 014 298 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10.wu-hiina 77 175 000 Keelte liigitusaluseid 1. Genealoogiline (sugulus ja päritolu) 2. Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) 3. Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) 4. Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) 1. Genealoogiline liigitus · Keelte sugulus ja põlvnemisuhted · Keelepuud
vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika · Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. · Foneetika liigitus: artikulatoorne, akustiline, auditiivne e tajufoneetika · Kõneakt fonoloogias: mõte sõnumi tootmine helilaine sõnumi vastuvõtt mõistmine · Foneetiline transkriptsioon kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine Foneemide liigitus: · Vokaalid e täishäälikud: o eesvokaal [i e ä ö ü], keskvokaal [õ], tagavokaal [u o a] o labiaalsus (huuled ümardatud): labiaalne [u o], illabiaalne [i e] o pingsus: pingsad [i], lõdvad · Konsonandid e kaashäälikud: o klusiil e sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu ligipääs on täielikult suletud) [p t k b d g] o frikatiiv e hõõrdhäälik (ahtuses tekib kahin) [f v s z h]
suruhäälikuid, kui kõri liigub allapoole siis implosiive) Egressiivne häälik - õhuvool suundub väljapoole (primaarsed häälikud, lihtsam moodustada) Ingressivne häälik - õhuvool suundub sissepoole. (Imihäälikud (click) - suus tekitatud õhuvooluga moodustatud ingressiivsed konsonandid) Põhisagedus mõjutab kõige rohkem hääle tajutavat toonikõrgust - eriti intonatsiooni. Helilised häälikud - hälekurrud vibreerivad (nt vokaalid ja konsonandid) Helitud häälikud - häälekurrud ei vibreeri, õhk voolab vabalt läbi häälepilu sellest kõrgemal asuvatesse õõntesse. Glotis e häälepilu - häälepilu kokkusurumisega moodustatakse kõrisulghäälik e larüngaalklusiil Põhitooni kõrval on veel ülemtoonid (põhisageduse kordsed) Formandid - võimendunud ülemtoonid Dekodeerimist e tõlgendaist kujutatakse tavaliselt kaheosalisena. Kõne tuvastamine - sõnumi
suulaehäälikud: k, sabaga n, j, s kõrihäälikud: h 30. IPA , SUT Olulisimaks abivahendiks keelte häälikuressursside selgitamisel on foneetilisel transkriptsioonil, kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine. Transkriptsioon on vajalik selleks, et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna ühesugusel ja arusaadaval viisil. Rahvusvaheliseks standardiks on siiski kujunenud Rahvusvahelise Foneetikaühingu tähestik The International Phonetic Alphabet, mida märgitakse lühendiga IPA. SUT kohta ei leidnud ma loengumaterjalidest ja õpikust mitte midagi. Netiotsinguga jõudsin ühele leheküljele: http://sut.languageskill.co.uk . Uurige seda, võib-olla Tragel seda mõtleski, aga ma ei ole päris kindel. 31. Morfoloogia Morfoloogia e vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest - morfeemidest - lähtudes. Morfeemi fonoloogilise struktuuri ja selle vaheldumise tingimuste väljaselgitamine seob morfoloogiat fonoloogiaga
Maailma erinevate keelte häälikusüsteemides on sarnasusi: - täishäälikud ehk vokaalid; - kaashäälikud ehk konsonandid. Täishäälikute ehk vokaalide puhul on suu avatud ja nende teel ei ole mingi- suguseid takistusi. Eesti keeles on 9 vokaali, võrreldes teiste maailma keelte puhul on palju. Enamik maailma keeled saavad hakkama 5-6 vokaaliga ning kõige vähem on 3 vokaali. Keelele annavad kõlavuse vokaalid. Me moodustame vokaalid väljahingamisel koos häältepaelte vibreerimisel. Häältepaelte vibreerimine ja suu koobas on vajalikud selleks, et hääl kenasti kõlaks. Suukoopa ruumala saab muuta keele ja huulte abil. ü, i u kõrge ö, e õ o keskmine ä a madal eesosa tagaosa
Õppejõududeks J. V. Veski (tänapäeva eesti keel), Arnold Kask (keeleajalugu ja eesti keele sõnavara), Paula Palmeos (soome ja ungari keele lektor) Huno Rätsep ja tänapäeva eesti keele struktuur. Tema doktoriväitekiri tänapäeva eesti keele lausetüüpidest on tänaseni üks põhjalikumaid eesti keele süntaksikirjeldusi. Huno Rätsep ja eesti keele sõnavara ajalugu: uuris põhjalikult laensõnade kihte ja sõnade etümoloogiat. Mati Erelt: keeletüpoloog. Uurimissuunad mitmekesised ja rahvusvahelised sidemed tugevnenud Helle Metslang Karl Pajusalu: kaasaegse sotsiolingvistika areng TÜs ja tänapäevase foneetikalabori rajamine. Uurinud eesti murrete muutumist ja nivelleerumis Üldkeeleteadus 1988 eesti keele labor uurimiskeskus, mille ülesandeks oli uurida arvutilingvistikaga seotud teoreetilisi probleeme ning hakata looma eesti keele elektroonilisi tekstikorpusi
Sellisteks nähtusteks on näiteks kaashäälikute ja täishäälikute olemasolu, vähemalt ühe sulghääliku olemasolu, vahetegemine nimisõnade ja tegusõnade vahel ning küsimuse moodustamise vahendite olemasolu. Absoluutseid universaale on siiski üsna vähe. Universaalsed tendentsid on nähtused, mida leidub enamikus keeltes, kuid mitte kõigis. Selliseid universaale on märksa rohkem, näiteks vokaali [i], sulghäälikute [p], [t], [k], omadussõnade olemasolu. 15. Mis on WALS ja milleks seda kasutada saab? The World Atlas of Language Structures (WALS) on suur strukuurilisi omadusi(foneetilisi, grammatilisi, leksikaalne) hõlmav andmbaas, kogutud kokku erinevatest andmetest 55 autorist koosneva tiimi poolt. 16. .Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Tähistaja- Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav - Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks
struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 22
struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 22
struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 22
annaabi.ee 
