Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Mõjutavateks teguriteks on keha raskus jõud ning pindade materjal ja omadused. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele. Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.Ringliikumise näideteks
Toereaktsioon – rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu Rõhk – rõhumisjõu suurus pindalale(p=F/S) Seisuhõõrdumine – võrdne suuruselt ja vastassuunaline jõuga, mis põõab keha liikuma panna Liugehõõrdumine – hõõrdejõud on suunatud liikumisele vastassuunas. Hõõrdetegur – μ, on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu Deformatsiooni liigid – elastne(keha endine kuju taastub), plastne(keha deformeeritud kuju säilib) või habras(keha puruneb deformatsiooni korral). Pöördenurk – nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius(Tähis φ (fii)) Sagedus – ajaühikus tehtavate täisringide arv(f=N/t, f=1/T) Joonkiirus – läbitud joone pikkus ja aja jagatis v = l/t
Newtoni 2. seadus - kehale mõjuv jõud võrdub selle keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni 3. seadus - kaks keha mõjutavad teineteist jõududega mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Gravitatsioonijõud - avaldub kehade vastastikuse tõmbumisena. Selle jõu kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Hõõrdejõud - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Elastsusjõud - keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha deformeerib. Keha kaal - vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon.
Jõud -on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Inertsus -on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta.(kg) Raskusjõud on Maa poolt selle läheduses paiknevale väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.(Fr=m*g) Impulss -on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. (p=m*v) Hõõrdejõud -on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Impulsi jäävese seadus -igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süsteemile ei mõju väliseid jõude.
Füüsika Kärolain Hunt Hõõrdejõud Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. Hõõrdejõu olemus Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust.
Lisan juurde destilleeritud vett, segan kuni väetis ja destilleeritud vesi on enam-vähem segunenud. Järgmisena kallan segu kolme katseklaasi läbi filtri. Kõigis kolmes katseklaasis on umbes 2-3 cm vesilahust. Filteeritud vesilahustega proovid: 1. Lisasin katseklaasi 1%-st FeSO4 lahust. Vesilahuse ja FeSO4 vahekord oli 1 : 1. Seejärel lisasin ettevaatlikult kontsentreeritud H2SO4. Nitraatühendite sisalduse korral tekib katseklaasis H2SO4 ja lahuse kokkupuutepinnal pruun ring. Katseklaas läks samuti kuumaks. Minu proovis oli pruun ring näha, s.t et sisaldab nitraatühedeid. 2. Lisasin katseklaasi BaCl2 10%-st lahust. Tekkiv sade viitab sulfaatiooni sisaldusele väetises. Minu proovis tekkis valge sade, s.t et sisaldab sulfaatioone. 3. Lisasin katseklaasi ammooniummolübdaadi happelist lahust. Seejärel kuumutasin katseklaasi natuke aega leeklambi kohal. Tekkiv kollane värvus viitab fosfori sisaldusele väetises.
8. pilet 1) Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. (müü). 2) Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb eseme mingist punktist võtta vähemalt kaks kiirt ja vaadata nende peegeldumist. Valguse murdumine: Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine üleminekul ühelt keskkonnast teise.
TEST 1. Lumehelveste tekkimine – millise soojusnähtusega on siin tegemist? A. vee kondenseerumine B. vee kristalliseerumine C. vee aurustumine D. konvektsioon vees 2. Kui kehad on omavahel kontaktis ning soojus kandub kehade kokkupuutepinnal ühelt kehalt teisele, siis sellist soojusülekannet nimetatakse A. soojusisolatsiooniks B. soojusjuhtivuseks C. konvektsiooniks D. soojuskiirguseks 3. Milline järgmisest loetelust on hea soojusjuht? A. kuld B. destilleeritud vesi C. puit D. lambanahast kasukas E. õhk 4. Fahrenheiti skaalat kasutatakse igapäevaelus üsna palju USA-s. Celsiuse
g iseloomustab gravitatsiooni välja tugevust Maa pinnal g = 9,81 N/kg kohta. r= kehade vaheline kaugus Mida nim. raskusjõuks, selle suund ja arvutamise valem ? Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. ¨ Valem: Fr = m * g Mida nim. hõõrdejõuks, milline on hõõrdejõu suund ja millest sõltub tema suurus ? Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja jõust, mis hõõrdepindasid kokku surub. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse tüüpiliselt kreeka tähega (müü). Universaalne valem Maa raskusjõuga kehadele seisu-, liuge- ja veerehõõrdejõu arvutamiseks on: , kus F on hõõrdejõud; on pindadele iseloomulik hõõrdetegur; m on keha mass, ja g on raskuskiirendus
Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemili-sed reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraami-lised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise
10. Mis on pöörlemine ja mis on tiirlemine? too mõlema kohta 1 näide Pöörlemine (on liikumise liik, mille korral kehas leidub punkt, mis ise ei liigu.) Kui pöörlemistelg on keha sees, nimetatakse seda pöörlemiseks. Kui pöörlemistelg on väljaspool keha, nimetatakse seda tiirlemiseks. Näide: Maa pöörleb ümber oma telje, maa tiirleb ümber päikese. 11. Defineeri hõõrdejõud ja nimeta selle liigid Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise keha või ainete suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakeste vahelise jõu tõttu. Liigid: seisu-ja liugehõõrdejõud, veerehõõrdumine. 12. Mida nimetatakse keha kaaluks ja kuidas see sõltub kliirendusest? Kehakaal on füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Kui keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega, siis on selle kaal 0. 13. Kirjuta gravitatsiooniseadus ja seda väljendav valem Gravitatsiooniseadus-kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga,
mõju esimesele kestma teatud aja) (lk.51) jõud fs. vastastikmõju mõõt, tähis , mõõtühik 1N (njuuton) (lk.52) rõhk fs. võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. tihedus fs. näitab aine massi ruumalaühikus. jõu liigid: · raskusjõud gravitatsioonijõud (lk.56) · elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. (lk.61) · hõõrdejõud keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. (lk.59) · üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. impulss keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. vektor. (lk.64) Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (lk.47)
talle ei mõju mingi jõud või mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni II seadus kiirendus millega keha liigub, on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga. Newtoni III seadus- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. 4. Mis asi on hõõrdejõud ning millest on see tingitud? Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdejõud on tingitud: 1)Pindade ebatasadus 2)Sõltub keha liikumise kiirusest 3)Sõltub kehade vahelisest elektromagnetilisest ja gravitatsioonilisest jõust. Kuidas parandada hõõrdejõudu-vedelikega jne 5. Mis on deformatsioon ning millest on see tingitud? Deformatsioon- keha osakeste vastastikune asendi muutus, mis tingib selle keha kuju ja mõõtmete muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga
See on ka peamine omadus, mille poolest erineb kütuseelement galvaanielemendist. Kütuseelementides, nagu tavalistes galvaanielementideski, on elektroodid, millele juhitakse redutseerija ja oksüdeerija, eraldatud ioonjuhtivusega elektrolüüdi abil. Anoodile juhitakse pidevalt kütust, katoodile oksüdeerijat. Gaasiliste ainete kasutamisel valmistatakse elektroodid tavaliselt õõnsate torude või plaatidena. Voolu tekitav protsess toimub elektroodi ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Saadustena tekivad CO2 ja H2O, seega on kütuseelemendis toimuvad keemilised protsessid sarnased põlemisega, ainult temperatuur on enamasti madalam, millest tuleneb ka ,,leegita põlemine". Pinge elektroodide vahel on tavaliselt umbes 1V. Võrreldes tavalise kütuse põletamist kütuseelemendi kasutamisega soojuselektrijaamas, on kütuseelemendi eeliseks konstruktsiooni lihtsus ja palju suurem kasutegur (kuni 70%).
analüüsitava aine lahuse koostisest. Standard vesinikelektrood (SHE) Keeruline töötada H2 juhitakse läbi 1M HCl lahuse Plaatina musta korraliku pinna saamine on tülikas; Pöörduv elektrood, saab kasutada nii anoodi kui ka katoodina: Anood kui tekib H+; Katood kui redutseeritakse molekulaarse H2 Võrdluselektroodid Hõbe-hõbekloriid elektrood Difusioonipotentsiaal *Difusioonipotentsiaal Ed tekib kahe erineva koostisega elektrolüüdi lahuste kokkupuutepinnal; *Näiteks 1M HCl ja 0,01M HCl on eraldatud poorse klaasmembraaniga. Nii H+ kui ka Cldifundeeruvad kontsentreeritumast lahusest lahjemasse. H+ on liikuvam kui Cl-, tekib laengute erinevus. Piirpinna lahjem pool omandab positiivse laengu tänu H+, kontsentreeritum pool negatiivse laengu tänu Cl-. *Elimineeritakse soolasillaga, mis asetatakse kahe lahuse vahele. KCl- kus katioon ja anioon on sarnaste mõõtmetega. Ed ~ mõni mV Indikaatorelektroodid
Niisugust pöörlemist võib igal ajahetkel vaadelda pöörlemisena ning tõmbab neid teineteise poole. Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine ümber seda liikumatut punkti läbiva liikuva telje. Jällegi: pöörlemisel Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. ümber liikumatu punkti võib see punkt asuda keha sees, kuid võib võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele olla ka väljaspool keha. äiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on kuluv energia soojuseks
18 jõud-kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju 19 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib 20 gravitatsioonijõud-näitab kui suure jõuga tõmbuvad teise poole kaks 1kg massiga keha 1m kaugusel 21 hõõrdejõud-keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu 22 raskusjõud-Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud 23 resultantjõud-kogu kehale mõjuv jõud. Resulatatntjõu arvutamiseks tuleb liita kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorid 24 jõumoment-moment füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti 25 jõu õlg-jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist
metalli süttimise. Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodija katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli astatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. 7 Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Masinaehitusmaterjalid (6.12.2006) http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid.pdf (6.12.2006) 8
Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida Homogeensetes sulamites on erinevate põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja gaaside elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. kristalsetest faasidest. Sulamite struktuur on keerulisem, kuna aatomitel on erinevad raadiused. 2 Sulamite eelised võrreldes
P- poojuht on pooljuht kus kristalli kasvatamise käigus on asendatud mõni miljondik aatomeid lisandaine aatomitega, millel on väliskihi elektrone vähem kui põhiaine aatomeid- see on aktseptor. N-pooljuht on pooljuht kuhu kristalli kasvatamise käigus on asendatud mõni miljondik aatomeid lisandaine aatomitega, millel on väliskihi elektrone rohkem ehk valdavaks on seal elektronjuhtivus- see on doonor. · Pn siire. See on p- ja n-pooljuhtide kokkupuutepinnal toimuv juhtivuse muutumine,kus ühes suunas ,,voolab" elekter hästi, teises suunas praktiliselt mitte. Toimub üleminek aukjuhtivuselt (p-juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). · Mis on diood? Millal võimendab/nõrgendab voolutugevust? Diood on kahe erineva pooljuhi ühendus (p ja n). See võimendab voolutugevust kui talle rakendada päripinge, st vooluallika +pool ühendada dioodi p-poolega. See vähendab voolutugevust kui rakendada
Väga tundlik (ppb). 21.Seadme ehitus AAS-s Analoogne spektrofotomeetriga, mis mõõdab EM kiirguse absorptsiooni. Valgusallikaks spetsiaalne lamp ja küveti asemel leek, kus proovi molekulid atomiseeritakse. 22.Õõneskatoodlamp. Valik ja ehitus. Katoodlamp koosneb volframist anoodist ja silindrilise kujuga katoodist. Katoodi materjal peab olema sama, mis määratav aine!! Lamp on täidetud inertgaasiga (Ne/Ar).Anoodi ja inertgaasi kokkupuutepinnal inertgaasi molekulid ioniseeruvad ning liiguvad katoodi poole, kus löövad välja metalli aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastub ja seejärel relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. Aatomite neelduvusjooned on äärmiselt kitsad (0.001 nm) ja seetõttu tavaliselt erinevate elementide neelduvusjooned ei kattu. See määrab meetodi ülihea selektiivsuse! 23.Atomisatsioon leegis 24.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s
Erijutivuse järgi liigitatakse kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või dielektrikuteks. Korrasioonikindlus Korrasiooniks nimetatakse matejali ja keskkonna vahelist rektsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrasiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agresiivstet gaaside või vedelike vahel ja elektrokeemilist korrasiooni mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrasioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrasioonikindlamad on keraamilised ja plastsed materjali. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada
ja on määratud keemilise koostisega. Materjali füüsikalised omadused Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. Materjali füüsikalised omadused Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada. Kasutamise seisukohalt on kulumine kahjulik nähtus, mida püütakse
s = 2 r , kus r märgib orbiidi raadiust. Seega 2 r T = . v Viimasesse valemisse asendame kiiruseks esimese kosmilise kiiruse valemist (4.5). Siis saame tiirlemisperioodiks r3 T = . (4.6) GM Valemist on näha, et kui ringikujulise orbiidi raadius suureneb n korda, siis tiirlemisperiood suureneb n 3 korda. 4.2 Hõõrdejõud Tekib kahe keha kokkupuutepinnal, püüab alati takistada nende pindade liikumist üksteise suhtes. On põhjustatud pindade konarustest ja molekulidevahelistest tõmbejõududest. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse minimaalset jõudu, millega tuleb mõjutada mingil pinnal asuvat keha, et see keha hakkaks pinna suhtes liikuma. v Fh
o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,mis tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. Hooke’i seadus: Fe =−k ∆ x kus k on deformeeritud keha jäikus ja Δx on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga). Hõõrdejõud - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist.Seisuhõõre F=H=μ0·N μ0-seisuhõõrde tegur (kõige suurem) (mol) F – jõud(J) N – võimsus(W) Liugehõõre – F=mg·sinα α-hõõrdenurk Veerehõõre – F=Hv=μ´·N/r VÕNKUMISED
Kütuseelementides, nagu tavalistes galvaanielementideski, on elektroodid, millele juhitakse redutseerija (kütus) ja oksüdeerija, eraldatud ioonjuhtivusega elektrolüüdi abil (happed või leelised, sulatatud soolad jne).Anoodile juhitakse pidevalt kütust, katoodile oksüdeerijat. Gaasiliste ainete kasutamisel valmistatakse elektroodid tavaliselt õõnsate torude või plaatidena. Voolu tekitav protsess toimub elektroodi ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. (Ahmetov, 1974:200) Elektroodid (1, vaata lisadest joonist 4) on poorsed ja sisaldavad tavaliselt katalüsaatorit, mis lagundab kütust ja aktiveerib hapnikku. Elektroodide vahel on elektrolüüt (2) – niisiis lahus või sulatis, vastavalt elemendi töötemperatuurile, mis võib ulatuda toatemperatuurist 1000°C ja suuremakski. Kütusena lisatakse H 2 või vesinikurikkaid gaase (CH4 jt madalamad alkaanid), CO ning mõnikord ka vedelkütuseid. Oksüdeerijaks on puhas hapnik või õhk.
väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. P = mg 4.2.Elastsusjõud Keha deformeerimisel s.o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,millised tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. 4.3.Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist. , kus F on hõõrdejõud; μ on pindadele iseloomulik hõõrdetegur; m on keha mass, ja g on raskuskiirendus 4.4.Inertsijõud
Vajalik on proovi eeltöötlus ja metallide lahusesse viimine. 17.Seadme ehitus AAS-s Seade mõõdab EM kiirguse absorptsiooni. Valgusallikaks on spetsiaalne lamp ja küveti asemel on leek, kus proovi molekulid atomiseeritakse. 18.Õõneskatoodlamp. Valik ja ehitus. Koosneb volframist tehtud anoodist ja silindrilise kujuga katoodist. Katood on samast elemendist, mida proovis uuritakse. LAmp on täidetud inertgaasiga - Ne või Ar. Anoodi ja inertgaasi osakeste vahetul kokkupuutepinnal inertgaasi aatomid ioniseeruvad ning liiguvad katoodi poole, kus löövad välja metalli aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastud ja seejärel relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. 19.Atomisatsioon leegis Mõõtmiste käigus uuritakse EM kiirguse absorptsiooni aatomite poolt, siis proov peab olema atomiseeritud. Kõige tuntum meetod - atomisatsioon leegis.
Materjalide kasutusomadused Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada.
Raskusjõud Fg on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Raskusjõuga on seotud keha kaal, mis väljendab keha poolt alusele või riputuskohale mõjuvat jõudu. Raskusjõud mõjub Maa poolt kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Elastsusjõud F tekib kehas selle deformeerimisel: Hooke'i seadus Fe = - k l , kus k on e jäikus ja l keha pikenemine. Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Üleslükkejõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. Newtoni I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. Valgsuseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. 9.Hõõrdejõud - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate Valgsus iselm valgusallikat. Heledus iselm valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia
spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks tuleks seadme sisselaskeava positsioneerida viisil, kus seadmesse imetakse vaid õline segu ning vesi jääb seadmest väljapoole. Praktikas ei ole säärane ideaalsituatsioon võimalik, kuna naftakihi paksus varieerub ning olenevalt olukorrast võivad lained uputada kogu sisselaske ava. Lainete mõju välistamiseks peaks sisselaskeava hõljuma nafta- ja veekihi kokkupuutepinnal. Imeva seadme skimmerdusvõime oleneb otseselt sisselaskeava suurusest ja pumba võimsusest. Sisseimatava segu õli ja vee vahekorra dikteerib seadme avause suuruse ja laine pikkuse suhe. Suhteliselt aeglaselt liikuvaid ujuvaid pumpi tuleb eelistada kiiretele tsentrifugaalpumpadele, vältimaks segu muutumist emulsiooniks. Emulsiooni tekkimine raskendab segu separeerimist nafta eraldamiseks veest. 22.Nimetage erinevat liiki skimmereid, kirjeldage tööpõhimõtteid. Kõigi
Materjalide kasutusomadused Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised materjalid ja plastid. Kulumiskindlus Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutuvad kulumisel pidevalt detailide mõõtmed, suureneb detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masinat pole võimalik edasi kasutada.
Leeliselises keskkonnas on adsorptsioonitsentriteks tselluloosi karboksüülrühmad. Ioonide valentsuse suurenemisel adsorptsioon kasvab. Pesul omab praktilist tähtsust Na+- ioonide adsorptsioon, sest see toob kaasa leelise kadu pestud massiga. Vahutamine Vahutamine tekitab pesul suuri raskusi ( eriti trummelfiltritel ). On tingitud pindaktiivsetest ainetest, esmajärjekorras seebistunud vaik- ja rasvhapetest. Seebid vähendavad vee pindpinevust leelise ja õhu kokkupuutepinnal ja seetõttu adsorbeeruvad pinnakihis, moodustades tugevaid kilesid, mis ümbritsevad õhumulle. Musta leelise vaht on erakordselt püsiv. Isekustumine võib kesta ööpäeva ja isegi auruga töödeldud vaht võib seista veel 6 - 8 tundi. Vahuga võitlemise efektiivseks mooduseks on selliste pindaktiivsete ainete sisseviimine, mis on seebist suurema pindaktiivsusega, kuid moodustavad väiksema tugevusega kilesid. Selliste ainete hulka kuuluvad näit. silikoonühendid ja
ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrdejõud on võrdne selle jõu suurusega, mis keha paigalolekust välja viib). 3
C 0,004%). EN-järgi teraste markeerimine .18Cr2Ni4MoA (0,18%C, 0,2%Ni, 0,4%Mo -head mehhaanilised omadused,kõrge voolavuspiir ja peeneteraline struktuur-parandav teras), C70W (0,7%C terases teeb selle tera peenemaks, suureneb läbikarastuvus HRC 63MN²-tööriistateras) . 19.Nimetage metallide korrosiooni liigid ja korrosioonikaitse meetodid? kõige tavalisem on elektrokeemiline korrosioon, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosiooni vähendamiseks passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise teel. Rakendatakse elektrokeemilist kaitset välise alalisvooluallikaga või aktiivsest metallist protektoriga, metalseid pinnakatteid(galvanotehnika), mittemetalsed pinnakatted(lakid) ja inhibiitoreid. VÄRVILISMETALLID JA NENDE SULAMID. 20.Kuidas liigitatakse värvilisi metalle füüsikaliste omaduste ja vääringu hinna järgi? Värvilisi metalle liigitatakse: 1.Tiheduse järgi a
112. Korrosioon- materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Liigitus- keemiline korrosioon, elektrokeemiline korrosioon, biokorrosioon, erosioonkorrosioon. 113. Keemiline korrosioon- toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes. Näited: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid. 114. Elektrokeemiline korrosioon- toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Näited- raua rooste. 115. Korrosioon uitvoolude toimel- Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Kaitse-Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; Pinnavete ärajuhtimine. 116. Biokeemiline korrosioon- põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näited- Väävlibakterid väävelhapet Lämmastiku bakterid lämmastikhapet 117
reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid.
reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid.
Korrosioon ja tõrje Korrosiooniks nimetatakse metalli ja kekskkonna vahelist reaktsiooni, milles metall hävib. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes näiteks: nafta või bensiin. Metallid reageerivad keskkonna agresiivsete komponentidega, ilma et sellega kaasneks elektrivoolu teke. Elektrokeemiline korrosioon toimub vettsisaldavas keskkonnas ja sulaelektrolüütides. Korrosiooni põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdilahuste kokkupuutepinnal. Elektrokeemilise korrosiooni tõttu hävinevad metallid merevees, hapete, aluste ja soolade lahustes, sulasoolades, niiskes õhus ja pinnases uitvoolude osavõtul. Elektrokeemilise korrosiooni kaitse viisideks on: 1. pindmine 2. kaitsemäärded 3. polarisatsioon 4. korrosiooninhibiitorid 5. vastava keskkonna loomine. 22 Gaasikorrosiooni korral kattub metallipind enamasti korrosioonisaaduste kihiga, mis ei lase
reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid.
reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid.
elektrivoolu. Anood – e lektrood, millel toimub oksüdeerumine Katood – elektrood, millel toimub redutseerumine. Galvaanielemendi elektromotoorjõud - on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu. Elektrokeemiline korrosioon – toimub elektrolüüte sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Võimalused metallide kaitsmiseks korrosiooni eest – nt metallkatted, oksiid- ja fosfaatkatted, värvkatted ja kaitsemäärded, inhibiitorite lisamine, protektorkaitse, anood- ja katoodkaitse. Protektorkaitse – kaitstava metalli ühendamine temast pingereas eespool oleva metalliga. Inhibiitorid – ained, mis vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. 1. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas?
Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda aga olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusrežiimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein suuremas osas läbikülmunud ja kondensaadi tekkimine lisasoojustuse ja olemasoleva seina kokkupuutepinnal on paratamatu. Märgudes kaotab soojustusmaterjal, näiteks mineraalvill, soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama tervisele kahjulikud mikroobid ja bakterid. Äärmisel vajadusel võib sellist sisepinda täiendavalt soojustada vaht- polüuretaaniga. Soojustusmaterjali paigaldamisel tuleb arvestada, et niiske soe siseõhk ei jõuaks välispiirde (müüritise) külma sisepinnani. Kuid ka eriti hoolikalt
agar-agar (saadud pruunvetikast), karrageen (saadud punavetikast), kummiaraabik, jt. sarnased kummid hemitselluloos modifitseeritud tselluloosi komponendid Nõuded stabilisaatorile Täielikult lahustuv; Ilma maitse ja lõhnata; Suurendab jäätisesegu viskoosust ilma geelistamata säilitamise ajal; Peab tagama jäätise struktuuri; Aitama toota ja säilitada vahustatavust Emulgaatorid Definitsioon: Emulgaatorid on pindaktiivsed ained, mis asetsedes õli- ja vee kokkupuutepinnal, muudavad segunematud ühendid/ained segunevateks. Emulgaatorid: *Aitavad kaasa väikeste, ühtlaselt dispergeerunud õhumullide tekkele *Kaitsevad tekstuuri halvenemise vastu soojussoki korral *Loovad mulje ,,külluslikkuse" aistingust rasvakuulikeste osalise aglomereerimisega õhumullide pinnale *Üleemulgeerimine võib esile kutsuda rasvase tunde suus ja/või emulgaatori maitse *Munakollane *Esterdamise tulemusena saadud naturaalse rasva derivaadid Maitselisandid
Vees on kate raskesti lahustuv. Seetõttu praktikas enne tsingitud detaili kasutamist neid vanandatakse hoidmisega atmosfääris, pinnale tekib kaitsev kiht. Tsingitud teraspleki korrosioonil on Zn anoodiks. Kuna Zn on akti 24. Elektrokeemilisteks nimet. reaktsioone, mille läbiviimiseks on vaja elektrivoolu või mille käigus tekib elektrivool. Nende reaktsioonide sisuks on redoksreaktsioon ja oksüdatsioonirea., mis kulgevad tahke aine ja vedeliku pinnal või tahke aine ja gaaside kokkupuutepinnal. Redoksr.-i ja oksüd.r.-i piirkonnad on üksteisest eraldatud, mistõttu on võimalik fikseerida elektronide liikumist. Elektrokeemilised on enamik korrosiooniprotsesse. Nt:galvaani element: anoodil Zn+2eàZn2+; katoodil (Cu) tsink hävib. 25. Elektrood on mittemetallilise keskkonnaga kokkupuutes olev juht, mis ühendab keskkonda elektriahela teise osaga. Elektrood võib olla metall, hüdroksiid, sool. Ta peab juhtima elektrit ja sisaldama aatomeid, mis muudavad o.-a.-d
(naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad
1). Kogu vedeliku plaatide vahel võib sellisel juhul mõtteliselt jagada lõpmatult paljuks kihtideks paksusega dn. Selleks, et saaksime liigutada ülemist plaati alumise suhtes konstantse kiirusega, tuleb rakendada teatud konstantne jõud, kuna vedelik plaatide vahel takistab teatud määral sellist liikumist. Järelikult, vedeliku kihtide vahel tekib nn. nihkepinge, kuna liikumisel kihtide vahel tekib hõõrdumine nende kokkupuutepinnal. Kui vaadata kaks suvalist vedeliku kihti pinna suurusega A, mis paiknevd üksteise kohal, siis juhul, kui alumine kiht liigub kiirusega u, siis ülemine liigub sellest natuke suurema kiirusega +d. Katsetest on teada, et jõud F, mida tuleb rakendada liikumise tekitamiseks, on seda suurem, mida suurem d on kiiruse muutus erinevate kihtide vahel, ehk kiiruse gradient, . Samuti see jõud peab
Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda aga olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusreziimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein suuremas osas läbikülmunud ja kondensaadi tekkimine lisasoojustuse ja olemasoleva seina kokkupuutepinnal on paratamatu. Märgudes kaotab soojustusmaterjal, näiteks mineraalvill, soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama tervisele kahjulikud mikroobid ja bakterid. Äärmisel vajadusel võib sellist sisepinda täiendavalt soojustada vaht-polüuretaaniga. Soojustusmaterjali paigaldamisel tuleb arvestada, et niiske soe siseõhk ei jõuaks välispiirde (müüritise) külma sisepinnani. Kuid ka eriti hoolikalt paigaldatud
annaabi.ee 
