Raskusjõud jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehasid, Kehakaal jõud, millega keha mõjutab enda alust pinda või riputusvahendit, tähis P, ühik puudub, ühtlaselt liikudes , Hõõrdejõud vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mõjub kehade vahel piki nende kokkupuutepinda, (F on rõhumispiirkond, ühikut pole), , Elastsusjõud tekib kehade deformeerumisel. Suund on alati vastupidine deformeeriva jõuga. Arvväärtus võrdub deformeeriva jõuga, (x on pikenemine/lühenemine, ühik meeter) (k on jäikus, ühik on N/m) Gravitatsioonijõud mõjub kogu universumi kõikide kehade vahel, kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, , , , r on kehade vaheline kaugus, Raskuskiirendus vaba langemise kiirendus, tähis g, , ,
kiirenduse 1m/s² 17. Kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 18. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. 19. Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. 20. Hõõrdejõud mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahtul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. 21. Elastsusjõuks nim. jõudu mis tekib keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel. 22. Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. 23. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kogu impulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 24.
3. (Ülemaailmne gravitatsiooniseadus) Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G Gravitatsioonijõud jõud kõikide kehade vahel 5. Raskusjõud. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F= R = 6400 km (Maa Raadius); M = 6 * 1024 kg (Maa Mass). G on konstant. 6. Hõõrdejõud Hõõrdejõud tekib alati kehade vahel vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Seisuhõõrdumine Jõud F ei suuda keha paigalt nihutada. Fh + F = 0 Liugehõõrdumine keha liigub mööda teise keha pinda. Veerehõõrdumine üks keha veereb mööda teise keha pinda (nt rattad). Fh = müü * N Müü (pika sabaga m) = hõõrdetegur Fh = hõõrdejõud, N N = rühumisjõud (sisuliselt raskusjõud) = m*g Tekkepõhjused: 1. Aineosakeste vahelised tõmbejõud 2. Pindade ebatasasus 7. Elastsusjõud. Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e
suurendades temperatuuri 10 kraadi võrra suureneb reaktsiooni kiirus 2 kuni 4 korda(kõrgemal temperatuuril on osakeste energia suurem, liikumine kiirem ja kokkupõrked tugevamad); Konsentratsioon-kui suurendada lähteaine kontsentratsiooni siis reaktsiooni kiirus kasvab(mida rohkem on ruumala ühikus aineosakesi, seda rohkem on ka võimalikke põrkeid aine osakeste vahel);Segamine; Kokkupuutepind-mida peenestatum aine seda kiirem reaktsioon(suurendades kokkupuutepinda suureneb ka põrgete arv osakeste vahel) rõhk-(gaasid) kõrgemal rõhul reageerivad gaasilised ained kiiremini sest gaasi molekulid surutakse üksteisele lähemale, mis suurendab põrgete arvu;Katalüsaator- aine mis suurendab reaktsiooni kiirust, reaktsiooni lõpuks tema kogus ja koostis taastuvad, võetakse vähe, katalüsaatori lisamisel toimub reaktsioon madalama aktivatsiooni energiaga kui ilma katalüsaatorita ja energia barjäär ületatakse kiiremini(auto
3.1). Plastse deformatsiooni tagajärjel riba paksus väheneb, pikkus ja laius aga suurenevad..Riba paksuste vahet enne ja pärast valtsimist nimetatakse absoluutseks pigistuseks: Laiuste vahet nimetatakse absoluutseks laienemuseks: Riba deformatsiooniastet valtsimisel võib iseloomustada:suhtelise pigistusega, s. t. riba absoluutse pigistuse ja suhtega protsentides:venitusteguriga, s. t riba valtsimisjärgse pikkuse ja algpikkuse suhtega: Metalli ja valtsi vahelist kokkupuutepinda nimetatakse haardekaareks. Sellele kaarele vastavat kesknurka nimetatakse haardenurgaks.
esemeid. Kaalu this on P. Kui keha on paigal vi liigub htlaselt, on kaal vrdne raskusjuga. Kik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Keha kaalu ei tohi samastada raskusjuga, sest need jud mjuvad erinevatele kehadele. HRDEJUD Hrdejud mjub maapealsetes tingimustes kikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei silita mni teine jud, jb iga keha hrdeju tttu lpuks seisma. Hrdejud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mjub piki kokkupuutepinda, selleks on kaks vimalust: 1) seisuhrdumine - kui mingi jud pab keha paigalt nihutada, kuid hrdumise tttu jb keha paigale; jud peavad olema suuruselt vrdsed ja suunalt vastupidised Fh = -F 2) liugehrdumine - kui keha liigub ja libiseb mda teise keha pinda; alati suunatud liikumisele vastassuunas; on vrdeline pindu kokku suruva juga, st. rhumisjuga Fh = m x N Hrdetegur - kreeka tht m. Hrdetegur sltub mlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist.
hõõrdumist suurendada. Hõõrdejõuga seonduva tundmine on eluliselt tähtis.Hõõrdejõud mõjub mitte ainult liikuvatele vaid ka paigalseisvatele kehadele. Näiteks püsib veeklaas käes ja nael seinas just tänu hõõrdejõule.Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastupidi liikumisele. Seejuures on kaks võimalust. Esiteks on võimalus, et mingi jõud püüab keha liikuma panna, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. Seisuhõõrdejõud on alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. Hõõrdejõud mõjub nii liikuvatele kui ka seisvatele kehadele
venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (tugi puudub). Keha kaal on elastsusjõud. Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Hõõrdejõud mõjub ka paigalseisvatele kehadele (klaas käes, nael seinas). Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Seisuhõõrdumisega on tegu, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Liugehõõrdumise puhul liigub ning libiseb keha mööda teise keha pinda, sõltub kehade omadustest ja pindu kokku suruva jõu suurusest, alati suunatud liikumise vastassuunas, on võrdeline pindu kokku suruva jõuga. Hõõrdetegur määratakse eksperimentaalsel teel. Hõõrdumise põhjusteks on pindade ebatasasus ning aineosakeste vahelised tõmbejõud (siledad pinnad)
Mass m= 5 tonni = 5000 kg Pindala S = 0,2 m2 Rõhk p= F/S = 5000 kg / 0,2 m2 = 25000 N/m2 Vastus: elevant tekitab rõhu 25000 paskalit (N/m2) 9. Mis on hõõrdejõu põhjus ja millest see oleneb, kuidas suurendada ja vähendada hõõrdejõudu- tooge näiteid. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdejõude ei kompenseeri. Hõõrdejõudu saab suurendada muutes pinnad karedamaks või suurendades rõhumisjõudu. Näiteks liiva või graniidi puistamine talvel teedele, et vältida libisemist. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele
Õhus langeb keha pole päris kaaluta olekus, sest talle mõjub õhutakistus. IV HÕÕRDEJÕUD Hõõrdumine on kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine (või ülisiledate pindade korral kokkupuutuvate kehade molekulide vaheline tõmbumine). Hõõrdejõud mõjub nii paigalseisvatele kui liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõnda teist liiki jõud, siis jääb iga keha hõõrdumise tõttu lõpuks seisma. Hõõrdejõud mõjub alati piki kehade kokkupuutepinda ja on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumise suunale. Hõõrdejõu suurus sõltub rõhumisjõust – mida tugevamini kehdi kokku suruda, seda rohkem konarused haakuvad. Hõõrdejõud liigitatakse: 1) Seisuhõõrdejõud – võimaldab kehade paigalseisu ja kohalt liikuma hakkamist 2) Liugehõõrdejõud 3) Veerehõõrdejõud (alati väiksem kui liugehõõrdejõud, kui on tegu samade kehadega) FH = μmg μ - hõõrdetegur, ilma ühikuta
määrata liikumissuunda 2)soe front soe õhk liigub külmale õhule peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna kerge(soe) õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda üles liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduv veearu kondenseerub, tekivad pilved, lauspilved ja laussadu. Talvine soe front põhjustab jäidet. 3)külm front külm õhk on raske, liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees piki kokkupuutepinda üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma, esineb äikest. Õhutemp langeb järsult. Sooja frondi korral on sajuala frondi ees, külma frondi korral frondi taga. TSÜKLONID Jugavool kõrgemates õhukihtides olevad pikad ja kitsad vööndid, millega kaasnevad väga tugevad tuuled. Need on põhjustatud väga suurtest tempi kontrastidest. Jugavoolus puhub tuul läänest itta. Tuulesuund ei ole püsiv. Tsüklon madalrõhuala
Jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaal- Jõud, millega keha maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele või riputusvahendile. Keha on paigal või liigub ühtlaselt keha kaal=raskusjõud Keha liigub kiirendusega raskusjõust erinev (liftis) Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (a=g) Hõõrdejõud- Tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Seisuhõõrdejõud Võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. Liughõõrdejõud Suunatud liikumisele vastassuunas, võrdeline rõhumisjõuga. Elastsusjõud- Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Hooke'i seadus- Kehtib väikestel deformatsioonidel. Elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooniga.
massiga Ülemaailmne gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massiga ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Raskusjõud- gravitatsioonijõu avaldamisvorm, Maa külgetõmbejõud. Jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi Keha kaal- jõud, millega keha mõjub alusele või riputusvahendile. + siis kui P>mg. siis kui a=g Hõõrdejõud- jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kokkupuutepinda Elastsusjõud- keha kujumuutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud Hooke'i seadus- elastsusjõud on võrdeline deformatsiooniga Newtoni kolmas seadus- kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega Keha impulss- ehk liikumise hulk võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv 5.peatükk
punkti projektsiooni poole ja see liikumise suund on vastupidine valitud koordinaatteljestiku positiivse suunale. Hõõrdejõu põhjustajad- 1.) kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikkune mõju (konarused) 2.) kokkupuutuvate pindade osakeste vaheline vastastikmõju. Hõõrdetegur sõltub- 1.) pindade töötlusest, puhtusest 2.) kokkupuutuvatest pindadest, nende materjalist. Hõõrdejõud- tekib kehade vahetul kokkupuutel ja on alati suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Seisuhõõrdejõud- alati võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatava jõuga. Liugehõõrdejõud- ligikaudu võrdne maksimaalne seisuhõõrdejõuga. Tekib, kui keha öibiseb mööda teise keha pinda. Kiirendusega liikuva keha kaal- sõltuvalt kiirenduse suurusest on keha kaal paigalseisu kaalust kas väiksem või suurem. Impulss- keha kiiruse ja massi korrutis. Suund ühtib (keha liikumis)kiiruse suunaga. (kg m/s)
Kokkupuutuvate kehade krobelisusest (karedusest) Kokkupuutuvate pindade osakeste vahelisest vastastikmõjust. 2. Millest sõltub hõõrdetegur? Hõõrdetegur sõltub: Kokkupuutuvate pindade töötlusest ja puhtusest Kokkupuutuvate pindade materjalist. 3. Mida nimetatakse hõõrdejõuks? Hõõrdejõuks nimetatakse elektromagneetilise olemusega jõudu, mis tekib kehade vahetul kokkupuutel ja on alati suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Tähis Fh , ühik [1N] Jaguneb seisuhõõrdejõuks ja liugehõõrdejõuks (veerevhõõrdejõud) 4. Joonis kehale mõjuvate jõudude kohta, kui keha on paigal v liigub ühtlaselt ja 5. Joonis kehale mõjuvate jõudude kohta, sirgjooneliselt. kui keha liigub kiirendusega. N a
Rõhu tähiseks on p Rõhk on rõhumisjõu ja pindala jagatis. Rõhu mõõtühik on 1 paskal — 1 Pa = 1 N/m2. Erinevalt jõust ei ole rõhk vektoriaalne suurus. Hõõrdejõud mõjub mitte ainult liikuvatele vaid ka paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. Seisuhõõrdejõud on alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. Liugehõõrdumise korral on hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas.
Seaduseid rakendada võetakse kasutusele inertsijõu mõiste. Fi = -ma(taustsüsteemi kiirendus) Fi + F =ma Mehaaniline töö on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. A = Fs cos Jõuimpulss p = m v Elastne ja mitteelastne põrge Keha kaldpinnal Seotud kehade liikumine(rong ja keha üle laua serva) Keha liikuminehorisontaalsel pinnal mitme jõu mõjul Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõu suund on alati liikumisega vastassuunas. Leidmine: 1) Keha seisab seisuhõõrdumine . Paigal seisvale kehale mõjuv hõõrdejõud on absoluutväärtuselt võrdne ja vastassuunaline kehale mõjuva jõuga. Fh= -F 2) Keha libiseb mööda teise keha pinda . Fh = µN ; µ - hõõrdetegur; N=mg; Fh = µmg Hõõrdejõud sõltub kokkupuutuvate pindade omadustest ja pindu kokkusuruvare kehade jõududest. Sõltub pinna karedusest,materjalist . µ=a/g ; Valemid p=m(g-v2/r) a=v2/r
muutusega (pikenemisega) . · Välishõõrdumine on hõõrdumine, mis tekib kahe kokkupuutuva keha libisemisel teineteise suhtes. · Sisehõõrdumine on hõõrdumine, mis esineb pideva keha osade vahel või pideva keha osakeste ja seal liikuva keha vahel. · Hõõrdejõu tekkimine hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. · Seisuhõõrdejõud - on siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Ta on vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. · Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdumist, mis tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda jääva kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Valem on : 7.
mõõt KEHA KAAL-jõud, millega keha mõjutab tuge või riputusvahendit raskusjõu tõttu IMPULSS-ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis INERTSUS-keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja JÕUD-vastastikmõju mõõt HÕÕRDEJÕUD-mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele ja tekib kehade vahetul kokkupuutel, mõjub pikki kokkupuutepinda GRAVITATSIOON-Maa külgetõmbejõud ELASTSUSJÕUD-keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, deformatsiooniga vastassuunaline RASKUSJÕUD-jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi DEFORMATSIOON-keha kuju muutumine HÕÕRDETEGUR-?????? REAKTIIVLIIKUMINE-liikumine, mille põhjustab kehast eemale paiknev keha osa 3. Seadused NEWTONI 1.SEADUS-Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel
Hüdrofoobia ja -fiilia Raku membraan (hüdrofoobia) RH dispersioon vees Vesi ja amfipaatne molekul Amfipaatne molekul omab nii polaarseid kui mitte-polaarseid regioone Polaarne on hüdrofiilne ja mitte- polaarne hüdrofoobne Näiteks rasvhappe molekul, millel on pikk mitte-polaarse, vett tõrjuv ,,saba" ja väike polaarne ,,pea" RH kogumid Rasvhapete hüdrofoobsed lõigud moodustavad kogumeid, et omada veega vähimat kokkupuutepinda ning polaarsed osad paigutuvad maksimaalse kontaktpinnana tekib termodünaamiliselt stabiilne moodustis mitsell Fenomen on oluline membraanide RH mitsell tekkemehhanismis Valgumolekulide kuju vesilahuses · Fibrillaarsed ahela laenguga või polaarne lõik "tõmmatakse" vee molekulide poolt pikaks · Globulaarsed ahela neutraalne lõik tõugatakse ümbritsevate vee molekulide poolt tihedaks gloobuliks Vee dissotsiatsioon
Hõõrdumist, mis tekib kahe kokkupuutuva keha libisemisel teineteise suhtes nimetagakse välishõõrdeks . Pideva keha (vedelik või gaas) osade vahel või pideva keha osakeste ja seal liikuva keha vahel, esineb sisehõõrdumine. Hõõrdumist kahe tahke keha pindade vahel, kui neil pole mingit vahekihti(määret) nimetatakse kuivhõõrdumiseks. Kuivhõõrdumine jaguneb liugehõõrdumiseks ja veerehõõrdumiseks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Siin võib eristada hõõrdejõuu käitumisel kolme momenti: 1) Keha püsib paigal, siis pon hõõrdjõud F(vektor)(h) ja keha liigutada püüdev F(vektor) tasakaalus. Seisuhõõrdejõud on alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. Sel juhul on tegemist seisuhõõrdumisega. F(vektor)(h)=-F(vektor) 2) Juhul, kui veojõud ületab seisuhõõrdejõu teatud väärtuse võrra, hakkab keha lõpuks liikuma
Ülekoorumus kaal on suurem kui raskusjõud mg+ N a = m a m= mg+ N ma=-mg +P P=ma+mg P=m( a+g ) Alakoormus kaal on väiksem, kui raskusjõud P=m( g -a) Kui P=0, siis g = a (nt. vabalangemine) Vabalangemisel on keha kaaluta olekus. 11. Seisu- ja liugehõõrdejõud. Hõõrdetegur. Liikumine hõõrdejõu mõjul. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Kui mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid keha jääb paigale, on tegemist seisuhõõrdumisega. Kuna keha jääb paigale, peab seisuhõõrdejõud olema nihutada püüdva jõuga tasakaalus: Fh= F Seega on seisuhõõrdejõud alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. Maksimaalne seisuhõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga : F hm = N (N)
esialgset kuju või ruumala taastada. Suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihkesuunale. Gravitatsiooniseadus kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdne nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga; gravitatsioonikonstant G=6,67*10-11m3/kg*s2 Hooke'i seadus elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Jõud on vastassuunaline deformeeritava kehaga. Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. Impulss on keha liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Inertsiks nim ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaloleku säilimise nähtust teiste kehade mõju puudumisel vaadeldavale kehale.
Suurendamine- Tee kaetakse killustikuga, sügava mustriga rehvid peavad olema velgedel, auto piduriklotsid valmistatakse vähekuluvast kuumakindlast ainest. 9.3. Mille poolest on hõõrdejõud oluline igapäevases elus? Iga päev sõidetakse auto või bussiga ja ülekäiguraja ees ja valgusfoori taga peab pidurdama, tiku tõmbamine jne 9.4. Miks tekib hõõrdejõud? Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. 9.5. Kaks keha said vastastikmõjus kiirendused, üks 3 m/s2 ja teine 2 m/s2. Leidke teise keha mass, kui esimese mass oli 1 kg. 7 10. P 10.1. Mis on elastsusjõud? Sõnastage Hooke'i seadus. Tooge näiteid elastsusjõudude kohta looduses. Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks.
* Gravitatsioonikiirenduse valem: g = GM(R+h)2 * Raskusjõud ja kiirendus sõltuvad kõrgusest. * Kaal on jõud, millega keha mõjutab tuge. * Kaalu tähis on P. * Hõõrdejõud mõjub maapealsetest tingimustest kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita teine jõud, jääb iga keha hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma. * Hõõrdejõud mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. * Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. * Seisuhõõrdumine mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. (Fh = -F) * Liugehõõrdumine kui keha liigub ja libiseb mööda teise keha pinda. (F = N) * Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud. (N = rõhumisjõud; = hõõrdetegur) * Hõõrdumist vähendatakse määrimisega. * Elastsusjõud keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud.
Kiirendusega liikudes muutub kaal. Kaal suureneb, kui kiirendus on üles suunatud ja väheneb, kui alla suunatud. P=m(g±a) (N) Keha kaalutus tekib siis, kui eemaldada ese, mis keha toetab keha kukub ja kaal kaob. Niisiis on vabalt langevad kehad kaaluta olekus. (Kaaluta olek tekib, kuna raskuskiirendus on alla suunatud: P=m(g-a)=m(9.8-9.8)=m0=0) Hõõrdejõud - tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. ( - hõõrdetegur) Hõõrdejõud on alati suunatud kiiruse vastu (vastassuunaline keha liikumisele), seega hõõrdejõud pidurdab liikumist. Kui kehale mõjub ainult hõõrdejõud, jääb keha lõpuks seisma. Keha seismajäämiseni läbitavat vahemaad kutsutakse pidurdusteeks. Hõõrdetegur (=Fh/N ( müü) - sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest, materjalist, töötlusest ning määratakse eksperimentaalsel teel. =Fh/N (N rõhumisjõud).
Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on raskusjõust erinev. P=mg kehtib, kui keha on horisontaalsel pinnal. Keha kaal on olemuselt raskusjõud. Raskusjõud omakorda aga gravitatsioonijõud. Kui keha liigub kiirendusega, saame leida keha kaalu valemiga P=m(g-a) Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ning takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1. Keha seisab paigal, Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Tegemist on seisuhõõrdejõuga. F=-F 2. Keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga rõhumisjõuga. Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline toereaktsioonile
kontaktpinna suurus aparaadis, mis on võrdne pinna tekkekiiruse ja eluea korrutisega. [m2] = [m2/s]*[s] Märgpuhastust kasutatakse: tahma lendtuha savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Märgpuhastusseadmed: õõnes- või täidistolmupesurid tolmune gaas liigub alt üles kiirusega 0,8-1,5 m/s vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Täidisena kasutatakse mitmesuguse kujuga keraamilist materjali, mis võimaldab suurendada vedeliku ja gaasi kokkupuutepinda. Puhastusaste õõnestolmupesurites on 60- 70 % Täidistolmupesurites 75-85 % (tsentrifugaaljõu väljas, mis võimaldab pesuri puhastusastmeks saada üle 95 %) - Venturi tolmupesur väga peente tolmuosakeste (1-2 m) või udu püüdmiseks. Tolmune gaas juhitakse läbi düüsi kiirusega 60-150 m/s. Külgtoru kaudu pumbatakse düüsi rõhu all vett (vesilahust), mis kokkupuutel gaasivooluga pihustub. Gaasi-vedelikusegu lahutatakse tsüklon-tüüpi separaatoris, kus segu kiirus
Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on raskusjõust erinev. P=mg – kehtib, kui keha on horisontaalsel pinnal. Keha kaal on olemuselt raskusjõud. Raskusjõud omakorda aga gravitatsioonijõud. Kui keha liigub kiirendusega, saame leida keha kaalu valemiga P=m(g-a) Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ning takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1. Keha seisab paigal, Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Tegemist on seisuhõõrdejõuga. F=-F 2. Keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga – rõhumisjõuga. Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline toereaktsioonile
Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on raskusjõust erinev. P=mg kehtib, kui keha on horisontaalsel pinnal. Keha kaal on olemuselt raskusjõud. Raskusjõud omakorda aga gravitatsioonijõud. Kui keha liigub kiirendusega, saame leida keha kaalu valemiga P=m(g-a) Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ning takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1. Keha seisab paigal, Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Tegemist on seisuhõõrdejõuga. F=-F 2. Keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga rõhumisjõuga. Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline toereaktsioonile
A. Harper ja H. S. Raper, et kaksteistsõrmiku limaskest sisaldab pankrease ensüümide sekretsiooni stimuleerijat ja nimetasid selle aine pankreosümiiniks. ·Alles siis kui J. E. Jorpes'i ja Viktor Muti laboris saadi 1966. Aastal nende ainete puhasekstraktid ja identifitseeriti aminohappeline koostis, selgus et tegu on sama ainega. Seega õige oleks kaksiknimi koletsüstokiniin/pankreosümiin (lüh. CCK./PZ). SAPIPÕIS Sapi funktsiooniks on toidurasvadest emulsiooni tekitamine, mis suurendab kokkupuutepinda kõhunäärme lipaasidega ja võimaldab sellega neid efektiivsemalt lagundada. Sapihapete koguhulk kehas on 3 gr ja sellest ei järku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikora ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkuleerivad olemasolevad sapphapped päevas mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3 gr sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas.
hingamise kiirenemine. NH3 (ammoniaak) värvusetu, terava lõhnaga õhust tunduvalt kergem gaas. Lahustub väga hästi vees. Mida paremini kasutab loom lämmastikku, seda vähem eritub seda väljaheidetesse. NH3 teket soodustab kõrge temperatuur. Igast kusihappe molekulist tekib 1 molekul CO2 ja 2 molekuli NH3. Uriini kiire eraldamine sõnnikust vähendab tunduvalt NH3 teket Pinna saastumine sõnnikuga suurendab õhu ja sõnniku kokkupuutepinda ning ammoniaagi kontsentratsiooni õhus. Sõnniku pH alla 6 ja selle säilitamine alla 10 kraadi vähendab tunduvalt ammoniaagi emissiooni. 50 ppm toodangu langus, 70ppm langeb päevatoodang ja halveneb toitainete omastamine, 5000ppm surmav mõne minuti jooksul H2S (vesiniksulfiid) värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine, õhust pisut raskem gaas. 10-20ppm krooniline mürgistus loomal, 150ppm surmav 8-48 tunniga. Tekib pikemat aega hoidlas seisnud
hingamise kiirenemine. NH3 (ammoniaak) – värvusetu, terava lõhnaga õhust tunduvalt kergem gaas. Lahustub väga hästi vees. Mida paremini kasutab loom lämmastikku, seda vähem eritub seda väljaheidetesse. NH3 teket soodustab kõrge temperatuur. Igast kusihappe molekulist tekib 1 molekul CO2 ja 2 molekuli NH3. Uriini kiire eraldamine sõnnikust vähendab tunduvalt NH3 teket Pinna saastumine sõnnikuga suurendab õhu ja sõnniku kokkupuutepinda ning ammoniaagi kontsentratsiooni õhus. Sõnniku pH alla 6 ja selle säilitamine alla 10 kraadi vähendab tunduvalt ammoniaagi emissiooni. 50 ppm – toodangu langus, 70ppm – langeb päevatoodang ja halveneb toitainete omastamine, 5000ppm – surmav mõne minuti jooksul H2S (vesiniksulfiid) – värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine, õhust pisut raskem gaas. 10-20ppm – krooniline mürgistus loomal, 150ppm – surmav 8-48 tunniga. Tekib pikemat aega hoidlas seisnud
g = v2/r Nõgu läbides keha raskusjõud alati suureneb P = m ( g + v2/r ) 1.1.6.3. Hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma. Hõõrdejõud mõjub ka paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõud tekib alati vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Seejuures on kaks võimalust. 1. Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Niisugusel juhul on tegemist seisuhõõrdumisega. Kuna keha jääb paigale, peab seisuhõõrdejõud Fh olema nihutada püüdva jõust F olema suurem või võrdne Fh F 2.Keha liigub ning libiseb või veereb mööda teise keha pinda. Sellisel liugehõõrdumisel või veerehõõrdumisel sõltub hõõrdejõud kokkupuutuvate pindade
[m2] = [m2/s]*[s] Märgpuhastust kasutatakse tahma, lendtuha, savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Lihtsaimad märgpuhastusseadmed on õõnes- või täidistolmupesurid (skraberid, ingl. k. scrubber), kus tolmune gaas liigub alt üles kiirusega 0,8-1,5 m/s vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Täidisena kasutatakse mitmesuguse kujuga keraamilist materjali, mis võimaldab suurendada vedeliku ja gaasi kokkupuutepinda. Puhastusaste õõnestolmupesurites on 60-70 %, täidistolmupesurites 75-85 %. Märgpuhastusprotsess intensiivistub märgatavalt tsentrifugaaljõu väljas, mis võimaldab pesuri (märgtsükloni) puhastusastmeks saada üle 95 % tolmu- osakeste suuruse 5-30 m korral. Väga peente tolmuosakeste (1-2 m) või udu püüdmiseks kasutatakse Venturi tolmupesurit (Joon. 3.7). Tolmune gaas juhitakse läbi düüsi kiirusega 60-150 m/s. Külgtoru kaudu pumbatakse
~10 m/s . Pärirakkudes on aluspinna lähedal põhjapoolkeral valitsevateks ida- ja kirdetuuled, ülemistes kihtides aga edela- ja läänetuuled. Peasüüdlane ida-läänesuunaliste tugevate süstemaatiliste tuulte tekkes on Coriolise jõud. Selle jõu puudumisel oleks õhu liikumine puhtalt meridionaalne üherakuline Hadley tsirkulatsioon. Kõnealuseid rakke lahutavad planetaarfrondid. Frontideks nimetatakse erinevate õhumasside mõttelist kokkupuutepinda,millest läbiminekul õhu omadused – temperatuur,niiskussisaldus, tuulte suund ja suurus – muutuvad kiiresti,ideaalis hüppeliselt. Planetaarfrondid on kõige mastaapsemad, vöötades kogu planeeti piki paralleele. Neid ei tohi segi ajada tsüklonaalfrontidega , mis tekivad tsüklonites ja on “vaid” mõne tuhande kilomeetri pikkused. - 42 - Allikas : U.Veismann ja R.. Veskimäe - “ Universum valguses ja vihmas “
Kokkide eelised ja puudused Väiksem eripind. Vastupidavamad kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Mullas, kus keskkonnatingimused on väga muutlikud (toitainete konstentratsioon mullalahuses muutub, muld kuivab sageli läbi jne.) on sageli rohkesti kokke. Kuna toitumisel liiguvad ained läbi raku pinna, siis on ainete transpordimahud kokkidel suhteliselt väikesed- aeglasem kasv. Ei ole head pinnale kleepuvad- tasase pinnaga vähe kokkupuutepinda. Seda võiks parandada lima eritamine rakkude pinnale. Ümarad bakterid ei ole nii head ujujad kui pulkbakterid kokkidel on harva vibureid. Teatud juhtudel jäävad rakud peale pooldumist kokku ja moodustavad agregaate e. kogumeid. Oluline diagnostiline geneetiliselt määratud tunnus. Agregaate moodustavad kõige enam kokid. Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Enamus
annaabi.ee 
