Geneetika Polüalleelsus-tunnuse määramisel osaleb rohkem, kui kaks alleeli aglutinatsioon-punaliblede kokkukleepumine(tekib tromb) suguliitelised geenid-Sugukromosoomides olevad geenid, mis ei määra sugutunnuseid daltonism-rohepunapimedus(4%meestest) polügeensus-Kui tunnus on määratud mitme geeniga suguliitelised haigused-haigused, mis päranevad sugukromosoomide kaudu hemofiilia-vere hüübimatus sugukromosoom-isendi soo määrav kromosoom MENDEL:1.homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimese järglaspõlvkond on genotüübilt heterosügootne ja fenotüüilt sarnane dominantsete vanematega
AB0-süsteemis on antigeene kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama seroloogilised sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omavahel kokku haige seerum ja doonori punased verelibled. Kui tekib punaste vereliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu. Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verd, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele. Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com (allalaetud fail) http://et.wikipedia.org/wiki/Veregrupid
Vastavalt nende kobinatsioonidele eristatakse veregruppe. Nende klassifikatsioone on enam kui üks: 1) AB0 klassifikatsioon, mille avastas Landsteinen. Vastavalt sellele klassifikatsioonile on 4 veregruppi: Grupp aglutinogeenid Aglutiniinid plasmas 0(I) puudub anti A ja anti B A(II) A anti B B(III) B anti A AB(IV) A ja B puudub *Kui A ja anti A satuvad kokku, siis tekib punaliblede kokkukleepumine e. Aglutinatsioon, hapnikku ei saa enam trantsportida, võib tekkida tromb(veresoon sulgub). *0 vere puhul ei ole võimalust kokku puutuda anti A ja anti B-ga. Võib verd üle kanda vaid väikestes kogustes, sest suurema vereülekande korral teisele veregrupile võib see väike kogus hakata doonori verega tekitama aglutinatsiooni reaktsiooni(punalibled kleepuvad samuti kokku). *Kõige rohkem on eestlastel levinud A ja 0 veregrupp.
D-antigeeni vastased antikehad on ka kõige sagedasemad vastsündinu hemolüütilise tõve põhjustajaks kui Rh-D negatiivsel emal sünnib Rh-D positiivne laps. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama seroloogilised sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omahel kokku patsiendi seerum ja doonori punalibled. Kui tekib punaliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu. Patsiendi veregrupp Sobiva doonori veregrupp A A või 0 B B või 0 AB B, AB, 0 0 0 AB-veregrupiga patsiendile võib üle kanda kõikide veregruppide punaliblesid, seega võib teda nimetada universaalseks patsiendiks.
Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem kui vereplasma osmootne rõhk. Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on madalam kui vereplasma osmootne rõhk. 4.Missugused erütrotsüütide omadused määravad veregruppide ABO-süsteemi? Aglutinogeenide (entigeen erütrotsüütidel) ja aglutiniinide (entikehad seerumis) esinemine. Aglutinogeeni kokkusaamisel samanimelise aglutiiniga toimub antigeen-antikeha reaktsioon punaliblede kokkukleepumine e hemolüüs. 0-veregrupp ei ole aglutinogeene A - A aglutinogeen B B aglutiongeen AB A ja B aglutinogeenid 5.Millised aglutiniinid esinevad 0, A, B ja AB grupi vereseerumis? 0 anti-A ja anti-A A anti-B B anti-A AB ei ole aglutiine 6.Millal võib tekkida "reesuskonflikt" ema ja loote vahel? Reesuskonflikt võib tekkida siis, kui emal on Rh+ ja isal Rh- reesusgrupp ning selle tulemusena lapsel on emast erinev veregrupp (Rh-).
kudede vahel.. 20.Kujuta skeemina suurt vereringet. 21.Millest koosneb veri? koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest 22.Võrdle vererakke(tabel lk.41) 23.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Vajalik, et vältida liigset verejooksu, kaitseb ka haava bakterite eest. 24.Nimeta vererühmad. 0, A, B, AB 25.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks? Kui vereülekande tulemusel satuvad kokku erineva vererühma vered, siis toimub punaliblede kokkukleepumine ja võib aset leida hemolüüs, mistõttu seiskub hapniku transport ja veresoontes võivad tekkida ohtlikud trombid. Seetõttu tuleb vereülekandel teada doonori ja vastuvõtja veregruppe. 26.Milliseid ülesandeid täidab veri? Sama mis ül. 2 27.Mis moodustavad immuunsüsteemi? Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis valmistavad organismi tunginud võõrkehade, bakterite ja viiruste vastu kaitsevalke. Lümfotsüütide tootmisega tegelevad aktiivselt lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 28
Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse. Leukotsüütidel on kaitsefunktsioon. Fagotsütoosivõime tõttu on nad võimelised endasse haarama ja kahjutustama organismi tunginud baktereid. Mõned leukotsüüdiliigid osalevad antikehade moodustamises. Trombotsüüdid on tuumata ebakorrapärase kujuga rakufragmendid. Nende arv varieerub 1 liitris veres 1,5 3,5 * 1011 piires. Trombotsüütide iseloomulikuks omaduseks on kokkukleepumine - aglutinatsioon. Trombotsüüdid osalevad verehüübimises. 1.2 Lümf Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest. Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. 1.3 Retikulaarne sidekude Retikulaarne sidekude koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks
Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINATSIOON( punaliblede kokkukleepumine) tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga( nt. A-antigeen kokku anti-A antikehaga).Veregrupid on O ; A; B; AB. Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis on RH+( umbes 85% inimestel) ja kui D antigeen puudub RH- .
Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt liikuma, kusjuures nende kuju muutub. Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse. Leukotsüütidel on kaitsefunktsioon. Fagotsütoosivõime tõttu on nad võimelised endasse haarama ja kahjutustama organismi tunginud baktereid. Mõned leukotsüüdiliigid osalevad antikehade moodustamises. Trombotsüüdid on tuumata ebakorrapärase kujuga rakufragmendid. Trombotsüütide iseloomulikuks omaduseks on kokkukleepumine aglutinatsioon. Trombotsüüdid osalevad verehüübimises. Lümf koosneb koevedelikkust tekkinud lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest. Peamised rakud lümfis on eriline leukotsüütide liik- lümfotsüüdid. Need koed on inimese sisekeskkonna koosseisus ja täidavad põhifunktsiooni transpordi funktsiooni. Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. KOKKUVÕTE
Peale nimetatud kolme süsteemi on vereülekandel tähtsad veel Kidd-, Duffy-, Lewis-, P-, MNS-, ja Lutheran-süsteem paljude erinevate antigeenidega. Kokkuvõttes võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omavahel kokku patsiendi seerum ja doonori punalibled. Kui tekib punaliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu. 5 Reeglina tehakse vereülekanne AB0-le sobivalt, kuid erakorraliste situatsioonide lahendamisel võib teha ka asendusi. (Veregrupid. Tartu Ülikooli Kliinikum) 1. 3. Rh-süsteem Rh-süsteem on teine vereülekande seisukohalt väga oluline süsteem. Tänapäeval tuntakse üle 40 erineva Rh-süsteemi antigeeni
erütrotsüüdid, samal ajal fagotsüteerivad leukotsüüdid haigusetekitajaid, tekitades mäda. 23. Vere hüübimist saab vältida hirudiini lahuse lisamise teel katsutisse. 24. Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on ABO ja Rh. 25. AB0 süsteemi veregruppe määratakse järgmiselt: kasutatakse antiseerumit, kui veri muutub antiseerumis tükkideks- toimub aglutinatsioon ( kokkukleepumine), kui seguneb antiseerumiga korralikult, on tegu sama grupi verega, milline on antiseeerum, kas A või B. Kui veri seguneb mõlemas antiseerumis korralikult, on tegu AB veregrupiga, kui veri mõlema vereseerumiga muutub tükkideks on tegu 0 veregrupiga, see tähendab, et selles veres pole ei A ega B antikehi. 26. Reesuskonflikt tähendab järgmist: kui reesusnegatiivne ema kannab reesuspoitiivset loodet, järgmisele reesuspositiivsele lootele võib olla ohtlik,
tingitud aneemia korral c) neerupuudulikkusest tingitud aneemia korral 12. Millised on EPO kasutamisele järgnevad kõrvalnähud? EPO liigsel kasutamisel kui vere punaliblede mass kasvab üle normaalse piiri, kasvab vere viskoossus ehk vere voolavus soontes halveneb. Sellest võivad tekkida trombid, insult ja muud verevarustuse häired. 13. Mis vahe on antiagregandil ja antikoagulandil? Antiagregandid vähendavad trombotsüütide agregatsiooni(kokkukleepumine), antikoagulandid pärssivad fibriini teket. 14. Selgita vere hüübimise mehhanismi? Protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni. Vereliistakud kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. 15. Milline väide kehtib atsetüülsalitsüülhappe kohta?
Nimetatud temperatuuril on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100°C säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Denatureerumise tulemusel väheneb valkude lahustuvus vees, sest hüdrofoobsed rühmad pole enam "peidetud" valgu sisemusse. Denatureeritud valgud agregeeruvad kergesti. Valgu kõrge kontsentratsiooni korral kaasneb denaturatsiooniga koagulatsioon - kolloidosakeste kokkukleepumine, kalgendumine Kui valk lahustub siis ta seaob vee dipoole ja hüdratiseerub. Kui valk ei lahustu,siis pundub. Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme mingite molekulide ümber? Osa valke aitavad kiireti kelmet tekitada, osa selliseid,mis aitavad kelmel püsida. Head on vahustamise mõttes segavalgud. Vahu tekkimist takistab juba väga väikene rasvalisand(lipiidide) Temperatuur - mitmesuguste nõrkade sidemete katkemine molekulis.
valkude laguproduktid - neerudesse; bilirubiin jt. hemoglobiini laguproduktid - maksa (sapiks); piimhape jt. anaeroobse lihastöö produktid - maksa6) Gaasid – ca 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult! 7) Regulaatorained – hormoonid jne. reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes Veregrupid. Vereülekannete puhul on oluline eri inimeste vere sobivus: mittesobiva vere ülekandel tekib aglutinatsioon – erütrotsüütide kokkukleepumine, ja hemolüüs – erütrotsüütide lagunemine. Vere gruppideks jagamise aluseks on erütrotsüütide pinnal asuvate erinevate molekulide – antigeenide (aglutinogeenide) ja plasmas leiduvate antikehade (aglutiniinide) esinemine ja vahekord. Teaduslikes uuringuis arvestatakse kokku ca 40 eri veregrupiga, igapäevases kliinilises praktikas on piisav, kui määratakse grupp ABO süsteemis (4 gruppi), Rh süsteemis (2 gruppi) ja “üldsobivus” muude, nõrgemate süsteemide (MNS, Lewis jne
POLÜALLEELSUS populatsioonis on ühe fenotüübilise tunnuse määramiseks rohkem kui 2 alleeli. AB0 süsteem : vererühmade määramisel osaleb 3 alleeli. IA määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdile. IB - määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdile. i -Ei määra antigeeni teket. IA ja IB on dominantsed i suhtes. Doonori veres ei tohi olla antigeene, mis puuduvad vastuvõtjal, sest vastuvõtja antikehad põhjustavad aglutinatsiooni.(vererakkude kokkukleepumine tromb) ABO süsteemi vererühmad Vererühm Genotüübi Antigeenid Antikehad Kellele võib Sagedus d plasmas doonoriks eestlastel 0 ii - 0, A, B, AB 34,3% A A A A I I ja I i A A ja AB 35,3% B B B B I I ja I i B B ja AB 23,2%
See on valguline struktuur, millesolev raud seob hapnikku.1 hemoglobiini molekul seob 4 O2 molekuli. Kui hemoglbiini on liiga palju, siis muutub veri viskoosseks ja südamel on raske seda ringipumbata. Erütrotsüüdid sisaldavad aineid, mida nimetatakse aglutinogeenideks. Need võivad olla A või B. Kui nt vereülekandel puutuvad kokku ühenimelised aglutingeen ja aglutiniin (A+α või B+β), siis toimub aglutinatsioon e erütrotsüütide kokkukleepumine. VEREGRUPP I (0) II(A) III (B) IV (AB) Aglutinogeen - A B AB Aglutiniin ? αβ β α - Universaalne Võib anda II ja Võib anda II ja Universaalne doonor – võib IV IV retsipient – ise kõigile anda võib kõigil
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. Agenda 21 - ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992.a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil. Aglutinatsioon - punavereliblede kokkukleepumine. AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) - viirushaigus, mis kujuneb HIViga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. Aine ja energiavahetus - sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljumist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni.
kopsudesse. Hemoglobiin raua sisaldus veres. Punastes verelibledes olev valk. Seob ja transpordib hapnikku. Veregrupid Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub. Leukotsüüdid jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed
Kuidas suurendada või vähendada süsteemi stabiilsust? ! Kolloidsüsteemis põrkuvad osakesed üksteisega Browni liikumise tõttu ning võivad tugeva vastasmõju tõttu „kokku kleepuda“. Moodustub agregaat, mis liigub aeglaselt ja millega võivad ühineda veel uued osad. Agregaadi kasvamisel piisava suuruseni settib see lõpuks suspensioonist välja ning kolloidsüsteem laguneb - koagulatsioon. Kolloidsüsteem on stabiilne siis, kui põrkuvate osakeste kokkukleepumine on takistatud. Siiski toimub koagulatsioon väga aeglaselt ka pealtnäha stabiilsetes süsteemides. Stabiilsust mõjutab džeeta- potentsiaal. Stabiliseerimiseks on kaks võimalust: 1) Elektrostaatiline stabiliseerimine- süsteemis samalaengulised ioonid, mis lähenemisel tõukuvad. Tuleneb pmt elektrilise kaksikkihi olemasolust. 2) Steeriline stabiliseerimine- kolloidosakese pind on kaetud ainega, mis vähendab tõukumist- nt polümeerikihiga
kopsudesse. Hemoglobiin- raua sisaldus veres. Punastes verelibledes olev valk. Seob ja transpordib hapnikku. Veregrupid- Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon- Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs- Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub. Leukotsüüdid- jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid- neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed
parasiithaigused, mädased põletikud, kasvajad. Loetakse plasmasamba kõrgus mm. Inimese norm 3-8 mm/h. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 5 2.7.7. Erütrotsüütide antigeensed omadused. 2.7.7.1. Veregrupid inimesel : AB0 ja reesussüsteem. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, tekib antigeen-antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine). Inimesel on 14 veregruppide süsteemi, 2 on meditsiinis tähtsad AB0- ja Rh-süsteem. AB0 süsteem Erütrotsüütide pinnal asuvad antigeenid A ja B (aglutinogeenid). Vastavalt nende esinemisele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd. A- grupi verega inimesel esineb vereplasmas antikeha (glutiniin) anti-B. B-grupiga inimesel anti-A ja 0-grupiga anti-A ja anti-B. AB verega inimesel puuduvad antikehad vereplasmas. Veregruppe määratakse antiseerumite abi. Reesussüsteem
(kokku 29 süsteemi). Nendest kliiniliselt olulisemad on näiteks Kell, Kidd, Duffysüsteem. Kell veregrupisüsteemis uuritakse ka doonoreid. Kuidas määratakse veregruppi? Põhimõtteliselt segatakse omavahel kokku inimese veri ja tuntud antikehadega reagent. Näiteks alusele pannakse 3 tilka doonori verd. Esimesele tilgale lisatakse antiA reagent, teisele antiB reagent ja kolmandale antiD ehk Rhreagent. Kui esimeses tilgas tekivad verekämbukesed ehk punaliblede kokkukleepumine (aglutinatsioon), siis inimesel on olemas Aantigeen. Kui teises tilgas punalibled kokku ei kleepu, siis inimesel Bantigeeni ei ole ja kui kolmandas tilgas tekib aglutinatsioon, siis inimene on Rhpositiivne. Seega näiteks antud doonor oleks A Rh positiivne. Veregruppe peab arvestama vereülekandel. Veregrupid peavad omavahel sobima. Kui sobivusproovid ja veregrupp ei ole korralikult määratud, siis tekivad inimesel, kellele kantakse verd üle, vereülekande
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3
Ülesandeks lümfotsüütide küpsemise tagamine, mälurakkude säilitamine ja immuunreaktsioonide regulatsioon hormoonide abil. Antikehad on suured valgumolekulid, kuuluvad vereplasma globuliinide hulka, seetõttu nimetatakse neid ka immunoglobuliinideks lühen Ig. Antikehi on 5 põhiliiki (IgG, IgM, IgA, IgE, IgD); kõigil antikehadel on üks ühine omadus: seonduda antigeeniga; antikeha antigeeniga seondumise järel võib tekkida antigeeni-rakkude kokkukleepumine ja lagunemine, üksikrakkude lagunemine, mürkide lammutamine, ensüümide deaktiveerumine. Rakuline immuunsus põhineb mõnda tüüpi sensibiliseeritud T-lümfotsüütide võimel antigeene rünnata. Põletik on immuunreaktsioonide ahel, mis tekib vastuseks rakkude kahjustamisele. Põletiku üldine skeem: 1. rakud kahjustuvad 2. kahjustatud rakkudest erituvad keemilised ained 3. nende ainete toimel tekib veresoonte laienemine ja nende seinte läbilaiskvuse suurenemine,
Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh- süsteemid. ABO- süsteem: · aluseks on erütrotsüütide pinnal paiknevad antigeenid (aglutinogeenid) A ja B · Vastavalt sellele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd · A-grupi verega inimesel esineb vereplasmas gammaglobuliinide hulka kuuluv antikeha (aglutiniin) anti-B · B-grupi verega inimesel anti-A · 0-grupi verega mõlemad, nii anti-A kui ka anti-B
Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh-süsteemid. ABO- süsteem: · aluseks on erütrotsüütide pinnal paiknevad antigeenid (aglutinogeenid) A ja B · Vastavalt sellele eristatakse A, B, AB ja 0-grupi verd · A-grupi verega inimesel esineb vereplasmas gammaglobuliinide hulka kuuluv antikeha (aglutiniin) anti-B · B-grupi verega inimesel anti-A · 0-grupi verega mõlemad, nii anti-A kui ka anti-B
Hüpoksia viib ainevahetuse anaeroobsesse seisundisse, milles tekivad happelised lõppsaadused (nt piimhape) ja selle tõttu atsidoos. Tulemuseks on veresoonte lõtvumine (vasodilatatsioon) šoki dekompensatsioonifaasis. Südame minutimahu vähenemine soodustab kapillaarides punaste vereliblede (erütrotsüütide) kleepumist. See tekitab paksu vere efekti. Peale selle intensiivistuvad mitmesugused verehüübimist soodustavad faktorid (tekib hüperkoagulatsioon) ning tõuseb vereliblede kokkukleepumine (trombotsüütide agregatsioon) perifeersetes veresoontes. Seda nimetatakse dissemineeritud intravaskulaarseks koagulatsiooniks (DIK), millest tekkivad trombid võivad põhjustada mitme elundi infarkti. Vere hüübimisfaktorite ja trombotsüütide talitluse häiretest tekivad kudede veritsused, mida nimetatakse koagulopaatiaks. Samuti on šoki kõigile vormidele omased mikrovereringe häired koos elundite verevarustuse (perfusiooni) halvenemisega ja elutähtsate organite talitlushäiretega.
annaabi.ee 
