Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vibratsiooni uurimine (0)

1 Hindamata
Punktid
Labor  9 Vibratsiooni  uurimine  
ARVUTUSED JA VASTUSED 
 
Vibratsiooni kiirus avaldub valemiga           seega leian vibratsiooni sageduse valemist 
 
     
, kus f- vibratsiooni sagedus (Hz), v- vibrokiirendus (mm/s) ja A- Vibratsiooni 
   
amplituud (mm). 
 
 
Töölise vibratsiooniga kokkupuute arvutamine 
 
1.  Kui kasutatakse ainult ühte tööriista 
 
T= 5,5 h 
   =3,5 m/s2    
 
 
 ( )      √              
  
 
  ( )      √   = 2,9 m/s2 
 
 
Vastus: Päevase kokkupuute vibratsioonitase on  2,9 m/s2. 
 
2.  Kui kasutatakse mitut tööriista päeva jooksul 
 
1)  NL 4 m/s2 2,5 h jooksul 
2)  KL 3 m/s2 1 h jooksul 
3)  MV 20 m/s2 15 min=0,25 h jooksul 
 
 
 ( )      √     Seega  
 
  ( )             ( )             ( )       m/s2 
 
 
 ( )   √   ( )        ( )       ( )    4,3 m/s2 
 
Vastus: Päevane vibratsiooniga kokkupuuteaeg on 4,3 m/s2. 
 
 
Küsimused 
 
1.  Lähtudes   kohtvibratsiooni   piirväärtusest  on  lubatud   tööaeg   vibrokiirenduse  4,02  m/s2 
(tulemus  esines  kaks  korda)  puhul  10  tundi  ja  vibrokiirenduse  5,5  m/s2  puhul  6,5  tundi. 
Lähtudes  üldvibratsioonist,  tuli  lubatud  tööaeg  kõigi  puhul  0  tundi.  Seega  katsete 
tulemused  ei  vastanud  normidele  üldvibratsiooni  puhul.  Käsitööriista  korral  on 
vibrokiirendusel 3,7 m/s2 lubatud tööaeg  kohtvibratsioon puhul 10 tundi. 
 
 
 
 
 
2.  Graafikud 
Vibrokiirus 
85
80
  75
(V) e 70
g
n

Vibrokiirus
Pi
mm/s
65
60
55
4
5
6
7
8
 
Vibrokiirendus 
85
80
75
 
(V) e 
70
g
n

Vibrokiire
Pi 65
ndus
(mm/s^2)
60
55
3000
4000
5000
6000
 
Vibratsiooni amplituud (mm) 
85
80
  75
(V) e 70
g
n

Vibratsio
Pi 65
oni…
60
55
0,0135
0,014
0,0145
0,015
0,0155
0,016
 
Vibratsiooni sagedus 
85
80
  75
(V) e 70
g
n
Pi

Vibratsiooni
65
sagedus (Hz)
60
55
40
60
80
100
 
 
3.  Vibratsiooni mõju inimorganismile avaldub muudatustes närvi- ja vereringesüsteemis, sest 
jäikade kehade  mehaaniline  võnkumine kandub edasi  luudele  ja kudedele, kahjustades ja 
mõjutades neid negatiivselt. 
 
4.  Vibratsioontõbi  on  selline  haigus,  mida  saab  efektiivselt  ravida  vaid   algstaadiumis   ja 
taastumine  toimub  aeglaselt.  Selle  haigusega  kaasnevad  vererõhu  tõus,  organismi 
energiakulude  suurenemine,  lihaste  nõrgenemine,  nägemishäired  ja  luude  ning  liigeste 
kahjustused. 
 
5.  Ohtlikumaks loetakse üldvibratsiooni, sest töötaja üldvibratsiooniga kokkupuute  piirnorm  
on  1,15  m/s2  aga  kohtvibratsiooni  puhul  on  5,0  m/s2.  Üldvibratsioon  mõjub   suuremal  
määral kogu kehale. 
 
Vibratsiooni uurimine #1 Vibratsiooni uurimine #2 Vibratsiooni uurimine #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vibratsioon praktikum
6
pdf

Vibratsioon praktikum

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ­ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus; masinate ja seadmete ebaratsionaalne konstruktsioon, nende kulumine ja mittekorrasolek; vibrotehnikal põhinevate tehnoloogiliste protsesside kasutamine

Riski- ja ohutusõpetus
VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED
8
doc

VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED

TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE

Tööohutus ja tervishoid
Tookeskkonnas esinevad ohutegurid
124
ppt

Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 109 "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" VVm 14.06.2007 nr 176 Müra Inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli- müra Müra mõju kuulmisele: Tunnetuslik aspekt- akustiline trauma Püsiv kuulmisläve kaotus Ajutine kuulmise kaotus, mis aja jooksul taastub Inimese reaktsioon mürale alates 70 dB Püsiv kuulmisläve muutus(kontroll 4000Hz) Tundub, et müriseb, kuigi müra ei ole

Tervishoid
Tööõiguse kordamisküsimused-vastused
41
doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

-suureneb tööõnnetuse tekkimise risk ·Mürakaitse -Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel -Müra "neelavad" laed, seinad, põrandad -Müraallika alla müra summutavad alused -Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi -isikukaitsevahendid - Vibratsioon ·Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine. ·Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz) ·Üldvibratsiooni ohtlik võnkesagedus 4-8 Hz. ·Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m/s2 ja ·üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2. ·Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). ·Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi. ·Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile soodustab: -füüsiline koormus,

Tööõigus
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon
FÜÜSIKA 1 eksami vastused
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Üldmõisted 1 Vektor ­ suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid ­ suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega ­vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead

Füüsika
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev areng
TÖÖOHUTUS
74
docx

TÖÖOHUTUS

 Regulaarselt puhastada aknaid ja hooldada valgusallikaid    Vibratsioon  VIBRATSIOON PARAMEETRID  võnkesagedus  võnkeamplituud (m)  võnkeperiood (s)  kiirus (m/s)  kiirendus (m/s2)  KLASSIFIKATSIOON  Sageduse järgi  madalsageduslik kuni 35 Hz  kesksageduslik 35-125 Hz  kõrgsageduslik üle 125 Hz   Töötajaga kontakti järgi  kohalik  üldine  VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE  KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON  Madalad sagedused (kuni 35Hz). Kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a ;perifeerne närvisüsteem; veresooned; tugiaparaat  Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. Jooksul; veresoonte seinte muutused; kalduvus spasmidele; Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes.  ÜLDVIBRATSIOON

Ergonoomika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun