Birgit Õigemeel Aleksandra Radajeva KELA 2 Kus ja millal sündis? Birgit Sarrap (sünninimi Õigemeel; sündinud 24. septembril 1988) Birgit kasvas üles Raplamaal Kohilas. Ta on õppinud üheksa aastat muusikakoolis viiulit "Eesti otsib superstaari" Birgit oli superfinaali võitja Võiduga kaasnes 100 000 Eesti krooni ja poole miljoni kroonine plaadileping VII finaalis laulis ta ,,Bring Me to Life", millega pääses edasi Isiklik elu Birgiti abikaasa on muusikaärimees Indrek Sarrap, kes on ka tema mänedzer ja bändikaaslane. 8. oktoobril 2013 sündis Birgitil poeg. Poja nimeks pandi Simeon 15
kõige parem infot saada. Selle jaoks valmistasin ette küsitluslehed. Küsitlusleht koosnes kuuest ilma vastusevariantideta küsimusest. Õpilased pidid vastama järgmistele küsimustele (Lisa 3): · Kas käid suvel reisimas? Kui käid siis kellega? · Kas käid laagrites, millistes ja kaua kestavad? · Millistest suurematest üritustest suvel osa võtad? · Kas käid raha teenis, kui käid, siis kus? · Missuguseid vabaaja veetmise võimalusi võiks veel Kohilas olla? · Mida sa veel suvel teed? Küsitlus toimus 13. aprillil, eesti keele tunni ajal, kell 9.30 . Jagasin välja 31 küsitluslehte, millest tagastati 30 küsitluslehte. Küsitluses osales 14 poissi ja 14 tüdrukut, kahel lehel soo kohta märget ei olnud. Küsitluse viisin läbi õpilaste seas, kes olid 14 - 15 aastased, nendest kolmteist olid 14-aastased ja viisteist olid 15-aastased. Kaks õpilast jätsid vanuse märkimata. Kõik küsitluses osalenud
Oli siis 23 aastane. Läksid sinna koos minu isa, õe ja vanaemaga. Vanaema võttis väikse Eesti lipu kaasa ja hiljem hoidis Mairit seda kärus olles käes. Läksid sinna jala. Seisid Viljandi maantee ääres, näoga Tohisoo mõisa poole. Inimesi oli väga tihedalt. Ilm oli ilus, päike paistis, inimesed olid rõõmsad ja kallistasid üksteist. Eriti kaua seal ei seistud. Natuke aega räägiti veel tuttavatega juttu ja siis mindi rahulikult koju. Pärast vaadati seda televiisorist. Isa: Kohilas koguneti ausamba juures, seal jaotati ära, kus keegi seisma peab. Mindi siis oma seisu kohale ja seisti seal. Kõigil oli tuju väga hea, ärevust oli palju. Kui rivi oli moodustatud, sõitis üks auto mööda ja sealt öeldi, et võtke nüüd kõik kätest kinni. Moodustuski suur Balti kett. Seda kõike filmiti ka helikopterist ja hiljem oli kõigil uhke tunne seda telekast vaadata. Isa mainis ka ära, et tol ajal oli inimeste ühtekuuluvus tunne
BIRGIT ÕIGEMEEL 11. klass ELULUGU Sünd: 24. September 1988 (25 aastane) Kasvas üles Raplamaal, Kohilas Lapsena laulnud kodukoha noorteansamblis Kreeker ja lastebändis Creaker Kids Õppinud 9 aastat muusikakoolis viiulit Laulnud 5 aastat Lasteekraani muusikastuudios Aarne Saluveeri käe all Hiljem õppis Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ettevalmistusklassis Lõpetanud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi Olnud ka Tallinna Gospelkoori solist. ESIMESED ESINEMISED 9 aastasena osales Birgit tema jaoks esimesel
Indrek Hirv Indrek Hirv sündis 15. detsembril 1956. aastal Raplamaal Kohilas maalikunstnik Louis Paveli ja graafik Helgi Hirve pojana. Alg- ja keskhariduse sai ta Tartus ja lõpetas Tallinnas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika alal. On töötanud õpetajana Tartu Kunstikoolis ja konsultandina Tartu Kunstimuuseumis. Samal ajal töötas ta ka Hollandis raadiojaama ,,Vaba Euroopa" korrespondendina. Ta on nii Kunstnike Liidu (1985) kui ka Kirjanike Liidu (1991) liige. Graafik ja portselanimaalija Indrek Hirv tuli otsustavalt visuaalse kunsti maailmast luulesse
1. detsembri riigipöörde üheks ajendiks oli arvatavasti 10.-27. novembril toimunud 149 protsess, millega mõisteti 149 kommunisti surma ning 30 sunnitööle. See oli üks Eesti Vabariigi suurimaid kohtuprotsesse. Riigipöörde plaani koostajateks olid kommunist Jaan Anvelt ning Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette esiteks sissetungimist Tallinnasse, ning seejärel sooviti korraldada võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnutel oli käes üle 250 erineva relva. Arvati, et töölised ning sõdurid ühinevad ülestõusuga ning koos haaratakse võim Tallinnas enda kätte. Järjest üritati vallutada sõjakool, kaitseväe kasarmud, sõjaministeerium, Lasnamäe sõjalennuväli ja lennuväedivisjon, Auto-Tanki divisjon, kitsarööpmelise raudtee Tallinn- Väikse peajaam, peapostkontor, politsei ratsareserv, eeluurimisvangla, Toompea
kasutatav, asendas ta kiiresti kõik varemkasutatud kirjutusmaterjalid, nagu kivi-, savi- ja puuplaadid, papüüruse ja pärgamendi. Paberi kasutuselevõtt ja sellele järgnenud trükikunsti leiutamine olid keskaegse Euroopa kõige pöördelisemaid tehnilisi saavutusi. Tänapäevani on paber jäänud kirjasõna hulgilevitamises asendamatuks. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667.a. Praegu toodavad seda koondise «Eesti Paberitööstus» käitised Tallinnas, Kehras, Kohilas ja Räpinas. Paberit valmistatakse tänapäeval veega segatud kiudainest paberimasinaga. Selle sõelale sadestatakse massikiht, mis edasi tihendatakse ning kuivatatakse. Kiudainet saadakse puidust, õlgedest, pilliroost vm. puitunud taimsest ainest keemilise töötlemise teel. Töötlemise eesmärk on puitu jäigaks muutvate ainete eemaldamine. Järelejääva kiudaine põhiosa on tselluloos. Kiudaineallikas võib olla ka vanapaber või kalts; sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku
9. Sügisel värvuvad puulehed kollaseks, punaseks ja oranziks. 10. Lugesin vajalikud peatükid veel hommikul kiiruga üle. 11. Tartus võib jalutada Toomemäel, Tähtvere ja Karlova pargis. 12. Ma sain hallide triipudega kassipoja. 13. Sinine, must ja valge on Eesti lipu värvid. 14. Ostsin kaks paari musti puuvillaseid sokke. 15. Maja ees peenral õitsesid sinised, punased ja kollased lilled. 16. Paul Maastik on sündinud 2. detsembril, 1974. a. Eestis, Rapla maakonnas, Kohilas. 17. Hambaarst võtab õpilasi vastu teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti. 18. Meie kooli kõige aktiivsemalt tegutsevad ringid on fotoring, kirjandusring ja kunstiring. 2. Leia järgmistele nimisõnadele samaliigilisi täiendeid ja kasuta sõnu lauseis. koer(ad), inimesed, puud, päev(ad), ajalehed, riided, vihik(ud), särgid Koerad, kassid ja hamstrid on koduloomad. Inimesed, lehmad ja kassid- kõik on imetajad. Nägin ilusaid, kauneid ja kenasid puid
kehtiv maksusüsteem majanduse + koostöö- ja allhankeahelate arendamine arengut + elektrienergia tootmine + uue tehnoloogia kasutuselevõtmine (investeerimine) - suurim tootmine toimub 2-3 ettevõttes Nt. paberivabrikud Kehras, Kohilas ja Räpinas Teguriolud Nõudlusolud + sobiva toorme olemasolu + tegurite kvaliteedi paranemine - vähene riiklik rahastamine + välisnõudlus (2009. a - Indoneesia)
hiljem vahistati üle 500 inimese. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu ja kaaperdati 2 lennukit. Lisaks hukkus tulevahetuses 26 valitsusele ustavat sõjaväelats ja tsiviilisikut. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt (kes oli ka riigipöörde poliitiline juht) ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvade ja elavjõuga toetas mässu kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa. Ülestõusu toetuseks loodi (NSV Liidus) alaline komisjon, kuhu kuulus teiste hulgas ka Stalin. Peamisteks revolutsiooni korraldajateks olid pärast Vabadussõda Venemaale põgenenud Eesti kommunistid, riigipööret aitas organiseerida ka Nõukogude Liidu VK(b)P Keskkomitee ja Komintern. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud
7.Talumajapidamiste probleemid: *külades süvenes sotsiaalne kihistumine *viljahindade langus *pankrotid *maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang Kundas ja Aseris Viinavabrikud maakohtades Militaartehnika Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed
7.Talumajapidamiste probleemid: külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus à Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus à ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus à Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang à Kundas ja Aseris Viinavabrikud à maakohtades Militaartehnika à Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed
nime saanud arvatavasti Iirimaa linnanimest Limerick. Eesti luuletajad on seda vormi vähe kasutanud ning see nõuab väga nõtket keelekasutust ja vormitäpsust. Limerik - 5-realine, riimiskeemiga (aabba), rütmiga, mis tuleneb ridade pikkusest, 1. ja 2. on pikemad, 3. ja 4. lühemad, 5. rida taas pikk. Absurdse, naljaka sisuga, mingi koha teemal. Lähtub harilikult koha-või isikunime riimimisest. Kohitseti kauges Kohilas, tee lõppeb sügavas manalas. Su sügavat pilku näen, ennast sügavalt nean. Puhkan pead tagalas... Suured augud Rabiveres, põletavad leegid kuradi veres. Kaugel kauguses haned, käed kaunitele silmadele paned. Seilan pikalt Arkaadi meres... Mäe tagant piilub Hageri, väiksest köögist leidsin pagari. Sellest sünges väikelinnas, käes olgu sul kirju kinnas. Nüüd teksti tagasi keri... Üks katusetõrvaja Tõrvas baaridaamide kübaraid tõrvas; kui viimaks piisk tõrva
aasta 1. detsembril Eestis toimunud ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 350 mässajast sai tulevahetustes 125 surma, kuid hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid relvastatud kolme kergekuulipilduja, 55 vintpüssi, 65 käsigranaadi, 8 tugevajõulise pommi ja 150 püstoliga. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed.
sisseveosadam • tööstuslik tõus, laiendati vanu ja ehitati uusi ettevõtteid • toimus industrialiseerimine ja linnastumine • Pärnu kujunes tähtsaimaks väljaveosadamaks 6. Millised tööstusharud said Eestis valitsevaks? ehitusmaterjali-, keemiatööstus, paberitööstus, tekstiilitööstus, metallitööstus 7. Kus asusid/kuhu tekkisid tähtsaimad ettevõtted? Puuvillamanufaktuur Kreenholm Narvas; Tallinna Balti manufaktuur; paberivabrikud Räpinas, Kohilas, Türil; Pärnus tselluloositehas Waldof; tsemenditööstus Kundas, Aseris; kalevivabrikud Narvas, Sindis, Kärdlas (tekkisid raudteevõrgu lähedusse, suurematesse linnadesse) 8. Miks hakati looma ühistuid? Ajendiks oli piimakarjanduse levik, talupojad tahtsid saada osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust; ühistute kaudu sai tööstuskaupu odavamalt hankida; tehti koos maaparandustöid; soetati ühiselt põllumajandusmasinaid; et tõsta konkurentsivõimet 9
Korra on ta osalenud ka olümpiamängudel, 2004. aastal Ateenas, kus saavutas 19. koha. Eesti kergejõustiklastest on veel tuntud näiteks Aleksander Tammert, kes sündis 2. veebruaril 1973. aastal, Tartus. Treeneriteks on tal olnud Aleksander Tammert ja Dave Wollman. Tema suurimaks saavutuseks on pronksmedal Ateena olümpiamängudel 2004.aastal, kettaheites. 3 Kristjan Rahnu on sündinud 29. augustil 1979. aastal, Kohilas. Treeneriks on K. Rahnul Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht, Helsingis 2005. aastal Eesti suusatajad Suusatamine on üks viis liikumiseks lume või muu libiseva kattega pinnal. Suusatades liikumise hõlbustamiseks ning tasakaalu püsimiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi aladest. Eesti kuulsaimateks meessuusatajateks on vaieldamatult Andrus Veerpalu ning Jaak Mae, naissuusatajatest
1924. detsembrimäss 1924. aasta 1. detsembril Eestis toimunud ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Tallinnast ründas u. 300 relvastatud võitlussalka, mässajatel puudus aga rahva toetus ja see suruti maha Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramist Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Mässu järel kaotas EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei)rahva seas poolehoiu, Venemaa loobus siseriiklike mässude orgqaniseerimisest. 1.detsembri hommikul kella 10-neks oli mäss Tallinnas likvideeritud. Jaan Anvelt pääses põgenema Venemaale, kus ta hiljem Stalini põlualla sattumise eest ta hukati. Uuendused ja muutused majanduses iseseisvas Eesti Vabariigis Senine majandussüsteem oli allutatud Venemaa huvidele ja nõudis põhjalikke ümberkorraldusi, loodi
........................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Lugesin Reeli Reinausi kirjutatud teost ,,Nahka kriipivad nädalad". Teos ilmus 2012. aastal kirjastuselt Tänapäev ning võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha. Reeli Reinaus on sündinud Keilas ning koolis käinud Kohilas. Ülikoolides on ta õppinud ajakirjandust, teoloogiat ja rahvaluulet. Viimasel erialal on ta kaitsnud ka magistrikaadi. Reinaus on ametilt kirjanik ning tema sulest on ilmunud mitmeid laste- ja noorteraamatuid, näiteks ,,Saladuslik päevik", ,,Mõistatus lossivaremetes", ,,Kivid, tulnukad ja sekt", ,,Nõidkapteni needus", ,,Vaevatud" ja ,,Must lind". Viimane võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel esikoha
äravahetamiseni äratuntav ja teada küllap kõigile. Referaadis uurin põgusalt Jüri Arraku kunstnikuks kujunemist ja loomingut. 3 1. Jüri Arrak kunstnikuks kujunemine 1. 1 Õppimine Jüri Arrak (snd 24. oktoober 1936, Tallinn) alustas oma haridusteed 8-aastaselt Tallinna XXI keskkoolis. Järgmise seitsme aasta jooksul õppis ta pere kolimiste tõttu veel Kablis, Häädemeestel, Kohilas ning Tallinna tagasi jõudes lõpetas algkooli (7. klassi) Reaalkoolis. Kuna raha oli vähe, pidi ta edasiõppimiseks valima suurima stipendiumiga kooli, milleks oli toona Mäetehnikum. Pärast selle lõpetamist teenis ta kolm aastat Leningradis autojuhina Nõukogude Liidu sõjaväes. (Arrak, 2003) 1. 2 Venna mõju Jüri Arrakul on poolvend Henno ja vend Arno. Henno Arrak (snd 18. aprill 1930) lõpetas 1963
Samuti olid olemas Kalevivabrik ning Linavabrik. Tallinnas tegeles Balti puuvilla manufaktuur. Samuti olid kalevivabrikud nii Kärdlas kui Sindis. II Metalli- ja masinatööstus Keskuseks Tallinn. Tekkis ettevõte Dvigatel- vagunitehas. Raudteede peatehased- ettevõte, mis tegeles vedurite remondiga. Krulli tehas- omanik Krull, viinavabrikute sisseseadeid toodeti. III Paberi- ja tselluloositööstus Paberivabrikud asusid Tlns ja Räpinas. Kohilas ja Türil- nii papp kui paber. 1900 avati Pärnus tselluloosivabrik Waldhof. 1915 1. Ms tingimustes Waldhof lasti õhku, sest ei tahetud skslaste kätte jätta. 70% Vm paberitoodangust ei läinud Eestis vaja, vaid veeti raudtee abil laiali. IV Tsemenditööstus Keskus: Kunda V Toiduainetööstus Seal ka viinavabrikud Umbes pooled tööstused rajanesid vene kapitalil, ¼ sks, ingl, pr kapital, ¼ baltisaksa, eestlaste kapital. Eestlastel suurtööstusi polnud
tolle aegsetes linnades raudteeühendus d) rajati uusi tööstusettevõtteid e) tekivad uued asulad (Võhma, Antsla, Jõgeva jne) 3. Tööstuse areng: a) tekstiilitööstus: 1857. aassta Narva Keenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud, Balti puuvillamanufaktuur b) masina-ja metallitööstus: elektrimasinatehas ,,Volta", vagunitehas ,,Dvigatel" c) paberitööstus: paberivabrikud Räpinas, Pärnus, Tallinnas, Kohilas, Türil d) tsementitehased Asetis ja Kundas e) sõjatööstus: laevatehased Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri f) piimaühistud piima ümbertöötlemine ja turustamine (1898) g) Eesti laenu-ja hoiuühistu võib lugeda eesti rahvuslikuks pangaks (1902) 4. Põllumajanduse areng: a) domineeris mõisamajandus, suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu b) uued agrotehnilised võtted levisid ka talurahva hulgas
a) Ettevõtted kuulusid Venemaa suurettevõtjatele, baltisakslastele, kuid oli ka eestlastest ettevõtjaid. Rohkesti oli siia investeeritud ka Saksa, Prantsuse ja Inglise kapitali. 1. Tekstiilitööstus: 1857.a Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud, Balti puuvillamanufaktuur 2. Masina- ja metallitööstus: elektrimasinatehas „Volta“, vagunitehas „Dvigatel“ 3. Paberitööstus: paberivabrikud Räpinas, Pärnus, Tallinnas, Kohilas, Türil. Sajandi lõpul andsid need 70% kogu Venemaa paberitoodngust. 4. Tsemenditehased Aseris ja Kundas 5. Maapiirkondades rajati tellise- ja lubjatehaseid, villa-, jahu- ja saeveskeid. 6. Sõjatööstus: laevatehased Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri Ühistegevus: 1. Piimaühistud – piima ümbertöötlemine ja turustamine (1898) 2. Eesti Laenu- ja hoiuühisus – võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikuks pangaks (1902) 5) Eesti rahvusliku kultuuri algus
200 mässajast sai tulevahetustes 13 surma ning hiljem vahistati üle 500 inimese. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu ja kaaperdati 2 lennukit. Lisaks hukkus tulevahetuses 26 valitsusele ustavat sõjaväelats ja tsiviilisikut. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt (kes oli ka riigipöörde poliitiline juht) ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvade ja elavjõuga toetas mässu kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa. Ülestõusu toetuseks loodi (NSV Liidus) alaline komisjon, kuhu kuulus teiste hulgas ka Stalin. Peamisteks revolutsiooni korraldajateks olid pärast Vabadussõda Venemaale põgenenud Eesti kommunistid, riigipööret aitas organiseerida ka Nõukogude Liidu VK(b)P Keskkomitee ja Komintern. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid relvastatud
Viimasel ajal aga pakuvad nad huvi uute vabrikute ning tehaste asukohana, mis Tallinnasse enam ära ei mahu. Otsa tegi lahti Kehra ja juba 1934. aastal, mil sinna rajati tselluloosi-paberikombinaat, sest Tallinnas üks selline juba oli ja teist ei tahetud seal enam näha. Taasiseisvumise järel jäi kombinaat seisma. Hiljem töö seal küll taastati, kuid endisi tootmismahte ega tähtsust ei saavutata enam. Kehra ongi neist asulatest suurim (üle 3000 elaniku). Umbes sama palju inimesi elab Kohilas, kus oma töökohti vahepeal väheks jäi ja rahvas pidi käima tööl Tallinnas või lähedal Salutaguse külas pärmivabrikus mis kavatseb, vastuoksa üldreeglile, hoopis Tallinna kolida. Viimasel ajal on aga paberivabrikus jälle töökohti juurde tekkinud ja lisaks tõi endine Tallinna Vineeri ja Mööblikombinaat oma vineeritootmise ( 130 töökohta) üle Tallinnast Kohilasse, tõsi, uues kohas kuigi edukas ei olda. Kohila pakub uutele Tallinnast-lahkujatele tööstusparki
-) Teisel kohal oli ka metalli ja masina keskus, mille keskus asus Tallinnas *) Suurim oli Dvigateli tehas, kus ~3000 inimest valmistasid vaguneid Venemaa raudtee tarvis. *) Raudteede Peatehased, mis remontisid vedureid. *) Krullimetallitehas, mis valmistas viinatarvikute sisseseadjaid, kogu Vene Impeeriumi tarvis. -) Kolmandal kohal oli paberi ja tselluloosi tööstus 70% Venemaal valmivast paberist valmis Eestis. *) Kaks suurimat asususid Tallinnas ja Räpinas. *) Kohilas ja Türil olid paberi ja pappi vabrikud. *) Pärnusse rajati Waldhofi tselluloosi vabrik, mis oli oma aja kohta moodsaid tselluloosi vabrik, kus töötas ~1000 inimest. -) Neljas tähtis oli tsemenditööstus, mis paiknes Kundas. * Pool põhines Vene kapitalil; veerand Inglise-Prantsuse-Saksa kapitalil; ülejäänud kuulus balitsakslastele ja eestlastele. Poliitiliselt * Moodustati erakondi ERE jätkas tegevust.
tekstiilivabrik Balti manufaktuur Tallinnas 2) metalli- ja masinatööstus – „Dvigateli“ vagunitehas, elektrimasinatehas „Volta“, Fr. Krulli metalli- ja Fr. Wiegandi masinatehas ning seoses raudteede ehitusega ka ettevõte Raudteede Peatehased - kõik Tallinnas 3) paberitööstus – Tallinna ja Räpina tehasele lisandusid Venemaa suurim tselluloosivabrik „Waldhof“ Pärnus, paberivabrikud Tallinnas, Kohilas ja Türil ¤ kui pikka aega oli suurimaks tööstuskeskuseks Eestis olnud Narva, siis sajandivahetuseks tõusis esikohale Tallinn ¤ uusi ettevõtteid rajati ka teistesse linnadesse, eriti väärivad märkimist tsemenditehased Kundas ja Aseris ¤ 20. saj teisel kümnendil algas hoogne impeeriumi majanduselu militariseerimine, mistõttu kerkis ka Tallinnasse aastatel 1912-1913 kolm võimsat sõjalaevatehast: Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri
annaabi.ee 
