· Toidubaasi halvenemine Mõju lindudele · Suur tõenäosus reostusega kokku puutuda · Õliga kokkupuutel suled ,,langevad kokku" ja väheneb sulestiku soojusisolatsiooni võime, ning veekindlus alajahtumine. · Sulgede määrdumine vähendab, või kaotab lennuvõime. · Üritades end puhastada, neelavad alla naftat. · Maksakahjustused · Kopsupõletik Mõju imetajatele · Hülgepojad on ohustatud, kuna veedavad palju aega kaldal ja kohevam karvkate. · Hüljeste puhul võib ema oma pojad hüljata, kuna ei tune enam oma õliga määrdunud järglasi ära. Reostuse avastamine · On võimalik teha õhuvaatlusi · Mereseiret Tänan
sajandil. Kodurott on levinud paljudes piirkondades üle maailma ning samuti on paljudes piirkondades rändrott ta välja tõrjunud. Rändroti kasukas on tihe ja pruun või tumehall. Aluskarv on helehall või pruun. Rändrott on jässaka kehaga, tema saba on lühem kui keha. Rändrotil kõrvad ja silmad on väikesed, ninamik tömp. Karvadest vabad kehaosad (kõrva sisemus, käpad, saba ja ninaots) on rändrotil enamasti roosad, vahel pruunid, ninaots on roosa. Karv on tuhmim ja kohevam kui kodurotil. Rändrott oma peremeest naljalt ei hammusta ja lubab end isegi vannitada, kuigi see on talle RÄNDROTT ebameeldiv. Kodurott sarnaneb rändrotiga, kuid nende vahel on väikesi erinevusi. Kodurott on tavaliselt tumedam, saleda kehaga, tema saba on pikem kui keha. Koduroti kõrvad ja silmad on suured, nimamik on terav. Karvadest vabad kehaosad (kõrva sisemus, käpad, saba ja ninaots) on kodurotil tuhakarva hallid, välja arvatud ninaots, mis on erkroosa. Koduroti karv
o Fariinsuhkur valmistatakse siirupist ja kristallsuhkrust. Siirupikiht suhkrukristallide pinnal muudab need pehmeks ja niiskeks. Fariinsuhkur on aromaatne, värvi ja maitset andev suhkur, mis sobib küpsetamiseks, glasuuri tegemiseks, praadimiseks, pudru maitsestamiseks, magustoitudesse ja jookidesse .Fariinsuhkur on valgest suhkrust kohevam ja samas veidi vähem magusam, mistõttu 1 asendamisel tuleks kokkusurumata fariinsuhkurt võtta umbes 1,5 korda rohkem kui valget. Parim koht fariinsuhkru säilitamiseks on külmkapp või isegi külmuti. o Tarretisesuhkur on zelatiinitu tarretisevalmistaja. Valmistatakse suhkrust, tärklisesiirupist, puuvilja
Alguses kasutati leibade valmistamiseks kogu taime maapealset osa lisaks teradele ka sõklaid ja kõrrepuru. Kui selline jahu kogemata märjaks sai, saadi esimene kogemus toorpudru valmistamiseks. Hiljem, kui hakati sellest putru keetma ja see kees kogemata üle, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nii oligi leivategemine alguse saanud. Kergitamata tainast leib oli ,,pagariteaduse esiklaps". Hiljem leiutati taina hapendamine, mille tulemusel saadi kohevam ja kauem pehmena püsiv leib. Tõeliseks sammuks leivaküpsetamise ajaloos oli aga leivaahjude ehitamise algus. Need püsisid kauem soojana ning leivale moodustus õhem ja rabedam koorik, sisu aga valmis aeglasemalt ja ühtlasemalt. Eelmise sajandi 80. aastatel leiti Berni lähedalt maailma esimene hästi säilinud rukkileib, mis oli küpsetatud viis sajandit tagasi. Egiptuse matmispaikadest on leitud säilinud nisu- ja rukkiteri, 3500 aasta vanust hästi säilinud nisuleiba hoitakse aga
Jooke vahustatakse mikseris, et vältida kalgendunud piimavalgust helveste tekkimist. Jooke serveeritakse külmalt koos kõrrega, paksemate jookide juurde ka lusikas. Smuutid Valmistamiseks kasutatakse puuvilju, marju ja köögivilju. Kuivatatud puuviljadest saab kiudaineterohke smuuti, tuleb meeles pidada need pool tundi enne kuuma vette likku panna. Värsketele puuviljadele ja marjadele võib lisada purustatud jääd, siis saadakse kohevam jook. Sellisel juhul lisada ka suhkrut. Teie võimalus on hoida tükeldatud puuvilju ja marju enne sügavkülmas, siis on tulemuseks kreemjam smuuti. Smuutide valmistamiseks purustatakse viljad või marjad saumikseriga või blenderis püreeks. Vedelikuna kasutatakse tavaliselt mahla, piim, keefirit või jogurtit. Rammusama smuuti saab sorbeti või vanillijäätise lisamisel. Lahja smuuti saab rohelise või valge tee lisamisel. Lisanditena kasutatakse seemneid, pähkleid ja mandleid
Freesturvas tekitab turbaaia taimedele meeldiva koheva ja õhurikka pinnase. Samaväärselt hästi sobivad ka turbapätsid. Liigse kohevuse vähendamiseks võime freesturbale hulka segada kuni 1/3 mahuosa puhast ehitusliiva. Võimaluse korral lisame ka veidi poolkõdunenud okkapuru. Sellise seguga täidame augu või piirete vahele jääva 'küna'. Täitmise ajal tuleb materjali lisamisega aeg-ajalt vahet pidada ja juba paigaldatud segu kinni tallata. Mida kohevam on segu, seda usinamalt tuleb tallata, muidu vajub turvastaimla hiljem nõkku justkui korrastamata matmispaik. Pätside kasutamisel laome augu või peenra tihedalt pätse täis. Vahed täidame turbapuruga. Selline turbaaed lohku ei vaju. Taime istutamiseks lõigatakse pätsi sellise suurusega auk, et taime juured vabalt sinna ära mahuvad . Pärast taime kohalesättimist täidetakse istutusauk turbapuruga ja vajutatakse tugevasti kinni. Kastmispiirangud
· Kuusikus väikesel lagendikul on lumi sügavam kui samalaadsel lagendikul kaasikus seetõttu, et tuulel on kuusikusse raskem lund kanda kui kaasikusse, sest kuusik on väga tihe, kaasik aga hõredam. · Lume erinev tihedus avamaal, puistus ja metsalagendikul on tingitud sellest, et osa lumest jääb puistus võradesse kinni. Erinevus on tingitud veel ka tuule mõjust, kuna tuul kannab lagedalt lund metsa. · Lume tüseduse ja maapinna külmumissügavuse vahel on seos. Mida kohevam ja tüsedam on lumikate, seda parem soojuse hoidja ta on. Kohev lumikate väldib maapinna külmumist.
segametsades ja puisniitudel. Seetõttu öeldakse sootihase kohta ka salutihane (H.Relve, 2001). Sootihane ehk salutihane on väga sarnane põhjatihasele. Sootihane on pruunikashall, musta pea ja kurgulaiguga, väike tihane. (H.Relve, 2001). Põhjatihane on väike pruunikashall silmapaistmatu välimusega lind. Pealagi on must, selg ja õlad on hallid. Pea küljed ja külgkael on valged, kurgualusel on häguselt piiritletud must laik. Neid aitab eristada põhjatihase suur pea ja kohevam sulestik (L.Jonsson, 1992). Linnukesi on kergem eristada laulu järgi, sootihasele on iseloomulik hele järsk kutsehüüd, samuti on sootihasele iseloomulik laul üksluine dip-dip-dip. (L.Jonsson, 1992). Põhjatihase kutsehüüd on ninahäälne, kare, venitatud däää-däää, laul on tavaliselt mahe diü-tiü-tiü-tiü. (L.Jonsson, 1992). Tihased on mitmetes asjades vägagi sarnased. Mõlemad on umbes ühekaalulised,
(v.a ülespandud soengud). 12. Tupeerimine peab toimuma samas suunas kuidas on keeratud rullid ja vastavalt 14 sellele millisele pingele on keeratud rullid. Vastavalt vajadusele tupeeritakse juuksed kas juukse algusest kuni ladvani välja või ainult juuksepõhi, ladva osa jäetakse tupeerimata. Mida tugevam ja kohevam peaks saama soeng, sead tugevam on tupeer ka juuksepõhjas. 13. Soengu kujundamist või modelleerimist alustatakse kaelajuustest. Kui kaela juuksed on paika pandud võib pihustada kergelt hästi kammitavat ja kerget aerosoollakki. 14. Edasi hakatakse kujundama kuklajuukseid, et anda kuklale vorm. Vahele võib pihustada kerget aerosoollakki. 15. Samamoodi kujundatakse ka kõrvapealsed ja meelekohad. 16. Töökäigus pannakse valmis kohtadele lakki. 17
ka mudilastele putru keeta. Tänapäeval kasutatakse peaaegu kõikideks küpsetisteks nisujahu, ometi, näiteks just tõelisi vene bliine valmistati tatrajahust -- nisujahust tehtud ei tule nii kohevad välja. Maisijahu Seda jahu kasutatakse liiva- ja keedutaignast küpsetiste valmistamiseks, sellest tehakse pudinguid ning seda lisatakse biskviittaignasse, et viimane muredam saaks. Sisaldab minimaalselt valke, seetõttu tuleb selleks, et taigen elastsem ning kerkides kohevam saaks, lisada rohkem pärmi kui nisujahust taignasse pluss veel veidi nisujahu. Maisijahu ning sellest valmistatud tooted ei säili kaua, vaid lähevad kiiresti kibedaks. Riisijahu Selle jahu peamine koostisaine on tärklis, mistõttu riisijahust küpsetisi on kerge seedida. Kasutatakse ka paksendajana kastmetes, sobib hästi pannkookideks, kuid valkude puudumise tõttu ei sobi pärmitaignaks. Imab palju niiskust, seetõttu nõuab riisijahust taigen rohkem vedelikku.
*Pruunsuhkur - fariinsuhkur - mis on saadud tavalise valge suhkru kristallide uuestikatmisel tumedasiirupiga, ehme konsistentisga - Suure niiskuse imavusega, kivistub kiiresti, kasutatakse eelkõige küsetistes. Eriline aroom ning tugev karamellimaitse - On väga tumedain ja heledaid - Fariinsuhkur on valgest suhkrust kohevam ja vähem maus, mistõttu asendamisel tuleks kokkusurumata fariinsuhkrust võtta umbes 1,5 korda rohkem kui valget - Kuivamise vältimiseks hoida külmikus *Harilik peensuhkur - ühekordse puhastusega mida suurem ja kollakam on suhkru kristall, seda magusam *Rafineeritud peensuhkur - kakhekordse puhastusega
seemnevaris mullas on idanemisvõimeline kuni seitse aastat. (Kangur jt 2005:8-9) Järsku üleminek loomadele? Mink (Mustela vison) ehk ameerika naarits (joonis 2) on väike tuhkrusuurune tiheda tumeda pruunika kuni musta karvastikuga sale ja vilgas kiskja. Omapärane on loomakese silmatorkav valge laik alalõual, mis tavaliselt ulatub kurgu alla ja alapoolele. Võrreldes 7 Euroopa naaritsaga on mingi pealiskarv pikem ja kohevam ning seetõttu paistab ta just kui jässakam. Mink on üsna viljakas ning saab suguküpseks 10-11 kuuselt, pesakonnas on 4-9 (erandina 17) poega. Loom on poolveelise ja valdavalt öise eluviisiga väga hea ujuja, sukelduja. Ta asustab mitmesuguseid rikkaliku kaldataimestikuga veekogusid. Mink toitub koorikloomadest, kaladest, väikestest närilistest, lindudest, konnadest jm ning võib kimbutada ka kodulinde. (Kangur jt 2005:63-64) Joonis 2. Ameerika naarits (Mustela vison)
Alguses kasutati leibade valmistamiseks kogu taime maapealset osa lisaks teradele ka sõklaid ja kõrrepuru. Kui selline jahu kogemata märjaks sai, saadi esimene kogemus toorpudru valmistamiseks. Hiljem, kui hakati sellest putru keetma ja see kees kogemata üle, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nii oligi leivategemine alguse saanud. Kergitamata tainast leib oli ,,pagariteaduse esiklaps". Hiljem leiutati taina hapendamine, mille tulemusel saadi kohevam ja kauem pehmena püsiv leib. Tõeliseks sammuks leivaküpsetamise ajaloos oli aga leivaahjude ehitamise algus. Need püsisid kauem soojana ning leivale moodustus õhem ja rabedam koorik, sisu aga valmis aeglasemalt ja ühtlasemalt. Eelmise sajandi 80. aastatel leiti Berni lähedalt maailma esimene hästi säilinud rukkileib, mis oli küpsetatud viis sajandit tagasi. Meie rukkileiva ajalugu algab 11. sajandist ja on seotud rukkikasvatuse ja töötlemise arenguga meie piirkonnas
Talgute aegu tehti "sooja õlut". Õlu lahjendati veega, lisati saia- ja leivatükikesi, suhkrut, kuivatatud õuna. Lõpuks klopiti juurde muna, lisati piima. Söödi lusikaga, sest oli selline paksem toit. Omapäraseks toiduks oli kindlasti küpsetatud ternespiim. Seda sai valmistada ainult siis, kui lehmad lüpsma tulid. Paar päeva oli nende piim väga valgurikas. Piim valati määritud vormi ja pandi ahju küpsema. Toit sarnanes omletile, kuid oli palju kohevam ja maitsvam. Kolmas eriline toit oli mauk. See koosnes veest, jämedast odrajahust ja liha või rasva tükikestest. Seda küpsetati ahjus suure panni peal. Tol ajal oli suuri raskusi suhkru hankimisel. Seda asendati suhkrupeetidest tehtud siirupiga. Peedid tuli puhastada, koorida ja liistakuteks lõigata. Seejärel pandi liistakud keema. Segu kurnati ja magus vedelik pandi uuesti katlasse ja keedeti, kuni suurem osa veest oli ära auranud ja katlasse jäänud paks, pruun ja magus siirup.
teguritest, mis avaldavad mõju kiirgusbilansile (võrade liitus, tihedus). Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt, kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, st. jahtumist, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad samuti mulla jahtumist, 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab varem külmunud muld paksu lume all alumistes mullakihtidest tuleva soojuse mõjul üles Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. transpiratsioon füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad juurte
Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata alal. Metsa mõju temperatuurile oleneb aasta- ja kellaajast, puistu liitusest, koosseisust ja vanusest. Puistu vananedes mõju väheneb, sest siis puistu hõreneb. Mets avaldab tugevat mõju ka mulla temperatuurile. Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik, sammalkate ja metsakõdu takistavad mulla jahtumist; 2) lumekate on metsa all kohevam, siis sulab muld paksu lumekatte all soojuse mõjul. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri - võib põhjustada vee defitsiiti. 5.3 Mets ja vesi. Vee tähtsus puittaimedele: Kõik taimed, sh
TEHNOGEENSED TASANDIKUD 1% Eesti pindalast Tekivad: 1. Pealiskihtide äravõtmisel (turvas,kruus, liiv, savi) 2. Ümberpaigutamisel 3. Pealeladestamisel(paekivid, tuhk) Eesti reljeefi on inimene muutnud just Kirde-Eestis, tehispinnaste muld ja taimkate on kaotatud pikaks ajaks. I Maapõuest maarete avakaevandamisel tekitatud maastikud - Kukersiit, fosforiit Katendi eemaldamine sammuva ekskavaatoriga puistendisse. Puistangualal kõrgenes maapind ligi 1/3 võrra (kohevam kui looduses lasuv). 1980. a. kaevandati sel moel 5,69 milj. t põlevkivi, eemaldati 19,87 milj. m³ katendit ning 13,95 milj. m³ vett pumbati ära. II Maarete kaevandamine, mis avanevad maapinnal (liiv, kruus, turvas). III Freesturbaväljad IV Tuhaplatood 1. SOOME LAHE RANNIKUMADALIK ja Soome lahe saared Hõlmab paekalda jalamil oleva maariba koos selle ees meres asuvate Eesti saartega. Lõunas piirneb lubjakiviplatooga, mille järsk põhjaserv Põhja-Eesti paekallas e klint - on
Puistu mõju õhu ja mulla temperatuurile oleneb: • aastaajast • puuvõrade liitusest • puuliigist • puistu vanusest Mets avadlab tugevat mõju ka mulla temp, see võib olla kahesugune: 1. talvel on metsamuld soojem ja külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Seda järgm põhjustel: - võrastik takistab soojuse kiirgumist mullas - sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad mulla jahtumist - lumikate on metsa all kohevam 2. metsamuld võib olla enam külmunud kui metsata alal. - lumi on jäänud puude võradesse ja maapind metsas pole lumega kaetud Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri – mõjutab toitainete ringet – võib kahjustada juuri – võib põhjustada vee defitsiiti (transpiratsioon toimub, kuid puude juured vett kätte ei saa) Metsa mõju nii ööpäevasele kui aastasele temperatuurikäigule on stabiliseeriv! 5.3. Mets ja vesi Vee tähtsus puittaimedele:
(häilus) tingimustega metsa all, sest metsa ja lageda ala vahel toimub õhuvahetus. Mets avaldab tugevat mõju ka mulla temperatuurile. Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, st. jahtumist, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad samuti mulla jahtumist, 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab varem külmunud muld paksu lume all alumistes mullakihtidest tuleva soojuse mõjul üles. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri
Sellised massis värvitud kiud on absoluutselt värvikindlad. Sünteeskiud jäävad looduslikest kiududest maha hügieenilisuse, sageli ka soojapidavuse poolest. Kuna sünteeskiud on väga siledad ja ühtlased, siis selliste kiudude kedratud lõng on kale ning ei ole küllalt kohev.Selle vea parandamiseks on kõige parem võte lõigata kiud lühemaks sama pikaks kui puuvilla või villakiud. Sellist kiudu nimetatakse STAAPELKIUKS. Et lõng veelgi kohevam tuleks, kasutatakse peale staapelkiudude (ka tehiskiudude) staapeldamisel veel muudki: kiud aetakse kuuma õhu joas krussi, nende pressimiseks tehakse filjeeri avad mitte ümmargused vaid näit. tähekujulised 8 jne. Karboahela sünteeskiududest on tähtsamad polüakrüülnitriilkiud e. akrüülkiud: n NC-CH=CH2 ( -CH CH2-) CN
a b Joonis 2.3 Kompaktsete ühesuuruste osade kohevaim (a) ja tihedaim (b) pakkimine Kokkupuutepunktides mõjub ainult hõõrdejõud. Sellisel viisil tekkinud struktuuri nimetatakse teraliseks. Olenevalt terade omavahelisest asendist võib tema poorsus olla Joonis 2.4 Erineva suurusega osakestest koosnev pinnas erinev. Joonisel 2.3a on toodud Saueosakeste settimisel ühesuguse läbimõõduga sfäärilistest teradest moodustatud kõige kohevam struktuur, joonisel 2.3b aga kõige tihedam, tetraeedriline struktuur. Nende poorsus on vastavalt 47,64 ja 25,95 protsenti. Need on muidugi ideaalmudelid võimalike poorsuspiiride selgitamiseks. Looduslikud pinnased koosnevad erimõõdulistest teradest, mis ei ole ideaalsed sfäärid. Erineva läbimõõduga teradest koosnevad pinnased võivad olla väga tihedad ka siis, kui struktuur ei ole ideaalselt tetraeedriline, kuna peenemad terad võivad täita jämedate vahelised poorid (joon 2.4).
kõikides küpsetistes täisterajahu kasutada. Siiski - kui on tahtmine ise tervislikke küpsetisi valmistada, on mõned kindlamad võimalused, kus täisterajahu kasutada sobib. Tuleks meeles pidada, et täisterajahu ei kerki ega jäta küpsetist õhuliseks - seetõttu on täisterajahud välistatud biskviittainas kasutamiseks. Täisterajahudest saab aga ideaalselt küpsetada erinevaid küpsiseid, koogipõhju (nt liivatainas) ning leibasid. Leib tuleb küll maitsvam ja kohevam, kui täisterajahule lisada veidi püülijahu. Kookides saab kasutada väga edukalt ka erinevate teraviljade kliisid või helbeid - nt teha kliidest/helvestest, rafineerimata roosuhkrust ja võist mõnus marjakoogi kate - ka koogid saavad olla tervislikud, kui neisse komponente 41 hoolikalt valida. Kookide küpsetamisel võib veel proovida teise maitsenüansi saavutamiseks kasutada
). 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa (osa lund Tuule tugevust võib ligikaudselt hinnata: 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti jääb võradesse pidama. Lumi sulab metsas alati 2 - 3,5 m/s kerge tuul soojust ja takistavad mulla jahtumist, tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on 10 - 12 m/s tugev tuul 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab metsas jahedam kui lagedal, puude võrad 18 - 21 m/s torm varem külmunud muld paksu lume all alumistes takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, 30 m/s maru mullakihtides oleva soojuse mõjul üles. maapinnale). Seega vähendavad metsad piirkonnas üle 32,7 m/s orkaan Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: erosiooni ja üleujutusi
Mets avaldab tugevat mõju ka mulla temperatuurile. Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, st. jahtumist, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad samuti mulla jahtumist, 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab varem külmunud muld paksu lume all alumistes mullakihtidest tuleva soojuse mõjul üles. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet
takistavad õhu liikumist), sarnanevad temperatuurid raiestikul (häilus) tingimustega metsa all, sest metsa ja lageda ala vahel toimub õhuvahetus. Mets avaldab tugevat mõju ka mulla temperatuurile. Talvel on metsamuld soojem ja külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad mulla jahtumist, 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab varem külmunud muld paksu lume all alumistes mullakihtides oleva soojuse mõjul üles. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. 14 6.3 Mets ja vesi Vee tähtsus
tasakaaluasendi. Kokkupuutepunktides mõjub ainult hõõrdejõud. Sellisel viisil tekkinud struktuuri nimetatakse teraliseks. Olenevalt terade omavahelisest asendist võib tema poorsus olla erinev. Joonisel 2.3a a b Joonis 2.3 Kompaktsete ühesuuruste osade kohevaim (a) ja tihedaim (b) pakkimine on toodud ühesuguse läbimõõduga sfäärilistest teradest moodustatud kõige kohevam struktuur, joonisel 2.3b aga kõige tihedam, tetraeedriline struktuur. Nende poorsus on vastavalt 47,64 ja 25,95 protsenti. Need on muidugi ideaalmudelid võimalike poorsuspiiride 5 selgitamiseks. Looduslikud pinnased koosnevad erimõõdulistest teradest, mis ei ole ideaalsed sfäärid. Erineva läbimõõduga teradest
Põhjuseid on mitu: temperatuur on metsas ühtlasem, päikesekiired ei jõua nii kergesti maapinnani ja tuule puudumine pidurdab aurumist. Võrade tõttu ei pääse lund sulatama ka esimesed kevadvihmad. SADEMED Kuigi osa lumest jääb metsas puuvõradesse pidama, on lumekiht seal tihtipeale paksem kui lagedal: metsas puuduvad suured temperatuurikõikumised, mis lume sulamist põhjustaksid; metsa all pole ka tuult, mis lume minema kannaks. Kohevam lumikate ei lase metsamullal väga sügavalt läbi külmuda: lume sulamise ajaks on ka muld seal tihti juba sulanud ning lumevesi saab siis kiiresti kobedasse maapinda imbuda. Mõnikord on lumi metsale ka ohtlik: raske sulalumi, mis sadades puudele kleepub, võib noori ja peenikesi puid puruks murda (lumemurd) või maha vajutada (lumevaalimine). Peale lume peavad puuvõrad kinni ka vihma. Loomulikult oleneb see võra tihedusest,
annaabi.ee 
