Seal on kirjas hea avaliku halduse väärtused ja alused. 60. Mis on kohahaldus, regionaalhaldus? Regionaalhaldus on maavalitsused, mis alluvad siseministeeriumile. Kohahaldusüksused aga korraldavad maakonnas harupoliitikate elluviimist. Näiteks keskkonnaamet, Terviseamet, Töötukassa, PPA jne. 8 Maavalitsused ja kohahaldusorganid on valitsusasutused. Siseministeerium nõustab teisi ministeeriumid regionaalsetel küsimustel. Regiooni poliitika analüüs, kavandamine ja kordineerimine. Maavalitsuse ül korraldamine ja kordineerimine. Ning järelvalve maavanematele. 61. Kes on maavanem, kuidas maavanem ametisse nimetatakse, mis on maavanema erinevad ülesanded, roll maakonnas ning Eesti valitsemissüsteemis? Näited nende tööst. Analüüsige 2003. a välja toodud 4 võimalikku
Kuidas haldusorganeid liigitatakse? riigivõimu kandja; riigisüsteemi primaarsed elemendid. Struktuur: riigiorganisatsiooni piiritlevad Ruumiliselt: keskhaldusorganid president, VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid. sätted; põhiõigusi fikseerivad sätted. Lisaks preambula; riigi aluspõhimõtteid ja põhiseaduse printsiipe Kohahaldusorganid maavalitsused deklareerivad sätted. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: ainuisikulised nt president. Kollegiaalsed nt VV 10. Kuidas toimub põhiseaduse muutmine? 45. Kuidas määratletakse haldusorgani pädevust?
Esinduskogu volituste tähtaeg kehtestatakse munitsipaal-üksuse põhimäärusega. Rootsi- unitaarne, jaotatud 21 lääniks ja need kokku 290 kommuuniks (vallaks) - KOVi teostatatakse kohalikul tasandil kommuunides ja regionaaltasandil läänides. - Lään on geograafiline baasüksus lääni-valitsusele ja lääninõukogu-dele - Riiklikku haldust esindab igas läänis läänivalitsus (keskvalitsuse esindaja läänitasandil), riiklikud kohahaldusorganid jm piirkondlikud organid. - Iga läänivalitsust juhib riigivalitsuse poolt määratud läänivanem reeglina 6-aastase tähtaja jooksul. Ülejäänud 14 valitsuse liiget määratakse 3-aastaseks tähtajaks lääni-nõukogude poolt. - Kõrgeim otsustusi tegev organ kommuunis on kommuuni-nõukogu, mille vasteks läänis on lääninõukogu. Tegevust kavandatakse ja otsuseid viiakse ellu täitevorganite poolt, mida juhib
Allikad: loengumaterjalid, avaliku teenistuse seadus, Eesti avaliku teenistuse arendamise kontseptsioon, Riigikantselei kodulehekülg ,,Eesti avaliku teenistuse personalijuhtimine", Eesti avaliku teenistuse eetikakoodeks. Riigi kohahaldus ja regionaalsed asutused 17 79. Mis on kohahaldus, regionaalhaldus? 80. Millised on regionaalsed asutused? 81. Millised on kohahaldusorganid? 82. Kus paiknevad Eesti valitsemissüsteemis regionaalhaldus, kohahaldus (asukoht süsteemis, kuidas suhestuvad riigi keskvõimu, kohalike omavalitsuste suhtes, millises valitsemisalas jne)? 83. Siseministeeriumi roll regionaalhalduse koordineerimisel. 84. Kes on maavanem, kuidas maavanem ametisse nimetatakse, mis on maavanema erinevad ülesanded, roll maakonnas ning Eesti valitsemissüsteemis? 85
asutus, kogu või isik. Tunnused: · Avaliku võimu volitus ja selle teostamiseks vajalikud vahendid- funktsionaalne · Organisatsiooniline iseseisvus- institutsionaalne · Koht haldusorganite süsteemis- institutsionaalne · Pädevus peab olema õiguslikult määratletud- funktsionaalne Organi käsutaja inimesed, kes teostavad organile antud pädevust 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) Kohahaldusorganid (maavalitsus) Monokraatsed (Vabariigi President, minister) Kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline e. asutuseline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse kandja õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks.
- muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud; - füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kes täidavad avaliku halduse ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel. Riigi haldusorganistasioon: Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele, kes võib seda teostada vahetult või asutuste kaudu. Täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused. Eristatakse: - keskhaldusorganid, nt ministeerium, amet jne; - kohahaldusorganid, s.t organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid kohapeal maakonnas, nt maavalitsus. Haldusorganiks on see konkreetne asutus (nt ministeerium, amet), kogu (nt volikogu, komisjon) või isik (nt minister, peadirektor, linnapea), mis seadusega või selle alusel on määratud avaliku halduse ülesandeid täitma. Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Mõistest "pädevus" tuleb eristada mõistet "volitus"
Euroopa ja angloameerika Omavalitsustasand Rollid ja ülesanded Riigivõimu asutused Kohalike valitsuste liidud Kohalike huvide esindamine Keskvalitsus Regionaalne omavalitsus (III Sotsiaalmajanduslikud strateegiad ja Regionaaladministra tasand) poliitikad, regionaalpoliitikad, EL-i kohahaldusorganid poliitikate rakendamine Piirkondlik omavalitsus (maakond) Piirkondlik infrastruktuur, keskkond, Piirkondlik administra (II tasand) ohutus, kõrgprofessionaalsed teenused, kohaldusorganid tervishoid Munitsipaalomavalitsus (linn ja Igapäevase elukeskkonna korraldamine: Kohahalduse asutuse
riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord”) valitsusasutuste poolt, kui seadus ei sätesta teisiti; - teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (n-ö pehmed ülesanded); - töötavad töötajad. Lisaks võib eristada: - keskhaldusorganid, nt ministeerium, amet jne; - kohahaldusorganid, s.t organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid kohapeal maakonnas, nt maavalitsus. Erandlik nähtus: riigitulundusasutus RMK (Riigimetsamajandamise Keskus). Kasutatakse veel ka ametiasutuse mõistet – seotud avalikus teenistuses töötamisega. III Kohaliku omavalitsuse haldusorganisatsioon Reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus: - volikogu, valitsus;
Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema org ühiku moodustab ametikoht, org õiguslikult on ametikoht ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Riigihaldusorganite liigid Riigi kui halduse kandja organid keskhaldusorganid (president, valitusus, ministeeriumid, riigiametit, ametid ja inspektsioonid ja struktuuriüksused kohtadel) ja kohahaldusorganid (maavanemad) teostavad vahetut riigihaldust. Halduse organisatsiooniline süsteem H org pädevuse, piiritlemise ja teostamise põhialuseks. · Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks subordinatsiooni ehk alluvussuhted, millega on tegemist siis kui kõik vastava h kandja organid asuvad üksteise suhtes subordinatsiooni vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile. Vastavalt org on astendatud ka kõik nende poolt antud õ aktid. Pädevuse vertikaalne jaotus organite
kohustusi Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt halduskandja organi kaudu Haldusekandja halduse kandja organ inimesed Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused) HMS § 8 Riigi keskhaldusorganid: vabariigi president vabariigi valitsus ministeeriumid ametid inspektsioonid Riigi kohahaldusorganid: maavanem Kohaliku omavalitsuse organid: volikogu valitsus Riik on avalik-õiguslik isik Riigihaldusorganid, sh ministeeriumid, ei ole iseseisvad juriidilised isikud, vaid toimivad õigussuhetes riigi nimel Riigihaldusorganite omavahelisi vaidlusi ei lahendata kohtulikult (PS: igal isikul on õigus pöörduda kohtusse), vaid alluvushierarhia ja teenistusjärelevalve kaudu (riik paistab
o Järelevalve teostamine- võivad seda teha, kuid üldiselt delegeerivad selle inspektsioonidele–et vältida haldusrollide konflikti tekkimise ohtu Inspektsioonid- seaduste täitmise järelevalve ja konfliktesete huvidega poolte tasakaalustamine ehk regulatsioon. Samas inspektsioonid võivad hakata liiga agaralt oma tööd tegema, karistama, mitte ennetama. Hallatavad asutused ja kohahaldusorganisatsioonid o viivad ellu o Kohahaldusorganid- riigiasutused, täidavad valitsemise ülesandeid ja osutavad teenuseid, mis peavad olema kodanikele võimalikult lähedal. Maakonna/piirkonnapõhised. Multifunktsionaalsed asutused- maavalitsus- esindab riiki ja kõiki ministeeriume- aitab kaasa detsentraliseerimisele. Saavad iseseisvalt toimida. Aga ministeerium ei taha loovutada. Ministeeriumi esindus- nt piirkondlik keskkonnaamet. Loob valdkonna sünergia, parem koordineerimine valdkonnal.
HO tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. HO tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse HO pädevus, õigused ja kohustused, samuti alluvus. Kui HO ei ole põhikirja, peavad tema pädevus, õigused ja kohustused olema sätestatud seadusega. HO on tavaliselt täidesaatva riigivõimu asutused või nende hallatavad asutused. Riigi keskhaldusorganid: VP, VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid Riigi kohahaldusorganid: maavanem Kohaliku omavalitsuse organid: volikogu, valitsus 7 7. Vabariigi President: ( Põhiseadus) Vabariigi Presidendi pädevus rahvusvahelises suhtlemises: 1) esindab EV rahvusvahelises suhtlemises; 2) nimetab ja kutsub tagasi VV ettepanekul EV diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad;
4.Pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Ühe haldusekandja sees võib olla mitu haldusorganit, ühe haldusorgani sees võib olla mitu isikut, kes tegutsevad haldusorgani nimel. Haldusorgan ei ole juriidiline isik, esindab riiki, esineb tema nimel ja sellises ulatuses ja volitustega nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid.. Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Pädevus: Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 60-66 Kriminaalpoliitika ja penoloogia Teaduslik kriminaalõigus
- tal peab olema teatud koht (haldusorganite) süsteemis - tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri, põhimäärus jm õigusaktid) Organ on kõigi juriidiliste isikute, samuti osalise õigusvõimega haldusekandjate oluliseks koostisosaks. Organite liigid Kehtivas õiguskorras on riigi haldusorganiteks VP, VV, ministeeriumid, riigi ametid ja inspektsioonid. Nimetatud organeid võib käsitleda ka kui riigi keskhaldusorganeid. Teise rühma moodustavad riigi kohahaldusorganid. Need on organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid maakonna piires. Siin võib nimetada maavalitsusi. Kui riigi haldusorgan ei ole juriidiline isik ja seadus expressis verbis ei anna talle kaebeõigust, siis ei laiene neile põhiseaduse § 15. Sama kehtib ka KOV organite omavahelise vaidluse kohta. Halduse organisatsioonilised süsteemid Halduse organisatsioonilised süsteemid on haldusorganite pädevuse piiritlemise ja teostamise põhialusteks. Süsteeme on mitmeid: 4
(teovõime A) (teovõime B) (teovõime C) (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime) 2. Liigid Riigi haldusorganid 1. keskhaldusorganid a. Vabariigi President 29 b. Vabariigi Valitsus c. Ministeeriumid d. Ametid e. Inspektsioonid 2. kohahaldusorganid (asuvad maakonnas, tegutsevad maakonna piires) a. maavalitsused Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet.
tegutsevad haldusorgani nimel. Organis tegevate isikute vahetusest sõltumatu Haldusorgan ei ole juriidiline isik, esindab riiki, esineb tema nimel ja sellises ulatuses ja volitustega nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Organisisene organisatsioon Juhataja (monokraatne, kollegiaalne) Struktuuriüksused ametikoht Pädevus Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus
- pädevus peab olema õiguslikult määratletud Avaliku halduse kandja (õigusvõime) organ A organ B organ C (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C) (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime) 2. Liigid Riigi haldusorganid a) keskhaldusorganid - Vabariigi President - Vabariigi Valitsus - Ministeeriumid - Ametid - Inspektsioonid b) kohahaldusorganid (asuvad maakonnas, tegutsevad maakonna piires) - maavalitsused Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet.
Avaliku halduse kandja (õigusvõime) organ A organ B organ C (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C) (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime) 2. Liigid Riigi haldusorganid a) keskhaldusorganid Vabariigi President Vabariigi Valitsus Ministeeriumid Ametid Inspektsioonid b) kohahaldusorganid (asuvad maakonnas, tegutsevad maakonna piires) - maavalitsused Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Selline staatus on vajalik, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Vastasel korral tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid
2) ajutised - teatud ülesande täitmiseks (parlamendi- või valitsuskomisjonid; seaduseelnõude töögrupid; ekspertkomisjonid). 4.Riigiorganite liigitus tsentralisatsiooni ja dekontsentratsiooni alusel: 1) kõrgeimad täidesaatva riigivõimu organid (valitsus); 2) keskhaldusorganid (ministeeriumid, keskametid, inspektsioonid; departemangud) 3) riigi kohahaldusorganid - nimetatakse veel regionaal- või vahetasandi haldusorganiteks : > reginaalse territoriaalse üldfunktsiooni täitmiseks (nt maavanem; provintsi kuberner); regionaalse valitsemisala (valdkonna; nn planeerimisregiooni) funktsioonide täitmiseks (nt politseiprefekt; fiskaal);
32 (õigusvõime) organ A organ B organ C (teovõime A) (teovõime B) (teovõime C) (õigusvõime) (õigusvõime) (õigusvõime) 2. Liigid Riigi haldusorganid a) keskhaldusorganid - Vabariigi President - Vabariigi Valitsus - Ministeeriumid - Ametid - Inspektsioonid b) kohahaldusorganid (asuvad maakonnas, tegutsevad maakonna piires) - maavalitsused Riigi haldusorganid ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Nende suhtes kehtib teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet.
peaminister, asjakohane minister, probleem selles): 28 a. Keskhaldusorganid kehtivad õiguskorras on nendeks: i. Vabariigi President ii. Vabariigi Valitsus iii. Ministeeriumid iv. Riigi ametid v. Riigi inspektsioonid b. Kohahaldusorganid organid, mis asuvad maakondades ning täidavad oma haldusülesandeid maakonna piirides (nt maavalitsused) 2. Isikute paljususe järgi: a. Ainuisikulised organid. b. Kollegiaalsed organid. c. Mõlemad koos (nt Rahvusraamatukogu organiteks on nõukogu ja peadirektor) 3. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: a. Monokraatne haldusorgan. Vabariigi President, Maavanem (see ei tähenda, et neil poleks juures abilisi) b
4) tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri, põhimäärus ja muud õigusaktid); Organ on kõigi juriidiliste isikute, samuti osalise õigusvõimega haldusekandjate oluliseks koostisosaks. 2. Organite liigid Kehtivas õiguskorras on riigi haldusorganiteks Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, riigi ametid ja inspektsioonid. Nimetatud organeid võib käsitleda ka kui riigi keskhaldusorganeid. Teise rühma moodustavad riigi kohahaldusorganid. Need on organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid maakonna piires. Siin võib nimetada maavalitsusi. Seega on riigil kui avalik-õiguslikul isikul palju haldusorganeid, kelle kaudu ta teostab oma õigusi ja kohustusi. Probleemi keerukus seisneb siin selles, et täpselt piiritleda iga haldusorgani pädevus, vältimaks dubleerimist, õiguslikke vaidlusi jne. Reeglina ei ole riigi haldusorganid iseseisvad juriidilised isikud,
4) tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri, põhimäärus ja muud õigusaktid); Organ on kõigi juriidiliste isikute, samuti osalise õigusvõimega haldusekandjate oluliseks koostisosaks. 2. Organite liigid Kehtivas õiguskorras on riigi haldusorganiteks Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, riigi ametid ja inspektsioonid. Nimetatud organeid võib käsitleda ka kui riigi keskhaldusorganeid. Teise rühma moodustavad riigi kohahaldusorganid. Need on organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid maakonna piires. Siin võib nimetada maavalitsusi. Seega on riigil kui avalik-õiguslikul isikul palju haldusorganeid, kelle kaudu ta teostab oma õigusi ja kohustusi. Probleemi keerukus seisneb siin selles, et täpselt piiritleda iga haldusorgani pädevus, vältimaks dubleerimist, õiguslikke vaidlusi jne. Reeglina ei ole riigi haldusorganid iseseisvad juriidilised isikud,
Svealand: 6 maakonda Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste struktuur. Peamised alljaotused. KOV toimib kohalikul ja regionaalsel tasandil vastavalt kommuunide ja lääninõukogude kaudu. Rootsis on 290 kommuuni ("kommuner") ja 21 lääninõukogu ("landsting"), millest 2 lääninõukogu moodustavad kumbki omaette regiooni. Gotland on üheaegselt nii kommuun kui lään. Riiklikku haldust esindab igas läänis läänivalitsus (keskvalitsuse peamine esindaja läänitasandil), riiklikud kohahaldusorganid jm piirkondlikud organid. Iga läänivalitsust juhib riigivalitsuse poolt määratud läänivanem reeglina 6-aastase tähtaja jooksul. Ülejäänud 14 valitsuse liiget määratakse 3-aastaseks tähtajaks lääninõukogude poolt. Kohaliku omavalitsuse organid Kõrgeim otsustusi tegev organ kommuunis on kommuuninõukogu, mille vasteks läänis on lääninõukogu. Tegevust kavandatakse
annaabi.ee 
