tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 21% · Sotsiaalmaks- maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Maksumäär on 33%. Kaudsed maksud- tootmis- ja impordimaksud ehk tarbimise pealt kogutavad maksud, millest suurima osa moodustavad käibemaks ja aktsiisid: · Käibemaks- toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Käibemaksumäär on 20%, erandjuhtudel 0% ja 9%. · Tollimaks- maks, mis lisatakse sissetoodavatele kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole
Menetlused ehk protseduurid on toimingud, mida teatud korras ja järjestuses sooritatakse ühe või teise meetodi kasutamisel. Metodoloogia Metodoloogia: õpetus teadusliku uurimistöö meetoditest, eri teadustes kasutatavate meetodite süstemaatiline ülevaade Metodoloogiasse kuuluvad arusaamad sellest: * millest lähtuda uurimisülesande täitmiseks sobivaima uurimisviisi ja -menetluse leidmisel; * mis vahekorras on meie kogutavad andmed üleüldse selle reaalsusega, mida me oma teadusharus levinud ja kättesaadavate uurimisviisidega hõlvame; * kuidas on seotud uurimistegevus ja (sotsiaalne) praktika. Metodoloogia tasemed · teadusliku tegevuse üldmetodoloogia; · omaette ainevallaga sotsiaal- ehk ühiskonnateaduste metodoloogia; · empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia. Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Sotsiaalsed protsessid on allutatud väga
II kategooriasse kuuluvad teaduslikult suurt huvi pakkuvad, kuid Eestis ja mujalgi väga harva leitavad kivistised. Käsijalgsed: Dicoelosia anticipata ja Costistraicklandia lirata II kategooria kivistised Käsnad: Clathrodictyon regulare ja Plectostroma schmidti Okasnahkse Bothriocidaris'e neli liiki II kategooria kivistised Korall Mesofavosites dualis'e kivistunud koloonia Lülijalgne Phlebolepis elegans III kategooria kivistised III kategooriasse kuuluvad kõik meil tavalisel moel kogutavad kivistised: selgroogsed, okasnahksed, käsijalgsed, lülijalgsed, käsnad, molluskid, sammalloomad, korallid. Need kivistised, pärinedes puuraukudest või kaitse all olevaist paljanditest, kuuluvad säilitamisele Eesti Vabariigi teadusasutustes vastavalt nende eesmärkidele. Täname tähelepanu eest !
Euroopa Liidu liikmesriigid rakendanud pakendiettevõtjate asutatud taaskasutusorganisatsiooni hallatavaid pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteeme. Sõltuvalt rakendatavatest majandusmeetmetest (pakendiaktsiis, tagasivõtukohustus või tagatisraha) ja kogutavatest pakendiliikidest võib eristada kaht tüüpi kogumissüsteeme: 1. konteinerkogumissüsteem 2. tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks Kuna nende süsteemide toimimispõhimõtted ja tihti ka kogutavad pakendiliigid on erinevad, siis üldjuhul korraldavad nende kogumissüsteemide toimimist erinevad taaskasutusorganisatsioonid Jäätmete sorteerimine Kõik me suudame säästa loodust, et pärandada järeltulevatele põlvedele puhas elukeskkond, kui muudame veidi oma igapäevaharjumusi. Igapäevases elutegevuses tekib palju erinevaid jäätmeid, millest suurt osa on võimalik ja mõistlik taaskasutada. Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on Jäätmeseaduse § 132 lg 3 kohaselt lubatud
5 3. Trikiga. Seda liiki iseloomustab peidetud funktsioon nagu mõõk, viski pläsku, sklapell vms. 18 ja 19 sajandil patenditi üle 1500 erinevat trikiga keppi, mis olid kasutuses samamoodi tänapäeval nagu rahakott või naiste käekott. Trikiga kepid on ilmselt kõige rohkem tähelepanu ja huvi äratanud kepid. Kõige enam kogutavad jalutuskepid. Inglise keeles on olemas ka eraldi nimetus inimese kohta, kes kogub jalutuskeppe, ,,rabologist". Eesti keelset vastest sellele kahjuks ei leidnud. 6 Ajalugu Vähemalt kolme sajandi vältel, aletes 17 sajandist, kui jalutuskeppe kasutati, kuulusid need kindla osana meesterahva garderoobi nagu tänapäeval näiteks püksid. Tihti oli ühel mehel rohke, kui üks kepp
.. on maailma suurim ettevõtlusdünaamika uuring, mis keskendub ettevõtluse rollile majandusarengus ja avaldab ettevõtlusaktiivsusega EPT Ei osale (aga Ei osale Ei osale seotud rahvuslikke omapärasid. Kogutavad andmed ühtlustatakse keskse (Entrepreneurship on mingi EVP Policy Typology) eksperttiimi poolt, mis tagab kvaliteedi ja riikidevahelise võrreldavuse. tüübi määratlus) ... unikaalne, erinevalt sarnastest uurib indiviidide käitumist äri alustamisel
EESTI GEENIVARAM Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu? TÜ Eesti Geenivaramu on Eesti rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogu. Loodav andmekogu võimaldab tulevikus senisest täpsemalt diagnoosida haigusi, tõhustada ravi ning määrata haigestumise riske. Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu? Eesti Geenivaramu näol on tegemist maailma ühe suurema tervise- ja geeniandmete kogu loomisega. Kogutavad tervise-, sugupuu- ja geeniandmed on hindamatu uurimismaterjal paljude riikide teadlastele. Nii on uute avastuste juures alati ka Eesti spetsialistid. Eesti Geenivaramu projekti edu aitab kaasa mitme teadusharu arengule: inimese geneetika, bio- ja geenitehnoloogia, bioinformaatika, farmakogeneetika, proteoomika. Kes on geenidoonor? Vastavalt Inimgeeniuuringute seadusele on geenidoonor inimene, kes annab vereproovi ja kelle kohta koostatakse terviseseisundi kirjeldus.
toidujäätmed, paber ja papp. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad aia- ja pargijäätmed, puit, reoveesete ning loomaväljaheited. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud mitmesuguse koostisega jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed jäätmed. Biolagunevad olmejäätmed (BLO) elanikkonnalt regulaarselt kogutava segaolmeprügi biolagunev fraktsioon, lisaks sellele liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed, samuti olmes tekkivate suurjäätmete (nt mööbel) biolagunev osa. Olmejäätmed sisaldavad 6070%biolagunevaid jäätmeid (massi %). Jäätmete käitlemine on kõik jäätmetega seotud toimingud: kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamiseks või energia saamiseks.
kuulub looduskaitse alla. Karukold (Lycopodium clavatum) Karukold on kollaliste hulka kuuluv igihaljas eostaim (täpsemini sõnajalgtaim, või vahel neist eraldatud koldtaim). Karukold on roomava varrega ja ulatuslikke kloone moodustav taim. Vars on tihedalt kaetud väikeste süstjate lehtedega, kusjuures lehetipus on karv. Eestis on ta võrdlemisi sage, kuid looduskaitse all, et tõkestada tema ärakorjamist. Teda on kasutatud pärgade valmistamiseks. Karukolla eosed on ravimina kogutavad. Eestis kasvavatest kollaliikidest on karukollale sarnaseimad kattekold, ungrukold ja sookold. Kattekollal ei ole lehtede tipus karva. Eospead asuvad tal varrel lehtede vahel, mitte paljaste varte otsas nagu karukollal. Ungrukolda iseloomustab rangelt dihhotoomne harunemine - varre kaheksharunedes on mõlemad harud ühesugused ja harunevad omakorda sarnaselt. Seetõttu on ungrukold korrapärasema klooniga, ka on see pisem ja tihedam ning tumerohelisem kui karukollal
pakendiettevõtjate asutatud taaskasutusorganisatsiooni hallatavaid pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteeme. Sõltuvalt rakendatavatest majandusmeetmetest (pakendiaktsiis, tagasivõtukohustus või tagatisraha) ja kogutavatest pakendiliikidest võib eristada kaht tüüpi kogumissüsteeme: 1. konteinerkogumissüsteem 2. tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks Kuna nende süsteemide toimimispõhimõtted ja tihti ka kogutavad pakendiliigid on erinevad, siis üldjuhul korraldavad nende kogumissüsteemide toimimist erinevad taaskasutusorganisatsioonid. Värviline klaas, s.o. pruun, roheline, valge, asetatakse kõigepealt ülekandelindile. Siin eemaldatakse pudelitelt sildid, magneti abil ka metallosad. Seejärel purustatakse klaas ning segatakse muu toorme - liiva ja lubjaga. Segu sulatatakse erilises ahjus ning niimoodi tekibki sulaklaas, mis valatakse vormidesse ja millest tehakse uusi pudeleid ning muid
Osaliselt täidetud. Arvamus: Idee on hea ja kasulik, pärast selle täitmist oleks vaja aktiivseid inimesi, kes neid võimalusi ka kasutaks. Kindlasti saab neid võimalusi rakendada õigel juhtimisel millegi positiivse kordasaatmiseks. Muidugi on ka teine pool, kus n.ö. annetamisega võib kaasneda erinevaid petuskeeme. 4. Kodanikuühendustele kindel rahastamine: a. muudame riigi kogutavad andmed vabaühenduste kohta - aastaaruanded ja põhikirjad kättesaadavaks ning eristame registris vabaühendused ja avaliku võimu asutatud ja kontrollitavad mittetulundusühendused. Ettevalmistamisel. Arvamus: Ma kindlasti tundun teile väga pessimistliku inimesena, aga see punkt tundub mulle pigem võimalusena riigile kontrollimaks vabaühendusi. Kui mõni vabaühendus liiga edukaks muutuma hakkab, siis saab kiiresti
vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognooside tarvis ning keskkonnaindikaatorite jaoks. Kogutavad andmed on aluseks strateegiate, tegevuskavade, planeeringute koostamiseks ja kehtestamiseks ning leevendus ja kaitsemeetmete rakendamiseks. Selle eesmärgiks on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste [1] planeerimisele . Keskkonnaseire toimub enamasti vastavates uurimisjaamades.
statistilisi, geneetilisi jm. meetodeid ja geneetiliste uuringute plaane (study design). Andmebaasi sisestatavad isikuandmed on turvaliselt kodeeritud ning kasutamisel isikutega mitteseostatavad. Andmete hilisemal kasutamisel ja assotsiatsiooniuuringute teostamisel on päringutega võimalik andmebaasidest saada teatud tunnuste alusel koostatud andmevalimeid. Geenivaramusse kogutavad andmed on delikaatsed isikuandmed. Seega nõuab infosüsteemi projekteerimisel suurt tähelepanu kirjeldatud andmehulga kaitse. Andmekaitse osas tuleb lisaks tehnilistele vahenditele rakendada ka administratiivseid vahendeid. EV Sotsiaalministeerium ja õiguseksperdid on ette valmistanud inimgeeni uuringute seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on tagada inimgeneetikaalaste teadusuuringute areng Eestis, reguleerida Geenivaramu loomist vabatahtlikkuse põhimõttel, kindlustada
arvestada vaba juurdepääsuga kirjandusele jt lähteandmetele; arvestada teema konkreetsust ning käsitlemise võimalusi. Teemad jagunevad laadilt teoreetilisteks ja praktilisteks. Teoreetilise suunitlusega töö peamiseks allikaks on teemakohane kirjandus. Praktilise kallakuga töö eesmärgiks on enamasti probleemide väljaselgitamine ja nende lahendamiseks ettepanekute esitamine. Töökogemusliku uurimuse allikaks on mitmesugused kogutavad andmed, küsitluste, vaatluste jms tulemused. Kogutud andmed tuleb töödelda, süstematiseerida, analüüsida ning sünteesida (gümnaasiumis tehakse seda laadi tööd harva). Teemat valides peab õpilane endale selgeks tegema, millist probleemi ja kuidas lahendama hakata ning kuhu lõpuks tuleb välja jõuda. 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE Tööd kavastama asudes tuleks:
töötaja surm. See omakorda muudab keeruliseks hukkunu ülalpeetavate elu. Lisaks sotsiaalsetele kaalutlustele on tähtsustumas ka tööõnnetuse majanduslik hind. See väljendub rahas, mis ettevõttel jääb saamata seoses töötaja haiguselehel viibimisega. Tööõnnetused EL-is EL-is on alates 1996.aastast tegeletud palju erinevate liikmesriikide statistika kogumise meetodite ühtlustamisega. Selle pingutuse peamiseks eesmärgiks on olnud muuta erinevates riikides kogutavad andmed võimalikult hästi võrreldavateks. 1999.aastal toimus EL-is kokku 4,85 miljonit tööõnnetust. EL statistika esialgsed andmed kaheksa kõige enam levinud tegevusvaldkondades aset leidnud tööõnnetuste arvu kohta on kujutatud joonisel. Ehitus Tootmine Ehitus 1% Tootmine
Riigilõiv 649,0 Segatulud 558,9 Tulud varadelt 1087,5 Käibemaks 28% Finantstulud 87,8 Majandustegevus 419,5 Laenud 27,8 Tulud kokku 30521,0 Joonis 9.5. Riigieelarve tulud aastal 2001 Vaatame nüüd lähemalt, missuguseid maksusid kogutakse Eesti Vabariigis. Kogutavad maksud jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otseste maksudega on tegemist kui me peame maksma ära mingisuguse kindlaksmääratud summa või protsendi oma tuludest, kasumitest või varast. (NB! Tekst on kirjutatud ajal kui tulumaksu määraks oli 26 protsenti. Samuti on tänaseks muutunud kohalike omavalitsuste rahastamise kord.) Kõige levinumaks otseseks maksuks on füüsilise isiku tulumaks. Eestis kasutatakse füüsilise isiku tulu
tootma midagi inimese hüvanguks: · Traditsiooniline seotud põllumajanduse ning toidu tootmisega. Toiteväärtuse täiustamine, maitseomaduste parendamine, ilmastikukindluse tõstmine jne biotehnoloogia abil. · Kaasaegne seotud teadusdistsipliinide arenguga, enamasti meditsiini ja bioloogiaga. Nt geenitehnoloogia, kloonimine, biomeditsiini tehnoloogia Biotehnoloogiat puudutavad moraaliprobleemid: · Turvalisus kas eksperiment on inimesele ohutu; kas kogutavad andmed on kaitstud · Majanduslikud küsimused kõigile inimestele ei ole võimalik anda kõige kallimat arstiabi, aga mille järgi otsutada; rahastajad võivad hakata ette kirjutama, mida täpselt uurima peaks · Katsed loomadega mis tingimustel on loomade piinamine õigustatud · Inimese olemus geenitehnoloogia eksperiment on ebaloomulik. Mingied asju ei tohiks lubada Meditsiinieetika:
varbkonveieri va-hendusel kõrval või järel sõitvale veokile. Enamik vaalurkogureid töötavad normaalselt vaalu joontihedusel (vaalu tüsedusel) 30...50 kg/m. Joon. 3. Kivide vaalukoguri skeem külg- (a), pealt- (b) ja eestvaates (c): 1- sahk, 2 riputusseadis, 3 haspel, 4 raam, 5 põikkonveier, 6 tugiratas, 7 kõrval sõitev veok Vaalurkogur ehk kivikombain on kivi-vaalurist ja vaalukogurist koosnev ühendmasin, mis kogutavad kivid laadib ka veokile (harvem punkrisse). Enamasti on need poolrippmasinad ning varustatud ka kive suuna-va haspliga. Kivikoristite töövalmendus ja kivikoristuse tehnoloogia Kivikoristite töövalmendus seisneb peamiselt nende tehnilise ja tehnoloogilise sei- sundi kontrollimises ja avastatud puuduste kõrvaldamises. Unustada ei tohi laagrite määrimist ja hüdroseadistest õlilekete kõrvaldamist, aga ka vajaliku õhurõhu tagamist
Maksu- ja Tolliamet vahetab välisriigi pädeva asutusega teavet riigi, kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate nõukogu direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.03.2010, lk 1–12) artiklis 2 sätestatud maksude ja maksete ning nendega seotud kõrvalkohustuste, rahaliste karistuste ja makstavate toetuste (edaspidi kogutavad maksud) kohta. (MKS § 512 lg 1) Välisriigis õige maksukohustuse määramise tagamiseks võib Maksu- ja Tolliamet edastada maksumenetluses kogutavat teavet asjassepuutuvale välisriigi pädevale asutusele omal algatusel või välisriigi pädeva asutuse taotluse alusel. (MKS § 512 lg 3) 22. Kuidas peab toimuma dokumentide kättetoimetamine maksukohustuslasele ja millised on need eri viisid?
Peamised vastuolud riigi rahanduse arengus – Backhaus: 1. Riik kui osaleja (raamistiku looja) vs riik kui sekkuja (kehtestab maksud ja reeglid kuid ise ei osale) ehk kameralistid vs Smith. Kameralism – riik on kui osaleja majandusprotsessis ehk võtsid osa majandustegevusest, maksude kasutamise vastu, arvasid, et riik teenib tulu vara ja ettevõtete kaudu. Smith – makse tuleks sisse nõuda vastavalt omandile, need peaksid olema lihtsalt kogutavad, kindlaksmääratud. Riik kui maksimeerija vs riik kui institutsionaalne raamistik ehk Edgeworth vs Wicksell. TURU EFEKTIIVSUS Pareto efektiivne jaotus – ressursid on jaotatud nii, et kellegi olukorda ei ole enam võimalik parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata. Kui see ei ole täidetud, siis on ressursse võimalik paremini kasutada. Näiteks spetsialiseerumine – võimaldab vähendada toodangu omahinda ja seega suurendada kõigi hüviste toodangut
· õhu temperatuur ja suhteline niiskus; · gaasiliste saasteainete ja tolmu sisaldus õhus; · valgustuse tase ruumides; · mikroorganismide sisaldus õhus. Pidevalt on vaja mõõta temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust, ülejäänud parameetreid mõõdetakse vastavalt vajadusele ja võimalustele. Seire on ainuke viis saada teavet keskkonnatingimuste olukorrast hoidlates ja mõjust objektidele. Kogutavad andmed on keskkonnaseisundi parandamise kavandamise aluseks. Seire peab toimuma sõltumatult nii keskkonnatingimusi kontrollivast seadmestikust ja insener-tehnilisest personalist. Ka korraliku keskkonnakontrolli seadmestiku olemasolul on sõltumatu seire ikkagi hädavajalik. Sellisel juhul on vaja jälgida, kas seadmestik hoiab kehtestatud reziimi. Tuleb arvestada, et ka kõige paremas süsteemis juhtub aeg-ajalt tõrkeid. Samuti ei asetse termostaatide andurid
.. mida tekib tekkekohas korraga vastava märgistusega, et vältida eri liiki jäätmete palju ja mida saab ka käitlejale üle segunemist. anda korraga suuremates kogustes Üleriigilise jäätmekava üheks põhieesmärgiks on ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsuse suurendamine · ... seadustega sätestatud kogutavad vastavate kogumiskohtade ja märgistatud konteinerite jäätmed lisamise teel. Oluliseks aspektiks on siinkohal ka üldine elanikkonna · keskkonnaohtlikud (toksilised, teadlikkuse suurendamine kodumajapidamistes plahvatusohtlikud, ...) tekkivate jäätmete liigiti sorteerimisel ja kogumisel.
produtseerimine (production) ja • tarbimine e konsumptsioon (consumption), kuid ka • jaotus e distributsioon (distribution) ning • vahetamine (exchange). 4. Kirjeldage erinevaid arusaamasid rikkuse allikatest Antiik-Kreekas (näiteks Homeros, Hesiodos, Alkaios jt). Käsitletud perioodil ei esinenud rikkus veel raha vormis. Rikkuse allikatest rääkides tunnistab Homeros kolme: • sõjasaak, mida annavad röövretked, • tribuut ehk allutatud rahvastelt kogutavad andamid, • osaliselt ka kaubandus. Seejuures ei pea Homeros kaubandust ning laenuandmist (liiakasuvõtmist) rikkuse allikana heaks. Ka töö tegemist ei pea Homeros veel ainuüksi orjade tegevuseks, kuid töö tegemine ei ole väärikale isikule siiski kohane. Hesiodose (8.-7. saj e.m.a.), kes oli põllumees ja rapsood, tõstis kesksele kohale põllumehe, jagades ka praktilisi näpunäiteid põllutööde kohta. Tähtsamad tööd on „Teogoonial” (Jumalate põlvnemine) ja
kohustuste jälgimine. MITTETARIIFIKVOODID, KOGUSELISED PIIRANGUD: EL kehtestab teatud riikidest pärit konkreetsete kaupade sisseveoks kindlad lubatud suurimad kogused. Kui lubatud suurim kogus on saavutatud, kaupa enam vabasse ringlusse ei lubata. Importöör peab taotlema impordilitsentsi enne kauba vabasse ringlusse lubamist. KOHALDATAVAD TOLLIREZIIMID: Erga omnes- kohaldatav kõigile. Üldine soodustuste süsteem (GSP); sooduslepingud, tollimakse ei nõuta. TOLLIS KOGUTAVAD MAKSUD: 1) Tollimaksud: väärtuseline tollimaksumäär, mille korral tollimaksumäär väljendatakse %lse määrana kauba tolliväärtusest; spetsiifiline tollimaksumäär, mille korral tollimaksumäär väljendatakse kaubaühiku (nt kaalu, mahu, sisalduse jms) kohta kindlaksmääratud summana. 2) tagatised; 3) riiklikud maksud. TARBIMISMAKSUDE KLASSIFIKATSIOON MÕISTED TEOORIAS Sales Tax müügimaks Turnover Tax käibemaks
aitamisest ega teostada tõenduspõhist otsustust toetavaid analüüse. Riigil puudub ülevaade, mille jaoks kuluvad lastekaitsesse suunatavad ressursid (Lastekaitse korralduse… 2013). Kõige suuremad infolüngad on seotud kõige haavatavamasse rühma kuuluvate lastega (Lapse õigusi 2011). Teada ei ole põhjused, miks lapsed satuvad lastekaitsesüsteemi (kuna sellist infot ei koguta) ega ka selliste laste arv (kuna definitsioonid on mitmeti tõlgendatavad ning kogutavad andmed pole seetõttu usaldusväärsed), andmete kogumine on ebaühtlane (osa sisestatakse andmebaasi hilinemisega, osa ei koguta üldse; Lastekaitse korralduse… 2013). Andmete kogumisel jääb praegusel hetkel vajaka koostööst ning erinevate sidusrühmade kaasamisest. Muuhulgas on vajalik ühtlustada ka sidusvaldkondade terminoloogia, statistika ning peamised arengusuunad (Sotsiaalministeeriumi arengukava 2011). Kehtiva LKSiga seonduvad peamised probleemid
tagatisraha) ja kogutavatest pakendiliikidest võib eristada kaht tüüpi pakendikogumissüsteeme – konteinerkogumissüsteem ja tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks. Kuna nende süs- teemide toimimispõhimõtted ja tihti ka kogutavad pakendiliigid on erinevad, siis üldjuhul korral- davad nende kogumissüsteemide toimimist erinevad taaskasutusorganisatsioonid. Tagatisraha on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu pakendi eest, mis tagastatakse ostjale tühja pakendi tagastamisel müügikohta. Tagatisrahasüsteemi kaudu kogutakse
annaabi.ee 
