· Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest USUPUHASTUS. · Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu (õndsaks saab inimene mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele, selleks polnud vaja kirikut ja paavsti) · Keelata indulgentside müük (tulust rahastati Püha Peetruse kiriku ehitustöid) · Oli jäiga kirikuhierarhia vastu · Rahvuskirikute loomine, kogudusel on õigus ise endale hingekarjane valida · Tunnistas 7 sakramendist vaid kahte: ristimine ja armulaud
Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kohu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritus inimesed Euroopas. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumise astmemoodustas grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidlemiskunst), ülemise astme aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik preester. *Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakooli oma õpetust täiustama ja edasi arendama. Järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse tavaliselt 1119 aastal Bologna linnas Põhja- Itaalias rajatud kooli
Kindlasti leidub selliseid võrgulehekülgi veel palju. Eestis pole religioon eriti populaarne, seepärast ei toimu meie linnaväljakutel eriti palju vaimulike üritusi. Ilmtingimata on maid, kus religioossed traditsioonid pole linnaväljakutelt kuhugi kadunud nagu näiteks Indias ja Ladina-Ameerikas. Kuid kas ka religioossne kogudus oma talitluste ja rituaalidega ei võiks kolida virtuaalsele linnaväljakule. Muidugi võib, aga kui hästi see kõik toimima hakkab, on küsimus. Igal kogudusel on enamasti olemas oma juht, kes on õppinud religiooni õpetamise metoodikaid. Kuid arvatavasti ei saa seda teha täielikult läbi interneti, et omandada paber. Suurem osa infost moodustaksid tekstid. Tekste võib mitmeti mõista ja see võib põhjustada virtuaalkoguduses igas liikmes omad, mingid teised arusaamad. Seda kõike annab muidugi vältida täiendavate tekstide ja küsimuste esitamise võimalustega. Sõltuvalt usundist käivad iga usundiga kaasas rituaalid
19 sajandi esimesel poolel jäi endiselt oluliseks luteri kirik, säilitas oma valitsemis- korralduse ja laialdase anatoomia. 1832 võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. Ametlikuks riigiusuks sai õigeusk, milles nähti vahendit piirialade venestamiseks. Luteri usk jäi lubatud usulahuks. 19 sajandi esimesel poolel oli tõusulaine vennastekoguduse liikumisel, 19 sajandi keskel oli kogudusel ligi 50 000 liiget. Sajandi teisel poolel hakkas liikumine järk-järgult vananema. 1850-ndatel hakkas levima Maltsveti liikumine, rajajaks Leinberg, jõukas talupoeg, kes müüs kõik varad maha ja hakkas palvetunde pidama. Seadis sihiks rahva päästmise raskest maj. olukorrast usu kaudu, hiljem ühines tema liikumine väljarändamisliikumisega.
8. kloostrite ja mungaordude kaotamine; 9. kirikuvarade võõrandamine. 3) Mida sarnast ja mida erinevat oli J.Calvini ja M.Lutheri õpetuses?. Erinevused: Luther arvas, et õndsaks saab vaid usu läbi, Calvin pidas tööd kõige tähtsamaks ja kellel on hästi läinud sellel oli võimalik õndsaks saada. Luther eitas indulgentside müüki. Ta vaidlustas paavsti ilmaeksimatu võimu, usulise tõe ainsaks allikaks on piibel, nõudis rahvuskirikute loomist, igal kogudusel peab olema õigus valida endale hingekarjane, leidis et sakramente on ainult kaks(ristimine, armulaud), abiellumiskeeld ei ole õige tühistas selle, jäi kehtima ainult alamate vaimulike suhtes, kloostrid suleti, koguduse ühsilaulud Calvin hakkas rääkima predestinatsioonist e. ettemääratuse õpetusest. Inimesed pidid hakkama kandma musta või tumepruuni riietust, ehted keelatud, tantsimine ja laulmine ka, pühapäeviti kõrtsid suletud.
Võõraste maade muusikud sattusid Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 14. sajandil on teateid ka juba oma linnamuusikutest. Varasematel sajanditel valitses katoliiklus, aga 1517 a toimus Saksamaal Martin Lutheri algatusel usureformatsioon. Peagi jõudis luterlus ka Eestisse. Sellega seoses muutus ka jumalateenistuse kord ja muusika: 1) jumalateenistusi hakati pidama emakeeles, tasapisi hakkas ristiusk eestlastele omaseks saama 2) Luther uskus, et laulmine aitab kogudusel jumalasõna paremini mõista, sellepärast pidid kõik kirikulised saama koguduse laulu kaasa laulda emakeeles. Gregooriuse laul oli ühislaulmiseks liiga raske või tuli seda lihtsustada. Kujunes välja luteri koraal. Luteri koraal on salmiline, oreli saatel, kindla rütmiga ja kindla helilaadiga. 17. sajandil oli Rootsi aeg ja üks hariduselu kõrgaegu. Rootsi ajal hakati talurahvale algharidust andma. 1632 avati Tartu Ülikool. Tallinnas avati gümnaasium
uurijate eest palju varjatum kui teistel Saaremaa kirikutel. Siiski on just Püha kirikus huvitav jälgida ehituslikku mõtte ja kavade muutumist aegade jooksul. Sarnaselt Kaarma kirikuga ja ilmselt selle otsesel eeskujul on Pühaski püstitatud esmalt käärkamber. Järgnevalt ehitati kooriruum ja kavandati ka pikihoone, mis praegusega võrreldes pidi tulema veidi kitsam. Sokli profiili muutmine näitab, et koori ehitas juba teine meister. Võimalik, et esialgu tuli kogudusel leppida ajutise puuehitisega. Kivist pikihoone koos konsoolitorniga lääneviilul (seda meenutavad säilmed praegusest tornist) on ehitatud koorist mõnevõrra hiljem. Nähtavasti alles 14. saj. II poolel on kirik võlvitud. Läänetorn lisati arvatavasti alles 1500. a. paiku. Kamin tornis osutab kiriku kasutamisele redupaigana. Just Püha kirik on ainus Eestis, mille kohta on olemas ka vastavad ürikulised teated: Liivi sõja ajal 1576. a
· Aastal 1995 paigaldati valvesignalisatsiooniseadmed. 19951998 remonditi põrand, aknad, katus ja karniis. Katus on hiljuti vahetatud. Roosaken on restaureeritud. 13 4/11/19 · 2. juulil 2000 pühitseti peale põhjalikku remonti uuesti köstrimaja. · Von Rosenite suguvõsa on annetanud raha uue pildi jaoks varastatud vana altaripildi Jeesuse ristimine Jordanil asemele. Kogudusel on kavas lasta foto järgi vanast maalist koopia teha. Koopia valmis aastal 2007. 14 4/11/19 Kirikuaed · Ambla kirikuaias on Anton Starkopfi loodud marmorist hauamonument "Poiss moonidega" ning tema kavandatud monument Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele, mis avati 1925 ja taasavati 1990. On ka paekivist riste. · Surnuaiale on maetud Friedrich Alexander
28) Haridus Eesti NSV-s- 1959. a kehtestati 8- klassiline kooliharidus. 1970. tuli kohustuslik keskharidus. Koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, millest tuleb kinni pidada. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks. Samuti said lõputunnistuse ka sellised õpilased, kes seda tegelikult ei väärinud. 29) Kirikuroll ühiskonnas- Tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Kiriklikud surnuaiapühad asendati ilmalikuga. Nõukogude oludes väheneski kiriku traditsiooniline tasakaalustav roll eestlastele igapäevaelus. 30) "40 kiri" 1980. a koostasid haritlased kirja, saadeti ajakirjandusele "40 kiri", milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.
,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.8 Inge meenutas, kuidas ta oli igal aastal oma kaheksateistkümne eluaasta jooksul peenarde eest hoolitsenud. · ,,Olen hoidnud seda karja kolmkümmend aastat ja hiljem kümme aastat oma poja kõrval seisnud. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.11 Praost meenutas oma eelnenud tööaega kirikus. · ,,... sest köstrit ei olnud Palunurme kogudusel juba kakskümmend aastat enam. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.14 Menutus sellest, mida enam ei olnud. · ,,Tema ajal langesid mehed põlvili, kui nad armastusest rääkisid. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.15 Praost Tammiku nooruspõlves käis asi teisiti kui tänapäeval. · ,,Kolmkümmend aastat tagasi oli see olnud väga moodne, ...
traditsioon, Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht, 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele, mille võis omandada kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Negatiivsed jooned- nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust. Kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Peatükk 28. Nõukogude Liidu lagunemine Mis oli perestroika eesmärk? õukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades? Ühiskonnaelu- Tsensuurireeglid pehmenesid, Glasnost – avalikustamine, sõnavabadus, Kontaktide tihenemine muu maailmaga, Perestroika läbiviimine.
usulisi veendumusi. Ajateenijad ja vangid said seda õigust ka kasutada. Kirikutel, kogudustel ja koguduste liitudel peab olema juhatus. Juhatuse liikmeks võivad olla 14 kodanikud ja riigis seaduslikult elavad isikud. Ametlikuks registreerimiseks linnakohtus peab usulise ühenduse juhatus esitama avalduse, millel on kõikide juhatuse liikmete allkirjad. Kogudusel peab olema vähemalt 12 täisealist liiget. Registreerimisavaldusele tuleb täiendavate dokumentidena lisada asutamiskoosoleku protokoll, põhikirja koopia ja kolme asutajaliikme notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised. Riigikoolides on võimalik läbida üldine usundiõpetuse programm. Kool on kohustatud pakkuma võimalust õppida religiooniõpetust alg- või keskkooliastmes juhul, kui vähemalt 15 õpilast seda soovivad. Valikkursustena pakutakse nii riigi- kui ka erakoolides võrdleva
milliseid käitumisviise peetakse ebasobivaiks või destruktiivseks. Veel üks viis, kuidas uued grupiliikmed norme ära tunnevad, on jäljendamise kaudu, mis kujutab endast õppimist, jälgides teiste liikmete käitumist. Mõned normid saavad teatavaks alles siis, kui keegi neid on rikkunud. Rodney Napier ja Matti Gershenfieldi näide: vaimulik võib jutlustada õiglusest ning rassilisest võrdsusest ning võib oma kogudusel käskida tema poolt saadud põhimõtete järgi elamist. Kui aga see vaimulik piketeerijate rivis marsib, võib kogudus teda hukka mõista oma positsioonile ebakohaselt käitumise eest. Teda võidakse karistada väite alusel, et vaimulikud võivad õigluse ja võrduse kohta jutlust pidada, kuid tegevus sotsiaalsetele teemadele reageerimiseks on teiste jaoks. Antud situatsioonis ei teadnud nii vaimulik kui ka tema kogudus, et kõne all olev norm eksisteeris. Alles siis, kui normi rikkuv tegevus
lisandunud on ka nooremaid kirikuinimesi, kes on koguduse juures aktiivsemalt 29 Olevik nr 9, 28.02.1895; Postimees nr 46, 25.02.1895, ja Postimees nr 63, 17.03.1895 30 Muusikaleht 5/6, 1932, 158 - 159 31 Vaata lisa 6 32 http://www.eestikirik.ee/node/2913 13 tegutsema hakanud. Koos käib oma laulukoor ja vahelduva eduga on isegi tegutsenud pühapäevakool. Vara kogudusel on olemas sõpruskogudus Soomest Korso kirikukoguduse näol. Sõpruskoguduse leping sõlmiti õp. Jaana Peetersoo eestvedamisel 25.-28. jaanuaril aastal 2001 Korsos.33 Vastastikku on mõned korrad külaskäikegi tehtud. Alates 2003. aastast on Vara kool pidanud oma jõulukontserdi kirikus, kuhu vaatamata külmale ikka huvilisi kuulajaid on jagunud. Aga arusaam, et ainuüksi üle kiriku ukseläve astumine veel kelleltki tükki küljest või aru peast ei
ajaloost, aga ainult lühikesest perioodist. - Eusebios kirjutas esimese raamatu kiriku ajaloost ning teda peetakse kiriku ajaloo isaks. · Apostlite surmaga hakkavad levima eksiõpetused, aga kristlus tuleb sellest välja ning saab kokkuvõttes riigiusuks. · Allikaid on vähe ning need on tihti vähe informatiivsed või mitmeti tõlgendavad - Kasutatakse ka ilmalikke allikaid. · Monoepiskopaat-igal kogudusel on üks kindel juht/piiskop. - Hiline kirikujuhtimise mudel - Algselt oli kogudusi, kus oli ka mitu piiskopi. - Eusebiose arvates oli monoepiskopaat Jeesuse enda rajatud · Hakkab kujunema tihe koguduse võrgustik - Vanim kogudus on Rooma kogudus(u 49 pKr) - Kreekas Korintose kogudus - Idas Efesose kogudus · Maakogudute tekkimine oli hilisem - Maainimesed olid rohkem konservatiivsed ja vastu uutele muutustele
kujundati ühte kiriku ruumi muuseum, kus hoiti vanu kirikuga seotud esemeid, raamatuid ja dokumente. 1941. aastal Nõukogude vägede pommitamise käigus hävis tules koos paljude muude Tartu hoonetega ka Maarja kirik. Säilisid vaid kiriku seinad, suur kell, mis hiljem viidi Paistu kiriku torni, väike ristimisvaagen, altari krutsifiks, armulauariistad ja praost Willigerode kirjutatud kirikukroonika. Pärast kiriku hävinemist ei lubanud okupatsioonivõimud kogudusel oma kirikut taastada ning 1956. aastal andsin linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale, kuhu viimased ehitasid võimla hävitati kaks säilinud kivikorrust, tornivööndis lammutati seinad kiriku seintega samale kõrgusele ja torni neli massiivset jalga lammutati vundamendini. Spordikomplkeks valmis 1961. aastal lisades peafassaadiga külgneva kahekorruselise juurdeehitise lisaruumide tarbeks.
sisekolonisatsiooni tagajärjel tekkisid keskaegsel Liivimaal üksjalad (väiketalunikud). Enamasti maatud käsitöölised, sulased/tüdrukud, kellel oli kasutada veerandi kuni poole adramaa talu ja kes tegid mõisatööd ühe jalapäeva nädalas. Mainitakse Harjumaal 1435 aastal, Saaremaal 1453 aastal. Nende arv kahanes aja jooksul, eriti 16 sajandist alates. Saaremaal leidus neid veel ka 18 sajandil. Vöörmünder Kogudusel ja kirikul olid peale preestri veel eestseisjad ja vöörmündrid, keda on mainitud juba 13 sajandi lõpul. Need olid rahvuselt sakslased, kas kohaliku vasalli esindajad või mõisnikud, kuid nende hulgas mainitakse ka eestlasi (Keilas 1496 aastal). Vöörmündri ülesandeks oli igal pühapäeval kirikus käia ja täita pastorihärra korraldusi (nõuda sisse õpetaja maksuvili, tuua kohale kirikumõisa saadetud
kutsekoolis. Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuste süsteem. See kitsendas üliõpilaste iseseivust ja valikuvabadust. Ülikooli lõpetamiseks tuli läbida kohustuslikud kursused ning üliõpilase valikuvabadus oli minimaalne. Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust. Kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Ametliku ateistliku propaganda eesmärgiks oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku
Nii kujutab seda ette apostlike tegude raamat (AP), pärit sellest ajast kui ka Luukase evangeelium. Teine oluline kirjutis on Eusebios, mis kirjeldab kiriku ajalugu. Mõlema puhul on oma deoloogiline vaatepunkt, millega püüavad mõtestada kogu kiriku ajalugu. Algkristuse puhul on oluline see, et teadmised on lünklikud, allikad vähe ja vähe informatiivseid, paljud küsimusi on lahtised. Eusebios eeldab seda, et kirikukord rajati juba algkristuses. Monoepiskopaat – igal kogudusel on piiskopiga juht, kes seda haldab. Arvatakse ka seda, et on hiline juhtimis mudel. On ka kogudus, kes juhib, see oli Pauluse ajal. Apostlid on Jeesuse õpilased, kes olid esimesed piiskopid. Luther ei tahtnud uut religiooni luua vaid ta tahtis pöörduda algse kristuse juurde. Põhiliselt tekivad kogudused Lääne Roomas, kindlalt on see olemas 49. aastal. Claudius saatis välja Rooma linnas olevad juudid. Ka Rooma lähiümbruses olid kogudused olemas. Ida osas
kutsekoolis. Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuste süsteem. See kitsendas üliõpilaste iseseivust ja valikuvabadust. Ülikooli lõpetamiseks tuli läbida kohustuslikud kursused ning üliõpilase valikuvabadus oli minimaalne. Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust. Kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Ametliku ateistliku propaganda eesmärgiks oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku
kutsekoolis. Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuste süsteem. See kitsendas üliõpilaste iseseivust ja valikuvabadust. Ülikooli lõpetamiseks tuli läbida kohustuslikud kursused ning üliõpilase valikuvabadus oli minimaalne. Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust. Kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Ametliku ateistliku propaganda eesmärgiks oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku
kutsekoolis. Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuste süsteem. See kitsendas üliõpilaste iseseivust ja valikuvabadust. Ülikooli lõpetamiseks tuli läbida kohustuslikud kursused ning üliõpilase valikuvabadus oli minimaalne. Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust. Kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Ametliku ateistliku propaganda eesmärgiks oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. 1960. aastate optimism ühiskonna vaimuelus asendus järgmisel kümnendil sotsiaalse pessimismi ja ükskõiksusega. Ühiskonnas aset leidnud tagurlikku
Kadri Karbi ja Marge Starasti juhendamisel. Tudengid uurivad viinamarja- jõudnud ka koduveini võistluse finaali. de kuivainesisaldust kolmes katseistandikus (Tartumaal, Võrumaal ja Saa- Seni on Eestis rohkem veini tehtud sortidest Hasanski remaal). EELK Räpina kogudusel on väike istandik (25 viinapuud), kust Sladki, Rondo, ES-7-9-48, Toldi, Mitšurinets ja Zarja Severa. saab marju armulauaveini valmistamiseks. Mina olen ise teinud veini sordist Alfa (millel on küll hübrii- Viinamarjakasvatusega ja sortide kollektsioneerimisega olen tegelnud
Rootsi ajal ära. Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon 29. sept 1710. 29 erinevat punkti. Artikli alguses rüütelkond esitab oma palve, et milliseid õiguseid tuleb kinnitada. Lõpus on veneväe seisukoht, et kas võetakse vastu palved või lükatakse eemale. Esimene punkt oli kaitsta enda evangeeliumi usku Augsburgi usutunnistuse järgi. (Vene tsaari võim tahtis peale suruda õigeusu, millesse Euroopas suhtuti negatiivselt), pastori valimise võim kogudusel ja kihelkonnal (Tsaar kinnitas Luteri usu). Teine punkt, kõik privileegid, tiitlid, maad, annetused alles hoida (Tsaar nõustus, taastas õigused enne Rootsi poolt tehtud muudatusi). Asjaajamis keeleks jäi saksa keel. Ettepanek luua uus kohtu nimega tribunal, kus lahendatakse Balti asju kohapeal (Kõige kõrgeim kohus). Vene võim oli poolikult nõus, kuid tegelikult sellist kohaliku tribunaali ei loodud. Kaebati edasi Peterburgi, senatisse.
Kas tulevikus peaks kooliõppekavades olema usuõpetus või mitte. Rahvaerakonna kongressil märtsis jäi peale just usuleigem pool eestotsas Peeter Põlluga - usuõpetus tuli edaspidi õppekavadest välja arvata. Klerikaarne pool teatas, et astub erakonnast välja ja lõid Kristliku Rahvaerakonna. Toonitasid kirikuga seotud küsimusi, mis peab saama kiriku varadest - leidsid, et kõik need varad, mis seni kuulusid kirikule, peavad kirikule jääma. Iga kogudusel on oma vara. Kaitses ennekõike ususõpetust, mis peab jääma kooli õppekavadesse sisse. Lisaks kirikumeestele oli ka mitmeid ilmalikke poliitikuid, kes sidusid end just Kristliku Rahvaerakonnaga - Akel, Nikolai Kann, Heinrich Bauer. Kolm sellist paremtsentristlikku erakonda läksid valimistele. Vasaktsentristlikud parteid: Eesti Tööerakond, välja kasvanud 1917. aastal asutatud Eesti Radikaalsotsialistlikust parteist. Kõige
Kuna korraldus käis neljasaja tuhande inimese kohta, ei olnud võimalik kontrollida, kas nad tõepoolest kogu mööbli maha jätsid. Linnaosale tõmmati okastraat ümber ja juudi koguduse arvel ehitati kõrged müürid, kuhu jäeti ainult mõned avaused, mille kaudu võis toitaineid edasi anda. 200 kalorit päevas ühele inimesele! See oli ainult üks kümnendik sellest, mis inimesele tingimata vajalik on. Administratiivsed kohustused lasusid juudi kogudusel, getot juhtis aga saksa komissar, kes pidi selle eest hoolitsema, et juutide arv kiiresti väheneks. […] Getos on alati väga palju lapsi. „Aaria“ poolelt jõllitavad uudishimulikud vaatemängu, mida pakub neile räbaldunud jõuk. Getos olevad lastehulgad ongi geto tegelikud toitjad. Tarvitseb sakslastel ainult hetkeks kõrvale vaadata, kui nad kiiresti „aaria“ poolele üle jooksevad. Leib, kartulid ja muna,
annaabi.ee 
