inimese elu. Kui isegi inimene kogeb midagi halba, siis tulgu sellest väärikalt välja, avagu ennast ja olgu valmis võib-olla ka teiseks löögiks, kuid ärgu inimene öelgu lahti kogemustest, sest need teevad ta tugevamaks ja nad õpetavad inimesi elama nii, et lõppkokkuvõttes nad ei kahetseks midagi. Me ei saa välistada fakti, et kogemused on need, millest me õpime ja mis teevad meid tugevamaks. Me ei saa nendest loobuda, ei saa õppida teiste kogemustest, kuivõrd me ei tahaks, sest inimene on väga enesekeskne ja ta ei suuda ette kujutada midagi sellist, mida ta ei ole oma nahaga tundnud. Selline on inimese loomus ja sellest ei saa ei üle ega ümber. Niiet inimesed, astuge väärikalt oma eluteed, kogege kõike, mida teie elu teile annab ja õppige oma kogemustest, nad teevad teid tugevamateks ja parematekst.
inimese elu. Kui isegi inimene kogeb midagi halba, siis tulgu sellest väärikalt välja, avagu ennast ja olgu valmis võib-olla ka teiseks löögiks, kuid ärgu inimene öelgu lahti kogemustest, sest need teevad ta tugevamaks ja nad õpetavad inimesi elama nii, et lõppkokkuvõttes nad ei kahetseks midagi. Me ei saa välistada fakti, et kogemused on need, millest me õpime ja mis teevad meid tugevamaks. Me ei saa nendest loobuda, ei saa õppida teiste kogemustest, kuivõrd me ei tahaks, sest inimene on väga enesekeskne ja ta ei suuda ette kujutada midagi sellist, mida ta ei ole oma nahaga tundnud. Selline on inimese loomus ja sellest ei saa ei üle ega ümber. Niiet inimesed, astuge väärikalt oma eluteed, kogege kõike, mida teie elu teile annab ja õppige oma kogemustest, nad teevad teid tugevamateks ja parematekst.
Minu Töökogemus Minu töökogemused said alguse Tallinas AS Jäälilles Olin 7 aastane kui käisin suvel emal abis Laulupeol, Õllesummeril ja mõnel muul suuremal üritusel jäätist müümas. Esialgu oli minu tööks kastide avamine ja Prahi koristamine. Hiljem vanemaks saades hakkasin jäätist külmaautost müüjatele laiali vedama. See töö meeldis mulle kuna sain erinavate inimestega tuttavaks ja nendel üritustel olid head esinejad. Laulupeal oli ka palju saarlasi keda sai abistatud nende isikliku vara valvamisega. Ühel suvel käisin tool Olerexi tanklas, kus minu kohustus oli riiumlitele kaupa panna. See töö mulle eriti ei meeldinud kuna pidin õhtuti töötama samal ajal kui sõbrad olid väljas ja lõbutsesid. Suveõhtutel oli palju purjakil ja neile pidi kuidagi selgeks tegema et nad ei saa oma alkoholi pudelit nii hilja osta, mis võttis tükk aega. Mõni pakkus isegi raha, kuna ta arvas et selle eest saab seaduste...
TAPA GÜMNAASIUM Kirill Gorskov Kanep referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 SISUKORD 3. Mis on kanep? 4. Kuidas näeb välja kanepi tarvitaja? 5. Kanepi liigid 6. Kuidas tarvitatakse ja mille abil? 7. Milline on kanepi mõju? 8. Kanepisõltuvus 9. Kuulsad inimesed ,kes tarvitavad või tarvitasid kanepit 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad Mis on kanep? Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kannabis tähendab kreeka keeles "kanep", sativa ladina keeles "kasulik" ja "L" tuleneb Carolus Linnaeus nimest. "Lam" tuleneb Jean-Baptiste de Lamarck nimest, kes kirjeldas 1785. aastal india kanepit. Perekonda kirjeldas esimesena 1753 Carl von Linné monotüüpse perekonnana. Jean- Baptiste de Lamarck eraldas 1785 india kanepi morfoloogiliste omaduste ja uimastava toime alusel liigiks Cannabis indica (india kanep) ja v...
Rapla Ühisgümnaasium 8.B Joosep Ringmäe 8.B ´´Fotograafia imeline maailm´´ Loovtöö Juhendaja: Marion Laev Rapla, Alu 2017 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................... 4 Töö valik........................................................................................................... 5 Pildid................................................................................................................. 6 Rong ja linnutee................................................................................................ 6 Linnutee ja kuivanud puu................................................................................. 6 Noor rebane...................................................................................................... 7 Kuu udus......
Erialatutvustuse essee Informaatika valisin, sest mind hakkas umbes 14-aastaselt võluma arvutimaailm. Suvise majaremondi ajal kadus internetiühendus ja internetikeskonnas mängimine muutus seega võimatuks. Avastasin aga arvutist AutoIt ja selle manuaali, mille abiga vaikselt mässama hakkasin. Mulle meeldis see, et ma suutsin "maagilist" arvutimaailma rohkem mõista. Samuti lõin ma programmi, mis käivitas minu väiksele vennale automaatselt mängu, millega ta tol hetkel hakkama ei saanud ja mind pidevalt tüütas. Programm osutus väga kasulikuks ja sain juba varakult maitsta automatiseerimise hüvesid. Kui internetiühendus taastus, hakkasid mind huvitama ka teised keeled ja programmeerimisest sai minu suvine hobi. 11. klassis tundus juba loomulik jätkata pärast keskkooli lõppu haridusteed ülikoolis informaatikat õppides. Kuna valisin oma eriala klassikaaslastega võrreldes üsna varakult, siis oli mul piisavalt aega uurida e...
Work as a calling and organisational commitment Organisational commitment Definition Multiple definitions of organisational commitment are found in the literature. There is some of them. In organisational behavior and industrial and organisational psychology, organisational commitment is the individual's psychological attachment to the organisation. Organisational commitment predicts work variables such as turnover, organisational citizenship behavior, and job performance. In Business Dictionary is written that organisational commitment is a strength of the feeling of responsibility that an employee has towards the mission of the organisation. Porter et al further describes organisational commitment as an attachment to the organisation, characterised by an intention to remain in it; an identification with the values and goals of the organisation; and a willingness to exert extra effort on its behalf. Another perspect...
Kogemused 1929 majandukriisist pehmendamaks 2008 kriisi Kuna 2008 aasta majandukriisi tagajärjed olid sarnased 1929 aasta omadega (suur tööpuudus, madal elatustase, eksportturgude kadumine) oleks saanud varasematest majanduskriisi kogemustest nii mõndagi õppida, et pehmendada 2008. aasta oma. Olen arvamusel - kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas me käitume tulevikus. Samuti kuna üks põhjustest oli ülelaenamine, oleks tulnud rohkem jälgida seda kui palju ja kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii jooksid palju laenu võtma, seda tegelikult vajamatta, et no äkki läheb ikka vaja. Kui aga vähenes nõudlus välisekspordi järele, tekkis ületootmine aga kaua sa ikka miinustega toodad, mingil hetkel on firmad liialt kaua juba ilma tuluta tootnud ning hakkatakse piirama seda, mis viib töökohtade koondamiseni, mis omakorda tekitab rasku...
Ivanov Kohe esimesena haaras mind lavakujundus. Tühi ring tekitas minus kõhedust nagu sellega proovitakse midagi öelda. Juba see lavakujundus andis märku, et midagi tõelist ja sünget ilmub. Tagaplaanil asuvad näitlejad ei jäetud sinna niisama, need paistid ikka väga hästi välja, nagu näiteks Peeter Oja ja üks tundmatu, keda ma pole enne näinud. Ivanovi depressiooni oli kaugelt tunda, nagu oleks haaratud ta tunnetega. Istusin nii öelda 3. reas ja tundsin inimese ''aurat''. Indrek mängis oma osa väga hästi, oleks pidanud talle lilli viima. Ta kannatas elus nii palju, mis viis teda piirini. Miks ta ei valetanud Annale oma afäärist? Miks ta ei olnud tema kõrval ilusti viimse eluaastani, ta oleks võinud suruda depressiooni alla ja kasvõi valetada oma tunnetest ning helge olla Anna vastu, et too sureks õnnelikult. Ita Ever oli vapustav, pole teda enne näinud laval. Olen ikka tõsiselt uhke, et teda laval...
Kodune töö nr 5. Nulltsükli tööd ja vundamendikaeviku märkimine Nulltsükli tööde hulka kuuluvad hoone kaeviku rajamine, vaiatööd ja vundamentide ning keldri- või soklikorruse rajamine. Geodeedi ülesandeks nulltsükli tööde juures on loodusesse vajalike punktide märkimine vastavalt ette antud projektile. Tänapäeval võimaldavad digitaalsed joonised sellised märkimistööd teha suhteliselt lihtsaks. Loomulikult on lihtsus suhteline ning oleneb tööde teostaja teadmistest ning praktilistest kogemustest. Nulltsükli faasis peaks rajama kavandatavale ehitusobjektile mõõdistamisvõrgu. Tänapäeval kasutatakse selleks väga palju GNSS rakendust. Märgitakse ja kindlustatakse geodeedile teada olevad punktid ning määratakse neile koordinaadid, mida hiljem märkimistöödel või teostusmõõdistamisel kasutatakse. Hea on kui teostusmõõdistamisel kasutatakse samu punkte, millelt märkimine toimus. Samuti parandab täpsust ka asjaolu kui instrument asetseks enam-vä...
Armastus teeb haiget Kõik tahavad hellust ning olla armastatud. Kui armastatakse, siis usutakse teineteisesse ning ei kaotata kunagi usku. Armastus peaks olema maailma parim tunne ja kogemus. Paratamatult ei lähe kõik nii nagu soovitakse. Järjest rohkem räägitakse vägivalla teemal, eriti perevägivallast. Detsembris tuli eetrisse seriaal ''Keda ma küll armastasin?'' See seriaal räägib inimeste kogemustest vägivallast. Kuidas kõik algas ja lõppes. Üsna tihti on nii, et algul on kõik lilleline ja ilus, kuid hiljem muututakse ning saadakse üksteise iseloomust rohkem aru. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised, mehed. Üheksal juhul kümnest on siiski mees vägivallatseja ja ohvriks on naine. Vägivalla ulatust aitab hinnata 2001. aastal läbi viidud Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi elanikkonna uuring. Selle andmetel kannatas Eestis aasta
Tal on kõik ideed kohe olemas, kuid ükshaaval hakkab neid välja tooma ja ellu viima. Ka kõik tema kogemused ning kombed on juba imikueas olemas. Ratsionalismi vastand empirism on aga mõttesuund, mis peab ainutähtsaks meelte kaudu saadud andmeid - kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Empirism väidab, et inimene sünnib nii öelda puhta lehena ehk tabula rasa ning kõik oma teadmised ja kombed saab ümbritsevast ühiskonnast ja elu jooksul kogunenud kogemustest. Üks tuntuimaid ratsionaliste Rene Descartes on öelnud väite "Mõtlen, järelikult olen" ("Cogito ergo sum"), mis viitab sellele, et ainus, mida kahtluse alla panna ei saa on eneseteadvus ehk iseenda olemasolu. Decartes'i arvates tuleb kõiges muus kahelda. Mina usun, et selles väites on tõetera sees, sest loomulikult ma võin kahelda ümbritsevate esemete, kaasinimeste ja enda keha olemasolu üle. Ent kui ma kahtlen,
Need on negatiivsed kogemused, mis on eluks väga vajalikud. Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi küll ainult enda vigadest õppida, vaid ka teiste omadest. Selleks peab teisi tähele panemda ja olema uudishimulik. Kõige tihemini saame me kogemusi ümbritsevast keskkonnast- kodust, koolist ja sõpradelt. Et aga veelgi avardada silmaringi, pöördume kirjanduse ja kunsti poole. Raamatutest saame palju teadmisi erinevatest inimestest ja sellistest kogemustest, mida igapäevaelus meil ette ei tule. Kunst ei pruugi olla vaid kogemuste omandamiseks, vaid ka tunnete ja kogemuste väljendamiseks. Erinevad inimesed võivad tunnetada sama kogemusterinevalt. Nii võib üks olukord põhjustada erinevatel inimestel teistsuguseid tundeid. Näiteks akna taga rabistav sügisvihm tekitab ühele inimesele hubase kodutunde, kuna nüüd saab pliidi alla tule teha ja perega koos teed nautida. Kellegil teisel võib aga meel nukraks minna, sest selline ilm
See väide on aga kahtlemata vale. Käesolevas essees üritan tõestada, et lähtudes David Hume teooriast on arusaam ilust kõigil erinev. Meelteks ei tohi aga nimetada pelgalt neid 5 meelt, mille hulka kuulub ka eelpool mainitud nägemismeel. Meeleks võib pidada midagi sügavamat ning keerulisemat, mis jääb välisvaatlusel nähtamatuks- meie loomu. Tuginedes empiristlikule tunnetusteooriale, mida viljeles David Hume, et kõik teadmised ja ideed teatud asjadest saavad alguse kogemustest, võib väita, et ka meie teadmised meeltest on kujunenud varasemate kogemuste põhjal. Need varasemad kogemused on aga kõigil inimestel erinevad. Osad kogemused võivad siiski küll kohati ühtida kuid igaühel on neist ikkagi oma tõlgendus ning arusaam. Sellest tulenevalt võib järeldada järgmist. Kui võtta eelduseks see, et kõik eelnev on mõistuspärane ning kogemustel põhinev tunnetusteooria, mida Hume uskus, on tõene, siis nagu juba eelnevalt selgus, on ka meie tõlgendused
Appertseptsioon see on taju sõltuvus inimese psüühilisest üldseisundist, tema kogemustest, huvidest, üldsuundamisest. Mingi asja kogemus laiendab ja sügavdab teadmisi, mis annavad taju täielikkuse, valivuse, mitmekülgsuse. Taju võib olla täelik ja mittetäelik, täpne ja vale, sügav ja pindmine, või illusoorne, kiire ja aeglane. See sõltub väga paljudest faktoritest: aistingu tundlikkusest, tähelepanelikkusest, võimsest, vaimsest arengust, kogemustest, teadmistest, võimest pidevalt tajuda ja hinnata tajuobjektide erinevaid külgi ja omadusi. Näiteks inimene, kellel on kogemus mingil alal näeb seal palju rohkem, kui inimene kellel seda kogemust ei ole või kes on vähem andekas. Aga on veel üks tegur taju protsessis, millist on vaja ka arvessse võtta ,,taju kiirus". See on sensoorse info väiksema tegevuse aeg, mis tekitab info tõelist taju. Taju kiirus on väga tähtis iseärasus inimeste vahel
Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil...
Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga.Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis
Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga .Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks. 4. Ideede teine allikas on vaimu tegevused
ja tuleviku omavahel. Selgus, et lugude jutustamine on indiviidi mina (self) kujunemise seisukohalt vältimatu sotsiaalne oskus ning identiteedi kujunemise põhiline meede“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 18). Inimestele on loomupärane sündmuste ja kogemuste mõtestamine ja tõlgendamine, millega luuakse tohutult erinevaid lugusid ehk narratiive, mis võivad olla tõlgendatud erinevatest vaatenurkadest. Inimesed on loomult seltsivad ning neil on vajadus suhelda. Oma kogemustest rääkimine on oluline, et saaks teha analüüsi vigadele ning järeldusi. Lugude jutustamine annab võimaluse õppida mineviku kogemustest või õpetada teisi. Narratiivides räägib inimene enda kogemusest, milles ta oli peategelase rollis. Kuulates ning analüüsides narratiive, saab aimu tunnetest ja läbielamustest läbi persooni teema- ja sõnavaliku ning emotsioonide. See kõik lähtub inimese taustast, minevikust, kasvatusest, uskumustest ning veendumustest
· Ühiskonda ei saa radikaalselt ümber korraldada 29. Koherentsiteooria väidab, et väide on tõene kui on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Väite tõesus ei ole igaveseks omaduseks. 30. Mis on tunnetus? Protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 31. Mis on teadmine (2)? tähis ja selle vaste (c=a+b). põhjendatud tõene uskumus. 32. Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemustest sõltumatu teadmine. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Seda ei saa väita. 34. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? 1)loogiline ehk mõistuspärane 2)konventsionaalne ehk kokkuleppeline 35. Mille poolet erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Argiteadmised ei moodusta süsteemi ja neid on raske ümber lükata. 36
on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega andmed. Selle suuna järgi sünnib inimene kogu oma teadmiste ja tarkustega. Tal on kõik ideed kohe olemas, kuid ükshaaval hakkab neid välja tooma ja ellu viima. Ka kõik tema kogemused ning kombed on juba imikueas olemas. Seevastu empirism ütleb, et inimene sünnib nii öelda puhta lehena ehk tabula rasa. Ning kõik oma teadmised ja kombed saab ümbritsevast ühiskonnast ja elu jooksul kogunenud kogemustest. Alguses levis empirism Inglismaal, hiljem jõudis ka Prantsusmaale, kuid materialismina. Eelkäijaks on Francis Bacon, kes rõhutas induktsiooni olulisust kogemuses. Peamiseks rajaks siiski peetakse John Locke'i, kes muudab kogemuse kõige aluseks. Prantsusmaal levis ka ratsionalism, seega oli seal korraga kaks erinevat suunda, mis võisid inimesed vastuollu viia. Kuigi muidugi samal ajal kindlasti oli seal veel ka teisi suundi, mis võisid ka üksteise vastandid olla
Prolegomena ( 18-20 paragraf) Immanuel Kant Kant jagab kõik meie otsused kaheks. Ühtesid nimetab ta kogemusotsusteks ja teisi tajuotsusteks. Kõik meie otsused on algselt tajuotsused, hiljem anname me otsustele aga suhte objektiga ehk siis nad muutuvad objektiivselt kehtivaks ja seega on tegemist kogemusotsusega. Kogemusotsused on empiirlised ehk siis kogemustest tulenevad. Neil on peamiselt objektiivne kehtivus ja nende alus on vahetus meelekaemuses. Objektiivse kehtivuse annavad neile arumõisted ( ehk arus loodud mõisted). Kogemusotsustus annab mulle objekti kogemuse. Kogemus on objekti tunnetus, mille subjekti enda tegevus on võimalikuks teinud. Kogemus esineb objekti produtseerimisena subjekti poolt, mille tulemusena ta tunnetab nii iseenese kui objekti loomust. Kogemusotsustuses langeb objekti tunnetus kokku iseenda
Sellistes olukordades on väga raske toime tulla ning siin tuleb mängu juba delegeerimise oskus, personal ja usaldus. Inimesi ei saa alati täielikult usaldada ning kogemuste puudumise tõttu võib just enda alustatud ettevõttes jääda sabotaazi ohvriks. Ettevõtlusega alustamine on Eesti vabariigis kohati väga ettearvamatu seoses meie ärikultuuriga ning mitte kellegis ei saa kindel olla puhtalt ausõna peale, kui puudub eelnev kokkupuude või mingigi tagasiside kellegi saadud kogemustest. Kuna kapitalism on meil napilt üle 20 aasta vana, siis meil sisuliselt puuduvad kogemused aumehe kokkulepetest ja kohati kõige lihtsamast matemaatikast. Kui sellist harimata elementi on palju, siis normaalsest äri ajamisest ei ole võimalik kahjuks rääkida. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui tegeleda ettevõtlusega, tulles toime ja/või elada üle kogu eelmainitud võimalikud riskid/probleemid, võib sellest saada väga korralik sissetulek ja ülim eneseteostus
mõtestatum ja eesmärgipärasem, sest ma tean miks ma õpin ja mida tahan saavutada. Täna ei mõtle ma ainult diplomile vaid lisaks ka teadmiste omandamisele. Loodetavasti saab minust hea õppija kuid seda alles peale mitme kuist praktiseerimist kui olen ennast õppinud analüüsima ning arvestan õppimise seaduspärasustega ning loodetavasti saab minust ka hea õpetaja, kuid seda alles tööle asudes/praktiseerides. Mulle meeldib eelkõige kogemustest õppimine kuna arvan, et see toob kaasa isiksuse püsiva muutuse. Kogemusest õppimist võib defineerida kui õppimisprotsessi, mis toimub vahetu ja või vahendatud kogemuse kaud mille käigus inimene muudab või omandab uusi oskusi, teadmisi, tegevusi, arusaamu, hoiakuid, väärtusi jpm, kuigi jah iga kogemus ei too kaasa õppimist. (nt.halb kogemus, mida tahad ja saad unustada ei pruugi mällu alles jääda) Kuigi täna
Tuuli Koch Elulugu Sündind 5. Novembril 1978. aastal Lõpetand Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal Saanud Bonnieri preemia postimehes ilmunud artiklite eest On raamatu "Savisaar tujukas mängur" autor Tuuli Koch: lugu tuleb tihti tuulest Koch kirjutab oma kogemustest ja arvamustest ajakirjaniku töös Põhiväited ja seisukohad Ajakirjandusharidust püüdes ei tohi komisjoni ees vastata küsimusele "Mis sa arvad, mis on ajakirjaniku puhul kõige olulisem?" vastusega "Soov inimestega suhelda" Välkreageeringutest sünnivad tavaliselt parimad lood Enamasti sünnivad lood aga vajadusest ühiskonnas toimuvat seletada, tagamõtteid paljastada või teist vaatenurka avada Põhiväited ja seisukohad Poliitikute juttu tuleb tähelepanelikult kuulata ja kontrollida
valel on lühikesed jalad) Teaduslikud teadmised erinevad argiteadmistest selle poolest, et: a) moodustavad süsteemi- töötatakse välja teooriad ja neist lähtuvalt põhjendatakse teatud valdkonna nähtusi. b) Sõnastatakse- täpselt- tuleb selgeks õppida valemid ja definitsioonid. 2) empiirilised teadmised- teadmised, mis tulenevad meelelistest kogemustest. aprioorsed teadmised- ei sõltu meelelistest kogemustest, jagunevad kaheks: * mõistuspärased- ehk loogilised teadmised, mis on nii inimselged, et nendes kahelda pole võimalik. (Näiteks: ei ole võimalik korraga olla ja mitte olla.) Konventsioonid- kokkuleppelised teadmised (grammatika, liiklusmärgid ja nende tähendus, viisakusreeglid, ajaarvamine, matemaatilised teadmised, sõnade tähendused, tavad).
mäletama. Samas, et olla võimeline õppima peab mälu kõrval olema ka meeletaju. Nad saavad osa kogemusest, kogemus omakorda tekib mälust : ühe kogemuse jõu moodustavad arvukad mälestused ühest kindlast asjast. Arukad on aga sellised, kes ei suuda helisid kuulda(nt mesilane). Nemad elavad kujutluste ja mälestustega. 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus Inimesed saavad vähe osa kogemustest, kogemused on enamasti millegi üksiku teadmine. Kõik tegevused ja protsessid puudutavad kogemusi. Inimestel tekib kogemus mälust, sest arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodutavad ühe kogemuse jõu. Kunst Inimsugu elab kunsti ja arutlusega. Kunst jõuab inimesteni läbi kogemuse. Kunst tekib kui kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Esmalt loodi kunst ja hiljem alls teadmised. Erivused Kunst ja kogemus ei sarnane teineteisele väga palju
Mari Baker ,,Building an organization, building a team" Loengu pidamise ajal oli Mari Baker vähem kui kuu aega tagasi saanud PlayFirsti tegevdirektoriks. Varasemalt on Baker juhtinud näiteks personaalmeditsiiniga tegelevat ettevõtet Navigenics ning rasedatele ja noortele emadele mõeldud portaali BabyCenter. Ta räägib oma kogemustest, mis on erinevate firmadega töötades saadud. Tema esimesene töökoht ülikooli kõrvalt oli börsimaakleri juures. Baker hindab väga, kuidas seal firmas tema arengut toetati. Tema algatusel võttis firma andmebaaside haldamiseks kasutusele arvuti. Tol ajal ei olnud arvutid kontorites veel levinud ja selline lähenemine oli uudne. Selle tulemusena tõusis produktiivsus märgatavalt. Baker rõhutab, et pikaajaline isiklik areng on olulisem kui lühiajaline kasu. Kui talle pärast ülikooli
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik
küllaltki palju ema ja isa. Ema oli peenutsev ning isa alkoholi lembeline. Praktiliselt kõigi näidendite keskmes on ahistatud, kaitsetu naine keda terroriseerib jõhkardist mees, kuid mitte alati(jõhkardist mees). Esunebe edu näitekirjanikuna tuleb üliõpilas näitedruppides. Väga suur mõju loomingule on avaldanud rännuaastad koos pastorist vanaisaga. Seiklevad kõikvõimalikes getodes, peavad erinevaid lihtsaid ameteid (kelner, piletöör, jooksupoiss) Nendest kogemustest sai väga hea pagasi tulevaseks loominguks. Tema näidendite tegevus toimub alamklassi keskel. Williamsi näidendite põhiteemaks on romantikute lemmik vastandus- ühel pool ideaalid ja unistused, illusioonid ning teisel pool jõhker ja proosaline tegelikkus. Tegelased ühel pool- kunstniku hingega unistajad, vaimselt või füüsiliselt muserdatud, teisel pool hästi kohanenud, tundetud, saamalised. Õnnelikku lõppu tema näidenditel pole
Saavutused K2 (23a) Esimeses Ameerika meeskonnas Ei kasutanud lisahapnikku Sattus meeskonda asendusena Saavutused Rajas koole: National Outdoor Leadership School (70a), American School of Mountaineering (lastele) Lõi organisatsiooni: Wilderness Education Association (WEA) Huvitavaid fakte Õppis india kultuuri ja töötas meditsiini kliinikus Lõi haigla arsti ja arst suri 87 a sai audoktori kraadi Kirjutas kolm edukat raamatut oma kogemustest Huvitavaid fakte Kokku oli 4 naist 79 a abiellus 4. korda Oli 76 a kui vallutas viimast korda Grand Tetoni (4,2 km) Mitu ametit: Farmer, pokkerimängija, suusa ning mägironimise instruktor. Üritas luua veel mitut kooli, kuid ebaõnnestus MEIE TÄNAME
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja traditsioonid, mida tihti järgitakse ka pimesi ning ei kaaluta eri võimalusi.inimesed selgitavad, tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele. Kogemusi luues ja uut infot kasutades kujundatakse kindlaid arusaamu...
Lisaks on enda talu, kus kasvatan vilja ja palkan tööjõudu, kes aitaks majapidamist korrastada. ARVUTIOSKUS Kasutan igapäevaselt MS Word, Excel, Powerpoint, internet, Sony Vegas Oskan Hästi Oskan C++ keelt, ehk oskan koodi kirjutada ja mõtlen välja töötavaid programme. TÄIENDAV INFO Tugevad küljed Hea suhtlemisoskus, Positiivse loomuga, aus ja korrektne, sportlik, Tugevad majanduslikud teadmised, enda kogemustest.. Nõrgad küljed Ei oska firmasid põhja lasta, kõike mida puudutan läheb õitsele.. Huvialad Purjetamine, saalihoki, lauatennis, lugemine. Autojuhiload kõik kategooriad võin sõita kõikide masinatega (alates 2014), isikliku auto kasutamisvõimalus. Tööle võimalik asuda 1 kuu jooksul. SOOVITAJA ************ Tel: 50******** e-mail ***********
Alles siis, kui inimene rääkima või tegutsema hakab, saame teada kas tegemist on rumala või targa inimesega. Näiteks targa inimesega võiks rääkida tunde, ta teab paljust ning mis on kõige tähtsam, oskab rääkida. Mõned inimesed arvavad, et kui nad lõpetavad keskkooli, on nad piisavalt targad, ja teavad kõike, kuid tegelikult see nii ei ole. Inimene õpib kogu elu, me saame pidevalt uusi teadmisi, omandame kogemusi ning meie silmaring laieneb. Tarkus tuleb ka väga suurel osal kogemustest. Inimene, kes näiteks on palu reisinud ja erinevates situatsioonides olnud, oskab inimestele millestki rääkida ning on suurema silmaringiga. Sellised inimesed on huvitavad ja nad panevad meid mõtlema. Tarkust tuleks hoida ja väärtusstada. Inimesed peaksid kasutama võimalusi õppimiseks ja teadmiste omandamiseks. Kui seda ei tehta võidakse seda hilem kahetseda.
Oma seitse nädalat praktikat läbisin ma AS Eesti Post koolitusosakonnas. Kuna Eesti Postis töötab kokku 3800 inimest, siis võin julgelt öelda, et organisatsiooni suuruse tõttu oli tegevust rohkelt ja sisseelamine ja asjadest arusaamine võtsid omajagu aega. Kindlasti ei saa ma öelda, et minu tegevuses midagi totaalselt ebaõnnestus. Seega püüan käesolevas aruandes anda analüüsiva ülevaate oma positiivsematest ja negatiivsematest kogemustest praktikaajal. Alustaksingi siis positiivsetest kogemustest, mida tuli ette üsna palju. Kõige meeldejäävamaks kogemuseks oli kindlasti Teenindusseminari organiseerimise abistamine. Kuna ma ei ole oma elus veel nii suurt üritust korraldanud ega aidanud korraldada (seminar 130-le inimesele), siis ei olnud mul ka täpset pilti, kuidas seda teha. Aga kogu korraldusprotsessi ajal mõistsin, et kõige olulisemaks teguriks on suhtlemisoskus ning terviku nägemine. Samuti on olulised kõik
Ave Blohhin MJ214 Töökeskkond 1. Tuleohutus- töötaja peab teadma, kuidas reageerida tulekahju korral. 2. Õhutemperatuur ja –niiskus- igas ruumis peab olema reguleeritav õhukonditsioneer, et töötajad ja kliendid haigeks ei jääks. 3. Kukkumis- ja elektrilöögioht- libeda põranda puhul peab olema vastav märgistus. Elektrilöögiohu ära hoidmiseks peavad olema pistikud ja juhtmed korras ning veesüsteemist eemal. 4. Ohtlikud kemikaalid- pesuvahendeid tuleb doseerida õigesti ja kasutada selleks ettenähtud kohtades, ning kasutada kaitsevahendeid (kummikindad, vajadusel näomask) 5. Tolm- (puuvillatolm) voodilinasid ja tööriideid pesta ja hoida selleks ettenähtud ruumides ning puhastada ruume korralikult. 6. Tolm- väljast tuleva tolmu eest saab kaitsta ruume, kasutades akende...
● kutsub ka aktiivselt kommentaare jätma ning kanaliga liituma ● teeb koostööd ka teiste kanalitega Wise Gadgets Miinused ● inglise keeles- kõik ei pruugi aru saada (samas ka plussiks, kuna levib rahvus- vaheliselt ka teistesse riikidesse) Videoklipid ja nende mõju ● Janno reklaamklipid mõjuvad mingil määral usutavamalt noortele tehnika- huvilistele, kui näiteks mõne tuntud ettevõtte reklaamklipp ● Janno räägib seal enda kogemustest ja toob rohkem toote vigu võib-olla välja Mida saab Janno teha, et selles valdkonnas ellu jääda? ● tuleb pidevalt enda teadmisi uuendada ● Uuendada ka kanalit, kaasaaegsemaks teha ning isikupärastada, et konkurents püsiks Video ● https://www.youtube.com/watch?v= VpE5D8PsVVI Kasutatud allikad ● http://videoturundus.ee/kuidas- teenib-eesti-koolipoiss-youtubeis- raha/
,,Läänerindel muutuseta" ,,Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan annab ülevaate sõjakoledustest Esimeses maailmasõjas, sõja mõjust sõduritele ja sõjast tavaellu sulandumise raskustest. Erich Maria Remarque'i romaan ,,Läänerindel muutuseta" tegevus toimus Esimese maailmasõja viimasel kahel aastal, Prantsusmaa läänerindel. Selle ajastu sündmusi vaadeldakse Paul Bäumeri vaatepunktist, kirjeldati mida tema mõtles ja tundis. Paul läks sõtta koos oma koolivendadega. ,,Läänerindel muutuseta" on minu arvates üks parimaid, kui just mitte kõige parem sõjavastane romaan. Raamatus meeldis mulle kõige enam peategelase, Paul Bäumeri psühholoogiline muutus peale sõda. Enne sõda Paul oli loominguline, kirglik ja tundlik inimene, kellele meeldis kirjutada luuletusi ja armastas oma perekonda. Sõda muutis tema suhtumist ja isikupära, luuletused olid asjad, millega Paul ennast enam ei sidunu...
põhjusel seda teha, siis muutun ma kurvaks, sest mulle isiklikult oli see tähtis. Iga inimese elus ning ka minu elus on psühholoogial väga tähtis koht, sest me ei saa sellest mööda hiilida ja sellel on meie elus väga tähtis roll.Me ei pruugi alatihti aru saada, mis meiega teatud olukordades toimub, kuid me õpime sellest.Iga inimene võib olla intelligentne ja tõestada oma võimekust, kuid kõige enam tuleb see ikkagi kogemustest ja olukordadest, kuhu alatihti satume.Me avastame tihtipeale uusi asju, mis on aga hea, sest nii saame ka elus edaspidi hakkama, kui peaksime neid teadmisi, mis oleme omandanud selles uues olukorras kasutama.Kui me ise tahame, siis saame alati hakkama.Nagu ka Carl Gustav Jung on öelnud:,, Teadvuse tahtlik pool tuleneb inimese Mina-isiksusest, tahtmatu osa aga selle teisest poolest, mis pole Minaga identne,'' Kasutatud allikad: et.wikipedia.org/wiki/Carl_Gustav_Jung http://pspsyhholoogia
Kalevala - Iidsed tarkused on õpetlikud tänapäevalgi ,,Kalavala" võib kõneleda küll Soome mütoloogiast, aga kahe raamatu kaane vahelt võime ära tunda ka tarkusi ning teadmisi, mille juured ulatuvad aega, mil tekkisid esimesed inimestevahelised suhted. Küll aga ei pruugi esivanemate kannatustest ning kogemustest alati kasu olla, sest tihti tunneme end täbaras olukorras just seetõttu, et mõistame üksteist valesti ning tekitame probleeme tühistest asjadest. Võime tõmmata selgeid parralleele Eesti vanasõnade: ,,Kuidas külvad, nõuda lõikad" ning ,,Kuidas küla koerale, nii koer külale" ning loetud eepose vahel . Kui Väinamöinen poleks jätnud lindudele ühte kaske, mille okstel pesitseda, ei oleks kotkas aidanud ka peategelasel jõuda Põhjalasse
Kuna varasemalt olen seda mitu korda vaatamas käinud, peaosatäitjateks olid siis Priit Võigemast ja Liisi Koikson, siis olid minu ootused uue versiooni suhtes kõrged. Sel korral olid peaosatäitjateks Meribel Müürsepp ja Priit Strandberg. Nad said oma osaga väga hästi hakkama, kuid mina pettusin selles uuemas versioonis. Vokaalselt oli kõik väga hea, mina ootasin lihtsalt midagi sellist, mida mäletasin oma varasematest kogemustest. Esiteks oli lava keskele paigutatud suur auto esiots, mida siis vastavalt vajadusele lahti võeti ja jälle kokku tagasi pandi. See ei meenutanud üldse tegevuskohta, Rydelli keskkooli. Pigem oli see nagu autotöökoda. Teiseks, välja oli jäetud palju minu lemmikhetki ning laulude järjekorda oli muudetud. Ma saan muidugi aru, et ei saagi teha täpselt samasugust etendust, kuid see oli minu jaoks väga segadusse ajav.
raskustesse sattuda. Raamatukogude roll ühiskonnas on muutunud. Kui varem võis neid kirjeldada justkui raamatupankadena, siis nüüd on raamatukogud võtnud pigem avatud teabekeskuse rolli. Ma arvan ,et lapsed lugema saada on kõigepealt vaja kirjandus teha kõigile kättesaadavaks ja põnevaks. Raamatukogude sisekujundus ja kuvand peavad vastama tänapäeva noorte ja laste ootustele.Lapsevanemad peaksid rohkem toetama laste lugemist, olema neile eeskujuks, rääkima oma kogemustest ning kuidas kirjandus on mõjutanud nende elusid. Kirjanduse roll eesti ühiskonnas ongi selles, et olulistest asjadest saaks rääkida eesti keeles.Väga paljud kirjanikud kasutavad erinevaid lühendeid ja omapäraseid ütlusi, mis varem või hiljem inimestele külge jäävad ning levima hakkavad. Samuti erinevad kirjastiilid või huvitavad viisid kuidas on ühte sõna kirjutatud.
ja need on aminohapped, mida keha ei ole ise võimeline sünteesima ja peab kindlasti saama toiduga. 5. Kaltsiumi on võimalik saada taimedest, kuid mitte piisavas koguses 6. Energiadefitsiidi vältimiseks peab menüüs kindlasti sisalduma piisavas koguses teraviljatooteid seemneid ja pähkleid Argumendid on asjakohased. Argumentide tõesus on kontrollitav ja teesi kohta käivad argumendid aitavad kaasa tunnetusliku eesmärgi saavutamiseks. Artiklis räägib Ellen Vene oma kogemustest ning nendega kaasnenud headest ning halbadest külgedest. Põhiliselt keskendub artikkel Tervise Arengu Instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsi nõuannetele ning kogemustele. SEOS: Kuna inimesed on harjunud suure osa oma toidukorrast sööma loomse päritoluga toiduaineid siis vajaliku energia kätte saamiseks peab väga täpselt teadma mida, mis kogustes ning millal süüa. Energiadefitsiidi vältimiseks peab menüü kindlasti sisaldama piisavas koguses teraviljatooteid.
Teades esemete tegelikku kuju ja suurust, hindab inimene kolmandat mõõdet (dimensiooni) näiva suuruse ning kujumuutuse abil. Parallaks Parallaks tähendab vaatesuuna muutumist erinevatest ruumipunktidest vaatamisel. Kui inimene liigub (liigutab pead), muutub vaatesuund esmetele seda rohkem, mida lähemal on ese. Võrreldes vaateväljas olevate esemete omavahelist nihkumist, hindab inimene jällegi kogemustest lähtuvalt nende ruumilist paiknemist. Binokulaarne nägemine Binokulaarne nägemine tähendab eseme(te) vaatlemist üheaegselt kahest erinevast punktist, näiteks kahe silma abil. Asudes teineteisest 6 8 cm kaugusel, näevad silmad ümbritsevat maailma pisut erinevalt (esemed on parallaktilises nihkes). Inimese nägemismeel, tema aju "pilditöötluskeskus" muudab need kaks tasapinnalist pilti ühtseks ruumiliseks kujutiseks. Kuidas Hologrammi pildistatakse?
ülikooli Eeldas oma lugejatelt, et nad teavad hästi teiste filosoofide töid Absoluutsus Absoluutsus on vaimne Tees, antitees ja süntees Hirm killustumise ees Eraldatus inimese ja Jumala, inimese ja ühiskonna, inimese ja looduse vahel Kreeka linnriik ideaalne elustiil Religioon oli üks osa ühiskonna ja pere igapäevaelus Milline peab olema filosoofia? Filosoofia on Jumala teenimine Peab lähtuma isiklikest, ühiskondlikest ja kultuurilistest kogemustest Avar ja süstemaatiline Peab lähenema inimese "mina"-tunnetusele Ajalooline 1) Eesmärk absoluutse teadmise saavutamine 2) Dialektiline areng Jumal Jumal kui teadvust omav olend "Just see ongi jumalik idee avada ennast, kehtestada midagi teistsugust endast väljaspool ja võtta see tagasi endasse, et olla subjektiivsus ja vaim" Pattulangemine Lugu 1.Moosese raamatust Individualism ja personaalne vastutus Tänan kuulamast!
Liikmete kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguse austamine. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010 5 slaid Organisatsiooni eesmärk on on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele.. Peamiseks vahendiks nende eesmärkide saavutamisel on tihe koostöö liikmesriikide vahel, samuti dialoogi, konsensuse ja teineteise parimatest kogemustest õppimise põhimõtete rakendamine. Saavutused: Privaatsuse ja andmevoogude kaitse. Tööhõive stateegia, mis hõlmas muudatusi töökorralduses. Esimest korda läbiviidav rahvusvaheline PISA test OECD algatusel. Organisatsioon püüab 6 slaid OECD tegeleb enamasti keskkonnakaitse probleemidega nagu näiteks energiaprobleem või jäätmeprobleem. NäiteksEuroopa Liit teeb kemikaalide ohutu käitlemise küsimustes tihedat rahvusvahelist koostööd, mida suunab OECD
näidata. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, kui tal ei ole peas ühtegi mõtet ega ideed. Nagu näiteks on inimese vaim tühi sündides. Ettekujutusjõuga saab luua ideid. Kui inimene mõtleb midagi välja, mida pole tehtud või mida ta tahaks just sellel hetkel teha või luua, siis ta kujutab seda ette ja sellest tekibki idee. Teadmise materjal tuleb kogemustest. Kõigest, mida keegi kunagi teinud või kogenud on, saab edasi arendada midagi uut. Teadmiste põhiliseks allikaks on aistingute kaudu saadav informatsioon. 3) Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistimine)? Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. Kõik see, mida me näeme, tunneme või kuuleme. Sealt arenevad edasi ideed. Kui me väliseid asju ei näeks, tekiks meie ideed vaid sisemaailmas ehk vaimus. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast
McX mõisteskeemi kohaselt, sellised asjad nagu „punane“ eksisteerivad. Quine’i kohaselt eksisteeriad objektid üldiselt ja „punased objektid“, aga mitte „punasus“ ise. Ontoloogia on siin eeldatud kui mõisteskeemi osa, sest inimene tõlgendab oma kogemusi selle kaudu, isegi ka kõige tavalisemaid. Keel teadvustab mõisteskeeme, me saame mõista ainult nende struktuuri ja tingimustel, kuidas need on lingvistiliselt väljendatud. Mõisteskeemid, mis on seotud keelega, on tuletatud kogemustest. Kõik keeled peavad olema üle kantud sisemistele mõistetele. Keel on väline ning inimeste mõiste-tähendused keelest on sisemised. Meta-tasemel lähenes ta asjale nii, et ta polnud huvitatud sellest „mis seal on“, aga et pigem analüüsida seda, et „mis me ütleme, et seal on“. Fenomeniline skeem räägib ainult mõtte kogemustest ja nende omadustest. Füüsikaline skeem tegeleb aga tavaliste füüsikaliste objektidega. Füüsilised objektid on importitud nii, et teha
ja lõpp, mis juhtub pärast surma, mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimesest, loodusest) paradigma tõekspidamine, arusaam (muutuv)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
