50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kollane_nohu
Õppematerjali autor
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kirjalik töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 Riskianalüüs on olemasoleva/kogutava informatsiooni süsteemne kasutamine ohtude identifitseerimiseks, riskide hindamiseks ja muude ohutusparameetrite hindamiseks. Eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna tingimused, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning muuta seeläbi töökeskkond töötajale ohutumaks. (Kranich, 2014) Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 2014)
TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. N: kasutusjuhendid, seadmete ja töölõikude kasutusjuhendid, eeskirjad, ohutusnõuded, turvasüsteemid, elektri-ja tuleohutusnõuded; Piirnorm (arvväärtus, mis iseloomustab ohutegurit e. ohtlikkuse taset) ohuteguri parameetri ajaühikus möödetud keskmine väärtus, mis 8- tunnisem tööpäeva(40 tubnnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjutust.
........................15 LISAD:.........................................................................................................................16 Lisa 1. Töös kasutatavad mõisted ja terminid.......................................................16 Lisa 2. Kontroll loend: Kontoritöö.......................................................................17 Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punktile 3 in tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas erititi erisike (rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele; alaealistele ja puudega töötajatele) ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ning töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatalkse kirjalikult ja
ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. Töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Oma referaadis annan põgusa ülevaate töökeskkonna ohuteguritest, kuid eelkõige keskendun ülekoormustraumadele ja nende vältimisele. 1.1.Ohutegurid Ohuteguri jagunevad viieks: Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele; - hoiatama ohtu sattunud inimesi; - sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv (radioaktiivne)kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
(1) Tööandja on kohustatud: • 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja
Vibratsioon on masinates, mehhanismides, konstruktsioonides jm. toimuv mehhaaniline võnkumine. Vibratsiooni liigitataks eiseloomu ja mõju järgi. Üldvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üle tööttaja kehale. Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnorm on 1,15 m/s2. Kohtvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üe töötaja kätele. Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnomr on 5,0 m/s2. Tervisliku sisekliima tagamisel on oluline, et töökeskkonna õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus oleksid tööülesande täitmiseks sobivad, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Kiirgus liigitatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks. Ioniseeriv kiirjus on
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid