·N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt mis avaladab mõju neerudele ·Taimsed valgud(kaunviljad pähklid,seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatud AH-d Asendamatud ·asendamatud AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad nt muna,piim,juust ja liha. ·segatoidus loomsed ja vaimsed valgud täiendavad üksteist (soovtavalt 55% loomsed ja 45% taimseid valke). Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse ·toiduvalkude seedimine ja aminohapete imendumine; ·koevalkude lammutamine ·seedetrakti jõudnud seedenõrede koostis olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine: ·asendamvate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Süntees ·ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400kg kehavalke ja sünteesib samapalju, säilitaks tasakaal. ·Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud,samuti maksa, pankreas, neerude ja vereplasma valgud. ·Seglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Globulaarsed
GLÜKONEOGENEES glükoosi süntees mitte süsivesikute klassi kuuluvatest lähteühenditest Vajalik ekstreemsetes olukordades - suur füüsiline koormus, kestev nälgimine Täiskasvanu glükoosi vajadus 160-190 g/ööp sellest aju tarbeks -120 g/ööp Glükoneogeneesi lähteained PÜRUVAAT Glükolüüsi tinglik lõpp-produkt LAKTAAT Koguneb lihastesse glükoosi anaeroobsel oksüdatsioonil GLÜTSEROOL Rasvade hüdrolüüsi produkt AMINOHAPPED Toidu- või koevalkude hüdrolüüsist Glükoneogeneesi summaarne võrrand püruvaadist lähtuvalt GLÜKONEOGENEES NB! Glükoneogenees ei ole glükolüüsi pöördprotsess, kuna osa reaktsioone (1., 3., 9.) on termodünaamiliselt pöördumatud. Glükoneogeneesis katalüüsivad neid spetsiifilised ensüümid. Glükoneogeneesi protsess toimub peamiselt maksarakkudes.
, lipiid, sahhariid) Taimed ja mikroorganismid sünteesivad kõiki aminohappeid (PROTOTROOFID). Loomad, s.h. inimene sünteesib ainult pooli neist (AUKSOTROOFID) vähem sünteesiradu, vähem ensüüme, väiksem energiakulu). Organism lammutab ööpäevas ~400 g valku, sünteesib samuti. Erinevate kudede valkude uuenemine toimub erineva kiirusega, mõnest minutist kuni aastani) Vabade aminohapete fond (~30 g): · Toiduvalgud · Koevalkude hüdrolüüs (80 %) · Seedeensüümide hüdrolüüs, kokku ~30 50 g valku · Aminohappeid veres 35 65 mg/dl (detsiliitris, mg%), s.o. 0,3-0,6 g/l Valkude seedimine on energiamahukas protsess: · vajab kõige rohkem erinevaid ensüüme. · Vabanenud aminohapete imendumine oleneb Na-ioonide gradiendist, mille hoidmiseks on vaja ATP energiat
avaldavad mõju süsivesikute ja valkude ainevahetusele · PROGESTEROON valmistab emaka limaskesta ette viljastatud munaraku vastuvõtuks soodustab loote arengut 21. Testosteroon on meessuguhormoon, mille ülesandeks organismis on: · Stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste teket mehel · Avaldab üldist aktiveerivat toimet kesknärvisüsteemile · Soodustab koevalkude, eriti lihasvalkude sünteesi - anaboolne funktsioon - produktsioon suureneb jõuharjutuste sooritamise tagajärjel 22. Ärritajad, ärritus, erutuvus. Ärritajad jagunevad: · Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) · Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes
(Härmä 2007: 166). 2.3. Keemilised põletused Keemilised põletused tekivad hapete, leeliste või metallisoolade toimel nahal ja limaskestadel. Kahjustuse sügavus ning ulatus sõltub söövitavast ainest ning selle kontsentratsioonist. Leeliste puhul on põletused ulatuslikumad kui hapete korral. Happe tugeva kontsentratsiooni korral koevalgud tarduvad ning tekib nekroos. Söövitused hapetega põhjustavad I-III järgu põletustega sarnanevaid kahjustusi. Leeliste ja koevalkude kokkupuutel tekivad sültjad kollikvatsiooninekroosi kolded. (Užegov 2006: 343). Eesmaabi andmisel tuleb kahjustavate vahendite toime võimalikult kiiresti neutraliseerida kasutades 1-2 % söögisooda lahust, 1-2 % äädikhapet, sidrunihapet või oblikhapet. Nende puudumisel kasutada puhast vett. Vett ei tohi kasutada söövituste puhul, mis on tekitatud lubja või fosfori toimel. Neil juhtudel kasutatakse õli. (Härmä 2007: 169). 3. PÕLETUSTE SÜMPTOMID 3.1. Nahakahjustused
19. INSULIIN REGULEERIB glükoosi regulatsiooni.. Tema puudusel tekib veresuhkru taseme tõus üle normväärtuse, tekib HÜPERGLÜKEEMIA. 20. MEESSUGUHORMOON; ÜL: E. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni puberteedieani on testosterooni produktsioon minimaalne, sellest alates intensiivistub.Pärast 40 eluaastat hakkab langema. ÜL:.Stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste teket mehel Avaldab üldist aktiveerivat toimet kesknärvisüsteemile. Soodustab koevalkude, eriti lihasvalkude sünteesi - anaboolne funktsioon - produktsioon suureneb jõuharjutuste sooritamise tagajärjel 21. NAISSUGUJORMOONID, ÜL: E. FOLLIIKULHORMOONID ÖSTROON JA ÖSTRADIOOL Naise organismis arenevad sugurakud perioodiliselt korduva kuuajalise tsükli vältel (menstraaltsükkel) ÜL: ÖSTROGEENID : aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste kujunemist naistel; stimuleerivad sugulist aktiivsust; avaldavad mõju süsivesikute ja valkude ainevahetusele
Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist. Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üleüldist vabade aminohapete hulka saame vaadelda metaboolse vabade aminohapete fondina - valkude ja teiste biomolekulide sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina. Metaboolse vabade aminohapete fondi täitumiseks meie organismis on põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt
Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist. Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üleüldist vabade aminohapete hulka saame vaadelda metaboolse vabade aminohapete fondina - valkude ja teiste biomolekulide sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina. Metaboolse vabade aminohapete fondi täitumiseks meie organismis on põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub
Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üleüldist vabade aminohapete hulka saame vaadelda metaboolse vabade aminohapete fondina - valkude ja teiste biomolekulide sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina. Metaboolse vabade aminohapete fondi täitumiseks meie organismis on põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See
aurutamisel 33 %. Kapsastes on ka B-rühma vitamiine, K- ja E-vitamiini. Vähivastase ainena tuntud karotiini aga leidub kõige rohkem rooskapsas. Kasulikud mineraalained Mineraalaineid sisaldavad kapsad 0,6--1,3 %. Need osalevad kõikides füsioloogilistes protsessides ning aitavad korrastada ka organismi veemajandust. Eeskätt roos- ja nuikapsas, ka punases ja valges peakapsas on märkimisväärselt kaaliumi, mis vähendab koevalkude veelembust, soodustab sel teel vedeliku väljaviimist organismist. Naatriumi leidub kapsastes vähe, mistõttu nad sobivad hästi siis, kui on vaja piirata toidu keedusoolasisaldust. Peakapsa välimised lehed ja lillkapsas sisaldavad ligi 50 mg % kaltsiumi, mida organism hästi omastab. Vähemal määral leidub kapsastes magneesiumi, fosforit ja rauaühendeid. Viimaseid on lillkapsas rohkem. Mikroelementide poolest on kapsas suhteliselt vaene; võiks ehk nimetada
Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, 4 samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valkude uuenemiseks vajalikud aminohappeid saab organism toota eelkõige toiduvalkudest. Kui organism ei saa piisavalt valke, siis elutegevuseks vajalikud aminohapped on võimalik saada ka organismi enda koevalkude lammutamisel, mis võib aga tuua kaasa kudede ja elundite pöördumatu kahjustumise. Valkudega on vajalik katta 10 15 % päevasest toiduenergiast. Kuna valgud on raku ja rakuvaheaine põhiliseks ehitusmaterjaliks, siis on nad lastele kasvuks ja arenguks vajalikud suhteliselt suuremas hulgas kehakaalu kg kohta. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta täisväärtuslike loomsete (kala,
tohutult palju vajalikke ülesandeid, et aidata organismil vastu pidada väliskeskkonna mõjutuste eest. Toitumise poole pealt on valgud aktuaalne teema, kuna üha enam tuleb poelettidele toiduained, milles on vähem valke ja muid vajalikke toitaineid, mida organism vajab ning selle tulemusena on suurenenud haigestunud inimeste hulk ning ebatervislikud toitumisviisid. Marasmus on haigus, mis on põhjustatud valguvähesest toidust ning mille mõjul väheneb koevalkude hulk organismis. Marasmuse-lastel areneb atsidoos. Marasmus- lapse välimus sarnaneb rauga omaga - ainult nahk ja luud. Sellised ekstreemsed näited elust panevad sügavalt mõtlema valkude tähtsusele ning võimalustele päästa inimorganismid. Referaadist järeldus, et inimene ise valib oma toidulaua ning seega on iga elusolend oma välimuse ning haiguste tekitajateks. Vältimaks tervislikke probleeme, andis referaat suurepärase ülevaate valkudest.
84. Ainevahetuse mõiste ja põhikomponendid. Ainevahetus on protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Põhikomponendid: hingamine, toitumine, seedimine, imendumine, ainevahetusprotsessid rakkudes, jääkainete eritamine. 85. Valgud, rasvad, süsivesikud. Nende tähtsus ja allikad. *Valgud-lapse ja nooruki ainevahetuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on koevalkude intensiivne süntees. Seetõttu vajab laps ja nooruk oma keha ülesehituseks igapäevaselt rohkesti täisväärtuslikke valke, mis peavad sisaldama asendamatuid aminohappeid. Laps peab saama toiduga kehamassi iga kilogrammi kohta rohkem valke kui täiskasvanu ja seda rohkem, mida noorem ta on. Rasvad-on organismile vajalikud rasvas lahustuvate vitamiinide imendumiseks ja energiavarude moodustamiseks. Vedelad rasvad pidurdavad sklerootilisi protsesse ja
Valgud kui lämmastikku sisaldavad ühendid moodustavad organismi ehitusaine asendamatute põhikomponentide rühma. Organismi normaalse talitluse ja maksimaalse jõudluse saavutamiseks tuleb tagada toiduvalgu optimaalne hulk ja valgu nõuetekohane koostis. Mõnede aminohapete väljalülitamine toidust või nende omavaheliste kontsentratsioonisuhete muutmine halvendab ülejäänud aminohapete assimilatsiooni. Aminohapete puudumise korral toidus ei kompenseeru ehitusaine lagunemine sünteesiga, koevalkude hulk väheneb ja organismis kujuneb eluohtlik valgu defitsiit. Valgu, laiemas mõttes lämmastikku sisaldavate ainete vastuvõtu ja eritamise suhtes diferentseeritakse loomorganismis 3 põhilist võimalust: a) toiduga saadava lämmastiku hulk ületab erituse, lämmastikubilanss (LB) on positiivne, sellisel juhul suurenevad kehavalgu varud; b) eritatava lämmastiku hulk on suurem toidus leiduvast lämmastiku hulgast, LB on
Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valkude uuenemiseks vajalikud AH-d saadakse metaboolselt vabade AH-te fondist. Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üldist vabade AH-te hulka saame vaadelda metaboolse vabade AH-te fondina, s.o. valgu biosünteesiks kättesaadavate AH-te kogumina. Metaboolse vabade AH-te fondi täitumine ja kasutamine toimub meie organismis järgmiselt: 1. toiduvalkude seedimine ja AH imendumine 2. koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine) 3. seedetrakti jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine AH-ks ja nende imendumine 4. asendatavate AH-te süntees süsivesikute arvel NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapete bioloogiline tähtsus on suur. Nad on geneetilise informatsiooni kandjaiks ja määravad iga koe ning raku spetsiifilise valgu sünteesi. Nukleiinhapped on suure molekulmassiga, koosnevad suurest hulgast monomeeridest mononukleotiididest
kindlustavad mõningate aminorühmade ja valkude sünteesi. Nt moodustab maksas vereplasma valgud albumiin ja glubuliin fibronogeene. Liigsed valkained muutuvad desamiinimise tulemusena süsivesikuteks ja rasvadeks. Maksas ümber töödeldud aminohapped viiakse verega kudedesse seal sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohapete desamiinimise produktid muutuvad glükoosiks, millest võib süsnteesida glükogeeni ja rasva. Lihaskoes on 40g, veres ja rasvas 5g valku. Koevalkude lagunemise lõpp-produktiks on amoniaak, kusiaine, kusihape. Lihas Avses moodustub kreatiniin, nukeliinhapete AVses kusihape. Amoniaak transporditakse verega maksa ja neerudesse, maksas moodustub amoniaagist kusiaine e uurea. Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud
• Aminohapete transamiinimine vastavalt organismi vajadustele • Maksa enda koe- ja fermentatiivsete valkude süntees • Vereplasma valkude - albumiini, globuliini ja fibrinogeeni - süntees • Pidev aminohapete desamiinimine (1.organismi valgulise koostise pideva uuenemise eesmärgil. 2. Valkude üleküllusel, millega kaasneb ka süsivesikute ja rasvade produktsioon, kuna organismis puudub valgudepoo, 3. Pingelistes elutalitluslikes seisundites nagu näiteks kehaline töö). KUDEDES: • Koevalkude ja fermentatiivsete valkude süntees • Aminohapete rakusisese varu loomine Uriini lämmastiku hulk – moodustub laguproduktidest, mis eemaldatakse organismist neerude kaudu. 10-18g lämmastikku. --- 10. Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. 20-22 g/ööp. Ei taga tasakaalus lämmastikubilanssi. See valgupuudus pidev.
Aitavad mobiliseerida stressolukorda. Tõstavad üldist kohanemisvõimet. Meessuguhormoonid. Toodetakse neerupealiste koortes. Ei mõjuta soodumist ja teket, soolist käitumist. Mõjutavad ja tugevdavad lihasvalgu sünteesi, lihasmass suureneb. Kaltsiumiladestumist luukoes, luudekasvu. Androgeenid. Mõjutavad lihaste valgusünteesi, lihasmassi kasvu. Sugunäärmed. Toodavad sugurakke ja suguhormoone. Testosteroon e meesuguhormoon. Suguorganite stimuleerimine. Aktiveeriv toime. Soodustab koevalkude, lihasvalkude sünteesi. Produktsioonid lihasrakkude kasvu ja jõuharjutused on omavahel seotud. Naissuguhormoonid. Östrogeenid ja progesteroon. Toodetakse tsüklitena. Östrogeenid. Mõjutavad suguorganite kasvu ja arengut, mõjutavad ainevatusprotsesse, rohkem süsiveskute ja rasvade, vähem valkude. Ovulatsioon-munaraku vabanemine. Progesteroon. Tagada loote normaalne kasv ja areng, ettevalmistada munaraku viljastumine. Erutuvuse füsioloogia erutuvus
vajadustele · maksa enda koe- ja fermentatiivsete valkude süntees · vereplasma valkude - albumiini, globuliini ja fibrinogeeni - süntees · pidev aminohapete desamiinimine (1. organismi valgulise koostise pideva uuenemise eesmärgil. 2. valkude üleküllusel, millega kaasneb ka süsivesikute ja rasvade produktsioon, kuna organismis puudub valgudepoo. 3. pingelistes elutalitluslikes seisundites nagu näiteks kehaline töö). KUDEDES: · koevalkude ja fermentatiivsete valkude süntees · aminohapete rakusisese varu loomine (et hoida organismi elus kui toitu ei saa). Valgu laguproduktid eemaldatakse organismist neerude kaudu uriiniga. Valkude ainevahetus organismis on tihedalt seotud süsivesikute ja rasvade ainevahetusega. Aminohapete desamiinimise produktid muutuvad glükoosiks, millest võidakse edaspidi sünteesida glükogeeni ja rasva. Valkude ainevahetust reguleerivad närvitsentrumid asuvad hüpotaalamuses
· AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu; · Ühe AH COOH ja teise AH NH2 rühma reageerimisel tekib peptiidside: O H C + NR RC N R + H2O OH H O H 4.1. Tähtsus Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse järgmisel viisil: · toiduvalkude seedimine ja aminohapete (edaspidi AH) imendumine; · koevalkude lammutamine; · seedetrakti jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine AH-ks ja nende imendumine; · asendavate AH-te süntees süsivesikute arvelt. Orgaanilised ühendid VALGUD Sissejuhatus VALGUD on elu aluseks. Valkudele kuulub organismi ehituses ja talitluses keskne koht. Valkudega
AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu; Ühe AH COOH ja teise AH NH2 rühma reageerimisel tekib peptiidside: O H –C – + N–R R–C N – R + H2O OH H O H 4.1. Tähtsus Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse järgmisel viisil: toiduvalkude seedimine ja aminohapete (edaspidi AH) imendumine; koevalkude lammutamine; seedetrakti jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine AH-ks ja nende imendumine; asendavate AH-te süntees süsivesikute arvelt. Orgaanilised ühendid VALGUD Sissejuhatus VALGUD on elu aluseks. Valkudele kuulub organismi ehituses ja talitluses keskne koht. Valkudega on
· AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu; · Ühe AH COOH ja teise AH NH2 rühma reageerimisel tekib peptiidside: O H C + NR RC N R + H2O OH H O H 4.1. Tähtsus Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse järgmisel viisil: · toiduvalkude seedimine ja aminohapete (edaspidi AH) imendumine; · koevalkude lammutamine; · seedetrakti jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine AH-ks ja nende imendumine; · asendavate AH-te süntees süsivesikute arvelt. Orgaanilised ühendid VALGUD Sissejuhatus VALGUD on elu aluseks. Valkudele kuulub organismi ehituses ja talitluses keskne koht. Valkudega
7) proteiinhormoonid osalevad metabolismi regulatsioonis; 8) valgud katavad ka osa päevasest organismi energiavajadusest; 9) valgud kuuluvad retseptorite koostisse ja seega osalevad infovahetuses; 10) valke kasutatakse järglaste toitmiseks (munaalbumiin, piimakaseiin). Valgud on kiiresti uuenevad, eriti kiiresti vahetuvad maksas sünteesitavad verevalgud (mõne päevaga). Valkude uuendamiseks vajalikud aminohapped saadakse toiduvalkudest, koevalkude proteolüüsist ja seedeensüümide hüdrolüüsist. Arvatakse, et umbes 80% aminohapetest, mida valgusünteesil organismis kasutatakse, ei tule toidust, vaid vabanevad kehavalkude lagundamise käigus. Mäletsejalised kasutavad vatsa bakterite kaasabil ka mittevalgulist lämmastikku (karbamiidi ja ammoniaaki). Bioloogiliselt väärtuslikud on need valgud, mille koostises olevate aminohapete vahekord on organismi jaoks kõige soodsam
7) proteiinhormoonid osalevad metabolismi regulatsioonis; 8) valgud katavad ka osa päevasest organismi energiavajadusest; 9) valgud kuuluvad retseptorite koostisse ja seega osalevad infovahetuses; 10) valke kasutatakse järglaste toitmiseks (munaalbumiin, piimakaseiin). Valgud on kiiresti uuenevad, eriti kiiresti vahetuvad maksas sünteesitavad verevalgud (mõne päevaga). Valkude uuendamiseks vajalikud aminohapped saadakse toiduvalkudest, koevalkude proteolüüsist ja seedeensüümide hüdrolüüsist. Arvatakse, et umbes 80% aminohapetest, mida valgusünteesil organismis kasutatakse, ei tule toidust, vaid vabanevad kehavalkude lagundamise käigus. Mäletsejalised kasutavad vatsa bakterite kaasabil ka mittevalgulist lämmastikku (karbamiidi ja ammoniaaki). Bioloogiliselt väärtuslikud on need valgud, mille koostises olevate aminohapete vahekord on organismi jaoks kõige soodsam
2 faas kestab umbes nädala, organism mobiliseerib jätkuvalt rasvkoest rasvu, rasvhapete hulk veres suureneb 3-4 korda, ketokehi moodustub maksas rohkem, tekib atsetoon ja sellest soovib organism vabaneda kopsu ja naha kaudu, organismi kudede ja organite energeetilised vajadused rahuldatakse rasvhapete ja ketokehade arvelt, ainult insuliinist sõltumatud rakud (ajurakud) saavad glükoosi, kuid osaliselt kaetakse energeetilised vajadused ketokehade arvelt. Jätkub glükogenees koevalkude arvel. AV intensiivsus langeb. 3 faas kestab mitu nädalat, valkude lagunemise kiirus stabiliseerub, väheneb glükoneogeneesi kiirus, aju energiaallikaks on ketokehad. Nälgimise jätkudes suureneb kudede atroofia, kui umbes 7kg valku on alles saabub surm. Lämmastikubilanss on negatiivne kõikides nälgimisfaasides. Täielikul nälgimisel ei ole küllaldaselt asendamatuid AH-eid valgu biosünteesiks.
Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist. Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üleüldist vabade aminohapete hulka saame vaadelda metaboolse vabade aminohapete fondina - valkude ja teiste biomolekulide sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina. Metaboolse vabade aminohapete fondi täitumiseks meie organismis on põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt
Neid on 3. Asendatavad 4.1. Omadused Keemilised omadused on määratud eelkõige radikaalidega. · AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu; · Ühe AH COOH ja teise AH NH2 rühma reageerimisel tekib peptiidside: OH C +N R R C N R + H2O OHH O H 4.1. Tähtsus Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse järgmisel viisil: * toiduvalkude seedimine ja aminohapete (edaspidi AH) imendumine; * koevalkude lammutamine; * seedetrakti jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine AH-ks ja nende imendumine; * asendavate AH-te süntees süsivesikute arvelt. VALGUD Sissejuhatus VALGUD on elu aluseks. Valkudele kuulub organismi ehituses ja talitluses keskne koht. Valkudega on seotud kõik organismi elulised protsessid, alates uute ainete sünteesist kuni laguproduktide eemaldamiseni.
A kaudu lülitada tsitraaditsüklisse.Suurem osa toiduga saadavatest valkudest läheb kudede ümber ja ülesehitamiseks.1 g Valgu oksüdatsioonil vabaneb 16,7 kJ.Seedetraktis valgud polü- ja oligpeptiidideks, peensoole kaudu imenduvad nad verre, liiguvad maksa. Maksas eemaldatakse aminorühm ja muudetakse kehaomaseks. Kuni 10 AH on oligo- ja enam kui 10 on polüpeptiid. Ümbertöötatud AH kudedesse, ribosoomides koevalkude teke.Need AH, mida ehituses kasutatakse energiatekkeks. Valkude lammutamisel tekkiv ammoniaak ja kusiaine eritatakse uriinigaPäevas vaja 0,8 g valku iga kilo kohta. Lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 37,7 kJ. Seedetraktis glütserooliks ja rasvhappeks. Kanduvad lümfisoontesse ja lümfi kaudu vereringesse.Lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks ja energiavajaduse rahuldamiseks.Ülejäägid rasvkoesse. Lipiidide mittetäielikul oksüdatsoonil tekivad ketokehad, mis eritatakse uriiniga
annaabi.ee 
