Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koed ja organid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rakud, epiteel, tsütoplasma, organell, tuumaga, kromosoomid, organellid, varustus, ribosoomid, rakumembraan, laseb, koed, epiteelkude, seestpoolt, kaitsevad, kuup, soojus, regulatsioon, rakukude, kõhr, silelihas, vöötlihas, lihastellüsosoomide moodustamine Membraan-ül.laseb valikuliselt aineid läbi , kaitseb Tsütoplasma-ül.seob raku osad ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik-ül.raku sisene ainete liikumine Rakk-väikseim elu osake , millel on kõik elu omadused Koed Kude-sarnase ehituse , talitluse ja päritoluga rakkude kogu Epiteelkude-kattekude , paiknevad tihedalt üksteise kõrval , moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi Iseloomustus-tihedasti üksteise kõrval paiknevad rakud ühe või mitme kihilised. Ül.-katab , kaitseb,eritab aineid,tunneb Nt:lameepiteel,kuupepiteel,ripsepiteel Sidekude Leidub- elundite vahel Iseloomustus-rakud on hõredalt , rakkude vahel palju vahe ainet Ül.-kaitse , energia, tugi , transport Rasvkude Leidub-naha all , elundite ümber,rasvikutes, Iseloomustus-sisaldab rasva Ül.-kaitse , soojus regulatsioon,energia Kõrh-ja luukude Leidub-luustikus Iseloomustus-rakkude vahe aine on kõva Ül.-tugi , toestamine , kaitseb Veri
Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73, Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakuteooria ehk arusaam, mille kohaselt kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Rakuteooria on üks bioloogia aluspõhimõtetest ja selle peamised seisukohad on: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole
Rakud, koed, nahk Nimeta pildil olevad rakud ja nende ülesanded. 1. Neuroni rakukeha. Edastada impulssi 3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6
ehituslik ja talituslik üksus. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Eeltuumsetes rakkudes (bakteritel) pole rakutuum eristunud, st. pärilikkusaine pole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust kõiki rakust toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kõige olulisemad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Neis membraanides on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses tuumavälise tsütoplasmaga ning mis võimaldavad info-ja ainevahetust rakutuuma ja teda ümbritseva tsütoplasma vahel. Tsütoplasma ümbritseb rakutuuma, on koostiselt poolvedel ning seal paiknevad membraanidega ümbritsetud moodustised organellid. Raku olulisemad organellid on
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ LK 6-31 1.INIMESE KEHA ÜLDEHITUS · Rakke on kehas kokku u 50 000 miljardit, rakutüüpe u 200 · Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond,
Raku Teooria: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas ● Eeltuumsed ehk prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas (bakterid [arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid] ning on ainuraksed), paljunevad pooldudes või pungudes ● Päristuumsed ehk eukarüoodid - rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas (protistid, taimed, seened ja loomad) Esimesena võttis mõiste “rakk” kasutusele Inglise füüsik Robert Hooke 17. Saj Iga raku ehitus on vastavuses tema ülesandega organismis. Sarnase ehituse ja elutugevusega rakud moodustavad koe. EPITEELKUDE Iseloomustus: katab keha ja elundite pinda. On kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval. Rakuvaheainet on vähe
hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). 10) Millised on inimese neli põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus. · Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased.
Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. kõik organismid on rakulise ehitusega Rakuteooria põhiseisukohad: · kõik organismid on rakulise ehitusega · iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Embrüoloogia - on teadus, mis käsitleb põhiliselt loomade ontogeneesi ehk isendiarenemise varaseimat, embrüonaalset ehk lootelist järku, osaliselt ka sellele eelnevat ja järgnevat järku. Tsütoloogia ehk rakuteadus
liitmikroskoop , R.Hook- 1665.valgusmikroskoop, joonistas ja vaatles korgitaime ,A van Leenwenhoek- vaatles mitmevalguste mikroskoopidega ainurakseid ja suuremaid baktereid , M.Schleiden 1838. uuris taimi , Th.Schwann- 1838.uuris loomi, R.Virchow- 1858-"iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust" , K.E von Baer- 1826.avastas imetaja munaraku, embüroloogia rajaja. 2.Tabel. Koetüübid. Kude Ehitus Ül EPITEELK Rakud tihedalt ükstesise kõrval, Kaitseb teisi kudesid kk mõjude rakuvahe peaaegu puudub. eest. Limaskestade epiteelkude Mood naha pingmise osa ja eritab lima. ümbritseb siseorganied. SIDEKUDE (nt luukude, Rakud asetsevad hajusalt, Ühendab elundite koostisesse rasvkude,veri) enamasti ümbriseb neid palju kuuluvad koed ühtseks
Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootsed ehk päristuumsed, nendel esineb piiritletud rakutuum. Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks
3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Epiteelkoe moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid. Talitlus: Epiteelkude kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste ees. Limaskestade epiteelkude eritab erineva kosotisega lima. Lihaskude Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi fibrille- need võimaldavad muuta raku kuju ja mõõtmeid. Eristatakse : 1 Vöötlihaskude , silelihaskudet, südamelihaskudet Lihaskoe moodustab koos sidekoega lihased. Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihas kokku ja tekivad sellega loomorganismidele iseloomulikud liigutused. Sidekude Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Sidekoed on nt: luukude, rasvkude ja veri.
kursus II osa Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Virchow 1858. a Rakud tekivad ainult rakkudest Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng
hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). 10) Millised on inimese neli põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus. · Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased.
Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse: 1) Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid) 2) Päristuumsed e eukarüoodid Selgroogsete loomade põhikoed Elu mõõtkava:
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja
Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal.
neuron närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked närvikude kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada närvisüsteem elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust piirdenärvisüsteem närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega rasvkude sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud ringeelundkond elundkond, mis transpordib kehas aineid; süda, vere- ja lümfisooned ripsepiteel epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed seedeelundkond elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit seedimine toidu lagundamine keharakkude poolt omastavateks molekulideks sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi sigimiselundkond elundkond, mille abil saadakse järglasi
Veetustamine Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h Värvimine – et hinnata preparaati, tuleb värvida, kasutatakse erinevaid värvimismeetodeid (nt H&E värving) Sulundamine RAKU MÕISTE, ÜLDINE EHITUS, SUURUS JA KUJU Rakud on välismembraaniga ümbritsetud imetajate organismi väiksemad morfofunktsionaalsed ühikud Rakkudel on kaks põhikomponenti: tsütoplasma (tsütoplasmaatilises maatriksis e tsütosoolis paiknevad inklusioonid) ja rakutuum – tuumake on rakutuumas selgelt eristuv piirkond Igal rakutüübil on talle iseloomulik suurus ja kuju, mille tagab raku välismembraan e plasmamembraan, mis talitleb
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides
Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põlvest põlve. Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Kromosoomide arv ja kuju on igal liigil erinev ning kindel tunnus. Näiteks äädikakärbsel on 8 kromosoomi, inimesel 46 tükki. Inimese genoom sisaldab umbes 35 000 geeni, mis on pakitud 46 kromosoomi. http://www.genomics.ee/ Rakutuuma ümbritseb tsütoplasma, mis on poolvedel ja sisaldab orgaanilisi ning anorgaanilisi aineid. Tsütoplasmas asuvad raku organellid, mis on membraanidega ümbritsetud ja täidavad erinevaid ülesandeid. Raku organellid on nähtavad elektronmikroskoobis. Tähtsamad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Tsütoplasma võrgustik võib olla sile ja kare. Siledal võrgustikul sünteesitakse süsivesikuid ja rasvu. Karedal võrgustikul
RAKU EHITUS JA TALITLUS Kõik organismid on rakulise ehitusega. Raku teooria üks põhiseisukoht on, et iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakud tekivad ainult rakkudest. Uued rakud tekivad ainult jagunemise teel. Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. Veel üks põhiseisukoht on, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Neli põhilist koetüüpi on: 1)Epiteelkude rakud on tihdealt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub, kaitseb teisi kudesid keskonnamõjude eest. 2)Sidekude rakud asetsevad hajusalt, neid ümbritseb enamasti palju rakuvaheainet, siia kuuluvad näiteks luukude,rasvkude ja veri, sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed phtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. 3)Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad müofibrille, eristatakse skeletilihaste
ksus. Erinevaid lesandeid titvate rakkude kuju, mtmed ja talitlus on erinevad Dendriit Neuroni keha Aksoni harud Akson Ranvier soonis Meliinkest Lihasrakk Mofi brillid Tuum Joonis 1. Neuron, lihasrakk ja ertrotsdid. Rakkude kuju ja struktuur on alati vastavuses nende spetsiifiliste funktsioonidega. Neuronil on eristatavad lhikesed jtked (dendriidid) ja ks pikk jtke (akson). Aksonit katab meliinkest, milles on sissesopistused (Ranvier`soonised). Lpposas akson hargneb. Lihasrakule ainuomased organellid on mofibrillid. Ertrotstide kaksikngusus suurendab oluliselt nende pindala, suur pindala tstab nende efektiivsust hapniku transportijatena. NB! Erinevate rakkude mtmed joonisel ei ole proportsionaalsed! SPORDI LDAINED I TASE NB! vahemikku 5200 .m, mnede neuronite kige pikema jtke aksoni pikkus vib aga kndida le he meetri. Normaalsete ertrotstide mtmed varieeruvad vikeses ulatuses, nende lbimt on 78 .m. Lihasraku talitluse kige iseloomulikum ilming on kontraktsioon (lhenemine,
areng saab alguse munarakustl 3.) Matthias Schleideni ja Theodor Schwanni avastus Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. järedusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Schwanni uurimisobjektideks olid loomakoed. Ta leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839. aastal rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt on nii taimed kui loomad rakulise ehitusega. 4.) Koerüübid (4) ja nende lühiiseloomustused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnanõjutuste eest. Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse skeletilihaste koostisesse kuulivat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Sidekude rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet
mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed? Kudede heterogeensus Rakud on erinevas rakutsükli faasis: osad rakud surevad(apoptoos,nekroos) ning osad rakud paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud). Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas
von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja kaitseb, seega on rakud tihedalt üksteise kõrval Lihaskude – rakud fibrillaarsed, kokkutõmmetel liikumine Sidekude – nt luukude, veri, rasvkude, enamasti palju rakuvaheainet, rakud hajusalt Närvikude – jätketega, edastab närviimpulsse Rakkude uurimismeetodid: Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoop), tsütohistokeemia (rakkude-kudede värvimine), preparaatide lõikamine mikrotoomiga, diferentseeriv tsentrifuugimine, koekultuuride meetod. 2. Rakkude mitmekesisus
membraanivalk 12.Millises mitoosi faasis tõmbavad lühenevad kääviniidid kromosoomide kromatiidid teineteisest lahku? Anafaas 13.Millised alltoodud laused käivad apoptoosi kohta? Raku programmeeritud surm füsioloogilistes tingimustes Raku lagunedes tekivad membraaniga ümbritsetud ja rakujäätmeid sisaldavad põiekesed, mis fagotsüteeritakse, ilma et teised koeosad kahjustada saaksid. 14.Vali loendist sobivad mõisted toodud seletuste juurde. a) Rakusisene aine → Tsütoplasma b) Raku vedelad osad → Põhitsütoplasma c) Rakusisese aine osa peale põhitsütoplasma ja inklusioonide → Organellid d) Rakutuuma sisse jääv plasma → Karüoplasma 15.Lõpeta järgmine lause. Kromosoomide ristsiire, mille käigus liibuvad kromosoomid teineteise vastu paarikaupa ja vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet, toimub... meioosi esimese jagunemise profaasis 16.Kui punalible pannakse lahusesse, milles lahustunud aine kontsentratsioon on
mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu RAKKUDE KUJU SÕLTUB: - Gen määratlusest - Funktsioonist - Keskkonnast RAKKUDE SUURUS SÕLTUB: - Gen määratlusest - Vanusest - Mitoosi faasist - Varuainete hulgast Rakud võivad olla mitterakulised viirused - Paljuneb ainukt teiste organismide rakkudes - Genoomi moodustab kas DNA või RNA - Puuduvad ribosoomid ja mitokondrid - Eluta, ei kasva ega arene - Mitterakuline - Väike (20-400nm) - Paljunemiseks peab sisenema rakku ja kontrollima DNA/RNA-d Rakulised : Eukarüootsed (bakterid) - Suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda - Puudub tuuma membraan , üks haploidne rõngaskromosoom - Leidub plasmiide - Elus, rakuline, tuumata - Suht suur (1000nm) - Allub antibiootikumidele Mikrobioota - metaboolne funktsioon - Kaitse funktsioon
ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 2. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse vöötlihaskudet
Minuti jooksul kopsudesse tulev hapniku hulk ületab palju kordi kudede poolt tarbitud hulga. Järelikult ei limiteeri kopsude ventilatsiooni majajäävus hapnikuga püsiva ja kõrge küllastatuse tingimustes hapniku minekut verre. Põhjus peitub ilmselt ringleva vere transpordifunktsiooni puudulikkuses, eelkõige aga südame talitluse mahajäävuses. See piirabki kudede poolt kasutatava hapniku maksimaalväärtust. Nii, et maksimaalne hapniku tarbimine ei näita mitte seda, et rakud ei suuda hapnikku omastada, vaid hoopis seda, et kopsualveoole ümbritsev veri ei suuda nii palju hapnikku vastu võtta ja rakkudeni viia, kui vaja oleks. 15.Aeroobne ja anaeroobne lävi. Aeroobne lävi – (120-130 lööki/min) piir, mille ületamisel tekib hapnikuvõlg. Käivituvad anaeroobsed energia tootmise viisid. Toodab 2 viisil korraga. Anaeroobne lävi – (160-170 lööki/min) kui ületad selle läve, siis aeroobne energia
peente niitjate moodustistega seostunud segmentidega - segmenttuumalised neutrofiilid (kuni 70%). Funktsioon: Põletikukoldes muutuvad neutrofiilid kaitserakkudeks mikrofaagideks. Eosinofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasmas paiknevad suured happeliselt värvuvad graanulid. Eosinofiilide tuum on sageli kahe- või kolmesagaraline, meenutades viimasel juhul ristikheinalehte. Funktsioon: Eosinofiilide hulk suureneb infektsioon-allergiliste haigestumiste korral. Basofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasma sisaldab aluseliselt värvuvaid sõmeraid. Tuum on sageli paarist kohas sissenöördunud ja S-tähe kujuline. Funktsioon: osalevad immuunpõletikulistes kaitsereaktsioonides. 3. Rakukontaktid näidetega Nõrk rakukontakt moodustub glükokaalüksite liitumisel. Interdigitatsioonil toimub sõrmedetaoline läbipõmumine. Spetsiaalsed rakukontaktid on: 1. Tiheliidused määravad epiteelirakkude polaarsuse, takistavad lipiidide ja valkude vaba difusiooni
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid
a Eluslooduse tase, kus ilm Tsütoloogia Pärilikkus takulisel tasem RAKK Nevad kõik elu omadused el- tsütogeneetika Sarnase ehituse ja talitusegaHistoroloogia rakud koos In. Siseehituses, epiteel KUDE vaheainega lihas-, närvi ja sidekude. ORGAN Kudede kogum,mis täidab Meditsiini teadusharud Organid moodust. Kindlat funktsiooni kardioloogia Organsüsteeme e Elund kondi
annaabi.ee 
