Puuviljataimed minu aias Harjumaa Saku vald Saustinõmme küla Ristiku tee 18 Kadri Rännel 01.11.2012 Tähis KULTUUR Sort Alus Istutusaeg Märkused Liik/perekond ÕUNAPUUD 1-1 Malus domestica ´Liivi Kuldrenett´ 2011k Sügissort. Vili keskmise suurusega, ümmargune, enamasti kollane, maitse hapumagus. Valmib sept-okt, säilib kuni jaanuarini. 1-2 Malus domestica ´Liivi Sibulõun´ 2011k Talvesort. Vili väike, laiümmargune. Viljaliha kollakasvalge, maitse magushapu. Säilib kevad...
Lennuaeg langeb kiilidel soojale perioodile kevade lõpust sügiseni. Meie tingimustes talvel kiilivalmikuid ei esine kiilid talvituvad meil vastsete või munadena. Täiskasvanud kiilid liiguvad laialdaselt ringi, lennates sinna, kus on palju saagiks sobivaid putukaid. Tavaliselt kütivad nad saaki niitude, veekogude jms putukarohkete alade kohal, kuid pole harv ka juhus, kui nad koduaedadesse satuvad. Kui seal on nende jaoks sobivad tingimused paljunemiseks, võibki koduaia tiigist leida kiilivastseid. NÕUDMISED ELUPAIGALE Enamik kiililiike on paljunemiseks sobiva veekogu valikul väga nõudlikud. Nad vajavad varjumisvõimalusi, päikespaistelisi alasid, puhast vett, veest välja ulatuvaid taimi nagu hundinuiad vms ja sobivaid jahialasid. Seega nõuab oma aiatiiki kiilide paljunema meelitamine veidi vaevanägemist. Enamik kiililiike ei ela reostatud veekogudes. Kui tiigis elavad kiilid või soovitakse neid sinna
.......................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................................8 2 Sissejuhatus Antud referaat toob ära kõige põhilisema muru kohta. Hästi hooldatud ja hoolikalt rajatud muru on koduaia uhkuseks! Iga aiapidaja unistuseks on tihe sametine ja tumeroheline tallamist taluv õuemuru, mis on sobivalt rahulikuks taustaks aias kasvavatele lille- ja põõsarühmadele. Tallamiskindel vastupidav muru vajab piisavalt niiskust ja väetamist spetsiaalselt murudele mõeldud väetistega. Kõik mis kasvab, vajab vett, päikesevalgust ja mineraalaineid. 3 Muru rajamine
PLOOMIKASVATUS Ploomikasvatus saaks laieneda Ploomid on virsikute järel tähtsuselt teine luuvili. Kui neid aga maailma ulatuses võrrelda pirnidega, siis on ploomitoodang ligi kaks korda väiksem. Ploomikasvatus 2 Koduaia viljapuu Kõige rohkem ploomipuid kasvab Harjumaal (koos Tallinnaga): ligi 30% Eesti ploomipuudest. Teisel kohal on IdaVirumaa (12%), järgnevad Tartumaa (11%), Pärnumaa (9%), Raplaja Viljandimaa (mõlemas umbes 6%). Eesti ploomitoodang statistikaameti andmeil Aastad 1999 2000 2001 2002 2003 Toodang 885 1070 2334 2453 129 Ploomikasvatus 3 Ploomipuu on talveõrn
tuleb visata prügikasti valmistatud värvitust klaasist Leitud märgistused Plastpakend: tuleb visata prügikasti taaskäideldav Plastpudel: tagastatav pakend taaskäideldav tuleb visata prügikasti Järeldused ja kokkuvõte Hinnatundlike tudengitena ostsime pigem odavamaid tooteid. Koduaia toiduainete tarbimine on nii tervislik kui ka majanduslikult kasulik. Peame jätkama mitmekülgset toitumist. Looduskeskkonda silmas pidades peaksime rohkem prügi sorteerima TÄNAME KUULAMAST!
sest isadel ei jää muud üle, kui oma võsukesi armastada. Kõikidest meestest, kes Mari teele sattusid, meeldis Juhan ilmselt Marile kõige rohkem, kuid sellel puhul ei saanud ju tegu olla tõelise armastusega, kui mees ei suuda naise eest välja astuda. Tõeline armastus on siiski midagi muud kui see, mis Maril kõigi kolme mehega oli. 6) Kremer oli külainimeste jaoks juba üsna tühise võimuga. Kui mees küsis Marilt nende koduaia ääres naise nime, siis ta ei vastanud mõisnikule ning kunagi oleks sellest ilmselt suur probleem tulnud, aga enam ei saanud mees selle vastu midagi teha. Peale selle julges Tõnu mõisnikule tema koju oma arvamust avaldama minna, mis näitas ka, et Kremeri ees ei tundnud enam keegi hirmu.
Käsitsi kaevati 150 km kraave, mille tulemusel metsamaa pindala suurenes soode arvelt üle 2000 ha. Alustati ka metsauuendustöödega. Peale kodumaiste puuliikide istutati ka mitmeid lehise- ja nululiike. 1887.a rajati esimene taimla istutusmaterjali kasvatamiseks. A. Mathieseni eestvõttel 1921.a rajatud nn."Lossiaias" hakati ka dekoratiivliike kasvatama. Praegune Järvselja liigirikas puukool pakub istikuid nii metsaistutajatele kui ka koduaia kaunistajatele. 1969.a alustati Agali küla põllumaadele arboreetumi rajamist, mis on rajatud põhiliselt üliõpilaste õppepraktika käigus. Seal kasvab omaette pisikeste puistutena üle 60 erineva puu- ja põõsaliigi. Järvselja metsade omanäolisus ja vaheldusrikkus kutsub matkaradadele igat loodussõpra. Huvitavamate vaatamisväärsustega on võimalik tutvuda umbes 5 km pikkusel õpperajal. Matkaja saab laudteel kõndides tutvuda Eesti vanima metsakaitsealaga ehk "ÜRGMETSAGA"
juhtunud päris ebakummalisi asju. Nimelt õed olid seiklushimulised ning läksid metsa vanaemale lilli korjama. Metsa sees põrkusid nad vana väikese majaga, kust tuli välja, punases mantlis ning nägu kapuutsiga katvas, deemon. Deemon tõstis Jasmini üles ning sosistas talle midagi arusaadamatut kõrva. Olivia oli väga jahmunud, kuna Jasmin oli muutunud väga uimaseks ja ükskõikseks. Nad jalutasid koju tagasi ning õhtu poolikul, pärast söömist avastas ta Jasmini koduaia nurgast. Jasmin viskas oma karu sülest üles ning püüdis seda. Olivia oli küsinud, kas tema võib ka mängimisega ühineda ning Jasmin oli vastanud, et ta jätab lihtsalt hüvasti. Järgmisel hommikul oli Jasmin juba Olivia ärgates läinud ning Olivia otsustas minna teda otsima, kuid nende kodu ukse peale tuli koputus ning teatati, et Jasmin on surnud. Matilda rääkis loo edasi ka Joannale ja Adeele'le ning nemad otsustasid minna nõiatüdruk Antonia juurde.
Ei toeta käsi mõõka, ei oda hoia klann ent kui tarvis, haarab tera iga rusik', raevus ramm Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm On meresoolast vettind' minu tuulest paakund kuub on tormilained räsind', tüügashabe mõõtmas tuult Kui silmapiiri poole vaob purjelaeva mast on igamehe mõtted kus meremehe kast üks peotäis mulda oma koduaia alt vahe tera, tükk leiba ja kiri armsamalt Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm 8 Kasutatud kirjandus http://www.metsatoll.ee/et/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Metsat%C3%B6ll http://images.google.ee/images
enelas samblas Kokkuvõtteks valik taimede kooslusi, mis pole ainult silmailuks vaid näitab, kuidas läbimõeldud aiaplaan saab töötama enda kasuks. Eraldi kasvades väga elegantsed püsikud, aga koos säravad nad mitmekordselt tugevamatena. Kasutatud materjalid: 1. Kähr,A. ,,Varjutaimed" Tallinn Varrak 2006 2. Widlundh,S. ,,Kaunid kõrrelised" Maalehe Raamat 2006 3. Kleinod,B. ,,Koduaia arukas kujundamine" Egmont 2006 4. Internet http://www.bhg.com/gardening/flowers/perennials/the-best-perennials-for- shade/?page=18 5. Internet http://www.aialeht.ee/news/aialeht/aiaplaneerimine/article.php?id=26868877
Maitse: poolkuiv, puuviljane, võimas ja vürtsikas. Toidusoovitus: aperatiiviks, idamaise köögi vürtsikad road. Lise de Bordeaux Clairet Päritolumaa: Prantsusmaa Viinamarja sort: Merlot &Cabernet Sauvignon Värv: roosal veinil on atraktiivne punane värv Lõhn ja maitse: värske,aromaatne,tunda vaarika ja metsamarja lõhna ja maitset. Toidusoovitus: sobib linnulihaga, värskete salatitega ja juustuga. Nauditav vein piknikule ja koduaia grillipeole. Creme Brulee Valmistusained 6 munakollast 40 g suhkrut 500 ml rõõska koort 2 vanilje kauna Valmistusviis 1. Esmalt pane ahi sooja 170 °C juurde. Sega omavahel munakollased ja suhkur seni kuni suhkru kristallid on sulanud. 2. Kuumuta koor paksupõhjalises potis koos vaniljekaunadega. Kui koor on keema tõusnud lisa munakollase ja suhkru segu. Keera pliidil kuumus vaiksemaks ja sega intensiivselt nii, et munasegu ei läheks tükki. 3
asemel karjasemärss. 1994. aastal anti talle Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia, 2005. aastal riiklik elutöö preemia. 1977. aastal ilmunud kogu "Tuule valgel" on poetessi viimane originaalkogu, edaspidi pühendus ta tõlgetele. Vaarandi oli siis 61-aastane. Tema luuletuste tuul on sama hoolimatu iil, mis läbib kogu eesti kirjandust, pühkides kirjanike jalajäljed maakamaralt. Vaarandi jätab selles teoses lugejaga hüvasti. Viimase luuletuse viimases reas on märgitud, et koduaia pärnapuu oksad "jäävadki kiikuma, kui ma väravast lähen" 6 2. LUULEVAATEID Tema esimene luuletus "Udus" ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. 1945. aastal ilmus viimaks Debora Vaarandi peamiselt võõrsil kirjutatud debüütkogu, mis sai sõjamõjude tõttu apokalüptilise nime "Põleva laotuse all".
Inimese toidulaual on õun oluline kiudainete allikas, sest selles leidub pektiini, glükaani, hemitselluloosi ja tselluloosi. Pektiin on õunas lahustunud kujul, lahustumatut tselluloosi sisaldavad põhiliselt õuna koorealune kiht ja seemneümbrised. Sajagrammises õunas on 2,1-2,3 g kiudaineid. Ehkki kodumaised õunad jäävad välimuselt ja suuruselt sageli importõunadele alla, on nad toitainetesisalduselt samaväärsed. Koduaia punapõskseid kaunitare võib julgelt süüa neid pole enamasti mürkidega pritsitud või on tehtud seda kordi vähem ega ole ka konservantidega töödeldud. Kasutatud allikad: et.wikipedia.org www.toidutare.ee ENE
Leiba võib hoida ka leivakastis. Hoidke leiba plastkotis koos toore, kooritud kartuliga. Kartul lisab vajatud niiskust, mis väldib leiva kuivamist ning see püsib kauem värskena. Kõik puuviljad ei sobi omavahel kokku. Õunad, ploomid, virsikud ja pirnid emiteerivad etüleengaasi, mis kiirendab kõikide puuviljade küpsemisprotsessi. Banaanid ja kurgid on eriti vastuvõtlikud etüleeni suhtes. Nii, et hoidke need viljad teineteisest eemal. Koduaia marju ja köögivilju on hea säilitada sügavkülmas. Külmutamisel lakkab või aeglustub mikroorganismide elutegevus, aeglustub ka ensüümide toime, mistõttu toiduained võivad säilida kuni kaks aastat, kodus kuni aasta. Toiduainete toiteväärtus säilib seda paremini, mida madalam on temperatuur ja mida kiiremini külmutamine toimub. Kodus kasutatavates külmikutes toimub külmutamine temperatuuril --18°C, tööstuslikul külmutamisel on
tunneme ning peavalude ja väsimuse üle kurdame. Lisa spinatit salatisse ja hommikuse võileiva vahele või küpseta perelõunaks . Appi tulevad ka taimeteed. On hea, kui peres saab harjumuseks õhtuti rahustavate taimeteede joomine. Kui tegemist on juba tõelise stressi ja unetusega, peab hoolikalt valima taimi pikemaks raviks. Looduses on palju rahustava toimega taimi, mille seast igaüks peaks leidma just temale omase. Paljud nendest on koduaia taimed (näiteks humal, saialill, piparmünt jt), aga ka metsast võib veel hulgaliselt lisa leida (näiteks harilik nurmenukk, liht-naistepuna jt). Enamikust valmistame teed, tõmmist või tinktuuri, kuid kõik sobivad tõmmisena ka rahustavasse ja lõõgastavasse vannivette. Paljud taimed sobivad ka toiduks, eeskätt suppidesse ja salatitesse. Kevad toob meile lähemale koduse apteegi. Kõigil on võimalus minna metsa või põllule, et sealt peatselt noppida nurmenukku ja võilille
Vaarandi kirjutatud on kõigile tuntud sõnad Raimond Valgre laulule "Saaremaa Valss", mille laulis kuulsaks Georg Ots. Ta on enda kohta öelnud, et oli väiksena "arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus". "Tema luuletuste tuul on sama hoolimatu iil, mis läbib kogu eesti kirjandust, pühkides kirjanike jalajäljed maakamaralt. Vaarandi jätab selles teoses lugejaga hüvasti. Viimase luuletuse viimases reas on märgitud, et koduaia pärnapuu oksad "jäävadki kiikuma, kui ma väravast lähen"." Kirjutab Eesti Päevalehes Kaarel Kressa ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961). ([WWW]http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000066/049b4ef3-bc6d-4170-aa5c- e56ebd9c956f.jpg 20.05.2009) 3 Luuletaja elulugu "Läbielatud aastad sulavad tagasi vaadates ebamääraseks tombuks. Elavana püsivad üksnes
väitis, läks ta marru hoopis seetõttu, et mingid poisid tegid tema auto juures pilti. «Mul mingid sõbrad tegid tänava peal mingeid pilte. Ta auto jäi vist sinna peale ja siis läks ta arvatavasti selle peale närvi,» meenutas Muskat. Eeluurimisel taastati vaid loetud minutid kestnud traagiliste sündmuste käik detailselt. Nagu selgus, tormas Valdek õue hetkel, kui tänaval pilti teinud poisid olid juba peole tagasi läinud. Seepeale läks naabrimees otsejoones Priit Muskati koduaia taha. Ta karjus kõige lähemal seisnud Jannole, kes ei teadnud pildistamisest midagi, et too aia juurde tuleks. Valdek haaras Jannol kõri juurest riietest kinni ja tiris poisi poole kehaga üle aia tänavale. Just sel hetkel välkus esimest korda nuga. Hoides Jannol ühe käega kõrist, üritas Valdek teises käes olnud noaga poisi kaela ja õlga tabada. Janno pääses vaid tänu sellele, et sõber Rainer kiskus teda selja tagant noaga vehkinud naabrimehest eemale, aeda tagasi.
üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht. Tähk-toompihlakas ja enamik teisi liike annavad vähesel määral juurevõsusid (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad)
luuderohuga kaetud iidne müür. Ent lillede seast võluvad teda ka rebashein, jumikas, kanep, harilik luudpõõsas, kolmiklill, kipslill, kameelia ja magnoolia. Puudest meeldivad Kaljukitsele mänd, jalakas, jugapuu, paju, haab ja pappel, loomadest muidugi mõista kitsed ja teised sõralised. Kaljukitse värvipalett on tume: tumehall, sokolaadipruun, must, indigo. Mõni ime maa märk. Ent metallidest sobivad Kaljukitsele hõbe ja plii. Kaljukits võiks koduaia kujundamisel malli võtta Leedust, Bulgaariast või Makedooniast. Ent teda kisub ka Indiasse, Afganistani, Tiibetisse, Albaaniasse ja Mehhikosse. Veevalaja silma paneb särama kuldvits kuldvits paradiisilinnulill orhidee kolmiklill Kuutõverohi, orhidee, kuldvihm, kuldvits, tulivõhk, paradiisilinnulill, gladiool, kolmiklill Veevalaja lilleaed on vägagi erutava kooslusega. Puudest
ja äriühingud) · Kohalikud omavalitsused (haigekassa ja töötukassa) · Muud institutsioonid Avaliku sektori funktsioonid · Majanduse õiguslik reguleerimine Turukonkurentsi kaitse ja soodustamine · Majanduskasvu ja stabiilsuse tagamine · Avalike hüviste pakkumine Ressursside jaotuse reguleerimine · Tulude ümberjaotamine · Välismõjude korvamine (ka positiivsed välismõjud, nt koduaia konkurss) · Kindlustusteenuste pakkumine (nt pensionikindlustus, arstiabi) · Riigi reguleeriva osa suurenemine · Kõiki funktsioone üheaegselt täita ei saa prioriteetide määratlemine · Majanduslike otsuste tegemine nihkub üha enam poliitikasse · Poliitilised otsused ja huvigruppide majanduslikud erahuvid ühiskondliku valiku teooria · Eesti: riik on oma osaluse viinud miinimumini probleemid EL rahade kasutamisega Riigi sekkumine ja majandusareng
vaktsineerida ei lase, sest nakkuse oht väheneb. Kellegi teise tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõjuks. Tootmise ja tarbimisega kaasnev välismõju põhjendab valitsuse sekkumist turule. Valitsusel on võimalik ergutada tegevusi, mis toovad kaasa positiivse välismõju ja piirata tegevusi, mille tulemuseks on negatiivne välismõju. Positiivset välismõju omab näiteks korrastatud koduaed. Ilusa koduaia loomiseks peame kulutama nii aega kui raha. Sellega suureneb aia väärtuslikkus ja aia omanikuna saame juurde täiendavat kasulikkust. Lisaks meile saavad kasulikkust juurde ka möödakäijad, sest korrastatud aeda on ilus vaadata. Seega, tehes kulutusi oma heaolu suurendamiseks, suurendame ka nende inimeste heaolu, kes selle eest maksma ei pea. Järelikult oli meie tegevusel positiivne välismõju.
Teelehest keedist tehes saab tõhusat abi erinevate kõhutõvede vastu, lisaks on keedis abiks ka hambavalu puhul. Keedist tuleks tarvitada kolm korda päevas. Värskelt korjatud lehti saab tarvitada palaviku alandajana või verejooksu peatajana. Kui aga lehed katki muljuda, on saadud segu kasulik panna mädanevate haavade peale. (Neppi, 1991:31). 2.4.4 Saialill Saialill on õistaim, mida kasutatakse ravimtaimena ja mida võib leida väga paljudest koduaia peenardelt. Väga levinud on saialillesalv, mida valmistatakse õite ja lehtede keetmisel ning segu searasvaga segamisel. Salvi kasutatakse eelkõige pahade kärnade ja haisvate paisete puhul. Ka saialillemahl on väga tõhus raviaine. Seda saab kasutada verd jooksvatel haavadel ning mädanevate põletikuliste haavade puhul. Kasutatakse ka saialilletinktuuri. Selle valmistamisel kasutatakse võrdses koguses õisi ja lehti. Saaduseks on vedelik, mis on tõhus juba väiksemate koguste korral
1999. Vaadatud aadressil: http://www.hri.ac.uk/enveg/potsdam/abstract/sady.htm 25. Sawyer, J. E., Mallarino, A. P. Interpretation of Soil Test Results. Iowa State University 2003. p 26. Interpretation of Soil Test Results. Iowa State University. Vaadatud aadressil: http://www.extension.iastate.edu/Publications/PM1310.pdf 27. Simson, A. Mineraalväetised, nende omadused ja kasutamine. Tallinn 1987. 67 lk. 28. Substral. Kodulehekülg. Vaadatud aadresil: http://substral.itg.ee/ 29. Teeme koduaia kauniks. Kemira GrowHow tootekataloog. 23lk. 30. Uurman, K. Porgandisortide`Narbonne`F1 ja `Nantes Duke` väetamine ning säilitamine. Lõputöö bakalaureuse kraadi taotlemiseks. Tartu 2001. 31. Uurman, K. Väetamise mõju porgandi saagikusele, saagi kvaliteedile ja säilivusele. Väitekiri põllumajandusteaduste magistrikraadi taotlemiseks aianduse erialal. Tartu 2003. 66 lk. 25
puri" (1918) ja "Eelõitseng" (1918). Need raamatud moodustavad temaatilise ja tunnetusliku terviku, mille sisuks on armastus- ja looduslüürika. Underi eluvaade on impressionistlik, seal pulbitseb armastus kõigis oma hinge- ja meelterõõmudes. Luuletaja esikkogu sonetid üllatasid lugejaid julge sensuaalsuse ja armastusjoobumusega. See on äärmiselt vitaalne, värve ja tundeid pillav luule. Underi ahas luuleruum piirdub koduaia terrasside, treppide, lillede ja üksikute mererannavaadetega, kuid kõigele sellele annab mõõtme piiritu armastustunne. Kirjanduskriitik Jürgenstein hoiatas, et eesti tundmusi ei tasu soneti liistule koolutada. Under tõestas vastupidist. Tema sonetid on riimikerged ja kujundirikkad."Sonettide" menu julgustas Underit avaldama ka varasemat luulet. Selleski on ta valdavalt isikukeskne, joobunud elust, armastusest, lastest, loodus- ja linnamaastikest. 1920
"Eelõitseng" (1918). Need raamatud moodustavad temaatilise ja tunnetusliku terviku, mille sisuks on armastus- ja looduslüürika. Underi eluvaade on impressionistlik, seal pulbitseb armastus kõigis oma hinge- ja meelterõõmudes. Luuletaja esikkogu sonetid üllatasid lugejaid julge sensuaalsuse ja armastusjoobumusega. See on äärmiselt vitaalne, värve ja tundeid pillav luule. Underi ahas luuleruum piirdub koduaia terrasside, treppide, lillede ja üksikute mererannavaadetega, kuid kõigele sellele annab mõõtme piiritu armastustunne. Kirjanduskriitik Jürgenstein hoiatas, et eesti tundmusi ei tasu soneti liistule koolutada. Under tõestas vastupidist. Tema sonetid on riimikerged ja kujundirikkad."Sonettide" menu julgustas Underit avaldama ka 19 varasemat luulet
loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/pihlakas.html (11.04.2016) 109.Roht, U. 2007. Lehtpuud I. Tartu: AS Atlex. 380 lk. 77 110.Rosmakor http://www.rosmakor.eu/kasvatus.php (13.04.2016) 111.Sakala http://pluss.sakala.ajaleht.ee/888470/vara-valmivatest-kuslapuumarjadest-saab- imemaitsvaid-hoidiseid 112.Sander,R. 2011. 101 Eesti puud ja põõsast. Kirjastus"Varrak".Lk:43 113.Sander, R. (2014). Koduaia ilupuud ja –põõsad. Tallinn: Varrak. 154 , 248 ja 153. 114.Sander, R. 2009. Südametemurdja deutsia.Maaleht. [WWW]: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=23969089 ( 14.04.2016) 115.Sander,R.2011.Deutsiad.Aiasõber.[WWW]:http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2016) 116.Sarapuu, H. 1983. Puud ja põõsad haljastuses. Tallinn. Valgus. 117.Sarapuu, H. 2000. Hekid ja hekitaimed. Tallinn: Valgus, 137 lk.. 118
puri" (1918) ja "Eelõitseng" (1918)./ ,,On siiski kurb", ,,Inerpöörid"/ · Need raamatud moodustavad temaatilise ja tunnetusliku terviku, mille sisuks on armastus- ja looduslüürika. · 1920. aastate algus tähistas ajaluule võidukäiku eesti poeesias. Underi luuletuskogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923) on varjutatud sõjakoledustest, surmameeleoludest ning ühiskondlikust surutisest. Luuletajat ei vaimusta enam koduaia ilu ega noor armastusele puhkev hing; teda rõhuvad suurlinna umbne vaim, tänavail liikuvad sõjainvaliidid. 47 · 1920. aastate keskelt algas Marie Underi luule kõrgaeg. Ta leidis sisemise tasakaalu elus ja luules. Üksteise järel ilmusid luuletuskogud (kergemad, optimistlikud, loodus taust enamasti kuid tsükkel Prmaa reisist, eriti Pariisist, palju luuletusi kevadest)
annaabi.ee 
