KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist.
mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteauxsse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala
KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne edasiminek, mille eesmärk oli saavutada Antiik- Rooma tase. Karolingide dünastia Frangi riigis. MISJON- ristiusus ulatuslik levitamine, sai alguse Briti saartelt (Iirimaalt) APOSTEL PEETRUS- Rooma I piiskop, paavstluse alusepanija (loe) PIPPIN LÜHIKE- Paavstist sai ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. PÜHA BENEDICTUS- Ermiit, kes rajas kloostri ja pani paika reeglid. (alandlikkus ja distsipliin) PÜHA PATRICK- misjonär, rajas mitmeid kloostreid, levitas ristusku. KARL SUUR- frangi riigi kungingas, pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. KARL MARTELL- FS algataja. 732 Poiters’i lahingus tõrjus araablased tagasi ROOMA PAAVST- katoliku kiriku pea. CLODOVECH- ühendas frangid oma võimu alla, tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta
Arutlus Kiriku mõju keskaegsele ühiskonnale Robert Parmakson 7C Keskajal oli kirik kõige tähtsam organisatsioon Euroopas. Arvan et ilma kirikuta ei oleks Euroopas kunst ja teadus nii kõrgel tasemel. Keskaja talupoeg uskus vähem jumalasse kui linnaelanik, kuna talupoja elu sõltus loodusest. Linnas oli kirikute mõju suurem, kuna seal polnud vanad rahvauskumused kasutusel ja seal oli suurem hulk kirikuid ja kloostreid. Gildidel ja tsufntidel olid oma kaitsepühakud. Ketseriteks nimetati saatana poolt eksiteele viidud kristlasi, neid leidus nii talupoegade, linnaelanike kui ka aadlike ja vaimulike seas. Neid kiusati taga, kuna kirikute juhtidele ei meeldinud eriarvamused nende usust. 13. sajandil moodustati eriline amet inkvisitsioon, ketserite karistamiseks. Kui ketserid ei loobunud eriarvamusest, põletati nad tuleriidal. Kiriku peamine eesmärk oli ühendada Euroopa riike, mis koosnesid
tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Giordano Bruno- Itaalia õpetlane. Jumal ja loodus on üx. Vaidlustas põha kolmainsuse, hinge surematuse. Galileo Galilei- Itaalia õpetlane. Avastas 2 jupiteri kaaslast. Reformatsiooni sündmused: 1519. a keisrix valitud Karl 5. Lootis poliitiliselt killustatud Saksamaad keisrivõimu tugevdamisega tihedamini liiita. Aladel, kus reformatsioon võitis hakati kloostreid sulgema ja vaimulikud said õiguse abielluda ning Luther hakkas üles ehitama uut kirikut. Riik võttis kiriku varad ja maavaldused üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused. Hävitati ja rüüstati kirikuid. Jumalateenistused muutusid rahvakeelseteks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike kätte läinud valdustele ühiskasutusõigust. 1524- 1524 Saksa talurahvasõjad. 1529
Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas rooma piiskopi R ja P tähtust. Poliitiline: kujunes germaanlastega läbikäimisel, et linna kaitsta. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Paavst sai tiheda liidu sõlmimise läbi poliitilise autoriteedi. G.Suur korraldas suhteid langobardidega. Religioossne: Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitususaeg. Rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 7.Mis tingis püha Benedictuse kloostrireeglite suure populaarsuse ja laialdase leviku (2 põhjust/näidet)? Gregorius kuulutas pühakuks Benedictuse . K. Suur kehtestas selle kloostri reeglid kõikide krloostrite reegliteks. 8.Milline koht oli kloostril varakeskaegses ühiskonnas (selgitage 2 näite/argumendiga)?
kui ilmalikud valitsejad ja aristokraadid eemaldasid ja kontrollisid paavste nagu soovisid, ning 14 saj. kui Paavsti residents asus Avigonis kus teda kontrollis Prantsuse kuningas. Hoolimata kõigest sellest on Paavsti positsioon tänapäevani säilinud ja säilitanud enda tähtsa rolli kristlikus kultuuris. Kloostrid muutusid lääne Euroopas üha populaarsemaks keskajal. Frankide rikas eliit annetas samuti palju kulda, et vaesed mungad saaksid ehitada kloostreid, kus nad saaksid palvetada enda, sugulaste ja annetajate eest. Tänu Frankide annetustele ehitati palju kloostreid ja vaimulike ühiskond sai rohkem võimu ja maad. Enamus kloostrid võtsid lõpuks vastu püha Benedictuse kloostriseadused (koostati Püha Benedictuse poolt aastal 530), mis mõjutas tugevasti kloostrite kujunemist. Uued kloostrid säilitasid klassikalisi kunste ja kunstioskusi samal ajal säilitades intellektide kultuuri enda koolides ja raamatukogusid.
toomkapiitli, visitatsioon,preester, kümnis, piibel, Vana Testament, Uus Testament, munk Hieronymus, kirikuisad: Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Sakremendid, Petrus Lombardus, missa. Paavstiriik ehk Kirikuriik, Gregorius I Suur. 2. Panus kultuuri: Kristluse keskusteks olid peamiselt linnad, enamiks maapiirkondi aga ristiusustamata. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja kooliati misjonäre, paljud misjonärid suundusid mandrile Euroopa hõime ristiusku pöörama ja asutasid nende maal kloostreid. Jumalateenistuse tähtsus suurenes. Kujunesid katoliku kiriku organisatsioonid ja vaimulikkonnad. Tekkis katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamine ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Tehti ladinakeelseid tõlkeid. Kujunes paavstlus ja tekkis Paavstririik. 3. Küsimuste vastused:
Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Hilise Rooma keisririigi aegsed mungad ja mõned nunnad elasid kas üksiklastena- eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Munkade ning nunnade eluviis oli päris erinev. Lääne-Euroopas aitas ühtsust luua püha Benedictuse kloostrireeglid. Reeglid levisid tänu Gregorius Suure soovituse tulemusel. Benedictus kuulutati pühakuks. Lääne-Euroopa munke nimetatakse seetõttu benediktlasteks. Misjon paganate seas Kuigi ristiusk pääses domineerima Rooma keisririigis juba 4.sajandist, ei surnud välja kohe paganausk. Vahemere maad oli 5-6.sajandiks ristiusustatud.
Ajalugu Kirik varakeskajal (nii lääne kui ida kirik) Tööleht 1. Paavsti positsiooni tõus. Põhjused: keisrivõimu nõrgenemise tõttu Lääne-Roomas, kirikus nähti peamist ühendavat jõudu ning kaitsjat. Võimsaim paavst keskajal: Gregorius Suur Tema saavutused: juhtis Rooma linna kindlustamist, rajas kloostreid, edendas usu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, pani aluse Gregoriuse koraalile. Frangi riigi ja paavsti koostöö tulemused: kirikukümnise kujunemine, kirikuriigi tekkimine, paavst ilmaliku valitsejana Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu
Sunnimaisus tuli kuna muidu läheksid talupojad möisnike juurest minema. 8. Kuidas muutus Eesti kultuur keskajal? Mis seda mõjutas? Mõjutas: katolikuusk kõikjal (kuni 16 saj. ainuke usk, sisserändajad rootsist, tänu usule hakkas toimuma kirikuehitus) Majad olid 2-3 kordsed, 1 korrusel oli pood või töökoda ja teisel elati. Maalikunst, saksa keele möju eesti keelele, pölluharimisoskused arenesid tänu sakslastele edasi. Hakati ehitama kloostreid, tekkisisd kloostrikoolid, kloostreid asutasid ordud, tänu Euroopakultuuri sissetulekule hakati õppima lugema ja kirjutama. 9. Kas me võime rääkida Vana-Liivimaast kui riigist? Miks? Ei, sest ei olnud ühtset valitsejat. See oli piirkond, kus oli mitu eraldi riiki (Liivi-Ordu, Taani, Saare-Lääne Piiskopkond, Tartu Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond) 10.Kuidas mõjutasid Vana-Liivimaal muutused Euroopas ja maailmas? Tooge näiteid. Euroopa läks üle pärisorjusele -> sakslased töid eestisse selle. Euroopas 16 saj. usupuhastus
jumalateenistusel, töötama kloosti majapidamises ning end harima ja raamatuid lugema. Benediktiinide kloostrid olidki keskaja algul ühed populaarsemad. Kuid hiljem said nendest hoopis suured naturaalmajanduslikud majapidamised, mida jõukad inimesed üleval pidasid. Ja siis hakati rohkem rõhku panema palvetamisele ja jumalateenistusele ning munkade töötegemine jäeti soiku. Pärast seda hakkas järjest rohkem juurde tekkima erinevaid ordusid, kes rajasid erinevaid kloostreid. Üks neist on tsistertslasete ordu, mis sai lähtud küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamata paikadesse, et ilmaelust eemale tõmbuda ja nad tegid oma kätega tööd, harisid maad ja ehitasid. Nad kandsid valget mungarüüd, mis oli kui puhtuse ja rikkumatuse märk. Lisaks neile ekstsisteerisid veel frantsisklaste kloostrid, kus pöörati suurt rõhku haridusele
õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks . Budismi levik · Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid
õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks . Budismi levik · Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. · Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid
· Feodaalse killustatuse ajajärgul sügavaim madalseis. · Feodaalkorra kujunemine. Senjööri ja vasalli suhted. Kujunes lõplikult 11. saj. · Seisusi kolm: vaimulikud sõjamehed töötegijad · Katoliku kiriku pea: Rooma paavst. · Rooma esimene piiskop/paavstlusele alusepanija: apostel Peetrus. · Gregorius Suur. Valitsusaeg 590-604. Korraldas roomlaste suhteid langobardidega, juhtis Rooma linna kindlustamist. Rajas kloostreid, oli kristlaste vaimne juht, edendas ristiusu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule Gregoriuse koraalile. Rõhutas paavstile kohast tagasihoidlikkust. Nimetas paavsti ,,Jumala sulaste sulane". · Kirikukümnis Karl Suure seadustatud muistne komme. Sissetulekutest 1/10 kirikule. Kogu keskaja jooskul kirikul püsiv sissetulek. · Kloostrid kujunesid eremiitide kogukondadest.
Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks 3) Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid Sarnasused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Emakeelne jumalateenistus Kloostreid pole Kirik allub riigile Piibel usulise tõe allikas Lõpetati tsölibadi nõue 2 sakramenti Erinevused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Luterlus ei ole vaenulik teiste uskude vastu, kalvinism on Kalvinismil polnud õpetajat Kalvinismis jumalik ettemääratlus Anglikaani kirikus missa
4. lihavõtted õigeusus kõige tähtasam, katolikus jõulud 5.Õigeusus pinke pole, katolikus kirikus on pingid kus istuda sab võrdle katoliku ja lutheri usku 1. katolik kirik on rikkalikum kui lutheri kirik on lihtne ja odav 2.pidulik missa katolikus, lutheril lihtne 3. lutheri usus emakeelne, katolikus ladina keel 4. lutheri usus vaja 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), katolikus 5 vaja kindlasti saada sakramente 5.katolikus usus on kloostrid, lutheri usus pole kloostreid tsivilisatsioon -kõige suurem kultuuriline eneseteaduslik jaotus, mille jagavad ära keel, usk, kombed ja ajalugu.
autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühitada. Kiriku- ja vaimuelu Kloostrite teke Keisrivõimu langemine Lääne-Euroopas suurendas piiskopi religioosset ja poliitilist võimu tähtsust. Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Arvukad mungad ja vähemal määral ka nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Lääne-Euroopas tõid sellesse kirevusse ühtsust püha Benedictuse koostrireeglid. Benedictus Nursiast rajas tähtsaimaks kloostriks kujunenud Monte Cassino kloostri. Tema reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Ei tohtinud uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli isekusest täielikult lahti öelda, loobuda omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Briti kloostrikultuur
IIRIMAA. Greta Roosileht 9.a klass Paikuse Põhikool Iirimaa üldiseloomustus. · Pealinn: Dublin · Iiri keeles kutsutakse Iirimaad Eire ja inglise keeles Ireland. · Iirimaa täisnimi iiri keeles on Poblacht na heireann ja inglise keeles Republic of Ireland. Vaatamisväärsused Iirimaal. · Kindlasti peab külastama iiri pubisid, loodust, erinevaid ajaloolisi paiku ja kirikuid, väga vanu ja ilusaid losse, kloostreid ning keldi muistisi jne. · Kindlasti peab külastama Iirimaa pealinna Dublinit. · Väga soovitan minna Carrantuohilli Iirimaa kõrgeima mäe tippu. Iirlased söövad hästi ja palju. · Traditsioonilist Iiri kööki iseloomustavad lihtsad liharoad ja keedetud juurviljad. Kartul, porgand, naeris ja pastinaak. · Iirlased peavad oluliseks süüa peamiselt kodumaist toitu. Kaladest on ohtralt saadaval makrelli, lõhet ja jõeforelli.
a Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma * Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast. * Vana-Liivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada, selles oli suur panus ordumeister Plettenbergil.1525. aastast alates jätkas Liivi ordu oma tegevust iseseisvana, sest Saksa ordu reformatsiooni tagajärjel Euroopas likvideerus. * Kuigi enamik vasalle läks protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. (piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid jäid püsima.
1) Millised muutused toimusid Prantsusmaa usuelus seoses revolutsiooniga? V: Kaotati kirikukümnis, müüdi kiriku maid, võeti kirkute varad ära, kirikute maa anti talupoegadele ilma välia ostuta, kirikutlet võeti ära mitmed ühiskondlikud funktsioonid, suleti enamus kloostreid, toimus vaimulikkonna lõhenemine, 2) Kinnita kahe näitega väidet, et Prantsusmaal vähenes revolutsiooni ajal katoliku kiriku roll. V: Püüti luua ülemaalist moraali kultust. Anti korraldus maha võtta ja hävitada religioosed sümbolid. Vaimulike aktiivne revolutsioonivastane tegevus tõstis päevakorrale usu väljajuurimise. 3) Miks oli vaja kõrgema olevuse kultust? V: Kuna dekristianiseerimine oli poliitiliselt kahjulik ja ohtlik
- Jutlustajad liikusid linnast linna ja võitsid ruttu kodanike poolehoiu. Üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel aina hõlbustas selle pooldamist. - 1524.a rüüstas ja vallutas katoliku kiriku vastu aetud rahvahulk dominiiklaste kloostri, kiriku, Pühavaiu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses. - 1525.a leidsid taolised sündmused samuti aset teistes Eesti linnades. (enamik kloostreid suleti;linnades sai valitsevaks luterlus) Tagajärjed:-Luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks. - 1525.a esimene teadaolev eestikeelne trükis-Lübekis trükitud jumalateenistuse käsiraamat. See hävitati kohe.
Sõda tema poegade vahel 843 Verduni leping: Lääne Frangi riik Ida Frangi riik Lõuna Frangiriik Viimase valitsejale jäi keisritiitel, kuid mitte võim Veidi aja pärast jagati LõunaFrangi alad kahe esimese vahel Ida ja Lääne Frangi riik kaugenesid üksteisest ajapikku Läänes vanaprantsuse keel, Idas vanasaksa keel Viikingid Tulid põhjast (normannid) 9. sajandi keskel Ründasid vaikselt kloostreid, linnu Nõudsid lunaraha elupäästmise või vabastamise eest Saratseenid Moslemid Tulid Põhja Aafrikast või Hispaaniast Galliasse ja Itaaliasse Võtsid vange, keda hiljem orjadeks müüdi Ungarlased Tulid ida poolt Meenutasid hunne julmad, osavad sõjamehed 955 said lüüa ja tõmbusid tagasi Riik kaotab tähtsuse Riik ja kuningad ei suuda rahva turvalisust tagada Koondutakse kohalike aadlikke kaitse alla
kaputsiinid. Frantsisklasi on umbes 17 000, nad kannavad hallikaspruuni, sooja kliimaga maades ka valget ordurüüd. Musta rõivastatud konventuaale on umbes 4000. Kaputsiinide (üle 11 000) rüü on punakaspruun, kapuuts pikem ja teravama tipuga kui teistel. Edasi tegutseb ka teine ordu, kuhu kuuluvad klarissid ja naiskaputsiinid, ning tertsiaarid. Eestis on frantsisklasi esmakordselt mainitud 1241.Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid. Eestis olid frantsisklastel kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis.Jutlusi pidasid nemadki eesti keeles.Teoloogiadoktor Vello Salo kinnitust mööda on säilinud koguni üks dokument, mis tõendab, et Viljandi frantsisklaste kloostrisse ei võetud ühte venda seepärast vastu, et ta ei osanud eesti keelt Tsistertslasted Teistest mungaordudest varem jõudsid Eestisse aga tsistertslased. Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi
Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikkuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeletud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Shi Huangdi hauast leitud sajad savist sõjafiguurid "Terrakota sõdalased" on näiteks hiina skulptuurist.Kujud on kehavormide edasiandmise poolest küllalt skemaatilised , kuid rõhutavad tabavalt inimeste hingeelu isikupära ja tundeid
Enne sulgede kasutuselevõttu raiuti kirjamärgid kivisse või suruti kepikese abil savitahvlile. Üsna pea võeti kasutusele kasetohule, vahale ning papüürusele kirjutamine. Esimesed suled olid valmistatud pilliroost. Keskajal oli põhiliseks kirjutusvahendiks linnusulg, peamiselt hanesulg. 18. sajandil võeti kasutusele terassulg. Hiina tähtsaim kivi ehitis? Suur Hiina müür(214eKr-17saj) 6000km pikk, 5,5m lai, 9m kõrge. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. "Budistlik tempel mägedes" Hiina 11. sajandi siidimaal
usuõpetus));(2-Jannsen(saksameelne)-Jakobson (venemeelne));(3-Hurt Köler(Aleksandrik rahad)); · Venestamine- vene keele ja kultuuri pealesurumine; 1880ndatel Eestis. -vene keele nõudmine ametiasutustes ja koolides; -Aleksandrikool avati 1888.a venekeelsena; -TÜ=>Jurjevi Ülikool -rajati vene õigeusu kirikuid(Aleksander Nevski katedraal Tlnas), kloostreid (Kuremäe klooster); -eestlased asusid venestuse poolele; · Uus rahvuslik liikumise tõus -Karl A. Herman: toimetas Tarus Postimeest; -Hugo Treffner: rajas Tartusse poiste-kooli; -Villem Reiman: Kolga-Jaani kirikuõpetaja; karskusliikumise eestvedaja; -Eesti Üliõpilaste Selts:1884.a õnnistasid sini-must-valge lipu;
augustiinlased tegutsesid alates 15.saj. algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. - Usupuhastus: tulemused- Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks,Liivi ordu säilitasid oma poliitilise võimu ning. - Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid - osa kloostreid linnades suleti. Põhjused-ilmalikud valitsejad himustasid kiriku varandust ja maid. Taotleti sügavaid vaimulikke muudatusi. 2) Rae ül-linna sissetulekute,heakorra ja kindlustamise eest hool. Pidi rakendama abinõusid käsitöö ja kaubanduse soodustamiseks,kaitsma linna huve. Muut. Talup.õiguslikus ja maj. olukorras:teotöö,mõisate raj. ja nende arvu pidev kasv, vaj. Teravilja järele,naturaalandamite suurenemine,raharendi keht. Talup
Kirjanduse vahearvestus 4.veebruar 2010 1. Milline oli kiriku ja usu roll keskaja kultuuris? Kiriku ja usu roll väga tähtis. Kogu elu oli ehitatud usule. Kristlus oli tähtsal kohal. Tekkis ristiusk ja toimusid ristisõjad. Usk mõjutas kultuuri arengut. Kirjutati piibel. Loodi mungaordud. Ehitati uhkeid kloostreid ja kirikuid.Tänu kirikukoolide rajamisega sai alguse hariduse andmine. Ilmalik ja vaimulik võim. Tänu usule arenes ka teadus. 2. Iseloomusta linnakultuuri. Kogu tegevus toimub turuplatsil. Kitsad tänavad, mis ööseks lukustati. Inimesed elavad kitsastes oludes. Suured ehitised, eelkõige kirikud ja kloostrid. Meelelahutuse eest vatutas narr, tänu kellele kujunes draama. Turul esinesid rändlaulikud, vagandid. Linnas asusid linnakoolid ja esimesed ülikoolid. Roosi- ja rebaseromaan. 3
o Irish Ale linnaselised, täidlased, pehmed ja vähe humalaid. Punakas pruunid kuni mustadeni. o Belgia Ale hästi kanged kuid samas, pehmed, puuviljased, vürtsikad. o Flaami pruun Ale nendel on tüüpiline magushapu maitse, aroomis võib leida rosinaid, oliive ja mitmesuguseid vürtse. o Kloostri õlled kõrge alkoholi sisaldusega, puuviljased ale õlled ja enamik neist kopeeritakse, kuna tõeliseid õlut valmistavaid kloostreid on vähe. o Trappisti õlled nimi pärineb Trappisti kloostritest. Neid kloostreid on jäänud alles ainult 7. Neist 6 asub Belgias ja 1 Hollandis. Nad on kanged, maitselt puuviljased ja aromaatsed. Need on pinnapärmi õlled ja arenevad pudelites edasi, kuhu jääb ka pärmi sete. Põhjapärmi õlled o See on õlletüüp mille puhul käärimise lõpus vajub surnud pärm mahuti koonilisse põhja. Tegemist on uue meetodiga.
õigusega kollast rüüd kanda RITUAALID · Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse palveid, lisatakse õhukesi kuldlehekesi Buddha või pühaku kujule, ennustatakse · Altarite eest hoolitsetakse igapäevaselt: puhastatakse, värskendatakse, süüdatakse küünlad ja suitsuküünlad, asetatakse lilli ja ohvriande (jooke, puuvilju), loetakse väike palve · Tähtpäevadel külastatakse templeid-kloostreid · Tiibetis on iseloomulik palveveskite keerutamine, mõnel pool helistatakse kellasid · Amuletid ja talismanid on kaasaskantavad pühad esemed: medaljonid, käepaelad, värsked lillepärjad
elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati. (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.) RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid. Inimestekujutus on teistsugune kui antiigi ja varakristluse ajal:
Iga valminud teose juures eksponeeritakse informatsiooni iluaia loojate, loomise ja toetajate kohta. Lisaks valmib igal aastal festivali tegevusi ja toetajaid tutvustav spetsiaalne buklett. Festivali logoks on dominiiklaste kloostris eksponeeritud ca 500 aasta vanusel raidkivil olev lohe, kelle suust kasvab välja viinapuuväät. Kloostreid peetakse esimesteks ilu- ja ravimtaimede kasvatajateks Euroopas. Festivali ürituste kava on nii hariv kui ka meelelahutuslik. Põhirõhk on siiski aedade ja aiakultuuri tutvustamisel ja propageerimisel. Toimuvad aianduslikud teemapäevad/ infotunnid, kus saab nõu ja õpetust oma ala parimatelt kõige kohta, mis üht rohenäppu võiks huvitada ja tutvustatakse uusi ideid kodukaunistamiseks ning aiakujundamiseks. Peale selle toimuvad kontserdid ning lasteüritused. Festivali
Mu mõttemaailm on avar ning olen valmis tegema kõik, et mu rahval oleks hea. Rajaksin koole, vallutaksin maid ning aitaks abivajajaid. Aastaid hiljem.. Mäletate aega, mil unistasin ma Frangi riigi kuningaks saamisest? Aastal 768 läks mu unistus täide- minust sai Frangi riigi kuningas. Kogu riigi valitsejaks sain ma alles 4 aastat hiljem, 771. Ja nüüdseks olen ma Frangi riigi keiser. Terve selle ajaga olen ma suutnud vallutada maid ja rajada koole ning kloostreid. Samuti olen ka toetanud vaimulikke ning muid abivajajaid. Minu silmis tähtis koht on haridusel ning kultuuril. Leian, et igal endväärtustaval inimesel tuleksid sellised teadmised elus kasuks. Valitsemisalgusaastatel sõdisin ma riigi kirdepiiril sakside ja friiside vastu. Raskete sõdade tagajärjel sundisin ma kõik ümberkaudsed valitsejad enda ülemvõimu tunnistama. Leidsin et kui soovin olla tõeline keiser, pean saama ka kirikliku võimu ning paavsti heakskiidu. Ning üks päev see
Prantsusmaal: Jumalaema kirik, Amiens'i katedraal, Reimsi katedraal, Chartres'i katedraal Saksamaal: Kölni katedraal, Strasbourgi katedraal 3. Inglise gootika omapära ja näiteid: Võlvid, leeke stiil, dekoorirohkus. Näiteid: Lincolni katedraal, Yorki katedraal, Westminster'i katedraal, Salisbury katedraal. 4. Gootika jõudmine Eestisse: Gootika jõudis Eestisse tänu taanlastele, kui nad siinseid alasi allutasid ristiusule. Hakati ehitama kindluseid, linnuseid, kloostreid, kirikuid. 13.sajandi lõpul. 5. Tallinna keskaegsed kirikud ja nende ehitusaeg: Niguliste kirik(1315), Oleviste kirik(1265/1267), Püha Vaimu kirik(14.saj), Toomkirik (1233) 6. Tallinna linnamüür: Tallinna linnamüür on 25 km, tornid on 23 korruselised, Kik in de Kök 6korruseline, torne on kuskil 30ne ringis. 7. Seleta mõisted ja too näiteid: profaanarhitektuur ühiskondlikud hooned Nt: Suurgildi hoone etik etikukivid (ukse ees)
rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikutes hakas kõlama 1häälne Gregoriuse koraal. Koolide õppekavas oli ka kirikulaul. 1329 orel kirkikus. 1319 foiniiklaste kloostrikoolis õppisid esimesed Eesti poisid. Kirik suhtus vaenulikult rahvamuusikasse aga nt. Eesti kalendri laulude hulgas on üsna palju kristlike pühadega seotud laulud. Ilmaliku muusikaga Eestis tegeldi maal.13.saj lõpus on Baltazar Russov kirjeldanud oma kloostris Jaanipäeva pühitsemist. 16.saj jõudis Liivimaale Martin Lutheri usundus
laulmine ja jutustamine vägilastest. Sellepärast julgen väita, et ka viikingitel oli oma kultuur. Viikingid nägid välja üldiselt pesemata ja rääbakad.Pikkuselt pikad ja mehed kandsid habet, mida kammiti ja pügati, kamm pandi neile isegi hauda kaasa. Viikingite vastu võideldi- linnadesse rajati kaitseehitisi, kasutati ratsaväge, mis võimaldas kiirelt olukordadele reageerida, võeti kasutusele ka jalused. Rünnati eeskätt paiku, kust võis kerget saaki loota st. Peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu. Moodustati suuri laevastikke, mis suutsid juhtimisest hoolimata, suutsid tegutseda ja pikka aega koos püsida. Nad hindasid ülekõige vaprust. Nende alluvad pidid järgnema oma pealikule võitlusesse rüüste- või kaubaretkedel. Iga viikingi unistus oli langeda lahingus relv käes, sest selle läbi oli võimalik saada igavest kuulsust. Mina nimetaksin neid pigem hävitajateks ja kardetuteks, sest nende rüüsted ja tapmised olid
toidulaualt. Euroopas algas kiire kaubavahetuse ja käsitöö areng, vabaneti Bütsantsi vahendusest kaubanduses ning juhtivateks said peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad, kes auahnelt suutsid suurendada idakaubandustest saadavaid kasumeid ning tänu millele on Itaalia praegugi üks arenenumaid riike Euroopas ja võib öelda, et ka maailmas. Ristisõdade käigus rüüstati ja lõhuti paljusid kloostreid, kirikuid ja raamatukogusid, mistõttu on maailm kaotanud palju väärtuslikku ajaloolist informatsiooni varem toimunu kohta ja suursuguseid ehitisi keskajast. Seetõttu on kindlasti maailm kultuuriliselt vaesem ja vähem arenguvõimelisem. Islamimaailmad liitusid ristisõdade käigus, mistõttu olid nad üheskoos suutelised vastu hakkama kristlastele, kes vägisi oma usku peale suruda tahtsid. Tänu sellele liidule jäid Jeruusalemm ja Püha Maa muhameedlaste valdusesse
Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel väike. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. Karl Suur oli omal ajal suurepärane sõjamees ja riigijuht. Hoolimatta sellest, et ta ei osnud hästi lugeda ja ei tundnud kirjakeelt sai temast keiser. Ta tunnustas kultuuri ja haridust. Seda võib järeldada sellest, et ta rajas kooli, kus said õppida keisri lähikondlased ja frangi ülikute pojad. Arhitektuur oli sel ajal tagasihoidlik, kuid Karl lasi ehitada kloostreid ja losse. Keiser jättis järeltulijatele hea mulje ning hilisemad valitsejad püüdsid temast eeskuju võtta. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood kultuuri arengus varasel keskajal.
ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. l Näiteks: Arc de Triomphe (Pariisis) Portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid l Ausambad valitsejadest l Freskod - majade seintele maalitud seinamaalid l l Bütsants l 395 a. Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik, l tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel Ehitati kirikuid l Näiteks: Apostlite (Ateenas) l Frangi riik Rooma impeeriumist jagunenud riik. kloostreid(suur kompleks,kus olid: kool, kõrts, laut, võõrastemaja, munga/nunna eluru Romaani kunst Pärineb Roomast 10-12 saj. l Tunnus: Ümarkaar l Peamiselt ehitati neid kirikutele l Näiteks: Pisa toomkirik ja kellatorn(Itaalia), l l Püha Markuse kirik(Veneetsias) l Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://kunstiabi.weebly.com/
Katoliku kirik-ajapikku läbinud muutusi, on uuem, organiseeritud. Kirik täitis ka ül, mida muidu tegi riik, korraldas maa kaitset, mõistis kohut. Paavst on terve kiriku pea. Preester peab olema vallaline, et ta pühenduks vaid kirikule. Selged ordud, kus on omad kindlad reeglid ja kombestikud, mida järgitakse. Olulised on pühad sakramendid, nt armulaual käimine. Jõulud on kõige tähtsamad pühad. Umbes miljard on neid. Põhiliselt siiski rahvuskeeles ja ladina keeles. Kloostreid palju. Protesdandid- Lutheri kirik. Kirik ja valitsus on eraldi. Võib abielus olla, ka naised on lubatud. Jumalateenistus ema keeles. Pole munki ega nunni Leiame erinevusi katoliku ja protestantliku usu vahel. *katolikus peab preester olema vallaline, protestantlikus kirikus võib olla abielus. *katolikus kirikus keeles rahvuskeel või ladina keel, lutheri kirikus emakeel. *Lutheri kirikus pandi kloostrid kinni, katolikus kirikus oli munki ja nunni palju.
2) Munk pidi alluma vastuvaidlematult abtile (abtsissile) 3) Mungad pidid töötama kloostri majapidamises ning end harima raamatuid lugedes 4) Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin 6. Mis on klooster? Miks neid loodi? Klooster on hoonete (kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite) kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. Kloostreid loodi inimestele, kes tahtsid palves ja üksinduses jumalat otsida 7. Suur kirikulõhe (millal, kuidas)? Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe ehk skisma, mis jagas kiriku kaheks: 1) Rooma katoliku kirik, mida juhtis paavst 2) Õigeusu-, ehk Kreeka katoliku kirik, mida juhtis patriarh 8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse? 1) Hiina kompass 2) India arvusüsteem- araabia numbrid 3) Malemäng 4) Araabia keel
Dei. Alates 9. sajandist kujunes Lääne-Euroopas kiiresti noodikiri. Algul oli seda vaja peamiselt kirikliku laulutraditsiooni ühtlustamiseks hiigelsuurel territooriumil. Edaspidi lõi see eelduse mitmehäälse kunstmuusika kujunemiseks, esmalt kirikus ja õukonnas. Neuma oli keskaegse noodikirja märk. Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. Muusika, mis kõlas, keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid sageli ühinesid vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid muusikute gildid, kus anti head muusikalist haridust. Zonglööride ja menestrelide oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on armastus ja kangelased. Rüütlilaulus on muusika
KLOOSTRID KESKAJAL Mis ajast pärinevad esimesed kloostrid Lääne-Euroopas? 4.sajandi keskpaigust Mis eesmärgil kloostreid rajati? Et inimesed saaksid ilmalikust elust eralduda ning pühenduda vaimulikule elule ning õpetuste järgimisele. Kloostri põhiplaan (osata lugeda ja joonistada), kirjelda: Kloostrid toimivad justkui väikese linnana. Selle keskseks asutuseks on kirik, millega on ühenduses põhjapoolse ristkäiguga. Peamise sissekäigu taga asus külalistemaja, almusmaja ning majapidamishooned. Kloostrimüüri sees asus klausuur, mille keskel kaev või tiik. Klausuuri
Need olid peamiselt ajutised, neisse läks ümbruskonna rahvas pakku vaid sõjaajal. Mõni asula oli siiski kindlustatud, näiteks Hedeby ja Birka, mida ümbritsesid poolringi kujulised vallid. Veel on leitud viis ringikujulist asulat. Kindluste ehitamine nõudis tarka planeerimist, palju tõid ja suuri kulutusi. Röövretked: Viikingid tulid oma kiiretel sõjalaevadel ootamatult ning ründasid kaitsetud külasid ning kloostreid, tapsid halastamatult relvituid inimesi, tegid teised orjadeks, ja viisid kaasa kõik, mis väärtuslik. Esialgu kestsid röövretked mõne suvepäeva, hiljem jäid viikingid ka talvituma. Lõpuks hakkasid sissetungijad asundusi rajama. Taanlased vallutasid pea kõik Inglismaa kuningriigid, kuni Wessexi Alfred viikingite Gruthruni 878. aastal Edingtoni juures purustas ja maa poolitamisega leppis. Bersekid ehk karusärgid olid erilised sõjamehed, kes kandsid karusnahku
Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse üxkõikselt, nõnda pääses reformatsiooni lumepall tõkestamatult veerema. Rahvas toetas Lutherit. 1519. a keisrix valitud Karl 5. Lootis poliitiliselt killustatud Saksamaad keisrivõimu tugevdamisega tihedamini liiita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. 1521. a kutsus keiser Lutherit oma õpetustest lahti ütlea, ta ei teinud seda, ta kuulutati lindpriiks. Luther sai kaitset vürst Friedrich Tark. Aladel, kus reformatsioon võitis hakati kloostreid sulgema ja vaimulikud said õiguse abielluda ning Luther hakkas üles ehitama uut kirikut. Riik võttis kiriku varad ja maavaldused üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused. Hävitati ja rüüstati kirikuid. Jumalateenistused muutusid rahvakeelseteks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike kätte läinud valdustele ühiskasutusõigust. 1524-1524 Saksa talurahvasõjad. Luther oli sellest sokeeritud ega toetanud seda. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahex. 1529
Bütsants võttis üle ka teiste maade traditsioone, sealhulgas Idamaade omi. Üldjuhul olid Bütsantsi suhted muu maailmaga head, kuigi LääneEuroopa feodaalid pidasid bütsantslasi sageli liiga peeneks ja ebamehelikuks. Bütsantsi arvates olid LääneRooma feodaalid aga sõjakad barbarid. (lk 50) 6. Bütsantsi kultuur Bütsants oli varasel keskajal LääneEuroopast märgatavalt kultuursem. Sel ajal, kui läänes muistsed ehitised lagunesid, rajati Bütsantsis uusi suurepäraseid kloostreid ja kirikuid. Tegeleti VanaKreeka filosoofide teoste ümberkirjutamisega ja uurimisega. Konstantinoopolis tegutses keisite eeskostjate all ülikool. Nii keisrid kui ka nende ametnikud oli kõrgelt haritud. Keisrid koondasid oma õukonda tuntuid õpetlasi ja ülendasid neid sageli kõrgetele kohtadele riigiametis. Nii võis tõusta mõni õpeltane koguni patriarhiks. Patriarh Photiuse ettevõttel levitati ristiusku slaavi rahvaste seas.
Talupoegade tööta polnud maalväärtust, seetõttu muutusid need sunnimaiseks. 910. Sajand olid nad täielikult isanda võimu all ning nad ei erinenud orjadest. Neid talupoegi kutsutaksegi pärisorjadeks. 5) Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes? Tänu Gregorius Suurele. Korraldas suhteid langobardidega ning majandas edukalt kirikuvalduseid tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. 6) Milline oli katoliku kiriku korraldus LääneEuroopas? Kristlik maailm oli jagatud piiskoppkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskoppkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse.
Traditsiooniliselt peetakse kiriku sisspühitsemise aastaks 1436 ja koostri häving sai alguse Liivi sõja ajal (1558-1583) kui Tallinna piirasid kaks korda Vene väed, linna aga kaitsesid rootslased koos linnakodanike ja maakaitseväega. Pirita kloostri rajamine oli osa suuremast liikumisest Euroopas, millele pani aluse püha Birgitta, rootslanna, kelle elu ja tegevus suuremalt osalt möödus Roomas. Ta rajas Pühima Lunastaja Ordu ehk lühidalt öeldes birgitiinide ordu ja asutas kloostreid paljudes maades. Pirita klooster ja kirik ehitati vastavalt ordu reeglitele, eeskujuks emaklooster Vadstenas Kesk- Rootsis. 14-15.sajandi domineerivaks arhitektuuristiilis nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas oli gootika. See on kõrgustesse pürgiv, kitsaste kõrgete aknaavadega ja teravatipuliste ukseavadega. Säiliniud kirikuhoone neli seina ja lääneviil annavad meile hea ettekujutuse selle hoone suurusest. Hoone võlve kandsid võimsad sambad, millest on näha nüüd vaid poole meetri
Kloostrid ja ordud Miks hakati mungaks? 5.-6. sajandil rajati Euroopas hulganisti kloostreid. Neisse kogunesid inimesed, kes tahtsid palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes
annaabi.ee 
