Klaviatuur Esc Selle klahvi abil saab tavaliselt parajasti tehtava tegevuse katkestada F1 Vajutades mingit funktsionaalklahvi, teostatakse tavaliselt mingi tegevu oleneb parajasti aktiivsest programmist. F2 -,,- F3 -,,- F4 -,,- F5 -,,- F6 -,,- F7 -,,- F8 -,,- F9 -,,- F10 -,,- F11 -,,- F12 -,,- Print Screen saadab ekraanil oleva teksti printerile või arvuti mällu Scroll Lock kerimislukustusklahv on teksti kuvamise juhtimiseks
eriti mängudes. Ühendus arvutiga Klaviatuur ühendatakse arvutiga 5 nõelase DIN või PS/2 (mini DIN) pistiku abil. Uuemaid klaviatuure pakutakse ka USB pordi jaoks. Klaviatuuri ja arvutit ühendava kaabli kaudu edastatakse nii signaal. Kuidas täht ekraanile jõuab Vanematel klaviatuuridel oli iga klahvi all lüliti, mis andis tagasisidet kui teda vajutatid ning tegi klõpsu kui seda piisavalt kõvasti vajutati. Tänapäeval odavamatel klaviatuuridel on klahvid, mis moodustavad mehhaanilise kontakti, kui neid vajutatakse. Parematel on kummitaolisest materjalist leht või kiht nuppude ja nende all oleva trükkplaadi vahel. Iga klahvi all on väike kuplikke, mis väändub, kui seda piisavalt vajutada. Väike täpike, mis on elektrit juhtivast materjalist sulgeb vooluringi. Mõningail klaviatuuridel on magnet iga klahvi all, mis läbib pooli, kui teda vajutatakse, tekitades nii voolu, mida on võimalik tuvastada.
Olemasolevat faili saad avada menüükäsuga Fail > Ava… (ingl. File > Open…) või klahvi- kombinatsiooniga Ctrl+O; alternatiivne viis faili avamiseks oleks minna oma kausta ja teha topeltklõps soovitud faili peal. Erinevad dokumendivaated Dokumendi esitlusviisi ekraanil saab juhtida dokumendivaate abil. Dokumendivaateid saab ümber lülitada menüü Vaade (ingl. View) abil. Normaalvaade (ingl. Normal) – dokumendist kuvatakse tekst ja selle kujundus, kuid ilma lehekujunduseta. Lehevahetused on tähistatud punktiirjoonega üle lehekülje. Selles vaates töötab programm oluliselt kiiremini; terve rida Wordi võimalusi on blokeeritud – lisatud pilte ja muid objekte tihti ei näidata. Veebivaade (ingl. Web Layout) – Word optimeerib lehekülje ja dokument kuvatakse
ekraanile või akna tööalasse mahub) ettepoole PageDown liigutab teksti lehekülje võrra tahapoole Lisaks klahvidele on iga klaviatuuri ülemises paremas nurgas kolm indikaatortulukest NumLock, CapsLock, Scroll Lock, mis näitab vastava lüliti sisselülitatust. Lisaks klahvide seletustele tuleb teada järgmisi klaviatuuriga seotud mõisteteid: Klahvikombinatsioon hoida all ühte või mitut abiklahvi (ALT, CTRL, ALTGR või SHIFT) ning samal ajal vajutada korraks mingit muud klahvi. Näiteks: klahvikombinatsioon CTRL+ALT+DELETE tähendab, et tuleb all hoida klahve CTRL ja ALT ning samal ajal vajutada korraks klahvi DELETE. Vanemates arvutites teeb see klahvikombinatsioon arvutile uue algkäivituse, uuemates (operatsioonisüsteem alates Win95-st) näitab kõiki hetkel töötavaid programme. Sisestamine andmete trükkimine klaviatuurilt ja sisestusklahvi (ENTER) vajutamine. Hiir
........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid.......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus................................................................................................16 2.3.3 Esitlus..........................
dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi dokumendi nimel käivitatakse programm, milles dokument on tehtud ja avatakse see dokument käivitatud programmis. Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on pisike nooleke
MÄRGISTAMINE Liikumisel Shift+kursorijuhtimise klahv (nool, Home, End, Page Up, Page Down) Ristkülikuplokk Alt+hiir Funktsiooniklahv F8 4 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) FUNKTSIONAALKLAHVID Klahvid Tegevus F1 spikker (abi) SHIFT+F1 kasutatud vormingu avaldamine CTRL+F1 minimeeri/aktiveeri lint F2 teisaldamine (ploki tekst või objekt; F2; asukoht; ENTER) SHIFT+F2 kopeerimine (ploki tekst või objekt; F2; asukoht; ENTER) CTRL+F2 prindi eelvaade (Print Preview) ALT GR+F2 dokumendi avamine
tehtemärkide sisestamise reziimi ja vastupidi. 9 Marcella Jatsinjak Hiir Peamiseks sisendseadmeks Windows´i keskkonnas töötamisel on hiir (mouse). Hiire abil on võimalik anda peaaegu kõiki käske (v.a need, mis vajavad teksti sisestamist). On olemas tegevusi, mida saab sooritada ainult hiire abil Kui liigutad hiirt, siis liigub ka ekraanil olev hiirekursor. Tavaliselt on kursor noolekujuline, kuid sõltuvalt käsil olevast tegevusest võib selle kuju muutuda Hiire vasaku nupu vajutus ehk klõps tähendab ekraanil oleva objekti valikut (näiteks kohta tekstis, mida kavatsed parandada). Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse internetis uuele leheküljele. Hiirega on võimalik joonistada, teksti kerida, programmi küsimustele vastuseid valida ja palju muud teha Klõpsuks nim. ühekordse vajutust hiire nupule. Topeltklõps on kiire kahekordne vajutus hiire nupule
kaustaoperatsioone. Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul. Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele loonud. Uusi kasutajanimesid ja paroole saab lisada, tehes topeltklõpsu akna Control Panel ikoonil User Accounts. Samast saad ka muuta kasutajanime ja kasutajale määratud ikooni. Tehases eelinstalleeritud Windows XP korral pole vaja sisestada aktiveerimisvõtit. Ka seadmete vahetamise või lisamise korral pole aktiveerimisvõtit vaja, v
).
Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks
A1:H1, C2:K12 jne.).
4. Töö alustamine ja lõpetamine
Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja
tühi vihik (Book 1).
Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi:
· vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
4. Kuidas Wordi kopeerimisel kaotada vorming Kui püüda mõnest teisest programmist Wordi sisu kopeerida, püüab Word nii palju kui võimalik, säilitada vormingut. Eriti häiriv võib see olla mõne tabelitega võrgulehe kopeerimisel. Selleks, et Word ei säilitaks vormingut, tuleb kleepimiseks valida 'Edit->Paste Special...'. Edasi valige 'Unformatted Text'. Word sisestab nüüd vaid teksti, vormingut säilitamata. 1.5. Vormindusmärgid Nagu nii mõnigi teist on juba märganud, saab Wordis vajutades tööriistaribal pii (nagu matemaatikas tähistati väärtust 3,14159265) märgil, esile tuua kõik kasutatud vormindusmärgid nagu tühik, peatüki lõpp, tabulaator jne. Wordis saab aga ka määrata, milliseid vormindusmärke näidatakse. Selleks tuleb võtta 'Tools' menüüst 'Options' ning avanenud dialoogiaknas minna lehele 'View'. Sealt saab valida, milliseid vormindusmärke (Formatting Marks) näidatakse. Saab valida Tabulaatoreid (Tab characters), tühikuid (Spaces), Paragrahvi märke
Kui püüda mõnest teisest programmist Wordi sisu kopeerida, püüab Word nii palju kui võimalik, säilitada vormingut. Eriti häiriv võib see olla mõne tabelitega võrgulehe kopeerimisel. Selleks, et Word ei säilitaks vormingut, tuleb kleepimiseks valida 'Edit->Paste Special...'. Edasi valige 'Unformatted Text'. Word sisestab nüüd vaid teksti, vormingut säilitamata. 1.5 Vormindusmärgid Nagu nii mõnigi teist on juba märganud, saab Wordis vajutades tööriistaribal pii (nagu matemaatikas tähistati väärtust 3,14159265) märgil, esile tuua kõik kasutatud vormindusmärgid nagu tühik, peatüki lõpp, tabulaator jne. Wordis saab aga ka määrata, milliseid vormindusmärke näidatakse. Selleks tuleb võtta 'Tools' menüüst 'Options' ning avanenud dialoogiaknas minna lehele 'View'. Sealt saab valida, milliseid vormindusmärke (Formatting Marks) näidatakse. Saab valida Tabulaatoreid (Tab characters), tühikuid (Spaces), Paragrahvi märke
Töö alustamine Võimalusi on selleks mitu, millest enamik erineb teistest siiski ainult nüansside poolest. 1. Klõpsutame nupul Start, 2. All Programs, 3. Leia kataloog Microsoft Office 4. Kataloogis on kirje Microsoft Office Excel 2007, tee sellel hiireklõps. Ekraanipilt Riba Excel 2007 ülaosas kutsutakse lindiks (1). Lint koosneb eri menüüdest (2). Iga menüü on seotud kindla tegevusega, mida Excelis tehakse. Klõpsake menüüsid lindi ülaosas, et iga menüü käske näha. Vasakult esimene menüü Kodu sisaldab igapäevaseid käske, mida kõige rohkem kasutatakse. Käsud on jagatud väikestesse jaotistesse. Näiteks käsud lahtrite redigeerimiseks on koondatud jaotisesse
Vali sealt eelsalvestatud profiil Essentials ja siis Reset Essentials. See annab meile võimaluse ühtemoodi alustada. 18 Menüüriba Menüüriba sisaldab programmi põhikäske ja erinevaid valikuid. Juhendis annan reeglina menüüle viitavad käsud kujul Image>Image Size jne. Tihti on levinumad käsud asendatud lühikäskudega klaviatuurilt. Näiteks Image>Adjustments>Levels valimise asemelt vajuta klaviatuuril Ctrl+L. Tööriistad Tööriistapaneel, asub reeglina programmi vasakus servas. Siit leiad näiteks kustutamise, suumimise, selekteerimise jne käsud. Enamusel nuppudest on all pisike nooleke, mis tähistab seda, et selle tööriista all on veel teisigi. Teiste tööriistade valimiseks hoia hiireklahvi natuke pikemalt all. Mõnede tööriistade järgi näete mõnda tähte, siis on tegemist tööriista lühikäsuga klaviatuurilt
1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Windowsi töölaud on ekraanil kuvatav tööpiirkond, mis on korraldatud nagu tavaline kirjutuslaud. Töölaualt leiate ikoonid, menüüd ja aknad, mida saate kasutada programmide avamiseks ja toimingute tegemiseks. Windowsi töölaual saate neid liigutada ja ümber paigutada, nendega tegelemist alustada ja lõpetada just nagu tavalisel laual. Menüü Start Üks olulisimaid asju töölaual on menüü Start, mis sisaldab kõike vajalikku Windowsi kasutamise alustamiseks. Siin on mõned toimingud, mida saate Start-menüü abil teha: programmide käivitamine, failide avamine, arvuti taaskäivitamine, arvuti sulgemine. Mõne Start-menüü käsu juures on paremnool. See tähendab, et lisamenüü kaudu saab teha veel valikuid. Liikuge noolega käsule (näiteks Kõik programmid) ja kuvatakse teine menüü.
operatsioonisüsteemidega töötavate programmide kujundus. Uuemad versioonid (Solid Edge ST ja Solid Edge ST2) on kasutamisloogika poolest sarnased näiteks Microsoft Office 2007 versioonile, Varasemates versioonides kasutatud tööriistaribad (Toolbar) on asendatud muutuvate lintidega (Ribbon). Solid Edge jälgib Windows-'i tavasid, kasutades kergesti mõistetavaid ikoone, mis annavad piltliku ettekujutuse funktsioonidest. Lisaks kirjeldatakse käske teksti kujul, kui kursor jääb pikemalt mõnele ikoonile peatuma. 1.1 Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine o Programmi installeerimiseks käivitada fail setup.exe. o Programmiga kaasas olev akadeemilise versiooni litsentsifaili asukoht peaks olema kaustas: C:Program FilesSolid Edge ST2Program o Enamasti on litsentsifaili nimi SElicense.dat, mille peaks peale programmi installeerimist kopeerima
latid koos ikoonidega. Nende abil saab mugavalt käivitada erinevaid tegevusi joonisele uute objektide lisamiseks ja olemasolevate modifitseerimiseks, samuti info küsimiseks ja joonise häälestamiseks. Ekraani ülaservas paikneb menüüde loetelu, kust saab avada täiendavaid alammenüüsid ja viimaste alammenüüsid. Asume nüüd menüüde kirjeldamisele. Ekraani ülaservas paikneb horisontaalne menüü ehk rippmenüü, mille kaudu saab teha mitmesuguseid valikuid. Menüüvalikud võivad olla varus- tatud lisamärkidega. Valikurea lõpus olev märk tähistab pöördumist alammenüüsse. Kui valik lõpeb kolme punktiga (...), siis sellise valikuga toimub pöördumine dialoogakna poole, mille väljade kaudu saab valikutegevust jätkata. Muide, ka dialoogakna väli võib lõppeda kolme punktiga toimub pöördumine alamakna poole. Dialoogakna väli võib muu hulgas
on valikuks "Items" (objektid), mis on tehtud "I" sisestamisega; – – kolmnurk Käsupiirkonna lõpus lubab sirvida arvutil eelnenult tehtut. Kui kolmnurka pole – tähendab see seda, et varem pole pärast joonise avamist midagi tehtud. Kui tegelikult on tõesti palju tehtud, kuvatakse vaid viimased toimingud. Eelmiste toimingute kuvamiseks viia kursor Käsupiirkonna lõppu ja liugusiga „kerida ette” teave eelnenu kohta. Teine võimalus arvuti-tarbija kahekõne kirjeldamiseks on tekstiline. Järgnevalt võrdleme kaht ühe käsu esitamise viisi – koopiat käsureast ja tekstilist. Arvuti kuvab: Tekstiline esitlus: ÜLESANNE I Pinnatükk 4 HATCH ↵
üheselt mingi kirje teises tabelis, mis on käesoleva tabeliga seotud (sellele väljale vastav võti asub teises tabelis). Yes (No Dublicates) sellel väljal olev väärtus määrab üheselt käesoleva tabeli kirje (võti). Tabeli välja kirjeldus Description pikkus võib-olla kuni 64 märki ja väljastatakse ekraanile olekuribal (status bar), kui kursor viiakse tabeliandmevaate või vormivaate vastavale väljale. Kirjeldusel on oluline koht ka suuremate andmebaaside ehitamise juures, kui tööga tegeleb korraga mitu inimest. Samuti aitab kirjeldus meenutada väljade sisu ja otstarvet, kui andmebaasi loomisest on möödunud pikem aeg. Andmebaasisüsteemi Access tabelid peavad sisaldama vähemalt ühe välja, mille sisu on iga kirje jaoks erinev. Seda välja nimetatakse võtmeks (primary key). Enamasti on võtmeväljaks mõni üksik väli
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
5. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
