Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Viiulit õppisid koolmeistrid mängima seminaris või kihelkonnakoolis. Rahvapillimehed valmistasid sageli oma pilli ise ning mängisid viiulit rahvapäraselt improviseerides ja lahtisi keeli kaasa tõmmates. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng kaks viiulit ja kannel. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarseimaid pille. Rahvapärast viiulimängu õpetatakse pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi,
Viiul Koostas : 2010 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Viiuli ajalugu 5. Viiuli ehitus Sissejuhatus Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja. Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga, harvemini sõrmitsedes. Viiul on üks enim kasutatav soolopill. Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladel on viiuli
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppetool Graafilise disaini eriala Kristiina Seim KAS MEEDIAKUNSTI KREATIIVSED TEHNOLOOGIAD VAHETAVAD TULEVIKUS VÄLJA PINTSLI JA VIIULI? Essee Pärnu 2012 Tänases tehnoloogiliselt kiirelt arenevas ning globaliseerunud maailmas jääb üha vähem aega selleks, et vaadata tagasi ja meenutada seda, mis kõik on olnud varem. Kui seda aga teha, siis leiame sealt mahuka pagasi, mis sisaldab endas ülimalt kiirelt muutuvat tehnoloogilist arengut. Palju on muutunud ajas see, mis mõnel konkreetsel hetkel on uudne ja värske.
kirikusse. Ta valmistas umbes 450 viiulit, lisaks vioolasid, tsellosid, kontrabasse ja isegi kitarre ja ühe harfi. Kokku valmistas ta oma elu jooksul 1101 keelpilli. Nendest umbes 650 on säilinud ja on mängukõlblikud. Mõningaid neist säilitatakse muuseumides, mõnel mängivad kuulsad viiuldajad. Mõned pillid on erakollektsioonis. Viis läbi aegade kõige kallimalt müüdud muusikainstrumenti on Stradivari viiulid ja nende eest on maktud üle poolteise miljoni USA dollari. Kõige kallima viiuli eest maksti 16. juulil 2006 Christie oksjonil 3 544 000 dollarit. Kõige ilusamad viiulid on valmistatud aastatel 16981725. Tuntuimad on 1714 valmistatud "Soil" ja 1715 valmistatud "Alard". Pärast 1730. aastat valmistanud viiulitest on osa valmistanud tema pojad Omobono ja Francesco, ehkki need signeeris Antonio. Ta eksperimenteeris viiulite valmistamisega palju. Seetõttu on tema viiulid Amati omadest eristatavad. Ta muutis viiuli kaarestut, puidu paksust eri kohtades jälgis ta märksa
VIIUL 8.r Viiuli Ajalugu Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna- Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. Ehitus
Ta on teinud rohkem kui 50 balletti. Samuti oskab Eifman sobitada omavahel erinevaid stiile, nagu on selleks on rokkmmusika ballettis. Tema koreograafia on väga hoogne, täis füüsilisi kui ka akrobaatilisi elemente. Etenduses põihiliseks tasutaks mängis vene romantistlik helilooja Pjotr Tsaikovski. Ta on kirjutanud ooperi nimega "Jevgeni Onegin". Kokku on ta kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tema kõige tuntumaks teosteks on balletid "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja". Etenduses esitati klassikalist muusikat nagu näiteks Eugene Onegin: Waltz kui ka rokilikumat muusikat nagu Aleksandr Sitkovetsky "Camels" või kitarrimuusikat nimega "Zello". Muusika oli väga võimas, rütm oli kord rahulikum kord tempokam. Dünaamika oli vaheldusrikas, ning harmoonia oli heakõlaline. Esitati vene rahvuse muusikat.
(Kool) Hele Koppel 8t klass Viiul loovtöö Juhendaja: Urve Allika Rakvere 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................3 1. Viiul........................................................................4 1.1 Viiuli ajalugu...........................................................4 1.2 Viiuli ehitus.............................................................6 1.3 Viiuli mängutehnikad...................................................7 Kokkuvõte.....................................................................8 Kastutatud allikad...........................................................9 3 SISSEJUHATUS Loovtöö aineks on valitud viiul. See oli hea mõte tegijale, kuna oskab seda hästi. Selles loovtöös on üks osa. Teoreetiline, mille teeb Hele
Viimsi Keskkool VIIUL referaat Õpilane: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Kätlin Puhmaste Tallinn 2011 SISUKORD 1) Viiul a) Viiuli ajalugu b)Viiuli ehitus 2) Kasutatud kirjandus VIIULI AJALUGU Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses
Keelte pikkust muudetakse vasaku käe sõrmedega vajutades keeltele. Viiulil on 4 keelt. Viiul on üks enim kasutatav soolopill, mis on poogenkeelpillidest kõige väiksem (60 cm) ning heledakõlaga. Viiulil on väga lai ja tundlik tämbriskaala: sellel pillil saab väljendada nii rõõmu kui ka kurbust, saab nii hõisata ja särada, kui ka ahastada ja nutta. Sageli on just viiulid orkestriteostes oluliste meloodiate kandjad. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Valmistatakse ka viiuleid, kus kõlakast on asendatud elektrilise võimendussüsteemiga. Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud keerdus pea ehk tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad
Viiulist enesest Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiuli ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff") Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud keerdus pea ehk tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad Roop ja sadul kannavad pillikeeli Viiuli ehitus Muusikavalikuid http://www.youtube.com/watch?v=e uOu89d3npA http://www.youtube.com/watch?v=o OSIAKbXzE8 Tänan kuulamast!
See on viiul. Ta on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud toredasti keerdus pea, millel on natuke naljakas nimi -tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab keeli pingutada.
VIIUL Teele Ploom Viiul jõudis Eesti linnadesse 17. sajandil 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest sobis uute tantsude saatjaks paremini Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarseimaid pille Keelpillide kuninganna - varjundirikka kõla ja suurete mängutehniliste võimaluste tõttu Sugulaspillid: vioola, tsello, kontrabass Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas Indias tunti sarnast pilli enne Kristuse sündi Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli ehitus Viiuli valmistamine Vanasti : Käsitööna Tänapäeval: Tööstuslikult ja käsitööna
4 Mõisted…………………………………………………………………………9 Sissejuhatus Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Keelpillide heli tekitajaks on pingutatud keelpillikeel, mis on valmistatud metallist, soolest või mõnest muust materjalist. Keel pannakse võnkuma näiteks poognatõmmete, sõrme või plektrumiga näppimise, poogna, haamrite või muude vahenditega löömisega.Viiuli keeled on roobi ja keeltehoidja kaudu ühendatud kõlakastiga. Viiuli õõnes korpus toimib resonaatorina, võttes üle keelte võnkumise ja võimendades tekitatud heli. Klaveri keeli lüüakse haamritega. Klavessiini keeli näpitakse sulerootsuga.Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisus kasutatakse poogenpillidest põhiliselt viiulit, vioolat, tšellot ja kontrabassi ning näppepillidest harfi.Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognat saaks vabalt liigutada ja
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused.Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumseit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Viiulitüüpi pillidel oli ka palju erinevaid nimetusi: Prantsusmaal - crout, rote, vielle, gigue, violon; Itaalias - ribeca, ribeba, viola, guigua, violino jne. 15.-16. sajandil said populaarseks poogenpillid vioolad, mida võib jagada kahte suurde
viiul, elasid ja töötasid Gremona Itaalias 16, 17 ja 18. sajandil. Nende tööd esindasid kõrgemaid kultuuri saavutusi ja kuntsliku pärandit. Nende teadmiste kogumit on edasi kandnud generatsioon kuntsnike, meistreid, teadlased, matemaatikud ja muusika intstrumentide tegijad renesansi aegsest Itaaliast. 16. sajandi kestel olid Itaalia põhilisteks keelpillide tootjateks Põhja-Itaalia linnad Gremona, Venezia, Bresika. Genova omas suurt mõju algsel viiuli arengul. Andrea Amati (sündinud enne 1511, suri 24. detsembril, 1577 aastal) Gremona linna elanik oli ilmselt viiuli ja selle perekonna algataja. Siiani vanim Andrea Amati poolt valmistatud keelpill pärineb aastast 1564, see oli osa ehitud pillidest ( üli detailne, kullatud ning sümbolitega) valmistatud Prantsuse kuningale Charles IX. Sellest komplektist on alles, vaid kaheksa. Ülejäänud hävinesid Prantsuse revolutsiooni ajal.
KONTRABASS Kontrabass on keelpill, nn viiuli perekonna kõige madalama kõlaga liige. Kontrabass on suurim ja madalaima kõlaga pill, mida kasutatakse kaasaegses sümfooniaorkestris. Klassikalises muusikas kuulub kontrabass sümfooniaorkestri keelpillirühma ja väiksematesse keelpilliansamblitesse. Lisaks kasutatakse seda ka jazzis, 1950ndate bluusis ja rock'n'rollis, bluegrassis ja tangos. Kontrabass valmistatakse erinevatest puiduliikidest: kõlakasti tagumine osa vahtrast, kõlalaud kuusest ja sõrmlaud eebenipuidust
Johann Sebastian Bach Sünidinud 31. märts 1685 ja suri 28. juuli 1750. Ametilt helilooja, organist. Elulugu: Lapsepõlv Eisenachis perekond muusikuid, õppis juba väiksena viiuli ning orelimängu. Ohdruf organist, haris venda, öösiti kirjutas muusika käsikirju. Lüneburg Miikaeli klooseter, häälemurre. Arnstadt omavoliline puhkusevõtmine, liiga pikad orelisoolod. Weimar lossikiriku organist, kontsertmeister, suurem osa teoseid. Leipzig muusikadirektor, poistekoor, vokaalmuusika. Looming:Vokaal-instrumentaalteosed, teosed klahvpillidele, oreliteosed, kammerteosed, orkestriteosed. Vokaainstrumentaalteosed:Passioonid säilinud Johannese ja Matteuse passioonid
vaiksemad väga raske on panna neid kõlama tõeliselt fortes. Parimat kõlajõudu on võimalik saavutada 1. oktavi piirkonnas. Kandle kolm põhitüüpi: Vanem kannel Uuem kannel ehk viisikannel Duurkannel Kandle põhiosad: Kõlakast Keeled (kõlakastile tõmmatud) Viiul Viiul on kõige populaarsem keelpillide perekonna esindaga. Sageli nimetatakse viiulit ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu: Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladele jõudsid esimesed viiuli eelkäijad umbes IX sajandil tänu Idamaistele ränduritele. Viiuli vaarisaks peetakse keskaegset rebekki. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIXXX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandi
8 ..... - Kasutatud kirjandus 2 Paganini Elulugu: NICOLO PAGANINI (1782-1840) Nicolo Paganini oli maailma kõige suurem viiulimängija. Ta sündis Genua linnas, tema isa Antonio oli kaubitseja ja sahkerdaja, ning toitis vaevaga oma peret. Vara märkas ta, sest ta ise oli tubli viiulimängija, oma poja suurt viiuli-mängimise andi. Ta võttis nõuks poega suureks mängijaks teha. Raudse valjusega pidi noor lapseke, vaevalt viis aastat vana, viiulit õppima. Iga vea pärast sai poeg rasket nuhtlust. See valjus oli liig ja võttis Nicolo lapsepõlve rõõmu ja õnne täitsa ära. Teiselt poolt aga peab tunnistama, et noor Paganini selle läbi palju õppis ja juba lapsepõlves koguni suureks mängijaks sai. Kuus aastat vana võis ta juba kirikus viiuli- soolod mängida.
Enne 13. saj. kirja pandud muusika mõeldud LAULMISEKS Pille mängiti väljapool kirikut, laulude SAATEKS KESKAJA PILLID Al. 13. saj. mitmeid teateid pillide kasutamisest kirikumuusikas Esimesed teated kirikuorelitest 9.,10. sajandist Suurte orelite kõrval väiksemad __teisaldatavad POSITIIV __kaasaskantav, ka ühe käega mängitav PORTATIIV KESKAJA PILLID Portatiivorel KESKAJA PILLID REBEKK Algeline, nõrga "karuse" kõlaga viiul; Pooliku pirni kujuline Viiuli ja vioola eelkäija, lameda- põhjaline KESKAJA PILLID FIIDEL Viiuli ja vioola eelkäija; lamedapõhjaline KESKAJA PILLID HARF _keskaja iseloomu- likem näppepill _jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti Saartelt u. 8.saj. Fiidel ja harf KESKAJA PILLID PSALTEERIUM Klavessiini eelkäija KESKAJA PILLID Rataslüüra eelkäija Varasest keskajast ORGANISTRUM (hurddy gurdy) Mängiti kirikus greg. Koraali saateks KESKAJA PILLID Hilisest keskajast
heliloojaid, kes tõid muusikasse jõulisi uuendusi. Nende seast leidus ka silmapaistvaid heliloojaid, kes astusid edasi sammhaaval. Nii kujunesid ka 19.sajandi virtuoosid, kes olid oma ala parimad. Üks nendest oli Niccolo Paganini. Niccolo Paganini oli Itaalia helilooja. Ta sündis 27.oktoober 1782. aastal Genoa linnas ning suri 27.mail 1840. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures. Üheksa aastaselt võis Paganini juba Genoa teatris viiuli- soolosid mängida. Umbes kolmeteist aastaselt hakkas Paganini isaga Itaalia linnades kontserte andma. Kuigi Paganini ise välismaale ei läinud, tungis tema nime kuulsus üle Itaalia piiride. Paljud tema muusikaetendused olid kirjutatud nii keeruliselt, et arvati, et ta on sõlminud lepingu saatanaga. Tema kompositsioonid sisaldavad 24 kapriisi, 12 sonaati ja 6 viiuli kontserti. Paganini armastas oma teostest kasutada keerulisust ja vigurdamist. Välgukiirused
Liis Aunapuu 9b Johann Sebastian Bach J.S. Bach (1685-1750) oli kuulus saksa helilooja, organist ja muusikateadlane ning Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klaverimängu ning onu orelimängu. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina ning kõigis
Ludwig von Beethoven (1770 – 1827) 1. Kus Beethoven sündis? Ludwig von Beethoven sündis Bonnis. 2. Kellelt õppis viiuli- ja klaverimängu? Ta õppis viiuli- ja klaverimängu isalt. 3. Christian Gottlob Neefe tähtsus Beethoveni muusikuks kujunemisel. C.G Neefe oli Beethoveni õpetaja ja tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavesiini mängjaks. 4. Millisele instrumendile kirjutas noor Beethoven Bonnis? Miks? Muusikat kirjutas ta algul klaverile, kuna oma karjääri alustas ta pianistina. 5. Kellelt soovis Beethoven loomingut õppida? Ludwig soovis saada Mozardi õpilaseks. Õppis ka Haydnilt 6
Barokk ei olnud kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. 17.sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina. 16.sajandil polnud viiul veel oma viooladest liigikaaslaste kõrval kunstmuusikas kuigi oluline pill. Seltskonnas ja kirikumuusikas hakkati pilli mängima alles sajandi viimasel veerandil. Üks esimesi heliloojaid , kes avas viiuli võimalused ,oli Claudio Monteverdi . Sajandi keskel oli viiulist saanud kemmeransamblite ja orkestri peamine meloodiapill. Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles
Heino Eller Heino Eller oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning
keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr tsaikovski luikede järv, adolphe adam giselle, bela bartok võlumandariin, sergei prokofjev romeo ja julia. ITAALIA laululiigid ballaadid ja lüürilised laulud, napoli laul, lõuna itaalia rahvatants tarantella, euroopa kunstmuusika ( kirja pandud muusika ) areng, viiuli meistrid antonio stradivari, andrea guarner, niccolo amati, viiuli virtoos niccolo paganini, haamerklaver bartolomeo cristofor. PRANTSUSMAA - rahvalaulud ühehäälsed stroofilised ( salmidest koosnev ) soololaulud, ilmaliku laulu üldnimetus sansoon, tantsud farandool, gavott, pillid fiidel, akordion, torupill, laulja edith piaf. OOPER helilooja, libretist, libreto ooperi tekst, lavastaja, avamäng
kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja žanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja irooni a. Klassitsismi rangeid Romantism muusikas • Niccolò Paganini (27. oktoober 1782 Genova – 27. mai 1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta oli oma aja tunnustatuim viiulivirtuoos. Teda kutsutakse viiuli deemoniks. Paganini-Kapriis #6 Paganini-Kapriis #6 Romantism kirjanduses • Edgar Allan Poe- (19. jaanuar 1809 Bosto n – 7. oktoober 1849 Balt imore) oli ameerika roman tiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. 7 kõige süngemat süžeed Edgar Poe loomingus • Enneaegne matmine, Mõrv
oli palju vokaalnumbreid. Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte
ESSEE Romantismiajastu helilooja Ludwig van Beethoven Muusika on romantismis umbes 1820-1880 valitsenud suund.Romantismiajastu muusika avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Ludwig van Beethoven(arvatavasti 16.dets.1770-26.märts.1827),oli saksa helilooja.Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks.Esmakordselt andis Beethooven kontserdi 7-aastaselt.19-aastaselt sai temast perekonnapea. Tema loominguprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydinil ja Motzartil,kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad.Tema muusika iseloomulikeks joonteks on:selgelt välja joonistatud karakterid ja jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Mina valisin Ludwig van Beethoveni-ovetüre zu ,,CARIOLAN".op 62,loopikkuseks oli 8min ja 27 sek.
paju millest Marfa oli enda surivoodil rääkinud. Jakov mõtles kõigidest võimalikest asjadest mida ta oleks võinud enda eluga seoses selle sama jõega teha, kala püüda, paadil viiulit mängida, lotje vedada ja hanesid kasvatada. Lõpuks jäi Jakov ka ise haigeks ja peale arsti külastust läks künnisele istuma ja hakkas viiulit mängima. Lõpuks oli ka Rotchild seal, keda Jakovi kurb lugu väga liigutas. Enne surma läks Jakov pihile ja käskis viiuli Rotchildile anda. Rotchildi viiuli mängust tuli aga välja midagi nii kurba ja leinalist mis oli terve linna lemmik. Minule see katkend väga ei meeldinud, tekitas tunde, et see ei ole võimalik kui negatiivselt mõeldes saab inimene terve enda elu elada ja ainult kahjudel silma peal hoida.
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio
INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKIAJASTU ITAALIAS Viiul kujunes 17. saj. armastatuimaks ansambli- ja soolopilliks. Viiuli perekonna sünd oli 17.sajandi kõige tähelepanuväärsem sündmus muusikainstrumentide ajaloos. Pole täpselt teada, kes valmistas esimese viiuli, kuigi paljud autoriteetsed allikad peavad selleks Kaspar Tieffenbruckerit. Tõelise täiuslikkuse saavutas viiul aga Cremona koolkonnas: · Amati · Stradivari · Guarneri Mainida võiks veel Tirooli meistrit Jakob Steinerit ja sakslast Matthias Klotz`i. Uus, emotsionaalse ja jõulise kõlaga pill tõstis nii soolo- kui orkestrimuusikas keelpillid juhtivale kohale, paljud tollel ajal ooperiteatritesse, samuti suuremate kirikute tekkinud orkestrid koosnesidki põhiliselt
sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da capoaaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte
1865. aastal. Hämeenlinnas. Teda kutsuti sõprus- ja perekonnaringis Janneks, kuid koolis hakkas ta ennast kutsuma oma prantsuspärase nime järgi, Jean. See oli inspireeritud postkaardist, mille kinkis talle tema meremehest onu. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. 889 Haridus 15. aastane Johan otsustas, et ta tahab saada maailmakuulsaks viiuli mängijaks, ning aja möödudes saigi temast päris osav artist. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 1876-1885 ning pärast keskooli läks ta seadust õppima Keiserlikku Aleksandri-ülikooli mis on praegu tuntud kui Helisinki Ülikool, kuid teda huvitas muusika palju rohkem, kui seadus ning ta läks hoopis Helsinki muusikakooli kus ta õppis aastatel 1885-1889. Üks tema õpetajatest seal oli Martin Wegelius. Edasi läks ta õppima Berliini ning pärast seda veel Viinis
KONTRABASS Kontrabass on madala kõlaga keelpill. Nagu teisedki keelpillid(viiul,vioola, tšello) on kontrabass loodud 16.sajandil. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kontrabass kuulub viiuli perekonda ja on neist kõige madalam. Kontrabassi mängitakse enamasti ansamblipillina, kuigi seda mängitakse ka sümfooniaorkestris, jazzis, bluusis, rock’n’rollis, tangos, rahvamuusikas, kantrimuusikas ja bluegrassis. Kontrabassi ülesanne on täita orkestris või ansamblis bassi osa. Soolopillina kasutatakse kontrabassi harva. Kontrabassi võib mängida kahte viisi, poognaga või näppides. Kontrabass võib olla umbes 1.60 kuni 2.05 meetri kõrgune ja see on üks suurimaid
Helilooja surma-aastal valmisid kaks tema tippteost- lustlik ooper "Võluflööt" ja sügavasisuline "Reekviem". Wolfgang Amadeus Mozart suri 35-aastasena 1791. aastal vaesena ning on maetud Viinis. Looming: on t loonud üle 600 muusikateose. Ta kirjutanud oopereid ,vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770-1827) Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Beethoven sündis Bonnis. Tema isa oli õukonnakapelli laulja, temast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema tõeline õpetaja oli Neefe
Ideaaliks oli siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (-ilus laul), mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improiseerimine ja esituse väljendusrikkus. Igas ooperis oli kõrgeima tähelepanu all prima donna ja primo uomo, vastavalt naispeategelane ja meespeategelane. Napoli ooperikoolkonnas domineerisid kõrvuti tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). 17.sajandi algul kerkis esile viiul nii soolo- kui ka ansamblipillina. Viiuli kiire tõus oli seotud ka kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Niccoló Amati ning tema õpilaste Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ning ehitus. Võrreldes varasemasega hakati pille häälestama ühtselt ning seetõttu oli võimalik moodustada orkestrit. Orelile tuli juurde registreid ning nende esikülgi hakati uhkemalt kaunistama. Soolokontsert üks või mitu solisti vastandatakse orkestrile. Solistid mängivad oma
Oratooriumi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunud esitused kirikuis, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused, oli Claudio Monteverdi. Ooperis "Orpheus" nõudis ta viiuleilt ebatavalisi mänguvõtteid ja muutis pilli väljenduse tunduvalt värvikamaks. 17. sajandi algul kirjutati viiulile kiriku- ja ooperiorkestris väga nõudlikke partiisid ja juba enne 1620
Johann Sebastian Bach Elu, õpingud ja töö J.S.Bach sündis 21. märtsil 1685 aastal Eisenachis organisti J.A.Bachi ja Maria Elisabetha Bachi noorima pojana. Tema isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Tema ema suri 1694. aastal, kui ta oli 9-aastane ja isa ühe aasta pärast ema surma (1695). Pärast isa surma kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise
v=SugtS3tqsoo 17. saj-l sündis Firenzes ooper Idee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamise eesmärgil. Esimene ooper oli 1597 Jacopo Peri „Daphne“. Teine ooper Jacopo Peri „Eurydike“ 1600 oli pulmakingitus Prantsusmaa kuningas Henri IV ja Maria de ´Medicile. I ooperihelilooja Jacopo Peri Cremona viiulimeistrid 17. saj-l tegutsesid Cremonas väga kõrgetasemelised viiulimeistrid. Viiuli klassikaline kuju ja ehitus kujunes meister Niccoló Amati ning tema õpilaste Andrea Guarneri ja Antonio Stradivari kätetööna. Amatide suguvõsa Guarneri suguvõsa Andrea Guarneri (1626 - 1698) – Amati õpilane. Pojad: Pietro Giovanni Guarneri (1655 – 1720) ja Giuseppe Giovanni Battista Guarneri (1666 – 1740). Pojad: Pietro Guarneri ( 1695 - 1762) ja Bartolomeo Giuseppe
Isa aga lähenes asjale pragmaatilisemalt- ta õpetas poega ja nõudis talt päevas viis kuni kuus tundi harjutamist. Iga vea pärast sai poeg rasket nuhtlust. See valjus oli liig ja võttis Niccolo lapsepõlve rõõmu ja õnne täitsa ära. Teiselt poolt aga peab tunnistama, et noor Paganini selle läbi palju õppis ja juba lapsepõlves koguni suureks mängijaks sai. Kuus aastat vana võis ta juba kirikus viiuli-soolod mängida. Niccolo ainsaks rõõmuks lapsepõlves oli tema armastav ema Teresa, kelle hoolekandmise läbi tuli ka see, et Paganini oma tervist suure õppekoormuse tõttu täielikult ei kaotanud. Üheksaaastasena , mängis ta juba Genova teatris oma esimese avaliku soolo. Muidu oli ta ikka oma üksikus toas kinni ja õppis isa valjul juhatusel väsimata edasi. Tundmata seetõttu välisilma, sai viiul tema truuks seltsimeheks ja trööstijaks rõõmutus lapsepõlves
sajandil. Suurt edukäiku tegi pill aga 18. sajandil. Viiuleid valmistasid mängijad tavaliselt ise ning seda kohati küllalt suure oskusega. Vastavad kogemused anti põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli põhi tehti üldiselt pihlaka või kasepuust, kaas kuusepuust, kael ja keelehoidjad ka kas pihlakast või kasest. Viiul koosneb piklikust kõlakastist ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast, pea küljes on häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud. Sõrmlaua kaelapoolses otsas asetseb sadul ja kõlakasti keskel roop, mis hoiavad keeli vajalikul kõrgusel. Sellise kuju sai viiul 17. sajandil ning see on 4keeleline ja kvintetihäälestuses.
asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Instrumentaalmuusika on 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte.
Antud novelli puhul on tegemist realistliku teosega, millele on iseloomulik klassikaline ehk suletud narratiiv. Sellele on iseloomulik sissejuhatus (kus tutvustatakse Jakovit), sõlmitus (kus räägitakse Jakovi suhtest Rotschildiga), kulminatsioon (kus Jakovi naine Marfa jääb haigeks), pööre (kus Marfa sureb ja Jakov mõistab, et on terve elu raisanud vaid kahjude arvestamise peale ning olnud kõigi peale vihane), lahendus (kus Jakov sõbruneb Rotschildiga ja kingib talle oma viiuli). Nagu novellile omane, on lugu ajas ühtne, ning sündmused on kõik üksteisele järgnevad. Selline sündmuste areng on niivõrd lühikese loo puhul elementaarne, novelli pikkus ei võimalda eriti ajas hüppeid teha. Jutustamistüüp on järgnev, seega kõik kirjeldatud sündmused toimuvad minevikus. Tekstis esineb ajaline vahe sündmuste ja jutustuse vahel, mis on äärmiselt oluline, kuna loo peamine
Süm- Orkestri- Orkestri- Ooperid Oratooriu Keelpilli- Klaveri- Klaveri- Oreli- Viiuli- Klavessiin Rahva- fooniad teosed süidid mid kvartetid sonaadid kontserdi teosed kontserdi -süidid muusika d d Bach 6 + Alles 3 +
Balalaika Balalika on 3-keelega vene keelpill. Sellel on puust tehtud kolmnurkne kõlakast ja pikk sõrmlaud. Balalikat mängitakse sõrmedega või lipitsaga. Balalaika sugulaspillid on Buzuki, Domra, Erhu, Lauto, Mandoliin, sitar. Mandoliin Mandoliin on väike 8-keelne keelpill. Mandoliin on arenenud lautost. Alates 17.sajandist sai see eriti populaarseks Itaalias. Pilli kuju ja topeltkeeled pärinevad lautolt. Sõrmlaud on samuti jaotatud krihvideks. Mandoliine on eri suuruses ja variandis. Enam levinud on 4 topeltkeele ja viiuli häälestusega pill.
Kuna teda kasvatati tugevalt kirikumeeleses peres oli ta alati kiriku muusikaga seotud nii orelimängija kui ka lauljana. Poisina oli ta fantastiline sopran ning kirikutes ja koorides laulis ta alati solistiosa. Ta alustas heliloomist väga noorelt ning ta parimad tööd on ta kirjutatud 17 ja 20 eluaasta vahel. Bach sündis Saksamaal, Eisenachis 21. Märtsil 1685. aastal. Bachi isa oli meisterviiuldaja Johann Ambrosius Bach, kes õpetas oma pojale viiulimängimise peamiseid nippe. Viiuli mängimise kõrvalt hakkas Bach ka orelit mängima, mida ta õppis Einsachi kõige kuulsama kiriku orelimängija käe all. Ta õpetas Bachi üsna rangelt ning varsti ületas Bach noore posina kõigi ootused. Peale oma vanemate surma 1765. aastal läks Bach elama oma vanema venna Johann Christophi juurde, kes oli Ohrdufi professionaalne organist. Johann jätkas oma nooremale vennale viiuli õpetamist ning tutvustas talle ka klavessiini. Peale mitmeaastast
Õnnestunud teosed olid kindlasti Pablo de Sarasate ,,Mustlasviisid" ja Cesar Francki Sonaat viiulile ja klaverile A-duur.Kõige vähem meeldis mulle aga Johannes Brahmsi Sonnat viiulile ja klaverile nr-2A-duur,op.100, kuna võibolla ma ei osanud hästi aru saada selle teose mõttest või ka sisust. Ma usun seda, et kontsert õnnestus üldiselt väga hästi, kuna aplaus oli piisavalt tugev ja oli näha et esinejatele meeldi ka , sest Alexander Sitkovetsky viiuli poogna keel oli katki läinud kui nad koos Wu Qianiga väga tempokalt Pablo de Sarasate ,,Mustlasviise"mängisid.Samuti oli ka kontsert õnnestunud kuna publikut oli piisavalt palju ja nii heade muusikute kontserdid õnnestuvad enamasti alati,kuna nad ise naudivad seda piisavalt palju paistab ka see publikule. Mulle endale meeldis kontsert.Olen ennegi käinud süva muusikat kuulamas aga mitte kunagi duetti.Sellepärast oli minu jaoks see väga huvitav uus kogemus ja usun seda,et lähen
löövad trummi, / harva tantsivad ka mehed / ) 2. rituaalsed samaanilaulud ( suheldakse jumalatega, palutakse neilt abi ) 3. Tseremoniaalsed laulud ( esitati kindlate tähtpäevade ja sündmuse puhul / surm, sünd, jaht, uue paadi vette laskmine / ) 4. Nalja ja lastelaulud. 5. Mängulaulud. Euroopa muusika mõjutus jõudis inuittideni vaalapüüdjate ja kaupmeeste kaudu, kes tõid maale suupilli, lõõtspilli, viiuli ja parmupilli. Induitid ei laulnud armastus ega töölaule, kuid meremeeste kaudu ulatusid ka need inuittideni. Euroameerika muusika Euroopa maadest on Ameerika muusikat mõjutanud kõige rohkem briti kultuur. Angloameerika muusikatraditsiooni kuuluvad briti päritolu ballaadid ja mereteemalised laulud. Jutustavad laulud e. ballaadid räägivad enamasti armastuse otsingutest ning selle kaotusest, surmast, elust. Alguses esitati neid ühehäälselt ning ilma saateta. Alates
Muusika õpetus 7. Klass Reelika Jõuram Tsello Tsello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill. Pilli nimetus tuleb itaaliakeelest. Tsellomängijat nimetatakse tsellistiks. Tsellot on nimetatud inimhäälele kõige lähedasema kõlaga pilliks. Tüüpiliselt valmistatakse tsellot puidust. Loomulikult mängitakse tsellot poognaga nagu ka teisi poogenkeelpille. Traditsiooniliselt on poogen valmistatud mahagonist. Keskmine tsellopoogen on 73 cm pikk. Pillil on 4 keelt. Poogna jõhvid on hobuse sabajõhvid. Tsello on
annaabi.ee 
