suurusvahekordadega, anti täpselt edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Kuulsamad koopamaalingud on Põhja-Hispaanias Altamira koopad ja Prantsusmaal Lascaux' koopad. 11.Megaliitilised ehitised olid esimesteks arhitektuuri algeteks. Kividest koosnevad usulised monumendid. Menhir kõrge püstine kivirahn Dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat Kromlehh kiviring, mis koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimesest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud Stonehenge kromlehh (vt eelmisest mõistest, millest koosneb) aeg: 3500 eKr. 12.Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati väravate ja keldrite ehitamisel, laed olid puust. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht. 13
8.A Kunst Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid ja templid. Üldmulje templitest on monotoonne. Erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Arhitektuuri detailid Obelisk nelinurksed teravatipulised kiviplokkidest tornehitised. Ben-ben monumendid tornid, mis valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid püramiiditaoliselt Püloon väravaehitis Sambad sammaste ülaosa e. apiteel meenutas tihti taimi ja sagedamini papüürust. Kasutati ka 16 tahulist sammast-profodooria. Püramiidid Püramiid ruudukujuline alus, sees käigud, hauakamber, tehtud kivipankadest, pealt kaetud kiviplaatidega. Püramiidid on teadaolevalt suurimad ehitatud
See püramiidide kolmik on ka ainuke vanaaja maailmaime, mis on säilinud tänaseni. Cheopsi (Hufu) püramiid 138 m kõrgune, kõrgeim püramiid Chefreni püramiid kõrguselt teine teine püramiid. Selle tipp on paremini säilinud ja ta asub kõrgemal pinnasel, mistõttu võib tekkida illusioon, et see on kõrgeim. Mykerinos püramiid kõrguselt kolmas püramiid. Püramiidid on ehitatud tohututest (keskmine raskus 2,5 t, leidub ka mitmekümne tonniseid) kiviplokkidest, mis veeti kohale mööda Niilust. Cheopsi püramiid koosneb enam kui 2 miljonist sellisest plokist. Välispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, tänapäeval on need säilinud ainult Chefreni püramiidi tipus. Püramiidide tipp võis olla ka kullatud. Püramiidi sees asus hauakamber, hauarüüstajate vältimiseks ehitati sinna mitmeid umbkäike ja lõkse. Hauarüüstamist see peatada aga ei suutnud. Kokku on leitud u 110 püramiidi (enamus pisikesed)
Anubis Musta saakali peaga jumal, surnute jumal. Sobek Krokodillipäine vetevalitseja. Hathor Lehmapäine, soosis armastust, tantsu ja muusikat. Thath Iibisepäine, kirjutamis- ja arvutamisoskuse kaitsja. Uus Riik: Amon Peajumal Ra (Re) päikesejumal Amon-Ra uus peajumal, Amon ja Ra ühendati. Sfinks on inimese pea ja lõvi kehaga olend. Sfinks Chepreni püramiidi juures. Arhitektuuri detailid Obelisk nelinurksed teravatipulised kiviplokkidest tornehitised. Ben-ben monumendid tornid, mis valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid püramiiditaoliselt Püloon väravaehitis Sambad sammaste ülaosa e. apiteel meenutas tihti taimi ja sagedamini papüürust. Kasutati ka 16 tahulist sammast-profodooria. Ramses II koobastempel Abu-Simbelis. Hatsepsuti hauatempel Deir-el-Bahris. Kuningate org fassaad Obeliskidega . Reljeefikunst
(Prantsusmaa). Põhivärvid: must, pruun, kollane, punane · Skulptuur Valminud 3000025000 a. eKr. Nt Willendorfi veenus, mammutiluust hobusekujuke. · Arhitektuur (Megaliitehitised, usulised monumendid): · Menhir Kõrged püstised kivirahnud. · Dolmen Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat. · Kromlehh Ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. MESOPOTAAMIA KUNST 40002350 a. eKr. Sumeri kultuur 23502150 a. eKr. Akadi kultuur 18301530 a. eKr. VanaBabüloonia kultuur 1360605 a. eKr. Assüüria kultuur 625539 a. eKr. UusBabüloonia
Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised kromlehhid, mis koosnevad ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest,millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Eriti tuntud kromlehh on Stonehenge. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. 30 sambaga välisring on ülal kaetud sama arvu põikkividega Osa põikkive on küll alla varisenud ning osa sambaid ümber kukkunud, kuid siiski jätab see mälestis, kerkides künkal keset lagedat välja, suurejoonelise mulje
On leitud väikesi puust-, luust-, kivist valmistatud skulptuure. Tuntumad on naise kujukesed e. Veenused. Kuulsaim veenuse kujuke on Willendorfi Veenus umbes 30 000-25 000 e.Kr. Naisi kujutati vormikatena, sp et usuti et see toob viljakuse õnne. 4. Mis on megaliitilised monumendid, kirjelda 3 tüüpi, nimeta kuulsam ! a) Kuulsaim on Stonehenge´is Inglismaal. Koosneb ringikujuliselt paigutatud ja kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. (Kromlehh nn.) b) Menhirid. Vahel asuvad nad rühmiti või teist tüüpi megaliitehitiste juures, võivad olla kilomeetritepikkused. Prantsusmaal Carnacis. c) Dolmen. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat- kivikalmed. Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias. 5. Kus asus Mesopotaamia , kes olid esimesed asukad, mida nad leiutasid(2)? Süüria ja Iraagi aladel
See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse
Tüüpilise egiptuse templi põhiplaan. Joonis 5. Tutanhamoni kuldmask. Foto: © Victoria Gardner / Atlantic Productions Suurimad templid · Karnaki (370x100 m) · Luksori · Ramses II matustempel · Hatsepsuti matusetempel osaliselt raiutud kaljuseina (terrasstempel) · Abu Simbeli kaljutempel suured Ramses II skulptuurid kahe templi kompleks Joonis 7. Hatsepsuti tempel. Foto: © Victoria Gardner / Atlantic Productions · nn benben-monumendid kiviplokkidest tornid otsad ahenevad püramiiditaoliselt · Obeliskid nelinurksest kiviplokist, terav tipp 10-32 m päikesejumala auks · Memnoni kolossid kujutavad vaarao Amenhotep III-t Tänan tähelepanu eest!
Iseloomulikud tunnused: Ahhailased ehk kreeklased kohandasid Kreeta rahuliku lossimajanduse kombed oma sõjakale ühiskonnale Tööriistad ja relvad pronksist Kreeklaste kirjast arenes kreeka lineaarkiri B, mida tänapäeval osatakse tõlgendada Mükeene on Balkani p-s tähtsaim loss. Losside eripära: Losse ümbritsesid kükloobilised müürid, mis on võimsad kaitseehitised massiivsetest kiviplokkidest. Kunstis sõjatemaatika 1200 eKr toimus Vahemere idaosas rahvasteliikumine. 1100-800 eKr – tume ajajärk. Iseloomulikud tunnused: Riike ei olnud, Lossid varemetes Lineaarkiri B ununes Võeti kasutusele raud Müüt on lühike lugu jumalatest ja muistsetest kangelastest. Eepos – värsivormis pikk jutustav teos, mis põhines müütidel, muistenditel, rahvalauludel. Herakles
Ehitatakse raamatukogusid ,haiglaid,kauba-ja kohtukodasid,valmivad esinduslikud raekojad.Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja väljakute rajamine.Stiil esinduslik ja toretsev.Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn.Palazzod. Palazzo põhiplaan on ruudukujuline ,keskel siseõu mis oli ümbritseud kaarkäikudega.Tavaliselt oli Palazzal, 3 korust. LEON BATTISTA ALBERTI 1404 1472 Palazzo Ruccellai 15 saj. Firenze Palazzod olid raskepärased ehitised,ehitatud kiviplokkidest mille töötlus peenenes korrus korruselt. Taas võei kasutusele ümarkaar,kaunistuseks plastrid,sambad,viilud akende kohal. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi(Rooma Panteon).Suurim ja tuntuim renessanssi ajal oli Peetri kirik roomas.Ehitati üle 100 a,töid juhatas 10 arhidekti,tähtsamad BRAMANTE 1444-1514(tegi esialgsed kavandid)ja MICHELANGELO 1475-1564 (meistiteos onkiriku 132m.h kuppel)
joonistamiseks. , fresko-seinamaaliliik ja -tehnika. , animalist- kunstnik, kes kujutab oma teostel loomi. , natüürmort-elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. , kunstiteose kompositsioon-teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal. , Lascaux-koobas, kus on kuulsam koopamaaling, Stonehenge-inglismaal asuv kromlehh, mis koosneb ringikujuliselt paigutatud kiviplokkidest. Nim. suuremaid kunstimuuseume maailmas: Briti Muuseum, Londoni Muuseum, New Yorgi moodsa kunsti muuseum, Pariisi moodsa kunsti Muuseum, Vatikani Muuseumid, Frami Muuseum..
ega kirjandusest, sest savitahvlitele kirjutati vaid majapidamisaruandeid. Tsivilisatsiooni kujundasid linnad, mis kerkisid lossi juurde. Kreekas tekkisid linnad lossist eemale, Kreetal aga lossi ümber. Lossides olid laoruumid, töökojad. Loss oli majapidamiskeskuseks. Kreekas olid lossid kindlustatud, sest toimus sõjategevus, lossis hoiti sõjarelvi. Loss oli lausa omaette riigikeskus. Sealseks kuulsaimaks lossiks oli Mükeene, mis on ehitatud massiivsetest kiviplokkidest nn klükoopiliste müüride ja kindlustatud väravatega. Kreetal olid lossid kindlustamata, sest sõjategevust polnud, see tähendab lossiväravad olid avatud ja usutseremooniaidki korraldati ehk lossi keskhoovis. Kreetal religioonis oli härg kultusloom ning väga oluline. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid, millel oli keskne koht Kreeta religioossetes kombetalitustes. Jumalannad olid väga austatud, ka Mükeenes, kuid
niiet Kreeta kultuur ei hävinenud. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele, see sai nimeks lineaarkiri B. Seda osatakse lugeda. Kultuuri edasikandjateks said nüüd kreeklased ja Kreeta senine tähtsus kadus ajapikku. Ka Kreekal said majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, mille eesotsas seisis kaks kõrget võimukandjat - valitseja ja sõjapealik. Neist tuntuim on Mükeene. Losside ümber suuremaid linnu ei olnud, ja lossid olid kindlustatud massiivsetest kiviplokkidest (nn. Klükoopiliste) müüriga. U. 1200 a ekr. tabas kreekat vapustus - Iisraellased vallutasid Kaanani ja palestiina. See oli tõenäoliselt põhjustatud ulatuslikust rahvasterändamisest. Vaatamata sellele säilis veel Kreeka tsivilisatsioon, kuid kukkus lõplikult kokku uue sissetungi järel 1100 a ekr. Kunstis esines sõjatemaatikat. Sõda oli Mükeene kultuuris esmajärgulise tähtsusega. Kreeta - Mükeene (Kreeka) usund:
Värav tuletab igale sisenejale meelde, et sisenetakse kuningakotta. 2 1.2 Egiptuse arhitektuur Kõige iseloomulikum Egiptuse arhitektuurile On püramiidid. Neid ehitati suurtest kiviplokkidest ja täpne ehitustehnika jääb ilmselt saladuseks. Joonis 2. Hatsepsuti kaljutempel, Egiptus 1.3 Kreeta-Mükeene ehk Egeuse arhitektuur Joonis 3. Knossose palee jäänused täna ja kunstniku visioon Üks iseloomulikumaid rajatisi egeuse arhitektuurist. Paleed olid justkui väikesed linnad kõikide oma ruumide siseõu ja isegi kanalisatsiooniga. 3 1
Budism levis 3. saj. E.m.a. valitses Asoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Lasti püstitada 84000 tükki. Kupli tasandatud tipus nelinurkne aedik, millest kõrgub maailma telge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad, kiviplokid kaetud skulptuuridega. N: reljeef Amaravati stuupalt Lõuna-Indias 2. saj. E.ma., Sanchi stuupa Indias, 1. saj. E.m.a. Templid: peamiselt vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Kõige püham seal, kus on jumala kuju, tavaliselt väike ruum, tempel selle ümber suur, paljude ruumidega ehitis. Saalide uksed ühel joonel, viivad pühapaiga suunas.
eKr Egiptuse ehituskunsti tuntuimaks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnuud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas Dposeri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotatud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad Cheopsi, Chephreni ja Mycerinose püramiidid. Ehitatud 26. Saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mycerinose püramiidil 66m. Üks tuntumaid vaaraosid oli Tutanhamon. Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal kunagise Teeba lähedal kuningate orus. Tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata. Tema hauakambrist leiti ka hulgaliselt mööblit. Tähtsaks ehitiseks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid
Egiptuse ehituskunsti tuntumaiks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas vaarao Døoseri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad - Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose - püramiidid. Ehitatud 26. saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed: 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiidil 66 m. Tähtsaiks ehitisiks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina.Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali
menhirid Bretagne'i poolsaare välju Prantsusmaal. Poolsaare hilisemate asukate keltide keeles tähendab see pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid-algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid pühadesse paikadesse, millest moodustusid keerukad ehitised-kromlehhid. Eriti tuntud on Stonehenge. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. Eriti kõrge on seestpoolt lugedes teine ja välimine ring. Teise ringi 7meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7tonni raskuste põikplokkidega. 30 sambaga välisting on samuti ülal kaetud sama arvu põikkividega. Ehitamisel kasutatud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks (mega+lithos tähendab kreeka keeles suur+kivi). Küllap mõjus ta suurejooneliselt ka omaaegsetele inimestele, miks muidu tema
05.oktoober KUNSTIAJALUGU INDIA TÖÖLEHT 1. Millised olid 3 valitsevat usundit Indias ja mis oli neile ühine usk? Hinduism, budism ja dzainism. Neile oli ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäik. 2. Kirjelda stuupat. Kelle auks neid püstitati? Poolkerakujulise kupliga kaetud Buddha mälestuseks. Kupli tasandatud tipus on nerlinurkne aedik, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. 3. Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? Keda ja kuidas neil kujutati? Reljeef. Tõsised pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest. 4. Nimeta india maalikunsti alaliigid. Miks ei rõhutata india kunstis erinevusi inimese, looma või jumala vahel? Miniatuurmaalid. Hingede rändamise tõttu. HIINA 1
kogu loodusele. Peloponnesose poolsaarel arenes mõnevõrra teistsugune kunst, kui Kreetal. Kogu kunsti mõjutasid sissetungid võõraste suguharude poolt, mis muutis nii elu, kui ka kunsti karmimaks ja sõjakamaks. Arhitektuuris on kõige silmapaistvamateks saavutusteks kindlustatud lossid ja linnamüürid. Kuulsaim säilinud linnus on Tirynsi, mille varemed avastati alles 19. ja 20.saj vahetusel. Erilist tähelepanu köidab linnust ümbritsev hiiglaslikest kiviplokkidest laotud ringmüür. Tirynsi linnuse lähedal asub Mükeene linn. Ka seda linna ümbritseb kivipankadest ehitatud linnamüür. Kuna kivide mõõtmed, millest müür on ehitatud on nii hiiglaslikud, siis vanad kreeklased arvasid, et müür on hoopiski ehitatud hiiglaste ehk klükoopide poolt. Seega kutsutakse seda linnamüüri ka klükoopide müüriks. Linna sissepääsu valvavad 2 lõvi, mis on osa suurest Mükeene lõviväravast. Värav koosneb kolmest suurest kivimürakast ja nendele
Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda .Suheldi tihedalt teistega ja rajati oma tugipunkte ka väljaspoole Kreekat. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid Kreeta nn. minoiline ja Kreeka mandri mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused.
svg) Aksumi kultuuri eripära 1.-2. sajandil pKr kujunes Põhja-Etioopias tekkinud semiidi kolooniatest Aksumi riik. Vahemeremaade, Aasia ja Aafrika kaubavahetuses etendas tähtsat rolli Aksumi riigi soodne asend,mistõttu muutus Aksuumi riik avatuks eri kultuuride mõjudele. Ehituskunst arenes eriti jõudsalt , mis sai mõjutusi süüria ,india ja kõige rohkem araabia arhitektuurilt. Hiigeltemplid,paleed jt riigi pealinna tähtsad hooned olid ehitatud massiivsetest kiviplokkidest lupja kasutamat.Kivisteelid on Aksumi ehituskunsti iseloomulikemad näidised- ülalt ahenevad neljakandilised reljeefidega kaetud sambad,millel tipus viil või palmett. Kõrguselt on steelid erinevad. Keraamikat on säilinud ka Aksumi varasema perioodil valmistatut. Steel Aksumis (http://z.about.com/d/goafrica/1/0/2/3/axumsteeleaf.jpg) Etioopia kultuur
Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris võrgutas ja viis Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Seepeale kogus Agamemnon kõigi kangelaste ühisväe ja purjetas Troojat vallutama
omavahelistesse suhtesse 4.Iseloomusta Kreeka tsivilisatsiooni Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis sealt edasi hiljem ka Mandri-Kreekasse kus selle kuulsamaks keskuseks sai Mükeen.Kreeka tsivilisatsiooni nim minoiliseks,tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esilekerkivad lossid 5 mis on klükloopsed müürid Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid ,nendeseast kuulsaim oli mükeene,on tuntud massiivsetest kiviplokkidest nn klükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega usuti, et müüre aitasid ehitada ühesilmsed kükloobid 6.mis on sümpoosion Aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 7.naise positsioon kreeka ühiskonnas Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe-isa,abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all,avalikus elus osalesid naised vähe käisid ainult usu pidustustel,kreeklaste arvates oli naise koht ainult kodus 8
Templid ehitati kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et siis on nad Olümpose jumalatele lähemale. Iga tempel oli pühendatud kindale jumalale. Arhailisel ajajärgul kujunes välja Kreeka templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kreeka välisarhidektuuri välisilme määrasid ära kaks tegurit esiteks kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne; teiseks ehitiste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineta metallklambrite abil. Kandvaks said sambad. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahes osast kandvast ja kantavast osast. Kandvad osad on nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest (ülemine aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal
Neile mõjub pidev dünaamiline koormus. Ehitusviisi järgi eristatakse monoliitseid ja monteeritavaid vundamente. Viimaseid kasutatakse eriti tsiviil- ja tööstusehitiste puhul, vähem silla- ja sadamaehituses. Liigitus ja materjalid Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi: lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid.Lintvundament on maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm
rituaalset mängu mängides. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on Keraamika, mille arengus võib eraldada mitu etappi, kõigile neile on aga omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamendid on looduslähedased. Kreeta kunst on õnnelike inimeste kunst. Peloponnesose kunsti ehitismälestistest on silmapaistvaimad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Tirynsi linnud- selle jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20. saj. vahel. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus on korrapärasem kui Kreetal. Kreetal polnud , aga Tirynsis leiti teistest olulisem, suurem, kesksem pearuum, pikergune saal. Müneene linn- Müürid olid nii võimsad, et neid peeti kükloopide kätetööks. Siit ka nimetus: Kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal
lahutamatu terviku. Tuntuim Kreeta linn on Knossos, mille lossi nimetatakse Minose paleeks. Losside valitsemiskorralduse kohta pole aga midagi kindlalt teada. Arvatavsti valitsesid neis preester-kuningad. Ka losside omavahelised suhted on meile teadmata, kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginund toona erilist rolli. Kreekas aga kerkisid esile kindlustatud lossid. Nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massiivsete kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega. Nagu Kreetalgi, paiknesid losside juures laoruumid ja töökojad, kuid Kreetast erinevalt polnud ümber losside suuremaid linnu. Tõenäoliselt oli ka iga suurem loss omaette riigi keskus ja võimsad kaitseehitsed osutavad sellele, et riigid omavahel sõdisid. Kreeta ja Mükeene religiooni kohta on raske midagi lõplikku väita ja võib teha ainult oletuslikke järeldusi arheloogilise ainese, näiteks toonaste piltide ja kujukeste põhjal
inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks (pildil). Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks
2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid oma riiki püstitada u. 84 000. Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks. Soome kunstnikke innustas Karjala, sest seal oli kogutud suurem osa eepose ,,Kalevala" laule ning sealne elulaad oli kõige ürgsem ja loodus suurejooneliselt metsik. Arhitektid ELIEL SAARINEN (18731950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (18701956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN KALLELA (18651931) loomingule. Olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt,
· Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis · Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike · Fresko värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling · Galerii näituste saal, lossides pikk pidulik käik
Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt EGEUSE KULTUURIST Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi. On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli
Idamaades.Ehiptus, Mesopotaamia,India, Hiina 3.Mis on riik? Riik on suur ja hästi organiseeritud kogukond,millel on oma kindel maa-ala,oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord 4.Millised looduslikud piirid ümbritsesid Egiptust? Punane meri,Vahemeri,Sahara kõrb,ja Niilus 5.Nimeta Mesopotaamia kaks tähtsamat jõge. Tigris ja Eufrat 6.Mis on püramiid ja iseloomusta seda. Need on hiiglaslikud ehitised, mille sisemuses peitusid vaaraode hauakambrid.Püramiide laoti suurtest kiviplokkidest. 7.Kuidas toimus põlluharimine Niiluse kallastel? Põlluharimine oli Egiptlastel võimalik ainult tänu Niilusele ja tema üleujutusele.Kui vesi uuesti alanes oli kogu org kaetud rammusa mudaga,mida sai põlluharimiseks kasutada. 8.Kuidas toimus Egiptuse ühtse riigi tekkimine jam is sai pealinna nimeks? Umbes 3000a.ek. liitis Lõuna-Egiptuse valitseja Menes Alam-ja Ülem-Egiptuse üheks ja pealinnaks sai Memphis. 9.Iseloomusta vaarao võimu,isikukultust ja austamist.
Ehitusviisi järgi eristatakse monoliitseid ja monteeritavaid vundamente. Viimaseid kasutatakse eriti tsiviil- ja tööstusehitiste puhul, vähem silla- ja sadamaehituses. 3 Liigitus ja materjalid Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi: lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid.Lintvundament on maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm
Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt EGEUSE KULTUURIST Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi. On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli
Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pikk kivi´´. CARNAC'i allee. DOLMEN - suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab horisontaalne kiviplaat. Kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasias. KROMLEHH - koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimesest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Tähtis kultuse objekt, kuu kummardamine, päikeseriitused, ehitati sajandeid. STONEHENGE VANA - EGIPTUSE kunst : VANA-, KESKMISE ja UUE RIIGI arhitektuur, võrdlus ja näited. Arhitektuuris seisukohalt oli väga tähtis vanade egiptlaste usk hauatagusesse ellu. Et inimene ka pärast surma edasi saaks elada, pidid elavad tema keha siinilmas säilitama. Nii oli ka kadunukese hingel olemas koht, kus elada. VANA - RIIK 4.-8. DÜNASTIA
Keiser Nero(54-68), tappis oma naise, ema ja senaatorid samuti pani linna põlema. Traianuse valitusajal(98-117) saavutas Rooma impeerium oma võimuse tipu. Etruskid ja Rooma riigi algus -Etruskid Itaalias elas palju rahvaid, 2 at. Itaaliasse rännanud itaalikud. Loodeosas elasid etruskid, Etuuria mk. Nende päritolu pole teada. Kultuuris esines nii foiniika kui ka kreekapäraseid jooni. Kujundasid oma tähestiku, mida ei osata tänini lugeda. Hiigelaeg langeb 7-6 saj. Hauakambrid-. Kiviplokkidest raiutud, elavate linnade omamoodi koopiad. Naisel oli küllalt kõrge positsioon ühiskonnas. Jumalate ennete tõlgendamine- ennetesse suhtuti tõsiselt. Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma. -Rooma linna tekkimine Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi mk. Kujunes ladina tähestik. Linn asub 7 künkal, kujunemine toimus järkjärgult. Linna rajas Romulus -Kuningate aeg Roomas 7 kuningat, 3 viimast olid etruskid- foorumid, kindlus. Kinnitati ametisse
Egiptuse kunst oli seotud religiooniga. Maaling haakambris: saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga. Kivist haudehitised: , mastabad: maaalused kividega vooderdatud hauakambrid ja selle kohal asuv kastitaoline kiviehitis. Vaaro mastaba ehitamisest jõuti astmikpüramiidini. Vaarao Dzoser. Giza väljal on püsitatud need Cheopsile, Chrefrenile ja Mykerinosele. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaaro surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee hauatempli juurde. Kiviplokkidest ehitati torne mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt (benben monumendid). Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist (monoliitseid) sivakaid teravatipulisi obeliske. Pandi paarikaupa templite juurde. Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud ja osaliselt pealt lahtine. Templi väravaehitis on püloon. See koosnes kahest ülespoole ahenevast kiviplokist, mis piirasid kitsast väravat. Selle juurde viis pidulik tee mida
Etruskid. Ei olnud kreeklaste ega itaalikutega . Maakond,kus nad elasid kandis nende järgi nime Etruuria. Etruskide ajalugu ja kultuuri tunneme eeskätt arhioloogiliste leidude ning Kreeka ja Rooma autorite teoste kaudu. Nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Võib arvata ka seda,et etruskide käsitöö , eriti metallitöötlemine, oli kõrgelt arenenud. Silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid,mida on teitud tuhandeid. (Nekropolis- surnute linn). Naiste positsioon ühiskonnas oli küllalt kõrge.Surnute hauakambril oli märgitud nii isa ,kui ka ema nimi. Roomlased arvasid, et etruskid on jumalakartlikud.Jumalaid oli neil väga palju ning mõned olid kreeklaste omad. Jumalike ennete tõlgendamise kunst. !! Ennetusse suhtuti väga tõsiselt .Väga oluline oli loomade siselunditega ennustamine,eriti maksa põhjal, mida etruskid olid õppinud foiniiklaste rahvastelt
peamiseks elualaks. Mõju kunstile: mitmekesistus käsitöö 9. Mille tagajärjel kasvas neoliitilises kunstis huvi ornamentide vastu? Uskumine nähtamatutesse jõududesse ja seaduspärasustesse. Küsimused ja vastused 10. Mis on megaliitehitised? Milliseid nende liike tunned? Megaliitehitised on suured usulised monumendid. Liigid: kromlehh koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. menhirid kõrged püstised kivirahnud. dolmenid suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat. Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. 11. Nimeta kuulsamaid megaliitehitisi. Stonehenge'i ornament Inglismaal; Bretagne'i ornamedid Prantsusmaal; menhirid Prantsusmaal, Carnacis; The end Tänud kuulamast! Kasutatud kirjandus http://www
rahvatribuunid(kaitses lihtrahva huve). Nobiliteet=kitsas sibüll=naisennustaja. Alistatud maadele ei surutud peab oma usku, perekondade ring, mis juhtis riiki. Kuningavõimu sugukonna kaitsevaimude kultus Roomas, loodus oli hingestatud. tunnused:pupurmantel, kotkaga sau, kuldne kroon, elevandiluust Nuumen=jõud, mis on igal asjal, laarid=maja kaitsevaimud, tool. Etruskite hauakambrid: kaljusse rajutud või kiviplokkidest genius=meeste kaitsevaim, juno=naiste kaitsevaim, laotud, hauakambrid tihedalt üksteise kõrval, nende vahel tänavad, metseen=kultuurisoosija, vergilius=poeet. ringikujuline põhiplaan, paljud võimsad ja lukuslikud, surnud olid lavatsitel seina ääres, või sarkofaagides, seinamaalingud pidusöömingutest tantsust ja spordist.
Kreeta saarel(2000-1400 e.Kr.) Kreeka mandril(1600-1100e.Kr.) Mõlemad olid lossikultuurid, kuna lossid olid majandus-, usu- ja pooliitilise võimu keskused. Kultuuri kandjaks. Teadmata etnilise päritoluga rahvas Kreeklaste esvanemad:indoeurooplased Nimetus Kreeta kuninga Minose järgi Tuntuima lossi:Mükeene järgi Lossid Kindlustamata,nende ümber paiknesid Losse ümritsesid kiviplokkidest Rahvarohked linnad "kükloopsed" müürid Mõlemad kultuurid olid mõjutatud Egiptuse ja Ees-Aasia kõrgkultuuridest. Ilmselt ei kujunenud välja ühtset riiki ja lossid olid sõltumatute riikide keskusteks. Mõlemat kultuuri tuntakse paremini arheoloogiliste allikate põhjal, kuigi mõlemas kultuuris kasutati kirja. Lineaarkiri A- ei osatud lugeda B-osatakse lugeda Kultuuri eripära
Iseloomulik on silla äärtele ehitatud väikesed majad, kunagised lihapoed, nüüdsed kullasepaärid. Laiub üle Arno kõige kitsama koha. Samas kohas asus sild juba Rooma ajal. Arno jõgi jõgi, mis voolab läbi Firenze. Ujutab tihti linna üle, kõige rängem uputus 1966. a. 4. nov. (veetase tõusis üle 5m, kahjustas paljusid kultuuriväärtusi). 7. Palazzo (palatso) Pitti 1457, karge, imposantne, rustikaalne (konarpinnalistest tahutud e. klombitud kiviplokkidest), paljude akendega, arvatavasti ehitati Brunelleschi plaanide järgi. Hiljem laiendati kahe tiiva võrra. 1560 kolisid sinna Medicid. Kontori- ja laoehitis. Atikakorrus madal ülakorrus, ei ole terve hoone ulatuses. Kvaader kiviplokk. 8. Palazzo Medici-Riccardi 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele. Massiivselt rustikaalne alumine korrus, vähemrustikaalne teine korrus ja sile kolmas korrus. 9. Palazzo Strozzi 15. saj
Etruskid:Muistses Itaalias elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Etruskid elasid Itaalia loodeosas,nende keel oli erinev. Maakond, kus nad elasid, kandis nime Etuuria.Päritolu pole teada.Olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid.Nende ehituskunsti matkiti roomlaste poolt.Kõige silmapaistvamad etrusikte mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambreid. Tõlgendasid jumalate endeid. Hauakambrid näitavad, et nad pöörasid tähelepanu elule pärast surma.Rooma linna teke:R. linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Legendi järgi rajas R. linna Romulus edasi pärast Remuse tapmist.R linna asutamiseks loetakse aastat 753 eKr.Kujunes ladina keel pea keeleks ja ladina tähestik kujunes. Varaj. R ühisk.: Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik hankis sellega elatist.Täisväärtuslikud
kirjandust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid. Neid oli saartel mitu, tähtsaim ja tuntuim oli Knossos. 3. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärvliliste freskodega, aga ka arvukate tarbeesemeteb kujundamisega matkiti selgelt oma Kreeta eelkäijaid. Kõik olin kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Kirjas oli kasutusel linaarkiri B. 4. Kreeka- Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatuid losse ei ehitatud uuesti ülesse, kiri unustati, langes tsivilisatsioonitasemelt arengutasemeni. Kuid kõigest hoolimata leidis sel perioodil aset tuleviku seisukohalt positiivseid muudatusi. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond
See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse
Jumalad, deemonid, suurte eepostekangelased need on olnud sagedased kujutamisobjektid. Kogu India skulptuur on nagu kivistatud muinasjutt. III saj. e.m.a. valitses suurt osa Indiat rahuarmastav kuningas Asoko, kes levitas budismi. Ta laskis budismi pühadesse paikadesse püstitada monoliitsed kivisambad, mille tipus on lõvifiguuridega kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama stuupasid poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Suupasid ümbritses kiviplokkidest piirdeaed, milles on nelja ilmakaare avanevad väravad ehk tosnanad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skluptuuridega. Näiteks Sanchi stuupa on kaetud inim- ja loomafiguuridega. Budismi sümbolitega ja kitsapihaliste ning lauapuusaliste haldjate kujutistega, kes kehastavad India naiseilu ideaali. Kaljusse raiuti monoliitseid koobastempleid ja kloostreid. Rikkalikult dekoreeritud sissekäigu kohal on valgusaken, aspiidi keskel asub stuupa. Kupli tasandatud
annaabi.ee 
