Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei v...
seinte väljanõtkumise ja pragunemise näol. Enamlevinud kahjustuste põhjusteks on järgmised: konstruktsiooni ülekoormamisel tekkinud tefektid, sidemete puudulikusega seotud tefektid. Puudunud sidemed või liiga vähe pandud sidemed toovad endaga kaasa selle, et fassaad hakkab välja nõtkuma ja mis võib kaasa tuua fasaadi varisemise. NB!!! Renoveerimis meetodid pakkugei ise välja, see on lihtne ju 13. Nimeta põhilisi kivikonstruktsioonide projekteerimisvigu - Pole tehtud vajalikke arvutusi - Puudulikud sidemed , ankrud ja sidekivid(voodri ja kandva seina vahel) - Liialt madal vundamendi rajamissügavus - Vajalike temperatuuri- ja vajumisvuukide puudumine - Vead vundamentide lahenduses - Valed koormused ja dünaamiliste koormuste mittearvestamine - Arvutusvead - Sõlmede tugevuse puudulik kontroll 14. Nimeta põhilisi kivikonstruktsioonide ehitusvigu - Vead vundamentide ehitamisel
50 mm laiune vahe, mis võimaldab kontrollida laotava müüritise kvaliteeti. Joonis 7.24 Poltideta metalltellingud kuni 40 m kõrguste seinte ladumiseks 32 Joonis 7.25 Poltideta metalltellingu detaile: a riivide ühendus postiga, b posti tugiking, c posti jätk, d tellingu ankurdus seina külge, e riiv, f - laudisekilp 33 7.9 Materjalide transport Kivikonstruktsioonide püstitamise transpordioperatsioonid on seinamaterjalide, monteeritavate konstruktsioonide ja detailide vedamine, nende mahalaadimine ehitusplatsil ja etteandmine töökohale; suurplokkide, monteeritavate raudbetoon-, kipsräbu- ja teiste konstruktsioonide ja detailide tõstmine ning paigaldamine projektasendisse; akna- ja ukseplokkide, mitmesuguste valmis- ja pooltoodete etteandmine konteinerites; inventaar-töölavade tõstmine ja allalaskmine;
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3
Teooria küsimused Pinnakoormus - koormus, mis mõjub pinnale, Joonkoormus koormus, mis mõjub pikkusühikule, Koondatud koorumus koormus, mis idealiseeritult mõjub ühte punkti Normkoormused - Tavaliselt moodustub koormus alalisest ja muutuvast koormusest. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel on muutuva koormuse osatähtsus väike. Arvutuskoormused saadakse normkoormuste korrutamisel osateguriga. Koormuste osavarutegurid (valem : Xd = Xk / M - kus M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja toestuskategooriast) Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis - 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingumus Ed,dst < Ed,stb
Sõltuvalt vuukide asetusest müüritises nim. neid kas rõht- või püstvuukideks. Viimased omakorda nim. nende asetuse järgi piki- ja põikvuukideks. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12 mm, püstvuukide paksus 10 mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6 mm ja üle 15 mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk). Tellisseinad Seinte, postide ja muude kivikonstruktsioonide tugevuse tagamiseks tuleb müüritis laduda niiviisi, et püstvuugid oleksid kaetud ülemise kihi kividega. Kivide paigutust või telliste ladumise skeemi müüritises nimetatakse seotiseks. Muster sõltub seinapaksusest. Seotised tuntakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihilises nn. plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Alumise kihi põikvuugid on ülemise kihi põikvuukidest nihutatud 1/4 tellise võrra, pikivuugid aga 1/2 tellise võrra.
nimetatakse neid tellinguteks Müüritöödel kasutatakse inventaarsed torutellingud millel saab laduda kuni 40m kõrguseid seinu KT küsimused Vuukimine müüritöö käigus? Seina puhastamine ja happega pesemine? Järelvuukimine? Kivikarniiside ladumine? Kolumbia ploki ladumine? Töölavad ja tellingud? Paneeltöölavad? Torutellingud? Raamtöölavad? Mida nimetatakse töölavaks ja tellinguks? Kivikonstruktsioonide remont Kiilsillused Kiilsillueid remondime kui ööpäeva keskmine temperatuur ei lange alla +5 kraadi ja minimaanle temperatuur ei lange alla 0 kraadi. Langenud kiilsilluse alla teeme raketise, eemaldalahtised tellised ja kividega nakkunud mördi lööme teravate löökidega maha, niisutame remontitava silluse osa kuni veega küllastumiseni, niisutame ka uued paigaltatavad tellised, seejärel paneme sängpinnale mördi. Eriti
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi.
soojustamisest ja välisfassaadist. Materjal on otsitud internetist. Fibo müüritis Müüritise all mõistame liitmaterjali, mis on saadud müüri ladumisel (kivid, plokid + mört). Müüritisel (kui materjalil) on oma omadused tugevus, deformatiivsus jne. Paljud nendest omadustest on seotud teatavate konstruktiivsete nõuete täitmisega müüritise tegemisel. Müüritise tugevusomadused on ainult siis kivikonstruktsioonide üldiste reeglite järgi määratavad:kui müüritis on monoliitne; kui on täidetud kivide omavaheline sidumine ülekattega;kui nii horisontaal- kui ka vertikalvuugid on mördiga täidetud (või kui on kinni peetud nende täitmise tingimustest). Müüriseotisel on kahene funktsioon: esiteks peab müüriseotis tagama müüritise töö võimalikult ühtse materjalina;teiseks võib seotisel olla esteetiline väljund, kui müüritist eksponeeritakse viimistlemata välispinnaga.
Kahjustusi võib jaotada: 1. Seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod. 2. Suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele. 3. Seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab veeauru kondensatsiooni. 4.Seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: koormused, deformatsioonide erinevused, mis on tingitud oluliselt erineva koormuse poolt tekitatud pingete erinevusest. Hoonete ebaühtlasest vajumisest tingitud defektid. Kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine. Teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. Konstruktsioonide ülekoormamisest tingitud defektid. Sidemete puudulikkusega seotud probleemid. Masinate või liiklus vibratsioonist tingitud kahjustused. Vee -ja niiskuskahjustused. Temp kahjustused. Külmakahjustused. 24. Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on? Sulfaatne korrosioon (atmosfäärist või mujalt keskkonnast tulenev):
1. Seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod. 2. Suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele. 3. Seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab veeauru kondensatsiooni. 4.Seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: koormused, deformatsioonide erinevused, mis on tingitud oluliselt erineva koormuse poolt tekitatud pingete erinevusest. Hoonete ebaühtlasest vajumisest tingitud defektid. Kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine. Teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. Konstruktsioonide ülekoormamisest tingitud defektid. Sidemete puudulikkusega seotud probleemid. Masinate või liiklus vibratsioonist tingitud kahjustused. Vee -ja niiskuskahjustused. Temp kahjustused. Külmakahjustused. 22. Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on? Sulfaatne korrosioon (atmosfäärist või mujalt keskkonnast tulenev):
1 4. MÜÜRITÖÖD KIVIKONSTRUKTSIOONIDE EELISED PUUDUSED 4.1 TELLISMÜÜRITIS 4.1.1 MATERJALID JA ÜLDNÕUDED 1 ) . T E L L I S E D ENAMKASUTATAVAID TELLISE TÜÜPE Tellise tüüp Mõõdud, cm Märkused Normaaltellis 25x12x6,5 Moodultellis 25x12x8,8 Topelttellis 25x12x14,2 Ahjutellis 20x10x5 Fassaaditellis 2 ) . M Ö R D I D TSEMENTMÖRT LUBIMÖRT
Peamised omadused: Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit ja metallkonstruktsioone. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit-ja kivikonstruktsioonide tugevust. Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). purustatud betoon - milliste omadustega, kuidas saab kasutada, kuidas toodetakse; Keskkonnasõbralik ei sisalda ohtlike jäätmeid, metalli jne. On heaks täitematerjaliks: krundi pinna tasandustöödel või rekultiveerimisel, odavaks tooraineks teedeehitusel. Purustatud betooni on võimalik toota: fraktsioneeritud-, ridakillustikuna või sidumata seguna
8.2. RAUDBETOONI OMADUSED • Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). • Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit- ja metallkonstruktsioone. • Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. • Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. • Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: • ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, • tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, • materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid vorme), • monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne),
ristlõikes M moment y tekkivast hõõrdejõust normaaljõud ristlõikes M punkti kaugus keskjoonest I põhjustatud tõmbejõud talas moment y punkti kaugus ristlõike inertsimoment. nulliks ja eeldatakse,et tala keskjoonest I ristlõike Kivikonstr-de ristlõigete ots saab toel vabalt liikuda. inertsimoment. suurte pindade tõttu võib Arvutusskeemide Kivikonstruktsioonide nihkepinged nendel pindadel määramisel on suur tähtsus ristlõigete suurte pindade määrata : arvutustulemusele.JOONIS tõttu võib nihkepinged =V/A V põikjõud A 2.1 nendel pindadel määrata ristlõike pindala. lihtsustatult: Nihkepinge Elem-de purunemise 2
tekkimist. 8.2. RAUDBETOONI OMADUSED *Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). *Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit- ja metallkonstruktsioone. *Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. *Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. *Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: *ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, *tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, *materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduvkasutatavaid vorme), *monteeritavatele detilidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne),
....................................................................... 35 Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 2 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt Lektor dots. V. Voltri 1. Sissejuhatus 1.1 Üldiselt Kivikonstruktsioonide kursus on ühe semestri pikkune ja lõpeb eksamiga. Semestri jooksul tuleb teha hindeline kursusetöö. Kursuse jooksul vaadeldakse konstruktsioone ja rajatisi, mille põhiosaks on kivimüür Kivist hooned on ajalooliselt ühed vanemad Eriti tuntud on igat liiki sakraalhooned. Kaasajal ehita- takse kivihooneid eriti preztiissete ansamblite puhul, väikemajadena jne. Kivivooderdist kasu- tatakse hoonete välisseintes nende suure ilmastikukindluse ja hea väljanägemise tõttu. Üks
Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit- ja metallkonstruktsioone. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavaks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist eemaldatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale.
EVS-EN 1993-1-2:2007 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1993-1-2/NA:2007 (rahvuslik lisa) Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1995-1-2:2006 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldist. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1996-1-2:2007 (ilma rahvusliku lisata) Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus 82
EVS-EN 1993-1-2:2007 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1993-1-2/NA:2007 (rahvuslik lisa) Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1995-1-2:2006 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldist. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1996-1-2:2007 (ilma rahvusliku lisata) Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus 82
· tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2) · Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). · Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal. · Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. · Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: · ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, · tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, · materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduvkasutatavaid vorme), · monteeritavatele detilidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne),
8.2. RAUDBETOONI OMADUSED *Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). *Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit- ja metallkonstruktsioone. *Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. *Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. *Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: *ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, *tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, *materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduvkasutatavaid vorme),
See tingitud tervest reast raudbetooni väga headest omadustest. - raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi) - Raudbetoon ei põle ega kõdune. Seetõttuon ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma hea poolest puit- ja metallkonstruktsioone. - Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone - Raudkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. - Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). 41. Raudbetoondetailide valmistamine Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseina-plokid ilma sarruseta
seotud. · Raudbetooni omadused · Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). · Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal. · Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. · Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. · Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: · ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, · tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, · materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduvkasutatavaid vorme), 05.05.2014
EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoodeks 9 Alumiiniumkonstruktsioonide projekteerimine Eestis praegu kehtivad teraskonstruktsioonide projekteerimise ja valmistamise standardid Projekteerimisstandard EVS 1993 koosneb järgmistest osadest: EVS 1993-1-1 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-1: Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad
See on üks vajalikum materjal. Raudbetoonil on mitmeid häid omadusi. 1. Raudbetoon koosneb suures osas (80-90%) lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest. Nendeks on liiv, killustik, vesi. 2. Raudbetoon ei põle ega kõdune. Oma ea poolest ületab raudbetoon puit- ja metallkonstruktsioone. 3. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. 4. Raudbetoon-konstruktsioonid on tugevad, ületavad puit- ja kivikonstruktsioonide tugevuse. Raudbetooni puuduseks on tema suur kaal. Võrreldes puidu ja metalliga on ta ka habras. Monteeritava raudbetooni eelised (võrreldes monoliitse betooniga): ehitusaeg on kivinemise aja võrra lühem; tööde kvaliteet on tehases parem kui ehitusplatsil; materjali kulub raketisteks vähem (tehases kasutatakse korduvkasutatavaid vorme); lihtsam on teha erikujulisi detaile (õõnespaneel, ribiipaneel jne);
4 Pinnaseveetase 4 Naabervundamentide olemasolu 5 Vooluvee uhtetoime · Vundamendi talla mõõtmed sõltuvad: · Pinnase kandevõimest · sisehõõrdenurk, · nidusus (pudedad pinnased) · nihketugevus (savi pinnased) · Koormuse ekstsentrilisusest · Rajamissügavusest · Vajumist (Elastsusmoodul) 5.9 Eskiisige ja selgitage võimalusi olemasoleva kivimüüritise tugevdamiseks. Müüritise tugevdamine kestadega: Kestadega saab tõsta olemasolevate kivikonstruktsioonide kandevõimet. Kestad takistavad müüritise külg laienemist ülalt tulevast koormusest. · teraskest; koosneb vertikaalsestest nurkraudadest (paigaldatakse tugevdava müüritise nurkadesse) ja rangidest, mis keevitatakse nurkraudade külge. Tsementmört asetatakse nurkraua ja müüritise vahele, et takistada kivi nurga murenemist, kuna terasprofiil on ümara sise nurgaga. Teraskestade puhul on töötavaks elemendiks rangid, mille samm on fikseeritud
helipidavus vastab INSTA 122 D-klassi nõuetele ja nende helipidavus võib ületada tüüpseeriate 1-464 ja 1-121 raudbetoonist korterelamute sisepiirete helipidavuse. Uuritud ühekihiliste puittarindite õhuheli isolatsiooniindeks on sama massi korral kuni 15dB kõrgem arvutuslikust EVS - EN 12354 – 1:2005 järgi, viimane eeldab paindelaine levi piirdes sõltumatult selle levi suunast ja sobib seega raudbetooni ja kivikonstruktsioonide, mitte uuritud puittarindite hindamiseks. Puittarindite helipidavuse parandamisvõimaluste selgitamiseks on vajalik eraldi uurimus nende helipidavuse arvutusaluste loomiseks või/ja vastavate võrdluskatsete läbiviimiseks. 300 15.6 Soojuslik ja niiskuslik olukord korterites Korterite soojus- ja niiskuslik olukord mõõdeti 29 elamu 41 korteris ühetunnise intervalliga vähemalt ühe aastase perioodi jooksul.
annaabi.ee 
