EGIPTUS Hauakambrid - Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt ...
pärinevad juba umbes 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kerkisid esile suuremad keskused. Seejärel tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam ja Ülem-Egiptus. Ning 3000 aastat eKr liitis need üheks ühtseks riigiks Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Hieroglüüfid kujunesid neljanda ja kolmanda aastatuhande vahetusel, seejärel võeti kasutusele vask ning ehitati Dzoseri astmikpüramiid. Rääkides lähemalt Egiptusest, siis on Egiptus kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Umbes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Giza püramiidid on kõige monumentaalsemad püramiidid, mis ehitati 26. sajandil eKr. Egiptuses oli väga väljaarenenud ehituskunst, mis tagas püramiidide ja templite ehitust. Püramiididel on tänapäeval suur osatähtsus turisminduses. Kõige silmapaistvamad olid
Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et mõjutas peaaegu igat kunsti liiki. Kunsti üks põhilisi eesmärke oli teispoolsuses inimese elu sisustamine. Ei peetud tähtsaks losse põhirõhk oli templitel ja hauakambritel. Egiptlaste elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule kelle pärast tehti mattidega kaetud hauakamber. Tähelepanu all olid valitsejate haudehitised, kuna usuti heale õnnele seeläbi
sajandini eKr, kui roomlased lõid selle põhjal tänapäevase kalendri. Geomeetria arenes Egiptuses seoses ehitustegevusega. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Egiptuse arstiteadus oli hästi arenenud, eriti kirurgia ja arstirohtude valmistamine. Lähtuti põhimõttest, et haigused ei teki mitte niivõrd jumalate kättemaksust kuivõrd looduslikel põhjustel. Egiptlasi peetakse kirjanduses novellivormi leiutajateks. Samuti on Egiptus kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaaks. Ehitati monumentaalseid püramiide ja templeid, mille kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Egiptuse skulptuurid olid modelleeritud realistlikult, nende näojooned olid individuaalsed. Egiptlased õppisid võtma surnutelt, hiljem ka elavatelt maske. Nii tekkis Egiptuses portreekunst. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajasid sumerid. IX aastatuhandel eKr hakkasid sumerid valmistama vasest
Tekkis tööjaotus (aju hakkas kasvama) ning võimalus kõrgkultuuri tekkeks (kuid sinnani oli veel palju- palju aega). Ornamendid olid looduskauged, hakati kasutama ornamenti, mida seostati usuga vaimudesse ja maagiasse. Alles hiljem on ornamendile lisandunud kaunistav funktsioon. On säilinud ka keraamikat. Umbes 4000 aastat e. Kr. hakati kasutama potiketra. Metalli kasutuselevõtuga algas rauaaeg. Sellest ajast pärinevad esimesed kiviarhitektuuri näited, usulised mälestus märgid. Megaliitline ehitis on Stonehenge, mis on kromlehh ( palju ja ringikujuliselt). Menhir on üks suur püstiasendis kivi. Dolmen on kaks vertikaalset kivi, mille peal asub horisontaalselt kolmas ().
EHNATON püüdis tõsta Amon-Ra asemele Atoni. KIRI JA HARIDUS Hieroglüüfid- esinduslikumad tekstid Hieraatiline kiri igapäevaseks asja ajamiseks Papüürus- sellele kirjutati Õpiti preestrikoolides Teadus: 1) Päikesekalender 2) Geomeetria 3) Arstiteadus Kirjandus: Seotud religiooniga( hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud) . Õpetussõnad, novellivormi leiutajad, Kunst: Kiviarhitektuuri ja protreekunsti sünnimaa, tähtis templite ja hauakambrite ehitamine, skulptuurid , maalid, tähtis polnud losside ehitamine. Elumaju ehitati savist, puidust; hauakambreid kivist , kaljuhauad matsaba üliku haudehitis Astmikpüramiid/ püramiid - Vaarao hauakamber Temaatika keerles vaarao ümber Skulptuur suuremõõdulised, kas seisvad või istuvad, mustad juuksed, mesopotaamia omast realistlikum, tundlikum, Ehnatoni ajal õistes portreekunst , kaunim teos Nofretete pea
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj
EGIPTUSE HAUAKAMBRID Referaat Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Et aidata oma hingedel üles jõuda, ehitasid Vana ja Keskmise riigi vaaraod endale hauakambriteks kõrgeid järskude külgedega püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid
ühendab endas India ja Kagu-Aasia muistses Angkori linnas Kambodzas,mis sakraalarhitektuuri elemente, kujutades ühtaegu stuupat, ehitati 12. sajandil. mandalat ja püha mäge. 6. Arhitektuur Hiinas.Nimeta kuulsaid ehitusmälestusi. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukatele värvitud reljeefidega kaunistatud palk konstruktsioonidele.Kivist ehitisi on vähem ning Hiina kiviarhitektuuri iseloomustavad müürid,parimaks näiteks sellest on Suur Hiina Müür. Suur Hiina müür. Taevatempel Pekingis. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud
Egiptlased uskusid, et inimene jätkab elu pärast surma, mistõttu surnukeha mumitsifeeriti ja surnule pandi kaasa varandust, hauakamber kaunistati Haua ülesanne oli säilitada surnukeha ja surnu maine varandus Surnu asetati kivist sarkofaagi mis omakorda paigutati püramiidi või koopasse hauakambrisse ja suleti see. Egiptuse arhitektuuri üheks osaks ongi püramiidide ehitamine milledest kuulsaim on 1922.a. avastatud mitterüüstatud Tutanhamani hauakamber peale kiviarhitektuuri on Egiptus ka skulptuuri sünnimaa. Tuntuim naiseportree on kuninganna Nofretete, Ehnatoni naise porteebüst Kuigi suur osa Egiptuse kirjandusest on seotud religiooniga, on nad aluse pannud ka päris uuele kirjanduszanrile - novellid Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus" Suured on Egiptuse saavutused teaduses: esimese rahvana maailmas võtsid nad kasutusele täpse päikesekalendri tänu ehitustegevusele arenes märkimisväärselt Geomeetria Kuid
Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid
Püramiidid. Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. Ent mitte kõik neist pole ühesuguse kuju ja suurusega. Vanim on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Selle arvatav ehitaja on Imothep, poolmütoloogiline kiviarhitektuuri rajaja. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiid Dahsuris. Kolm suuremat ja kuulsamat püramiidi asuvad Gizas, Kairo lähedal. Need on Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiid. Vanim ja suurim on 146 meetri kõrguseni kerkinud Cheopsi püramiid. Chephreni püramiid on 142 ja Mykerinose oma 66 meetrit kõrge. Kuigi viimane on kõige väiksem, on see vast kõige hoolikamalt ehitatud.
Egiptlased uskusid, et inimene jätkab elu pärast surma, mistõttu pidi surnule osaks saama niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise. Haua ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Surnu asetati kivist sarkofaagi ,mis omakorda paigutati hauakambrisse tema asendajateks lahkunu kujusid. Egiptuse arhitektuuri üheks osaks ongi , inimeste hauataguse elu sisustamine. milledest kuulsaim on 1922.a. avastatud mitterüüstatud Tutanhamoni hauakamber. peale kiviarhitektuuri on Egiptus ka portreekunsti sünnimaa. Tuntuim naiseportree on Nofrete pea Kuigi suur osa Egiptuse kirjandusest on seotud religiooniga, on nad aluse pannud ka päris uuele kirjanduszanrile - novell.Lühijuttude seas on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". Suured on Egiptuse saavutused teaduses: esimese rahvana maailmas võtsid nad kasutusele täpse päikesekalener,tänus ehitustegevusele arenes märkimisväärsel geomeetria. Kuid
tahtest. Kogu kunst alates mesoliitikumist oli enamasti abstraktne, aga sümboolse sisuga. Kunst püüdis nähtavaks muuta nähtamatut. Inimesed õppisid ka tajuma joonte ja pindade rütmi, proportsioone, sümmeetriat, harmooniat ja palju muud, mis sai eelduseks looduslähedase kunsti uuestisünnile orjanduslikus ühiskonnas. Levis ka ornamentika. Pronksiajal (Euroopas II aastatuhandel e.m.a) ilmusid ka esimesed praegu teadaolevad kiviarhitektuuri näited. Hakati ehitama kindlusi. Omaette mälestusmärkideks Euroopas on nn. megaliitsed ehitised, mida on leitud eeskätt Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal ja Inglismaal. Need ehitised on õigemini kultusliku tähendusega monumendid. Megaliitsete monumentide hulgas eraldatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. Menhir on vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli tervete alleedena. Dolmen koosneb kõrvuti
kaudsem või olematu seos. Mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga viljelesid lühivormid. Elutarkust edastati õpetussõnade abil. Tuntumad neist puudutasid Vana ja Keskmise riigi vahel aset leidnud sisesegadusi. Egiptlasi peetakse ka novellivormi leiutajaiks. Kuulsaim on ,,Sinuhe jutustus". See on postuumne minavormis lugu, mis võtab lahkunu elutee lühidalt kokku. Kunst Hauakambrid Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid Templid templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee
Osati valmistada paljusid ravimeid ning salve. 5 Kirjandus Suur osa Egiptuse kirjandusest on otseselt seotud religiooniga. kirjutati: hümne jumalatele, püramiidiraamatuid, surnute raamatuid, usulisi tõekspidamisi. Armastati jäädvustada elutarkust väljendavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse ka novellivormi loojateks. Lühijuttude seast on kuulsaim "Sinuhe jutustus". Kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale peaaegu kõik kunstialad. Kunsti peamine eesmärk oli hauataguse elu sisustamine. 6
Palkidest ehitatud vaielamud toetusid maasse või veekogude põhja rammitud vaiadele ning olid jaotatud kaheks (harva ka enamaks) ruumiks. Kiviajal püstitati ka suuri kiviehitisi ehk megaliitehitis (menhi ja dolmen), mis moodustasid kromlehhe. Menhir kujutab endast kõrget kivitulpa, mille otstarvet seletatakse mütoloogia või kultusega. Menhirid võivad paikneda üksikult või rühmiti. Dolmen on püstistest kivitulpadest (menhiritest) moodustatud ehitis, mida katab kiviplaat. Dolmenid on kiviarhitektuuri esimesteks mälestisteks, kus on rakendatud ehituskunsti põhinõudeid – toe ja lasuva raskuse tasakaalu. 2 MESOPOTAAMIA Antud ajastule omased ehitised olid Joonistsikuraadid, 1. Stonehenge palee-ehitised ja kindlustusehitised. Ehitusmaterjalina kasutati Eufrati ja Tigrise kallastel leiduvat savi, millest tehti tampsavi, toortelliseid, põletatuid telliseid. Kasutati ka veel kive ja ka puitu, mida veeti sisse. Telliste
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn
Neist alumise küljepikkus on 6,5m, ülemised on järjest väiksemad. Kõige viimasele ning väiksemale prismale toetub keskne kuppel. Hoone on ehitatud kirve ja peitli abil, saagi ja naelu kasutamata. Seinad on suvekirikule omaselt ilma välisvoodrita. Katused on tehtud sakilise otsaga laudadest. Kirikul on kokku 22 kuplit, millest üks on sees, altari kohal. Pokrovski kirik e. Maarja kirik e. Lumeimekirik Keskkuppelkirik on ehitatud 13. sajandil Volga suudmeala kirdeosasse. Vene kiviarhitektuuri armastatuim kirik. Tambuur ning kõik ülejäänud välispind on skulpturaalselt kujundatud (reljeefid): Venemaal ei olnud skulptuure, sest see olevat maalist palju pahelisem. Uspenski kirik e. Neitsi Maarja Uinumise kirik Asub Vladimir-Suzdalimaal Vlasimiri linnas. Viiskuppelkirik. 15. august Neitsi Maarja surmapäev katoliikluses ja 3 päeva vene õigust. Kasutatud kirjandus Vladimir Sergejev, David Vseviov "Venemaa lähedane ja kauge" http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Vene http://et
meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandus. Hakati tegema ornamentikat tarbeesemetele (nt. tööriistadele). Ürgajal esines ornamentika savist, kivist, puust, tekstiilist või muust materjalist tarbe- ja kultusesemetel, hiljem on ornamentikat kasutatud ka ehitiste kujunduses, mööblil, vaipadel, käsikirjalistes ja trükitud raamatutes, pildiraamidel ja mujal. Pronksiajal ilmusid ka esimesed praegu teada olevad kiviarhitektuuri näited. Omaette mälestusmärkideks Euroopas on nn. megaliidsed ehitised ( megaliitne- kreekakeelsetest sõnadest mega ja lithos, mis tähendavad ´suur kivi´), mida on leitud eeskätt Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Megaliidsete monumentide hulgas eraldatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. · Menhir on vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli tervete alleedena. (Inglismaa, Iirimaa, Prantsusmaa)
suurejoonelist monumentaalstiili, palju võetakse üle Prantsusmaalt ja Itaaliast, ent on ka Madalmaade mõju. Saksa renessanss ei püüa fassaadi harmooniliselt kujundada ja üksikosasid tasakaalustada. Ehitised tervikuna on laialivalguvad, vormitud ja hulgaliste dekoratiivsete elementidega kaunistatud. Saksa arhitektuuris ei arvestata eriti ka materjaliga – nii võib kiviarhitektuuris näha metalli- ja puutööle sobivat ja puuarhitektuuris kiviarhitektuuri elemente. Peamiselt ehitatakse Saksamaal losse, millest olulisim on Heidelbergi loss, kuid ka mitmeid kodanlikke hooneid (nt Kölni raekoda). (Vaga 2004: 520) BÖÖMIMAA KUNST Sarnaselt Prantsusmaaga, saab juba 14. sajandil alguse eelaimdused tulevast renessansist ka Böömimaal, millest arenes edasi renessanss. Selle 50 aasta jooksul, mis jäid Jean Pucelle’i innovatsioonide ja Internatsionaalse stiili tekkimise vahele Pariisis, Dijonis, Bourgesis ja
Jeeriko oli ümbritsetud tugeva kaitse müüriga koos vallikraaviga, ehitus materjalidena kasutati toortellist, jne. Sealt on leitud omapäraseid portreesid mis on tegelikult inimkolbad täidetud kipsiga, neid loetakse portreeskulptuuri alguseks. Jeerikos eksisteeris viilkatustega majade tänava võrgustik. Selle ajastu arhitektuuri nimetatakse "mega lithos"-eks e. Megaliitarhitektuur. Kõige suurem selle ajastu kiviarhitektuuri leiukoht on Maltal kust leidub palju templeid ja muid, mis on umbes 7000 a. vanad. Üks tuntud hauakamber Iirimaal Dublini lähedal, Newgrange, mis on IV a.t. eKr. Inglased uhkustavad Lõuna-Inglismaal asuva Stonehange-ga, kus on säilinud kivist vabaõhu templi jäänused, mille läbimõõt on u. 60m. Üks teine vabaõhu tempel on ka Kromlehh. Suurimad kivid on 7-8m kõrgused. Stoneheng'i vanus on umbes III-II a.t. eKr. Stoneheng'i
18. Vana vene kunst Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks,
Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. · Egiptlaste ettekujutuses jätkas lahkunu pärast surma suurel määral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. · Ehnaton asendas traditsiooniliste jumalate kultuse päikeseketta Atoni austamisega ja püüdis teha Atonist Egiptuse ainujumalat. Sellega seoses rajas Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahet-Atoni. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. · Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. · Hauakambrid mastaba (piklik längusküljelise kasti taoline ehitis, mille all paiknes hauakamber sarkofaafiga. Valeuks, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Astmikpüramiid ( kuus kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidid (kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. · Surnute linn väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed
taandread. Sageli kaunistati need ka pildikestega. Käsikirju hoiti tavaliselt rullis. Lahtirullituna võisid need olla mitme meetri pikkused. Egiptlased võtsid ristiusu vastu samaaegselt Rooma impeeriumiga 324. aastal m.a.j. Roomlased keelustasid egiptuse kirja kasutamise, pidades seda paganlikuks kirjaks. Inimesed unustasid hieroglüüfide kirjutamise ja lugemise. See keel muutus surnud keeleks. Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Ei peetud kuigi tähtsaks losside ehitamist, kogu arhitektuurialane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Niisamuti teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Hauakambrid. Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule, kelle
17). Puitehitusviisi puhul eristati teoreetilistes käsitlustes ja eeskujuraamatutes šveitsi, vene ja norra stiili, enamasti esinesid need aga segunenult ja sellist laadi tuntigi ennekõike lihtsalt “puitehitusstiili” nime all. Historitsismile oli omane ka armastus edevate nurgalahenduste vastu: tänavanurkadele paigutati efektsete tornide, erkerite ning rõdudega maju. Joonis 1.17 Lisaks puidus kiviarhitektuuri imiteerivale historitsismile arenes välja ka puitehitusstiil, kus püüti luua just võimalikult õhulisi ja puidu spetsiifilisi võimalusi esile toovaid saelõikekaunistusi (vasakul: elamu Rakveres). Historitsism ja juugend (20. sajandi algus) armastasid efektseid nurgalahendusi (paremal: elamu Pärnus). Tsaariaja lõpul vahetab historitsismi välja juugendstiil (Joonis 1.18, Joonis 1.19). See võib
annaabi.ee 
