mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks annab materjalile vormi,monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 3.KM Kasutusvaldkonna järgi: üldkonstruktiivsed, kuumuskindlad, kuumuspüsivad, antifriktsiooniliste või friktsiooniliste omadustega, löögikindlad, tulekindlad komposiitmaterjalid. 4.Maatriksi järgi: Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga(sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Kui kiud purunevad deformeerub maatriks plastselt. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid(Al, Mg, Ni, Ti) polümeersetest materjalidest termoreaktiive (epoksü-, polõester-, fenoolvaike), keraamilistest materjalidest oksüüdkeraamikat(Al2O3, MgO, ZrO2) ja mitteoksüüdkeraamikat ( boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN ja silitsiide MoSi2) Liigitus: metall-,polümeer-,keraamilised- ja süsinikkomposiitmaterjalid. 5
Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu puitosa Floeem- taimede juhtkimpude niinosa Puidukuid- puidus kiududena paiknevad puitunud seintega tugikoe rakud Niinekiud- niines leiduvad pikad kiudjad paksukestalisted rakud Juhtkimbud- kudede kimp, mida mööda liigub taimeorganites vesi selles lahustunud mineraal- ja orgaaniliste ainetega. Lõved- gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores Korkkude/ranniksekvoia-kork Gaasivahetus- gaaside vahetus organismide ja väliskeskkonna vahel Õhulõhe- taimelehel olev kahest sulgrakust ja nendevahelisest õhupilust koosnev moodustis,
kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres. omapär :palju eri alaliike, rakkudevahelist ainet palju, rakud hõredalt. jaotus :kõhrkude(rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe; kõhrkoerakke nim kondrotsüütideks liigestes selgroolülide vahel) luukude(- rakuvaheaines palju kaltsiumsooli, kõva ja vastupidav, rakud on peenikeste jätketega, mis seovad erinevaid luurakke, paiknevad kihtidena rakuvaheaine sees õõnsustes, skeleti põhikomponent.) kiuline sidekue(rakuvaheaine on kiududena rakkude vahel, kõigis organeis moodustab sidemeid.)kohev sidekude(paiknevad hõredalt, rakkude vahel on kiud ja koevedelik)rasvkude(rakud on suured ja rasvarikkad, nahaaluses rasvakihis, mõnede elundite umber)veri(rakuvaheaine on vedel (plasma), vererakke on 3: punalibled (erütrotsüüdid), valgelibled (leukotsüüdid), vereliistakud.Kannab toitaineid, hapnikku, hormoone, jääkaineid.) Lihaskude-võimaldab organismi ja organismisisest liikumist.omapära : rakud
üldlamellid katavad luu kompaktollust selle sise ja välispinnal Vahelamellide moodustumine Periost ja endost · Periost e. luuümbris on õhuke tiheda sidekoe kiht, mis katab luid (excl. liigeskõhred) · P. sisemine kiht on osteogeenne, välimine e. fibroosne kiht koosneb peamiselt pikisuunalistest kollageensetest kiududes. Fibroossest kihist tungivad jämedad ristisuunalised kiud perforeerivate e. Sharpey kiududena luusubstantsi · Endostiks nim. õhukest sidekoelist kesta, mis katab luud üdiõõne poolt. Endosti õrn kiudsidekude sisaldab osteoblaste, aga ka osteoklaste Periost e. luuümbris 5 1 - välimine fibroosne kiht; 2 - sisemine kambiaalne kiht; 3 - osteogeensed rakud; 4 - luukude; 5 -Sharpey kiud Luude arenemine Luukude areneb kahel viisil: vahetult mesenhüümist; tekivad nn. katteluud (koljulaeluud,
elastseid kehaosi o silelihaskude ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a süda) ja mille kontraktsioon ei allu tahtele o sünaps koht, kus närviimpulss antakse edasi ühest rakust teise rakku o trombotsüüdid (vereliistakud) vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks o veri vedel sidekude, millel on transpordi-, toite- ja kaitsefunktsioon o vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune
Piirdenärvisüsteem närvirakkude kimpudesse ühinenud närvid, mis Katteelundkond elundkond, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi võtab vastu välisärritusi ja kaitseb keha piirkondadega. Rasvkude sidekoeliik, mille Tugielundkond lihas koos toesega; moodustavad rasvaga täidetud rakud. võimaldab liikuda. Ringeelundkond elundkond, mis Vöötlihaskude kiududena asetinud transpordib kehas aineid; süda, vere- ja paljutuumalistest rakkudest koosneb lümfisooned. lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele. Ripsepiteel epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed. Seedeelundkond elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toitu. Seedimine toidu lagundamine keharakkude poolt omastatavateks molekulideks.
sobivalt pikk ning kiu moodustamine ehk kiu ketramine majanduslikult otstarbekas. Kuna tehiskiude tootmine on kallis ja keeruline, siis nende osakaal maailma kiudude toodangus väheneb. Tuntuim looduslik aine, millest tehiskiude valmistatakse on tselluloos, millest täpsemalt kasutatakse hüdraattsellulooskiudu, tselluloosesterkiudu, puidutselluloosi ja puuvillatselluloosi. Samuti kasutatakse ka valkkiude, loomsete kiududena piimavalke ning taimsete kiudena maisivalku, maapähklivalku ja sojaoavalku. Tehiskiudude suurimad tootjad on Hiina, Jaapan, USA, Saksamaa, India, Kanada, Suurbritannia ja paljud teised, millest esimesed 5 riiki toodavad kogu maailma tehiskiudude toodangust umbes 50 %. Tehiskiud on viskoos, modaal, atsetaat, triatsetaat, lyocell ja vaskamoniaakkiud. . VISKOOS
esterdada ehk panna reageerima hapetega [C6 H 7O2 (OH )3 ] n + 3nHNO3 [C6 H 7O2 (ONO2 )3 ] n + 3nH 2O saadus: trinitrotselluloos [ C6 H 7O2 (OH )3 ] n + 3nCH 3COOH [ C6 H 7O2 (CH 3COO)3 ] n + 3nH 2O saadus: atsetüültselluloos ehk kunstsiid Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse: paberi tootmisel (tselluloos on paberi tooraine!); etanooli tootmisel; kiududena (kiudainetena, puuvillas on 90% tselluloosi); lõhkeainete tootmisel (püroksüliin, dünamiit, suitsuta püssirohi); tselluloidi tootmine (pingpongipall); kunstsiid; elektriisolatsioonimaterjal. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus. Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab vaid 25% tselluloosi ja suurel hulgal peenestatud puidumassi. Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis muudavad paberi tugevaks, valgeks, kauasäilivaks.
esterdada ehk panna reageerima hapetega [C6 H 7O2 (OH )3 ] n + 3nHNO3 [C6 H 7O2 (ONO2 )3 ] n + 3nH 2O saadus: trinitrotselluloos [ C6 H 7O2 (OH )3 ] n + 3nCH 3COOH [ C6 H 7O2 (CH 3COO)3 ] n + 3nH 2O saadus: atsetüültselluloos ehk kunstsiid Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse: paberi tootmisel (tselluloos on paberi tooraine!); etanooli tootmisel; kiududena (kiudainetena, puuvillas on 90% tselluloosi); lõhkeainete tootmisel (püroksüliin, dünamiit, suitsuta püssirohi); tselluloidi tootmine (pingpongipall); kunstsiid; elektriisolatsioonimaterjal. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus. Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab vaid 25% tselluloosi ja suurel hulgal peenestatud puidumassi. Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis muudavad paberi tugevaks, valgeks, kauasäilivaks.
Progressive Collapse) varrastest. APC vardad on mõeldud konstruktsiooni püsivuse tagamiseks avariiolukorras näiteks tugiposti või seina purunemisel. Sõltuvalt konkreetsest projektist võib TAB- Slab betooni kasutada ka kombineerituna tava armeeringuga. TAB-Slab betooni üheks tähtsamaks omapäraks on 100 kg teraskiu (TABIX) sisaldus ühes kuupmeetris. TAB-Slab betooni puhul on väga oluline järel hooldus. [1] 1.1.4. Põrandad Peamiselt kasutatakse kiudbetooni põrandate valamiseks. Kiududena kasutatakse põhiliselt teraskiude, kuid vajadusel ka polüpropüleen-, plast- või klaaskiude. Sünteetilisi kiude siiski põhiliselt tasanduskihtides ja mahukahanemiste vähendamiseks. Eestis valatakse juba 90% põrandatest kiudbetoonist. Kiudbetoonist põrandat on võimalik valada ilma mahukahanemisvuukideta. Sellisel juhul puuduvad nõrgestuskohad. Eriti levinud on selliste põrandate valamine logistikakeskustes, kus liiklustihedus on suur. [1] 1.2
1000C juures ja lõpuks grafitiseermisel 2000C juures. Saadav süsinikkiud on kõrge tõmbetugevuse sarrus. Head küljed: kõrge tõmbetugevus (mis on veel reguleeritav termilise töötlemise ja venitamisega 2000C juures), elektri- ja soojusjuhtivus, soojuspaisumistegur, vastupidavus oksüdatsioonile on reguleeritav kristaliinsusega ja defektide elimineerimisega. Kasutatakse kaubatoodetena 3 põhikujul: paralleelselt koos 1000-160 000 üksikkiudu; tükeldatud kiududena ja jahvatatuna. Saadaval ka kahedimensionaalsena ja kombineeritud teiste sarrustega. 15.Klaaskiu apreteerimine. Apretid. Eesmärk: 1) Klaaskiu ja maatriksi faasidevahelise sideme füüsikaliseks ja keemiliseks tugevdamine. 2) Kiu pinna kaitsmine vee ja agresiivsete vedelike suhtes. Apreteerimine: riide, naha, paberi jm töötlemine keemiliste ainetega. See annab neile või taastab nende nägusa välimuse, elastsuse, jäikuse, läike, vee-ja tulekindluse, sileduse, kortsumuse.
põllukultuuride kasvatamine tavaliselt. Mõlemad taimed on üsna vähenõudlikud, kuid nagu taimede korral ikka, sõltub ka nende saagikus ilmast. Kohaliku tootena võimaldavad kanep ja lina vähendada kulutusi transpordile. Kanepit ja lina saab soojustusmaterjalina kasutada puittalatarindites, sarikate vahel, ripplae ja selle kohal oleva kandetarindi vahel ning välisseinte siseküljel. Kanepit ja lina müüakse kas kiudplaatide või villakuna, kanep on saadaval ka lahtiste kiududena. Lahtised kanepikiud tuleb seinakonstruktsiooni lasta puhuda asjakohase kogemusega ettevõttel, sest kanepikiudude käsitsemisel tekib rohkesti tolmu. Mõnedele kanepi- ja linakiududest soojustusmaterjalidele lisatakse polüestrist tugikiudu. Nende tugikiudude tõttu ei saa sellist soojustust pärast demonteerimist kompostida. Sarnaselt tsellulooshelvestele ja lambavillale lisatakse mõnikord ka boraate. Mõnes tootes kasutatakse soodat. Keskkonnahoiu seisukohast on nende materjalide
Me ei näe tekkivat tähte -ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C. Hayashi järgi Hayashi piiriks. Lähim tähtede sündimispaik - Orioni udukogu. Sealsetes tumedate kiududena paistvates tolmupilvedes tekivad praegugi uued tähed. 13. Linnnutee galaktika Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba on vast igaüks mõnel pimedamal sügisööl tähele pannud. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. Riba moodustab tähistaevas 10-20-kraadise laiusega "tee". Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste
eluavaldusi skeletilihased lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda südamelihas südames võrgustikuna asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku tugielundkond lihased koos toesega; võimaldab liikuda vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele · Põhikoetüübid on epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. · Inimese elundkondadeks on katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seede-, hingamis-, ringe- ja erituselundkond, endokriin- ehk sisenõresüsteem, närvisüsteem ja meeleelundid ning sigimiselundkond. KOED Epiteelkude
kontrollitavad. Joonis 22. Komposiitmaterjali struktuur Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks. Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäi- kuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Joonis 23. Komposiitmaterjalide liigitus armatuuri järgi Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiit- materjale järgmiselt: • metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid, • plastkomposiitmaterjalid (PKM),
Iseloomulik on suur survetugevus, kõvadus ja rahuldav tõmbetugevus ning sitkus. Koormus kantakse haprast maatriksist üle tugevale armatuurile. Süsinikkomposiitmaterjalid Väike tihedus, suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul, hea termokindlus, nad töötavad oksüdeerivas keskkonnas temperatuuril kuni 500 ºC, inertes keskkonnas ja vaakumis aga kuni 3000 ºC. Pidevate või tükiliste kiududena süsinikarmatuur saadakse orgaaniliste kiudude kõrgetemperatuurilise pürolüüsi teel
halvenemise suunas. Halvates kudede mikrotsirkulatsiooni, tekitab ta suletud ringi, toimub edasine vedeliku retensioon, rasvakudede paisumine ja sidekoe kahjustumine. Tselluliit on hüpodermises rasvarakkude laienenud kogumid, mis tekitavad "apelsinikoore" või "kodujuustu" taolise mügarliku naha. Uurimuste tulemusena on leitud, et meeste ja naiste kehades ladestub rasv erinevalt ning samuti erineb ka viis, kuidas nahk kinnitub. Naistel kinnitub nahk lihase külge peenikeste paralleelsete kiududena, meenutades madratsi konstruktsiooni. Igasugune rasv, mis naise kehasse koguneb, täidab kiududevahelised tühimikud, siis aga pundub nii, et seda on näha ka läbi naha. Meestel ladestub rasv ühtlase kihina, kuna lihast ja nahka ühendavad kiud on tihedalt põimunud. Tselluliit on nähtav inetute lohukeste ja mügarikena nahas (nn. apelsinikoore nahk), sagedamini reitel ja tuharatel, kuid ka mujal piirkondades (käed, alakõht jne). Ohustatud on kõik piirkonnad. Tselluliidi astmed. 1
2. Parasümpaatiline innervatsioon Normaalselt vähenenud sinuatriaalsõlme automatismi vahendab vähenenud sümpaatilise stimulatsioon ja suurenenud parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus. Puhkeolekus on ülekaalus parasümpaatiline toonus, mis ühtlasi vahendab ka südame sagedust puhkeolekus. Parasümpaatiline mõju avaldub üldjuhul kaudselt, pidurdades sümpaatilise toime mõju. Südant varustavad parasümpaatilised närvid hargnevad mõlemapoolsest nervus vagusest preganglionaarsete kiududena, moodustades rr.cardiaci n.vagi2. Paremat koda ja seal paiknevat sinuatriaalsõlme varustavad peamiselt parempoolse nervus vaguse kiud . Vasakpoolse nervus vaguse kiud varustavad atriventrikulaarsõlme. Sellepärast mõjutab parempoolse nervus vaguse südameharude ärritamine esmajoones südame löögisagedust ja vasakpoolse nervus vaaguse südameharude ärritamine atriventriuklaarset erutusjuhtivust.
püsivad hästi agressiivsetes keskkondades, madal elektri- ja soojusjuhtivus, tavaliselt ka haprad. 65. Komposiit materjalid- need on kahest või enamast osast faasist materjalid, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Armatuur Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. 66. Mis on termomõju tsoon keevitamisel? Põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. 67. Mis on kopeer-, mis rullimismeetod hammasrataste puhul? Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel kasutatakse ketasmoodulfreesi või sõrmmoodulfreesi, hambad lõigatakse ühe hambavahe kaupa. Rullimismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos
Puidu tihedus väheneb 2...2,5 korda. Järsult suureneb veeimavus ja veeläbilaskvus. Puidu absoluutne kütteväärtus on 1,5...2 korda väiksem kui tervel puidul, mis on põhjustatud tiheduse vähenemisest. Pikilõigetel esineb lülipuidumädanik väljavenitatud ebanormaalse värvusega vöötide ja laikudena. Erinevalt kahjustuse I staadiumist mädanemise II staadiumis ilmneb kahjustatud puidus ebaühtlus (pruunid laigud, vöödid, valged luituvused piklike peente kiududena). Mädanemise III staadiumis kaotab puit tugevuse ja on kergesti sõrmede vahel kiududeks ja pulbriks hõõrutav. Selles staadiumis avalduvad ilmekalt iseloomulikud mädanemistunnused - auklikkus, pragulisus, lagunemine tükkideks ja säsiõõne tekkimine. 2.1.2.1 Kirju lülipuidu mädanik. Iseloomulik kirju värvus, mida põhjustab puidu punakaspruunil, pruunil või hallikasvioletjal taustal arvukate valgete või kollakate laigukeste olemasolu ja kärjeline või kiuline struktuur.
keraamilise maatriksiga komposiitmaterjalide kohta. Nende asjaolude tõttu pakuvad huvi süsiniku baasil ning süsinikkiududega armeeritud materjalid. Neid on paljudes maades viimase 10...15 aasta jooksul intensiivselt uuritud. Sellistel süsinikkomposiitidel on väike tihedus, suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul, hea termokindlus; nad töötavad oksüdeerivas keskkonnas temperatuuril kuni 500 °C, inertses keskkonnas ja vaakumis aga kuni 3000 °C. Pidevate või tükiliste kiududena süsinikarmatuur saadakse orgaaniliste kiudude kõrgetempera- tuurse pürolüüsi teel. Lähtematerjaliks on naturaalsed (tselluloos) või sagedamini tehiskiud (viskoos, polü- amiid jt). Erinevalt süsinikplastidest ei valmistata süsinikkomposiitide armatuuri eraldi, vaid üheaegselt süsinikmaatriksiga. Viimasena kasutatakse pürolüütilist süsiniku (kivisöevaiku, polümeere, fenool- ja teisi orgaanilisi vaike). Kõrgetemperatuursel töötlemisel vaigud koksistuvad
fibrille, mida iseloomustab hea tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind (MgO, mulliit Al2O32SiO2 jt.); b) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus (W, Mo, teras); c) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus, kuid mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. Maatriks Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Kui kiud purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Siit järeldub, et maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude deformeeritavus. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid (alumiiniumi, magneesiumi, niklit, titaani jt
mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse. Viroid - taimehaigusi põhjustav RNA rõngasmolekul, mis sarnaneb kapsiidi ja ümbriseta RNA-viirusega. Virusoid - viirus mis paljuneb ainult koos mõne teise viirusega. Võib nimetada ka viirusparasiidiks. Vitamiin - bioaktiivse toimega madalamolekulaarne orgaaniline aine. on vajalikud näiteks ensüümide aktiveerimiseks. Vöötlihaskude - kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele.
Kõhrkude: ovaalsed või ümarad rakud tiheda kiulise rakuvaheaine sees, rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe, kõhrkoerakke nimetatakse kondrotsüütideks. Luukude on skeleti põhikomponent. Luukude: rakuvaheaines palju kaltsiumsooli, on kõva ja vastupidav, rakud on peenikeste jätketega, mis seovad erinevaid luurakke, luukoe rakud paiknevad kihtidena rakuvaheaine sees õõnsustes. Kiuline sidekude on kõigis organeis, moodustab sidemeid, kõõluseid, on nahas, rakuvaheaine on kiududena rakkude vahel. Kohev sidekude on organite vahel, rakud on tähekujulised, rakud paiknevad hõredalt, rakkude vahel on kiud ja koevedelik. Rasvkude on nahaaluses rasvakihis, mõnede elundite ümber, rakud on suured ja rasvarikkad. Veri kannab hapniku, toitaineid, jääkaineid, hormoone, rakuvaheaine on vedel (plasma), vererakke on kolme tüüpi: punalibled, valgelibled ja vereliistakud. Pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed, veri.
ksantogenaat (ksantogeenhappe sool), mis lahustub vees. CS2 -O-C6H7O(OH)2(ONa)- --- -O-C6H7(OH)2(O-C-Na)- 6 S Kui saadud siirupitaolist lahust pressida läbi peente avade ja juhtida happelahusesse, laguneb ksantogenaat ja saame jälle tselluloosi, kuid pikkade siiditaoliste kiududena. Tegelikult ei ole see enam samasugune tselluloos kui enne lahustamist, vaid on hüdraattselluloos, mille molekulid on märksa lühemad ja struktuur on hõredam. Saadud kiudainet nimetatakse viskooskiuks e. viskoossiidiks. Viskooskiud kujutab endast seega tavalist tselluloosi, mis keemilise töötlemise käigus on osaliselt hüdrolüüsunud ja madalama polümerisatsiooniastmega. Protsessi olemus seisnes siis selles, (veelkord) et
- Üksik tsentraalselt paiknev tuum - Mittevöödilised, tahtele allumatud, mulkühendused vistseraalsetes silelihastes - Koosnevad käävi-kujulistest kiududest, mille diameeter on 2-10 m ja pikkus mõnisada mikromeetrit. - Puuduvad skeletilihasele iseloomulikud tugevad sidekoelised ümbrised, kuid omavad umber õhukest endomüüsiumi - Üldiselt on organiseeritud kahe kihina (pikki- ja ringi-suunalisena) lähestikku asetsevate kiududena - Asetsevad õõnesorganite seintes (v.a. süda) - Omavad skeletilhastele sarnast kontraktiilset mehhanismi Silelihase funktsionaalsed omadused · Mõnedele vistseraalsetele lihastele on omased autorütmilised kontraktsioonid · Omavad võimed reageerida kontraktsiooniga vastuseks järsule venitusele, aga aeglasel venitusel suurendavad nad oma pikkust · Iseloomulik on suhteliselt konstantne pinge: silelihase toonus
mõjutuste suhtes. - 46 - Maatriks Komposiitmaterjalid Metallkomposiitmaterjalid (MKM) Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab Kiudarmeeritud vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, Dispersioontugevdatud monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise Pseudosulamid armatuuri elementide (kiudude) vahel. Kui kiud puru- Plastkomposiitmaterjalid (PKM) nevad, deformeerub maatriks plastselt. Siit järeldub, Klaasplastid et maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur Süsinikplastid
kuumad torud jne. Selleks saab kasutada mineraalseid materjale või mineraalse ja orgaanilise materjali segusid. Väliskuju järgi jaotatakse soojaisolatsiooni-materjale järgmiselt: isolatsiooniplaadid – need on kas jäigad või pooljäigad; isolatsioonimatid – need on painduvad; isolatsiooniplokid – need on risttahuka-kujulised, mille kõik mõõtmed on võrdsed: puistematerjalid – neid toodetakse sidumata terade või kiududena; isolatsioonisegud – need on kas vedelad või pastataolised; toppematerjalid – need on pikakiulised sidumata materjalid. Paljud isolatsioonimaterjalid on hügroskoopsed. Niiskumisel nende soojapidavus langeb. Neid tuleb niiskuse eest kaitsta. Enamik soojaisolatsiooni-materjale on ka head heliisolaatorid. 203 15.2. Orgaanilised plaatmaterjalid Roogplaadid ehk roliit
asub siinussõlm, mille tekitatud elektriimpulss (aktsioonipotentsiaal) levib mööda kodasid edasi ja põhjustab kodade lihase kokkutõmbe. Kodadevahelises vaheseinas parema atrioventrikulaarklapi kohal asub atrioventrikulaarsõlm (AV-sõlm). Kodade erutuse tõttu vallandab atrioventrikulaarsõlm edasise erutusimpulsi, mis levib mööda spetsiaalseid juhtekiudusid. Need juhtekiud läbivad Hisi kimbuna kodade ja vatsakeste vahelise sidekoelise piiri ning hargnevad Purkinje kiududena kogu müokardis. Nende kiudude impulsi juhteteedena toimimine tagab vatsakeste koordineeritud kokkutõmbe. Südame erutusjuhtesüsteemi kõigile osadele on omane automatism. Siinussõlme rakkudel on kõige kõrgem omasagedus. Seetõttu toimib südame rütmiregulaatorina tavaliselt just siinussõlm. Kui see kõrgema juhtkeskusena rivist välja läheb, siis võtavad rütmiregulaatori ülesanded üle madalamal asuvad rakud (atrioventrikulaarne asendusrütm, vatsakeste asendusrütm). Samuti
annaabi.ee 
