Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kiudbetoonist põrandad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
betoon, vuugi, vuugid, pragunemise, betoonpõrand, punktkoormus, tõstuk, pragude, armatuur, tõstuki, servad, täitematerjal, betoonid, põrandale, betoonisegu, mahukahanemine, praod, liiklus, lauskoormus, vahekaugus, laiuse, hooldus, kiudbetoon, kasutust, betoonpõrandad, pinnasel, arvutust, kandevõime, projekteerija, talla, kahveltõstukid, rattadVõrumaa Kutsehariduskeskus Kiudbetoon Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Tugev ja raske need märksõnad on esimesed, mis seonduvad sõnaga betoon. Seetõttu on betooni kasutusalad üpris piiratud. Kui rääkida kiudbetoonist, siis on kõik vastupidi. Kiudbetoon on väga habras materjal, ja sellest kirjutan ma oma referaadis. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida
survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tänu tema väiksele tõmbetugevusele ja armeerimisele. Just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Antud referaadis uurin, millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes, kus kohas seda kasutatakse ning milliseid kiude kasutatakse kiudbetoonis. Mis vahe on betoonil ja kiudbetoonil? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betoon surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbeosades on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Siinkohal tuleb mängu kiudbetoon, sest selline armeerimine on võimalik ainult mitmesuguste kiududega. Kõige levinumad kiud on tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest- ja süsinikkiud.
1.1.Kiudbetooni omadused Tavaarmeeringuga seotud kulutuste ja ajakulu puudumine: armeeringu projekteerimine, armatuuri hankimine, transport, ettevalmistus, paigaldus, valueelne kontroll. Armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk. Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu eelsoojendada armatuuri. Kuna puudub segav armatuur on vajadusel raketise lumest puhastamine oluliselt lihtsam. Ehitusprotsessi lihtsustumine ja kiirenemine: betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ajaline võit on märgatav. Kulutused raketisele vähenevad.Puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. Betooni suurem tõmbe- ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. Suureneb betooni löögikindlus
Eemaldatakse segamise, paigaldamise ja transpordi ajal sinna kaasatud liigne õhk. Selle õhu eemaldamine muudab betooni tugevamaks, korrosiooni- ja ilmastikukindlamaks. Betooni kivinemise tingimused ja betooni hooldamine: · betooni hooldamine ei lõpe segu paigaldamise ja tihendamisega · betooni hooldamine seisneb kivinevale betoonile maksimaalselt sobivate tingimuste (niiskus ja temperatuur eelkõige) loomises. Värske betoon ei tohi: · välja kuivada (kuumades kliimatingimustes) · külmuda (külmades kliimatingimustes) · üle kuumeneda Seega tuleb jälgida kivinemise käiku ja võtta ette meetmeid nende viimiseks vastavusse betoonile vajalike tingimustega. Betoonisegu transporditakse objetidele seguautodega. Betooni paigaldamine on vaid üks osa betoonitööst. Õige ja hoolikas järelhooldus on hea lõpptulemuse saavutamiseks vältimatu see parandab betooni tugevust, püsivust,
Erinevate keemiliste lisandite, sideainete ning täitematerjalidega on võimalik toota väga erinevatele nõudmistele vastavaid betoone. Betoonil on võimalik kasutada paljusid erinevaid pinnaviimistlusviise ja tekitada erinevaid tekstuure. Betoonpindu võib töödelda mehaaniliselt (lihvimine, harjamine, klompimine, vormipinnad jne), survepesuriga (pesubetoon - betooni üks liike, kus vastava töötlusega saavutatakse kare killustikuga kaetud pind. Eelkõige sobib sellise töötlusega betoon õue ning meie suhteliselt karmi kliimasse, kus meid varitseb libastumise oht), keemiliselt (happepesu, impregneerimine) või valada erinevate pinnakatetega betoonelemente. Töötluse liigist ja sügavusest olenevalt võib betooni pind olla krobeline, kare, pehme, sile või läikiv. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Külmakindlus iseloomustab betooni võimet taluda paljukordseid külmumis- ja sulamistsükleid ilma tugevuse ja massi märgatava vähenemise ja
Matve, Eesti sillaehitus, lk.31]. Tänapäeval osatakse arvutada ning hinnata veel enne konstruktsiooni ehitamist tekkida võivate pragude suurust, seetõttu jäetakse sillakonstruktsiooni sisse deformatsioonivuugid, mis arvutatakse vastavalt temperatuuri muutustele ning materjali soojuspaisumistegurist lähtuvalt. 3 Jätkuvtala silla puhul on vuugid vaid otstes, lihttala puhul peaksid olema iga riigli kohal, kaldasammastel ei pruugi. Deformatsioonivuuk peab võimaldama sillal piki-, põik-, vertikaal- ja pöördedeformatsioone. Vuugid tulevad asetada selliselt, et oleks tagatud tasane liikluspind ja veetihe ühendus. Deformatsioonivuuk peab ühest küljest olema võimeline vastu võtma piirneva pinna termilist paisumist ning samal ajal tagama piisava toetuse piirneva pinnaga. Deformatsioonivuugid on
Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Karkassitüübid Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass
teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde kivi. • Tulekindlus- mittepõlev • Helipidavus Eripärad: • Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament) • Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga • Korrosioonikaitsega armatuurvõrk Kipsised tooted Kipsiained: • Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms • Armeering- papp, puuvill, takk, alumiiniumvõrk, et vähendada toodete haprust. • Kipstooted- kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Valmistamine- Kips jahvatatakse pulbriks, sinna lisatakse vett ja vaja läheb veel kartongi, et saaks valmsi plaat
• Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi.
Armeerimise abil on võimalik hoone müüri või tema üksikuid osasid panna tööle ka muudele koormustele kui vertikaalne surve. Põhiline on siin müüritisest talade moodustamine avade sildamiseks. Armeerimist kasutatakse ka seina töötamisel ekstsentrilisele või külgsurvele. Armatuuri paigutamiseks rõhtsuunas kasutatakse spetsiaalseid uuretega kive või plokke. Vertikaalsuunas jäetakse müüri ladumise ajal vajalik vagu või pannakse armatuur kivi või ploki õõnsustesse või avadesse. Joonis. 14 Deformatsioonivuugid Ehitusmaterjalidele on omased välisteguritest põhjustatud mahumuutused. Betoonmüüritise mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud,
1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd
siis joonestatakse välja kandeseinad, sambad jne, ning seotakse mõõtmete abil telgedega. Sama tehakse ka hoone lõike konstrueerimisel. 10 Moodulsüsteem näeb ette järgmised mõõtmete kategooriad: 1) Sidumismõõde (ka nimi- ehk nominaalmõõde) on telgede vahekaugus projekti järgi see on konstrukt-sioonielemendi tinglik mõõde, millesse on arvatud ka elementidevahelise vuugi laius. 2) Põhimõõde (ka konstruktiivmõõde) on konstrukt-sioonielemendi, toote või seadme projektmõõde, mis erineb sidumismõõtmest selle poolest, et sellest on maha arvatud elementidevahelise vuugi laius. 3) Naturaal- ehk tegelik mõõde on konstrukt-sioonielemendi, toote või seadme tegelik mõõde. Naturaalmõõtme erinevus põhimõõtmest ei tohi ületada lubatavate hälvete piire e tolerantse. 11 6
...........................13 Viimistlustellis.............................................................................................................................13 Samott-tellis.................................................................................................................................13 Antiiktellis................................................................................................................................... 13 4. ISETIHENEV BETOON..................................................................................................................14 4.1. Isetiheneva betooni omadused................................................................................................. 15 4.2. Isetiheneva betooni kasutamine...............................................................................................16 5. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...........18 5.1. Silikaattooted...........
nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited); materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh.
Ei soovita kasutada kodudes, kus pereliikmetest on tolmule allergilisi inimesi, tapeet kogub endasse aja jooksul tolmu. · Metalltapeedid- Siledapinnalised, läikivad, kaetud õhukese metallikihiga, valgus-, pesu- ja tulekindlad. · Krobetapeedid- Kahekordne pabertapeet, mille kahe kihi vahel olevad puutükid loovad mustriefekti. · Klaaskiudkangas- Sobib kuivadesse ja niisketesse nuumidesse. Klaaskiudkangas on tule- ja niiskuskindlad. Kasutatakse pinna tugevdamiseks, pragude armeerimiseks, tuleohutuse suurendamiseks. 4. Põrandatasandussegud liigid ja omadused Põrandate otstarbe on kandmine ja selleks on ka erineva kandevõimega (tugevusega) põrandasegud. · Mira 6600 cemplan - Isevalguv, sisetingimustes, kiirkivinev · Mira 6950 expres - Kiirkivinev tasandussegu pindade tasandamiseks, parandamiseks ja kallete ehitamiseks 5. Plaatimissegude liigid ja omadused
viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited);materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) 3. Kirjelda visuaalset ja laboratoorset uurimismetoodikat Visuaalne uurimine toimub ilma igasuguste mõõteriistade ja arvutusteta, hinnang antakse vaid sellele mida on silmaga näha. Visuaalsel uurmismetoodikal vaadeldakse: - Pragusi - Ebatihedad vuugid ja liited - Mõranemised, lõhestumised ja vajumid - Paikamiskohad
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22
tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited); materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh
2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitatakse kasutada silikaatkivi korstna- pitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga. 1. MATERJALIDE ISELOOMUSTUS Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaal- paksus on 10 ... 1 mm 1.1. Silikaattellise omadused Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850...1950 kg/m3. Seega on tegemist materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali
2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2. Müüritise töötamine survel, tõmbel, lõikel ja paindel 10 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega
tööviisile sobiv. 4 TTK 2. Betooni kasutusjuhend 2.1.Paigaldusaeg. Betoonisegu tuleb paigaldada ca.1,5 h jooksul peale selle jõudmist objektile. Kui paigaldamisaeg võib osutuda pikemaks kui 1,5h, tuleb sellest eelnevalt teavitada tellimuste vastuvõtjat. Paigaldusajast mittekinnipidamisel ei ole garanteeri-tud betooni klass. Tardumise aeglustajaga betoon Kui on ette teada betoonisegu aeglane vastuvõtt , siis tuleb kasutada aeglustit.Aeglustajaga betooni tardumise algus võib muutuda , kuna lisandi mõju on otseselt seotud betoonisegu temperatuuriga. Tardumise aeglustajat ei soovitata kasutada lihvitavates põrandabetoonides ning talvistes tingimustes soojenduse ja soojustuseta konstruktsioonides. Betooni töödeldavuse suurendamist objektil võib teostada ainult plastifikaatoriga. Plastifikaator
1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (metallid) 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulemise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. -tulekindlad materjalid >1580 ºC (samott) - raskeltsulavad 1350...1580 ºC (ahjutellis) -kergelt sulavad <1350 ºC (harilik savitellis) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele Survetugevus kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis
· Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning sõestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roomatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m³) või immutatud antipüreeniga. · Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse: - tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >1580°C (samott), - raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350... 1580°C (ahjutellis), - kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <1350°C (harilik savitellis) Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma ja neid kasutatakse
.................................................................. 5 1.7.2 Eriotstarbelised tellingud................................................................................................6 1.8 Tellingutel töötamine.............................................................................................................6 1.9 Tõsteseaded............................................................................................................................6 2 2. Osa: Betoon ja raudbetooni elemendid.....................................................................................7 2.1 Üldist......................................................................................................................................7 2.2 Raketis....................................................................................................................................7 2.2.1 Valuvorm.......................................................................
Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi.Ühikuks soojaerimahtuvus c.Väga suure s.mahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb.Metallid on säikse s mahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. Tulepüsivus:näit kuidas mat toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga.). Tulekindlus:võime taluda kõrgeid t* pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 C( samott), raskelt sulavad- 1350- 1580 C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 C(harilik savitellis). 3. EM mehaanilised omadused: Tugevus:mat võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. EM koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R
Lisaks on sellel hea painduvus- ja suur rebimistugevus. PVC ehk polüvinüülkloriidi baasil valmistatud rull-katusekattematerjal on keemia tööstuses valmistatud materjal (polümeriatsiooni ja vinüülkloriidi monomeer). Maailmas kasutatakse PVC toodangust 50% ehituses. Ehitusmaterjalina on see odav ja üpris vastupidav. Viimaste aastatega on üha enam populaarsust kogunud PVC hakanud asendama traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit, betoon, savi, kivi jms. 1.13 PVC PVC katusekattematerjal on kolme kihiline: Pealmine kiht, sisemine kiht, alumine kiht. 1) Pealmine kiht koosneb elastsest PVC'st. See võimaldab kliendil valida erinevate värvitoonide vahel, on libisemiskindel (v.a. pööratud katus).
juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 05.05.2014 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. · Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. · 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 05.05.2014 · Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. · Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille
vähemalt 300 mm ja ülemises vähemalt rustusjuhendist. 900 mm üle ava serva. 22. Nurkade kohal tehakse nurgaplokki Avade sildamine 28. Plokkides olevad sooned täidetakse kaarjas soon, sarrus painutatakse kõve- 25. Avade sildamiseks kasutatakse projek- plastse betooniseguga. Betoon tihen- raks ja asetatakse soonde. Soojustusega tis ettenähtud lahendusi (sarrustatud datakse nii, et sellesse ei jääks tühimik- plokkmüüritise ladumiseks on olemas plokksillused, raudbetoonsillused või ke. Samas tuleb tihendamisel jälgida, spetsiaalsed nurgaplokid (parem- ja profiilterasest toed). et sarrus ei nihkuks paigast. Plokksilluse vasakpoolne)
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
kattena tenniseväljakutel jm. 8 3. Isetihenevbetoon - omadused, kasutamine. 3.1. Omadused. Isetihenev betoonisegu on kõrge voolavuse tottu voimeline omaraskuse mojul tihenema ja täitma ukskõik millise kuju voi mootmetega ruumi. Parast valamist pole vaja rakendada mingeid taiendavaid tihendamisoperatsioone. Selline betoon loob rea eeliseid, kui tegu on keerukate konstruktsioonide, vormide voi vaga tiheda sarrusetusega, mis muudavad tihendamise keeruliseks voi isegi voimatuks. Isetiheneva betoonisegu toodeldavust (voolavust) iseloomustatakse koonuse laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu oleme harjunud tavabetooni puhul. Laialivalgumine peab olema ligilahedaselt 70 cm. Isetiheneva betooni korge voolavus ei avalda negatiivset moju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele
.....................................................................6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST................................................................7 2.1 Hüdroisolatsioonisüsteemid...................................................................................................7 2.1.1 Tihenduskrohv ................................................................................................................7 2.1.2 Veetihe betoon................................................................................................................8 2.1.3 Mineraalsed isolatsioonivõõbad .....................................................................................8 2.1.4 Bituumenkatted ..............................................................................................................8 2.1.5 Rullmaterjalist isolatsioonipaanid .............................................
annaabi.ee 
