Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Nendele kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisaal ja taimse ebemed.Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiud valmistatud looduslikest ainetest keemilise lisandidega. Sünteetiline kiud on valmistatud vedeliku või lahuse polümeeri vaigust. Kiud mineraalse päritoluga kasutatakse armeerima ja valmistama eriti tugevad tooded. Keraamilised kiud viitab mineraalse päritolu kiu. 1.1 Keraamilise kiu valmistamine Keraamilise kiud valimistuvad väga hästi puhastatud toorainest alumiiniumi pulber, kvartsi liiv, kasutamiseks kõrgematel temperatuuridel liisatakse tsirkooniumi liiv. See keraamiline segu kuumutatakse elektriahjudel 2000 [4] üle ja sulatanud materiali vool välja pigistavad kiududeks puhumiga või pöörlemiga. Pikk ja tükeldatud kiud iselomustavad kõrg temperatuuri vastupidavusega ja kõrg keemilise stabiilsusegaja veel kiud oksüdeerumisele ja kuju muutumisele
kasutama kui siidi aseainena ning see leidis kasutust sõjatööstuses ja igapäevaelus. Polüamiidkiud on sünteeskiudude hulgas toodangumahult teisel kohal Ajalooline taust ja areng(3) 2004.a toodeti maailmas 3,7 miljonit tonni polüamiidkiudu Suurimad tootjad: Hiina, USA, Brasiilia, India, Taiwan. Polüamiidi omadusi Kiudude omadusi mõjutab enim NH-rühmade vaheliste süsinikahelate pikkus. Süsinikahela pikenedes kiu sulamispunkt langeb, samuti vähenevad erimass ja niiskusimamisvõime. Veel mõjutab kiuomadusi molekulide ruumiline paigutus. Füüsikalised omadused Kiu jämedus: polüamiidfilamente toodetakse monokiududena jämedustes 6,7-33 dtex suka- sokitööstuse tarbeks. Multifilamendi jämedused varieeruvad 56 dtex trikoolõngal kuni 33 000 dtex autotööstuses. Staapelkiudude jämedused on vahemikus 1,6- 22 dtex. Füüsikalised omadused(2)
mineraalsetest või sünteetilist päritolu rakkudest. Loomse päritoluga kiud sisaldavad proteiini molekul. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Sinna kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisal ja taimsed ebemed. Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiudu valmistatakse looduslikust materjalist keemilise lisandidega. Sünteetilist kiudu on valmistatud vedeliku või lahuse polümeersest vaigust. Kiu mineraalset päritolu kasutatakse armeerimisel ja valmistamisel eriti tugevate toodete valmistamiseks. Keraamiline kiud viitab mineraalse päritoluga kiu. 1.1 Keraamilise kiu valmistamine Keraamilist kiudu toodetakse ainult elektrisulatusahjudega. Suland kiustatakse kas suurekiiruseliste ratastega või kõrgrõhu-õhujoaga, ning kiud tõmmatakse kogumislindile. Toode kas pallitakse sellel etapil, või töödeldakse tekiriideks, et seejärel pallida või nõeltehnikas vildistada
Tehiskiud Viskoos (VI) Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Ristlõikepind on ebakorrapäraselt sakiline, näha on õhuke koorikkiht. Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt puuvillaga. Viskoosi saab viimistleda tulekindlate ainetega, saadakse spetsiaalsed tulekindlad kiud
kiud , mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill *ELEMENTAARNIIDID pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud *TEHNILISED KIUD - looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n:lina, kanep *FILAMENTKIUD - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad *STAAPELKIUD - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 20093.2.KIU EHITUST JA OMADUSI ISELOOMUSTAVAD MÕISTED : *KIU PIKKUS *KIU JÄMEDUS(PEENUS) *KIU RASKUS *KIU TUGEVUS TÕMBETUGEVUS(KUIVTUGEVUS), MÄRGTUGEVUS, HÕÕRDEKINDLUS, PILLING *KIU PIND JA RISTLÕIKEPINNA KUJU(vt jooniseid) *KIU VÄRVUS JA LÄIGE *ELASTSUS *KIU TERMILINE PÜSIVUS MUUTUSED TEMPERATUURI TÕUSTES MUUTUSED TEMPERATUURI LANGEDES SOOJAPIDAVUS/SOOJAJUHTIVUS MUUTUSED KIU PÕLEMISEL *KIU MUUTUSED VEE JA VEEAURU TOIMEL
või toru laiust või ebaühtlase laiuse korral selle keskmist laiust. Tekstiilkiud - painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel). Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu. Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Terminid Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks. Kangas - tasapinnaline, piisavalt paindlik ja elastne materjal, mis on valmistatud polümeerimassist, kiududest, lõngadest või teisest kangast, kasutades üht või mitut kombineeritut meetodit. Kangastelgedel kootud kangas koosneb
Sünteeskiud Polüester (PL) Polüestri omadused: - Niiskus imamisvõime 0,3...0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim; - tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur; - soojapidavus mitte tekstureeritud kiududel väike; - UV kiirtele vastupidav. Talub hästi ilmastikumõjusid; - Raskesti värvitav kiu tiheda ehituse tõttu, - Hallitus, mikroorganismid ei kahjusta polüestrit, - Negatiivne omadus on suur elektriseeruvus. - Polüestri põlemisel eraldub musta suitsu, on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna. Modakrüül (MA, MAC, PAM) · Keskmise raskusega kiud · Enamus modakrüülkiudude omadustest (tugevus,venivus, niiskusimamisvõime ja kokkutõmbuvus) olenevad kiu lähteainetest ja tootmisviisist · Toodetakse nii läikivana kui ka matina
vanim kultuuritaim , on olnud Eesti talunduses suur roll , kuna Eesti kliima sobib lina kasvatamiseks suhteliselt hästi. Lina ei karda kevadisi öökülmi , tema idanemistemperatuur jääb 3-5C vahemikku. Kui lina maha külvata peab arvestama ,et koht oleks võimalikult umbrohupuhas. Lina ei soovitata kasvatada liiv ja savimullas. Soovitatav on enne samale põllule külvamist pidada 3-4 aastat vahet. Kiulina tuleb koristada varajases küpsuse eas tänu sellele saab parima kvaliteediga kiu. Koristada tuleb kas osaliselt või siis täielikult. Lina Põhitoodanguks on linavars ja seemned. Suurimaks probleemiks on lina koristamine põllult. Väiksema kasvupinnaga on lina võimalik kitkuta , aga suurema kasvupinnaga on selleks vajalik kombain. Eriti olulised on linale boor(B) ja tsink(Zn). Ka suureks tunnustuseks on ,et Euroopa töösturid on hinnanud Eesti linakiu Kuldtähe vääriliseks. Lina on väga tugev ja vastupanu võimeline
Lühendid I Sissejuhatus 1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4
Polüamiid (PA) · Leiutati siidi asendamiseks II MS ajal. Esimene kaubanduslikult edukas sünteetiline polümeer · Kasutati ka rehvide, telkide, nööride jm sõjavarustuse valmistamiseks · Suurimad tootjad Hiina, USA, Belgia, Brasiilia, India ja Taiwan · Kiu jämedus sõltub kasutusotstarbest. Kasutatakse niisuka- sokitööstuses kuid ka autotööstuses · Toodetakse enamasti filamentkiuna Omadused: · Hea hõõrdekindluse ja pingetaluvusega üsna elastne kiud · Ei ole aldis kahjurputukate kahjustustele, kuid niiskus võib tekitada hallitust · Väike soojapidavus ja niiskusimamisvõime · Elektriseeruvad kergesti · Päikesevalgust ei talu, tugevus väheneb ja kiud kolletub Milleks kasutatakse:
2. VENIVUS Päris jäik. Venivusomadus Eriti tugev kiud; mitte Väga nõrk kiud. On Venivus on seevastu paraneb niiskusesisalduse elastne ja väga jäik väga kerge kiud. puuvillast palju parem, suurenemisega. kiud. Kiu katksevenivus kuid lambavillast väiksem. on väike. 3. TEMP. TALUVUS Laguneb 240C. Küllaltki Laguneb 260-320C. Triikida 150C. Siid talub kuumusele vastupidav. Hea soojusjuhtivusega. pikaajaliselt temp. 120-
naatriumhüdroksiidilahuses), järelvalmistatakse (viskoosi lastakse seista toatemperatuuril 5-24 tundi. Järelvalmimise ajal paraneb viskoosi kedratavus), filtreeritakse (kaks või kolm korda) ja vabastatakse õhust. Selles staadiumis saab lisada soovitud lisaaineid kiule teatavate omaduste andmiseks nagu nt värvaineid, tulekindlad või matitavad ained. 3. Viskooskiu ehitus Viskooskiudu mikroskoobi all vaadeldes võib näha piki kiu pinda kulgevat peent viirutust, kiu ristlõike ääred on ebakorrapärased sakilised. Selline ehitus seletub kiu koagulatsioonil toimunud füüsikalis-keemiliste muudatustega. Viskooskiu välimised ja sisemised kihid ei kõvene üheaegselt. Kõvenedes tõmbub sisemine kiht kokku, põhjustades pealmise kihi kurrulisust. Viskooskiu läbimõõt on 10-40 µm. Vaatamata kiu pinna soonilisele ehitusele on viskoosniit sile ja läikiv, viskoosriie aga hargnev, kaarduvate lõngadega ja kergesti libisev. Looduslike tsellulooskiududega
Miks? Polüakrüülkiud on niiskuse suurenedes tugevam, sest ... 11. Kumb on pillingualtim, kas siidikiud või viskoosstaapelkiud? Miks? Viskoosstaapelkiud on pillingualtim, sest need kiud on lühemad. 12. Milline on sooja polüakrüüli ristlõikepinna kuju? Et polüakrüül oleks soe, peavad pinnas olema õhuavad, kus õhk saab liikuda. Samuti peab pind olema krobeline. 13. Kas puuvillakiud läigib rohkem või vähem kui viskooskiud? Miks? Viskooskiud on läikivam, sest kiu pind on siledam. 14. Milleks puuvillakiudu merseriseeritakse? Kuidas seda tehakse? Puuvillakiudu merseriseeritakse, sest siis muutub puuvillakiud läikivamaks. Merseriseerimine tähendab, et kiud muudetakse ühtlasemaks ja siledamaks. 15. Kas kuival talvepäeval on kiu venivus suurem kui vihmasel suvepäeval? Miks? Kuival talvepäeval on kiu venivus ... 16. Miks valmistatakse talveriideid rohkem proteiinkiududest? Miks? (Kiu termiline püsivus)
28-69 Mpa tõmbetugevus. Epoksüvaigud kõrgsoorituskomposiidid, armatuur ja maatriks pooleks. Sitked ja väikese mahukahanemisega. Üleüldiselt sitaks heade omadustega. Kasutatakse nii lennukite kui ka igasuguse muu tehnika peal. Klaaskiud komposiidis (60% kiudu) tõmbetugevus 360-450Mpa) ja paindetugevus 550-690 Mpa. 1 TL Armeering võib olla pidevarmeeritud, diskreetselt ehk ,et kiu suund on paigas kuid kiud on lühikesed, dispersioonarmeerimine ehk siis suht suvaliselt kiud loobitud ja kihtarmeeritud. Kiud omavad armeerivat jõudu kui nad on pikemad kui 0.2mm. Mõjuvad vaid teljesuunaliselt, vastupidi võivad isegi tugevust vähendada. Klaas, süsinik, boor ja grafiit on põhilised kiud kasutuses. Elastomeerides kasutatakse näiteks tahma ja ränihiibi.
ei rakendu koormust. Õldiselt võib väita et surve taluvuse mõõtmistel on vähe andmeid ja need muutuvad oluliselt kiu tüübist ja laminaadist. Siiski teada olevatest andmetest võib teha mõned üldised järeldused: 1. erinevalt külmtöödeldavatest metallidest ei ole laminaatide survemoodul võrdne tõmbemooduliga 2. Ernevalt tõmbepingekõveratest ei pruugi survepingekõverad olla lineaarsed. 3. Pikkupidine surve tugevus laminaatide puhul sõltub mitmest kiu omadusest nagu kiu tüüp, kiu pikkuse ja läbimõõdu suhe, kiu sirgus jne. Enamkasutavatest kiududest survetugevus ja moodul on Kevlar 49-ga tugevdatud komposiitidel palju madalam kui tõmbetugevus ja moodul. Süsinikkiuga ja klaaskiuga tugevdatud komposiitidel on märgata et survetugevus ja moodul on vähe madalamad kui tõmbe näitajad. Boori kiududega tugevdatud komposiidide ei puhul ei ole surve ja tõmbe näitajate vahel märgata mingisugust erinevust.
moodustumist ja võib põhjustada süsinikkiudude katkemist töötlemisel. Pigikiude tehakse pigi sulamist. Süsinikkiud moodustuvad pigikiudude karboneerimisel üle 1000°C juures. Selleks, et nad säilitaksid oma kuju, peavad nad esmalt läbima stabiliseerimisprotsessi: 250-400°C juures oksüdeeritakse õhus; peale karboneerimist grafitiseeritakse 2500°C juures, kusjuures kõrgema temperatuuri puhul on ka saadava kiu struktuur grafiitsem. Kõrgsitked HT-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale karboneerimist, samas kui kõrgelastsusmooduliga HM-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale grafitiseerimist. Anisotroopne pigi on loomupäraselt sobivama molekulaarstruktuuriga kui isotroopne pigi ja ei vaja kiudude venitamist, mis on kallis protsess, grafitiseerimise ajal. Isotroopne pigi muutub anisotroopseks, kui seda kuumutada mõned tunnid 350-450°C juures
1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on ,,Alpakavill", ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti
...14 7KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................15 1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on „Alpakavill“, ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt
............................................................5 1.5 Puudujäägid..........................................................................5 1.6 Kasutusalad...........................................................................6 4 EESSÕNA Aramiidid on välja töötatud polüamiidist. Polüamiidkiu modifitseerimisega sooviti saada tulekindlat kiudu, kuid tekkinud kiu ehitus erines polüamiidist sel määral, et aramiidikiud on nüüdseks iseseisev kiuliik. Euroopa Liit määratles aramiidi iseseisva kiuliigina 1998. aastal, enne seda käsitleti aramiide aromaatsete polüamiididena. Aromaatne polüamiid on kerge, väga tugev ja vastupidav. Kasutatakse kaitsekiivrite, tuletõrjujate kaitseülikondade 5 1. ARAMIIDID 1.1 Iseloomustus
tuntakse ka kui pruuni kanepit, India kanep, Madrasi kanep või sunn kanep. Kasvatatakse laialdaselt kogu troopikas ja subtroopikas haljasväetise, sööda ja varrest saadava kiu allikainena. Seda looduslikku kiudu kasutatakse paelte, kalavõrkude, jm valmistamiseks. Lisaks on Sunnil suhteliselt kõrge kütuse väärtus ehk sellest toodetakse ka õli. Manillakanep
.............7 Sojakiud.........................................................................................................7 2 TEHISKIUD Tehiskiud on looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest valmistatud kiud, ehk looduslikust suurest arvust aatomeist koosnevate molekulide ühenditest tehtud kiud. Et saada tehiskiude, muudetakse looduslikud lähteained kiu kujulisteks. Alustuseks kogutakse sobivaid molekule sisaldavad toorained, mis järel õiged molekulid eraldatakse ning nendest moodustaks kiud. Sellesk peab aga looduslik molekul olema sobivalt pikk ning kiu moodustamine ehk kiu ketramine majanduslikult otstarbekas. Kuna tehiskiude tootmine on kallis ja keeruline, siis nende osakaal maailma kiudude toodangus väheneb.
Aga mis on tekstiilikiud? Tekstiilikiud on painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste 2 tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel). Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu. Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Polüesterkiud, puuvillakiud, lambavillakiud (järjekorras vasakult paremale). http://www.google.ee/imgres? q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&sa=N&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=bCRNcaa59K1yQM:&imgrefurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/o bjekt/11/tekstiil/ldandmed_tekstiilkiududest.html&docid=ABgj5jkR2y7AwM&imgurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/DSC00 893_(2)
Tänu suurele niiskusesisaldusele pole probleeme ka staatilise elektriseeruvusega. Puuvill on ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, lastes nahal hingata, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda. Pikemaajalisem päikesevalgus põhjustab kiu kollakamaks muutumise ja järk-järgulise lagunemise. Niiskus ja õhusaaste kiirendavad seda. HOOLDAMINE: Puuvill on kergesti pestav, plekid ja määrdumus eemalduvad kergesti pesulahusesse. Kiud kannatab kuuma triikimistemperatuuri. Üldiselt on puuvillastele rõivastele soovitav pesemistemperatuur kuni 60° C ja triikimistemperatuur kuni 150° C. Kuna puuvillakiud ise talub suhteliselt hästi temperatuuri, siis tuleb hooldusrežiimi valikul
Kõige parema kvaliteediga on peenvillalistelt lammastelt saadud vill. Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu: · alusvill (kõige peenemad, pehme läikega kiud) · ogakiud (kõige pikemad ja jämedamad, tugeva läikega) · üleminevad kiud (alusvilla ja ogakiudude vahepealsed). Lambavilla klassifikatsioon
2 ARAMIID KUI MÕISTE Aramiid- kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad aromaatseid tuumi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega. Kusjuures vähemalt 85% amiid või imiidsidemetest seovad kahte aromaatset tuuma vahetult, ja imiidsidemeid, kui neid üldse esineb, ei ole rohkem kui amiidsidemeid. Aramiidid on välja töötatud polüamiidist. Polüamiidkiu modifitseerimisega sooviti saada tulekindlat kiudu, kuid tekkinud kiu ehitus erines polüamiidist sel määral, et aastal 1998 määratles Euroopa Liit aramiidi iseseisva kiuliigina, kuid enne seda käsitleti aramiide aromaatsete polüamiididena. Võivad esineda staapel- ja filamentkiuna ning pulbrina. 3 ARAMIIDI AJALUGU Aromaatilisi polüamiide tutvustati Maailmale esimest korda 1960-te alguses ja seda tegi firma nimega DuPont, esitledes kiudu nimega Nomex (meta-aramiid ehk tulekindel materjal).
LOODUSLIKUD MATERJALID Vill ⬜ Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine. ⬜ Villa all kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. ⬜ Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa omadused ⬜ Villl hoiab kõige paremini soojust tänu kiu säbarustele ja elastsusele ning on see juures temperatuuri tasakaalustav. ⬜ Villast valmistatud rõivad lasevad hästi õhku läbi, kuid on soojad ning kortsuvad vähe. ⬜ Villa kiud on raskesti süttivad ning põlevad pikaldaselt, kusjuures põlev koht nagu keeb,tursub Villakiu ehitus ⬜ Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. ⬜ Villa koostisest suurem osa on valkaine,mis koosneb peamiselt keratiinist.
...............................................................9 SISSEJUHATUS Päritolu järgi liigitatakse kiude kas looduslikeks või keemilisteks kiududeks. Keemilisi kiude jaotakakse omakorda kasutatavate toorainete järgi kolme suurde rühma: tehiskiud, sünteetilised kiud ja anorgaanilised kiud. Tehis- ja sünteetiliste kiude erinev sünnipära ja keemiline koostis tingib nende kiudude täielikult erinevad omadused ja kasutusotstarbe. Tehiskiudude lähteained on looduslikud ja kiu saamiseks tuleb need vaid kiukujuliseks muuta. Sünteeskiudude puhul tuleb ka kiumolekulid tööstuslikult toota. Anorgaanilised keemilised kiud moodustavad agaomaette klassi. Tinglikult võib jaotada anorgaanilised kiud nii looduslike kui tehiskiudude hulka, kuna lähteained on looduses olemas. Tehiskiudude saamiseks kasutatakse näiteks tselluloosi. Tuntumad tehiskiud on viskoos, modaal, vaskammoniaak, atsetaat ning triatsetaat.
juures), elektri- ja soojusjuhtivus, soojuspaisumistegur, vastupidavus oksüdatsioonile on reguleeritav kristaliinsusega ja defektide elimineerimisega. Kasutatakse kaubatoodetena 3 põhikujul: paralleelselt koos 1000-160 000 üksikkiudu; tükeldatud kiududena ja jahvatatuna. Saadaval ka kahedimensionaalsena ja kombineeritud teiste sarrustega. 15.Klaaskiu apreteerimine. Apretid. Eesmärk: 1) Klaaskiu ja maatriksi faasidevahelise sideme füüsikaliseks ja keemiliseks tugevdamine. 2) Kiu pinna kaitsmine vee ja agresiivsete vedelike suhtes. Apreteerimine: riide, naha, paberi jm töötlemine keemiliste ainetega. See annab neile või taastab nende nägusa välimuse, elastsuse, jäikuse, läike, vee-ja tulekindluse, sileduse, kortsumuse. Klaaskiu apreteerimine: 1) Kiudu kaitsva meti (mett) eemaldamine 2) Apreti hüdrolüüs 3) Apreti keemiline sidumine klaaskiuga (apreti ühe funktsionaalsuse ärakasutamine)
Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Villakiu ehitus Peamiseks koostisaineks on valk. Villakiud koosneb kolmest kihist. Kõige välimine kiht on soomuskiht, mis annab villale läike ja kaitseb kiudu. Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja saada vilti. Teine kiht on koorkiht, millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus. Kõige sisemine on säsikiht, millest sõltub kiu veeimavus ning soojusjuhtivus. Villa omadused Vill on pehme, elastne ja meeldiv. Laseb õhku läbi ja tänu sellele ei põhjusta higistamist. Imab palju niiskust ilma, et tunduks märjana. Kergesti pestav ja ei määrdu lihtsalt. Väga vastupidav ja võib venida esialgsest pikkusest palju pikemaks, ilma et kiud katki läheks. Ainus kiud, mida saab viltida
....on kiudoptiline kaabel, mis koosneb tuhandetest klaas- või plastikkiududest, milles levivad informatsiooniga moduleeritud valguslained. SINGELMODE KIUD on ühemoodiline kiud ehk kiudoptilise kaabli kiud südamiku diameetriga alla 10 mikromeetri . Kasutatakse andmete ülikiireks edastamiseks pikkade vahemaade taha. Ühemoodiline kiud võimaldab suuremat ribalaiust kui multimoodiline kiud, kuid selle peenem südamik teeb keerulisemaks kiu sidestamise valgusallikaga.Ühemoodilist kiudu hakatakse üha enam kasutama ka lühemate vahemaade puhul. MULTIMOODKIUD - (multi mode fiber). Optiline kiud. Mille diameeter on suurem kui ainumoodkiul see tähendab, et suurem kui pool kasutatava valguse lainepikkust. Valgus saab sellisesse kiudu siseneda erinevate nurkade all, mis lihtsustab kiu sidestamist valgusallikaga ja teeb võimalikuks laiema kiirega valgusallikate (näiteks valgusdioodide) kasutamise.
kõrguseks. Dzuute on kahte liiki: valge ja õlidzuut.Seda taime võib võrrelda ka meie pillirooga ning see kasvab praktiliselt vees. Dzuut saab koristuskõlbulikuks 4-5 kuuga. Kiudu valmistatakse taime koorest umbes samamoodi nagu linast. Taime kasvatatakse kaldaäärsetel aladel Indias, Tais, Pakistanis, Hiinas, Bangladeshis jt. Indias on dzuudi kasvanduste all üle 0,8 miljoni hektari. See moodustab 34% kogu maailma toodangust. Terve dzuudi kiu pikkuseks on 3-5 jalga. Materjali värvuseks on valgest pruunini. Dzuudis on 46,3% süsinikku, 47,6% hapnikku ja 6,1% vesinikku. Dzuudist tehtud vaipu ja matte on vägagi soovitab kasutada niisketes ruumides, majades, kus keldritesse koguneb vett ja majades, mis on ehitatud soistele aladele, sest see materjal püsib kuiv ka relatiivse niiskuse puhul 20 kraadi juures. Dzuudist vaibad ja matid on mitu korda vastupidavamad kui puuvillast. Dzuudi kiud on pehmemad kui teistel selle rühma taimedel
Bambustapeedid Braian Pung Andre Helmerand Martin Kruus Bambustapeet Ida-Aasiast pärit naturaalse kiuga tapeedid on reeglina käsitöö. Värvitooni erinevused, struktuuri erinevused ja ebareeglipärased naturaalse kiu paksused ja tugevused, erinevate rullide lõikes on täiesti normaalsed. Enne liimimist peaks jälgima Aluspind seinal tuleb vanast tapeedist puhastada, liimijäägid eemaldada ning aluspind vastavalt vajadusele pahteldada, kruntida. Heleda tapeedi puhul peab jälgima, et seina aluspind on samuti hele. Vajadusel valge kruntvärviga sein katta. Seinale võib eelnevalt rulliga kanda aluskrundiks ka tapeediliimi, mis peab enne seinakatte paigaldamist lõpuni kuivanud olema.
Väikse elastsusega Halb soojusjuhtivus Kortsub: kergesti Kergesti värvitav. Batist – ainult pikakiulisest puuvillast (5cm<) Flanell – lühikesekiulisest puuvillast KAPOK (KP) Puuvillast väga erinev Värv: valge, helehall, kollakaspruun Kerge, elastne Ei ima vett Madal soojusjuhtivus (hoiab sooja) VARREKIULISED LINA (LI) Tootmine suure töömahu tõttu väga kallis. Kvaliteedi hindamisel arvestatakse eelkõige kiu tugevust, peenust ja pehmust. Kõige tugevam taimne kiud üldse. 2-3 korda tugevam kui puuvill. Loomulik värvus: kollakas, elevandiluu kuni hall, loomulik läige. (Pleegitamisega on võimalik saada ka valget – see mõjub halvasti kiu tugevusele) Imab hästi niiskust, laseb õhku läbi, juhib hästi soojust. Ei ole väga elastne, venib vähe. Kortsub väga kergelt, triikides läheb kiirelt siledaks. ( kõige kortsuvam kangas üldse, kannatab kõige
Sellele sünteesile järgnes pikkamööda uusi: 1854 sai M. Berhelot rasva, 1848 said H. Kolbe ja E. Frankland äädikhapet. Enne seda oli sünteesitud nitrobenseeni. Kui 1842. aastal sai N. Zinin nitrobenseenist aniliini, siis oli see aluseks värvainete tööstuse rajamisele ja 1856. aastal saigi inglise teadlane W. Perkin esimese aniliinvärvaine. I.Tekstiilikiud 1. Kiudude klassifikatsioon (Anti Viikna järgi). Definitsioon: Kiud on üldmõiste. Kiu all mõistetakse (tekstiilimaterjali), mida iseloomustab hea painduvus ning pikkuse ja läbimõõdu suur suhtarv. (A. Viikna). Orgaanilise päritoluga kiud koosnevad kõrgmolekulaarsetest ainetest ja on seega ehituselt polümeerid. Kiude, millest saab valmistada erinevaid materjale (riiet, niiti, tehnilisi tekstiile), klassifitseeritakse: 1
Villa segatakse polüester-, akrüül-, polüamiid-, viskoos- ja puuvillakiududega. Villase hooldamisel tuleb arvestada kerge viltivusega. Sellepärast on soovitav kasutada villasele mõeldud pesuaineid, madalaid temperatuure ja pesta käsitsi. Tähtis on pesuvee ja loputusvee ühtlane temperatuur. Hõõrumist ja nühkimist ei talu, pestakse kergelt muljudes. Ei talu väänamist, tsentrifuugimist ja masinkuivatust. Kuivatatakse alusel, ei triigita vaid aurutatakse. Villase kiu töötlemiseks kasutatavad võtted: niitmine või katkumine - vill eemaldatakse looma nahalt kraasimine - villast tekitatakse heie (pehme kiududest vall) ketramine - heidest lõnga moodustamine voki abil (tänapäeval masinate abil) korrutamine - mitme lõnga kokku keerutamine kudumine - silmuskudumine varrastega, telgedel kudumine Villakiud on ümar -silinderjas ja koosneb kolmest kihist. Välimine kiht kaitseb kiudu ja annab talle läike
Ühik 1V U=A/q 1V=1J/1C U=__________ (E=U/d) Äike ja välgu tekkim.-El.väja tugevus juhtiva pinna lähedal sõltub selle pinna kujust. Teraviku lähedal on väljatugevus suurem. Välgueelne el.väli õhus on kõige tugevam maast lähtuva teraviku (piksevarda) teraviku juures. Närvikiu el.põhimote- Närvikiu siseosal on negatiivne puhkepotentsiaal. Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse. Kiu siseosa potentsiaal kasvab ja tekib toimepotentsiaal.
Kangas on keskmise raskusega. Lõime-ja koelõngad ei erine üksteisest ja on hea keerduvusega. Seega on kangas natuke elastne. Lõngad on väikse jämedusega ja päris tugevad. Foto 3. Miskoobi foto kolmandast kangast 1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine I kangas Lõime- ja koelõngad on sarnase paksuse, tiheduse ja keerduvusega. Kui lõng lahti kiududeks harutada, on näha, et tegemist on staapelkiududest lõngaga. Lõngad koosnevad vaid ühest kiu liigist. See tuli välja ka mikroskoobi all kiude uurides. Kangas on üheliigilise kiukoostisega. Peale kanga vaatlemist ja kiulise koostise uurimist arvan, et tegu on villase kangaga. Lõngad koosnevad lambavilla kiududest (Foto 4). 6 Foto 4. Mikroskoobi pilt esimese kanga kiududest II kangas
2. MIS ON KANEP? Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast. Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena. Klassikaliselt on perekonda arvatud 1.3 liiki, mõne käsitluse kohaselt ka rohkem. 2003. aasta Karl W. Hilligu põhjalike molekulaargeneetiliste uuringu põhjal selgus, et tõenäoliselt hõlmab perekond kaks liiki. Kanep on üks vanemaid taimi, mida inimene on kultiveerinud. Traditsiooniliselt on seda kasvatatud (ka Eestis) kiu ja seemne pärast. Kanepi eri liigid sisaldavad üle 400 keemilise ühendi, millest uurituim on psühhoaktiivne tetrahüdrokannabinool (THC). (Foto: Google) 2.1. Kanep tööstuses Võrreldes linakiuga on kanepikiud jämedam, pikem ja tugevam. Kanepikiust valmistatakse tooteid, mis peavad eriti vastupidavad olema veega kokkupuutel: köied, nöörid, kotiriie. Kanepit on raske pleegitada ja rõivastuses praktiliselt ei kasutata. Kanepi kasutusalad:
) 15. Tsellulooskiudude (villakiudude) põletamisel nende määramiseks eraldub paberipõlemis ja juuste põlemis lõhna. 16. Loetlege kemikaalide klasse/rühmi, mida kasutatakse tekstiilikiudude töötlemisel: Pestakse (seepe), valgendada (oksüdeerijaid), värvida (erinevad värvained ja keedusoola), hapetega töötlemine (villa puhul) 17.. Milleks kasutatakse merseriseerimist?. Mis on selle protsessi olemus? Merseriseerimist kasutatakse tselluloosi ahela lühendamiseks ja kiu tugevdamiseks. Kangast või niiti töödeldakse lühiajaliselt (kuni 2 min) konsentreeritud naatriumhüdroksiidi lahusega 20-30% pinge all ja see järel neutraliseeritakse 18. Toorsiidist kangaste ettevalmistamisel kasutatatakse järgmisi töövõtteid: a)Pesemine sooja vee ja pesusoodaga b) värvimine c) vajadusel töödeldakse sooladega langevuse parandamiseks (tinasool) d) valgendamine (ettevaatlikult) 19. Nimetage looduslike värvaainete tooraineid!
2)osaliselt mehhaniseeritud 3)kompleksselt mehhaniseeritud koristamine Säilitamine Säilitustingimused jagunevad: · raviperiood (10 kuni 15 päeva 150C juures, niiskus 90 kuni 95%) · jahutusperiood (kestab 20 kuni 45 päeva kartulipartii temperatuur langeks ühtlaselt 0,5 kuni 1,00C päevas) · säilitusperiood (2 kuni 40C 85 kuni 95% õhuniiskuse juures. KIUKULTUURID Kiukultuuride tähtsus Kiukultuure kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks. Peamised kiukultuurid kuuluvad kahte rühma: 1.kiud moodustuvad seemne pinnal-puuvill; 2.kiud moodustuvad vartes-lina, kanep. LINA Maailmas kasvatatakse peamiselt kiu- ja õlilina. Linakiud on vastupidavad mädanemisele ja tema kiu tõmbetugevus on kolm korda suurem kui puuvillal. Lina kasvufaasid ·Idanemine ·Tärkamine ·"Kuusekese" faas ·Õiepungade moodustumine ·Õitsemine ·Valmimine Linaseemned sisaldavad 35-42% õli mida kasutatakse tööstuslikuks otstarbeks.
Filamentkiud - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad. Staapelkiud - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Puuvill (seemnekiud)(CO, Bw)- arenevad taime seemnes ja nende ülesanne on taime seemnete viimine uude kasvukohta. Kiud koosneb põhiliselt tselluloosist. Korjatakse nii käsitsi kui ka masinatega. Puuvill läheb märjas olekus 20% tugevamaks. Suurimad tootjad on Hiina, USA, Indias ja Pakistan. Toorpuuvill on tuhmi läikega, merseerimine muudab kiu pinna siledamaks ja läikivaks. Merseeritud puuvill on valmistatud keemiliselt töödeldud lõngast, mis tugevdab kangast ja annab sellele hea värvipüsivuse. Merseerimine vähendab ka lõnga kokkutõmbumist hiljem pesus ning annab valmistootele läiget. Puuvill on tugev kiud ja märgtugevus on kuivtugevusest suurem. Jäik kiud, venivus on väike. Hõõrdekindlus ja painduvus head, vastupidav pillingute tekkele. Raske materjal. Vastupidav kuumusele pikka aega.
Koostada laboris olevate kiudude kollektsioon 4. Teostada kiudude põlemisproov Tekstiili- ja rõivamaterjalid, KMT0285, 2015/2016 õa, Tiia Plamus 3.2 Töövahendid: Käärid, kleeplint, kiudude näidised, küünal, tikud, pintsetid. 3.3 Tegevuskava: Põlemisproovi tegemiseks võetakse väike kiukimp ja asetatakse see leeki. Kiudude käitumist jälgitakse ja fikseeritakse leegile lähendamisel, leegi sisemuses ja leegist väljatoomisel. Fikseeritakse ka kiu põlemisel erituv lõhn ja põlemisjäägi iseloom, jälgitakse süttimiskiirust, põlemise iseloomu, leegi suurust. Leegile lähendamisel eristatakse kiudude käitumises: vormi muutumist, sulamist, kokkuminekut, keerdumist. Leegi sisemusse asetamisel: põlemise iseloomu, sulamist, põlemist koos sulamisega, põlemist tahma eraldumisega, põlemist vilkuva leegiga, põlemise puudumist. Leegist väljatoomisel:
Tekstiilkiuks sobiv polümeer leiti 1930. aastal, tööstuslik tootmismenetlus valmis 1938. aastal. Kõige uuemad polüamiidid on mikrokiud ja kuumuskindlad aromaatsed polüamiidid ehk aramiidid. Polüamiidi suurimad tootjad on Hiina, USA, Belgia, India ja Taiwan. Polüamiidi lähteained on eelkõige naftatööstuse kõrvalproduktid. Suurem osa polüamiide toodetakse sulatisketrusmenetlusel. Õhuvoolus jahutatud kiufilamendid külmvenitatakse, venitus surub kiu molecule üksteise vastu ja nende vahel tekivad tõmbejõud, mis parandavad kiu tugevust, hõõrdekindlust ja elaststust. Polüamiidi sulatisketrusel saab sulale kertusmassile lisada mitmesuguseid lisaaineid teatavate kiuomaduse parandamiseks. Need on matistavad ained, värvained, optilised pleegitid, kiu oksüdeerumist takistavad antioksüdandid või ultraviolettkiirguse stabilisaatorid. Polüamiidi lisatakse puuvillale, viskoosile, modaalile. Kasutatakse ka segatuna
Süsinikkiud Kuidas tuulegeneraator töötab? ei roosteta. Miinused on kõrge hind ja see, et ·Elektrituulikud rakendavad liikuva õhu pikse kaitseks on vaja midagi teha. energiat ja muudavad selle elektrienergiaks. ·Kiud pannakse mingi maatriksmaterjali või vaigu ·Enamikul tuulikutel on kolm sisse. See vaik võib olla mingi epoxy või aerodünaamilise ehitusega laba. polüester. Lõppkoostises jääb vaigu ja kiu suhe ·Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab umbes 1:1. Maatriksmaterjali valik, ja see kuidas pöörlema. need kiud sinna sisse punutakse, mõjutavad ka http://www.rpi.edu/cfes/news-and- ·Gondli keres asub aeglaselt pöörlev võll, lõpptoote omadusi. Maatriksmaterjali ja kiu events/Wind%20Workshop/An
Lina Harilik lina On linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim. Kasvab peaaegu kõikjal maailmas. Linakiudu saadakse linataime vartest. Linakiud on umbes sama pikad kui linataime varred. Seetõttu sõltub kiu kvaliteet taime kasvamisest mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina
a. komposiitmaterjali korrosioon b. tugevusomaduste nõrgenemine c. materjali värvimuutus d. konstruktsiooni kaalu suurenemine Tagasiside Õiged vastused on järgmised: tugevusomaduste nõrgenemine, konstruktsiooni kaalu suurenemine Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis kaitseb klaaskiude kahjustuste eest? Valige üks või mitu: a. maatriks b. maatriksi ja kiu vaheline side c. vesi d. sobiv kiudude katteaine Tagasiside Õiged vastused on järgmised: maatriks, maatriksi ja kiu vaheline side, sobiv kiudude katteaine Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on sisepingete peamiseks tekkepõhjuseks komposiitmaterjalides? Valige üks või mitu: a. kiudude tugevuse nõrgenemine b. maatriksi paisumine vee ja temperatuuri mõjul c.
Mikk Reinpõld 104001KAOB Keraamilised kiud struktuur Kui aatomid on korrapärase kujuga siis on kiu tugev aga habras. Aatomid moodustavad kolmemõõtmelise ruumilise struktuuri. Kuid proovitakse teha amorfse struktuuriga keraamilist kiudu. Ceratex keraamiline riie Kõrge kuumustaluvus kuni 1200oC Riiet saab tugevdada klaaskiuga soovi korral ka terastraadiga Lisatakse ka sidujat, mis termoisolatsiooni ei mõjuta Peamiselt kasutatakse turvatekkidena, keevituste juures, jne Ceratex keraamiline tekk Kannatab samapalju kuuma kui riie Tekk on hea heliisolatsiooniga
Katsetingimused on täpselt määratletud. Tõmbetugevus antakse ühikutes kN/m. Jäikuse- mõõtmine Tabeli järgi ja mõõtmine Lorentzeni ja Wettre järgi 1.)Katseobjektil pindalaga 38x70 mm mõõdetakse jõud, mida on vaja paberi 15° nurga alla painutamiseks. Mõõdetakse nii piki kui ka risti kiu suunda. Kõrge väärtus iseloomustab suurt jäikust. 2.)Näitab jõudu, mida on vaja 38 mm laiuse riba painutamiseks 15° nurga alla. Mõõdetakse nii piki kui ka risti kiu suunda. Kõrge väärtus iseloomustab kõrget jäikuse. Paberi näitajad. * Paberi niiskus * Temperatuurile vastupidavus * Vastupidavus voltimisele * Võimalus liimköiteks * Nakkavus foolioga * Värvitooni muutumine * Vastupidavus hõõrumisele * Nakkavus lakiga * Paberi lõigatavus * Võimalus nuutimiseks Paberi sertifikaadid Sertifikaadid on toote tõestusdokumendid mille standartitele vastab toote omadus või päritolu. Siin on mõned tähtsamad:
KÕRVENÕGES · Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm. · Levik: Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. · Rühm: Õistaim · Kasutamine: Taime on kasutatud kiu saamiseks. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Lehtedest saadud värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvi.
ja peenem, kõige karedam on jääravill. Pügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatatakse. Toorvilla kvaliteet oleneb lamba tõust, elutingimustest ja sellest, milliselt kehaosalt on ta pügatud (väiksema väärtusega on pea, saba ja jalgade vill). Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu: · alusvill (kõige peenemad, pehme läikega kiud) · ogakiud (kõige pikemad ja jämedamad, tugeva läikega) · üleminevad kiud (alusvilla ja ogakiudude vahepealsed)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
