Tallinna Tehnikaülikool Keraamilised kiud Tallinn 2012 1. KERAAMILINE KIUD Kiud on fibroosne aine, mis koosneb pikkadest kitsadest loomsetest, taimsetest, mineraalsetest või sünteetilist päritolu rakkudest. Loomse päritoluga kiud sisaldavad proteiini molekul. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Sinna kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisal ja taimsed ebemed. Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiudu valmistatakse looduslikust materjalist keemilise lisandidega. Sünteetilist kiudu on valmistatud vedeliku või lahuse polümeersest vaigust. Kiu mineraalset päritolu kasutatakse armeerimisel ja valmistamisel eriti tugevate toodete valmistamiseks. Keraamiline kiud viitab mineraalse päritoluga kiu. 1.1 Keraamilise kiu valmistamine
ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult niiskusimamisvõime, maalimislõuenditeks matt-kollasest 95,talub kloorvalgendamist, suur kortsuvus, ei köögirätikuteks, pesu, läikivhallini triikimisel peab olema
Teine elastne ja plastne armatuur süsinikkiud/klaaskiud. Polümeerkomposiitide puhul on maatriks polümeerne aine. Polümeerne aine ise on selline milles olevad molekulid on seotud korduvate kovalentsete elementidega. Merevaik, plast,kumm, silikoon. Young´s Modulus ehk elastsusmoodul näitab elemendi jäikust. Teisisõnu materjali mingi pindalaühiku ja deformatsiooni suhet. Armatuurid kui ka maatriksid võivad olla nii metalsed, keraamilised kui ka polümeersed (plastikud). Looduses komposiidi näiteks puu ja luu. Polümeerkomposiidis on matriiksiks polümeer, mille omadused määravad enamiku komposiidi omadustest va tugevuse ja jäikuse. Maatriksi deformeeritavus peab olema suurem armatuuri deformeeritavusest. Lisaks peab maatriks hästi märgama ja ,,kleepima" end armatuuri külge. Ei tohi kuivades eriti kahaneda ja peab kiiresti kõvenema
sõnast materia, mis tähendabki ainet. Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus niisugused materjalid. Masinates ja aparaatides, mistahes tehnoseadmetes ja -riistades on peamised materjalid metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid. Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt kasutatakse näiteks vähemalt 400 sorti terast ja malmi, samapalju värvilismetallide sulameid, üle 200 liigi plaste, 50 keraamilise materjali liiki jne. 2. Tehnokeraamika ajalugu Sõna ,,keraamika" on tuletatud Kreeka keelsest sõnast ,,keramikos", mis tähendab kivinõud. See on seotud vanema Indo-Euroopa sõnaga ,,põletama". Tehnokeraamika algab 1930
See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude tsentrites paiknevad aatomid. Neid iseloomustab erinev aatomite arv võres ja võre serva pikkus ehk aatomite vaheline kaugus
Sisuliselt on amorfsed ained allajahtutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalluseeruda. Joonisel 2-20 on esitatud kvartsi kristalli ja kvartsklaasi struktuur (amorfne). Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaoline) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed; keraamilised materjalid suurem osa kristalsed; polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Punktdefektid ja joon defektid kristallides. Jaotatakse omadefektideks ja lisanddefektideks. 3.2.1 Oma-punktdefektid 1) Vakantsid e tühjad võresõlmed (joon 3-1). Tekivad kristallide kasvamisel ja temperatuuridel, kus aatomid on küllalt liikuvad. Nad on nn tasakaalulised defektid, st temperatuuril T>0,6 Tsul on nende kontsentratsioon määratud temperatuuriga: (3.1)
tooteks (joonis 8-15). Võimaldab saada keerulise kujuga tooteid. Reaktoplastide korral kasutatakse ka survevalu, kui kõvenev polümeer on piisavalt vedel. Rohkem kasutatakse aga kuumpressimise (pressvormimise) meetodit, kus lähtematerjalist pressitakse detail kuumutatavas vormis (joon 8-16). 8.5.3 Polümeeride kasutamine Polümeere kasutatakse järgmisel kujul: - plastid (kompaktplastid ja kiled); - kummid ja elastomeerid; - kiud ja kiudmaterjalid; - liimid ja sideained; - pinnakattematerjalid; - komposiitmaterjalid jm. Plastid. Kõige laialdasem polümeeride kasutusala ongi kompaktplastide sideainena ja kilematerjalina. Plastides kasutatakse nii termoplastilisi kui termoreaktiivseid polümeere. Valmistatakse väga erinevaid detaile. Vahtplaste (peamiselt vahtpolüstürool) kasutatakse heli- ja soojusisolatsiooniks ning pakkematerjalina.
suhtes ja pihustub ning aurustub. 7. Komposiitmaterjalide tõmbetugevus ja millest see oleneb. Kuna maatriksi ja armatuuri omadused on erinevad, siis erinevad ka nende koormuskõverad. Kui maatriksi ja armatuuri side on tugev, siis on nende suhtelised deformatsioonid võrdsed ja komposiit deformeerub nagu armatuur-purunemiseni. Sellel juhul on komposiidile langev koormus võrdne armatuuri ja maatriksi koormuse summaga (segureegel). Aga armatuuri kiud purunevad ebaühtlaselt , maatriks sisaldab defekte, maatriksi ja armatuuri vaheline side pole piisav. Seetõttu annab arvutus segureegli järgi komposiidile tegelikust suurema tugevuse. Täpsema tulemuse saamiseks lähtutakse statistikast. 8. Õhusõidukitel kasutatavad kummist materjalid. a) Rehvid. Toodetakse sisekummiga ja ilma. Rehvi kummi aluseks on kapronriie, mis asetatakse 45 kraadise nurga all. b) Brekkel
Kõik kommentaarid