Džuut (2)

Džuut
Džuut on troopiline niiskuselembene taim, mis kasvab 3-4 meetri kõrguseks. Džuute on kahte liiki: valge ja õlidžuut.Seda taime võib võrrelda ka meie pillirooga ning see kasvab praktiliselt vees. Džuut saab koristuskõlbulikuks 4-5 kuuga. Kiudu valmistatakse taime koorest umbes samamoodi nagu linast. Taime kasvatatakse kaldaäärsetel aladel Indias, Tais , Pakistanis, Hiinas, Bangladeshis jt. Indias on džuudi kasvanduste all üle 0,8 miljoni hektari. See moodustab 34% kogu maailma toodangust. Terve džuudi kiu pikkuseks on 3-5 jalga. Materjali värvuseks on valgest pruunini. Džuudis on 46,3% süsinikku, 47,6% hapnikku ja 6,1% vesinikku.
Džuudist tehtud vaipu ja matte on vägagi soovitab kasutada niisketes ruumides, majades , kus keldritesse koguneb vett ja majades, mis on ehitatud soistele aladele , sest see materjal püsib kuiv ka relatiivse niiskuse puhul 20 kraadi juures. Džuudist vaibad ja matid on mitu korda vastupidavamad kui puuvillast. Džuudi kiud on pehmemad kui teistel selle rühma taimedel.
Džuuti on kasutatud ajast aega rikkalikku taimse kiu allikat tugemate köite saamiseks, mida kasutasid peamiselt meremehed sadu aastaid tagasi. Seda hakati laiemalt tootma 18. sajandi keskpaigas, siis hakati kuduma kangast kottide, käekottide, mattide ja vaipade jaoks. Tänapäeval on selle odava materjali uuesti avastanud autotootjad – nad valmistavad džuudist istmekatteid.
Džuudi kuivatamine Bangladeshis.
Kasutatud kirjandus:
http://www.puuinfo.ee/pdf/Puuinfo200702/lk44-45_Dzuut-hindude_lina.pdf
http://energo.ee/public/article1.pdf