8. Milline väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste täitmisele 9. Kuidas nimetatakse sammude või ülesannete jada, mida on vaja läbida, et saavutada teatud eesmärk? Protsess 10. Kus hoitakse relatsioonilistes andmebaasides andmeid? Tabelites 11. Millised infosüsteemid teenindavad organisatsiooni või selle osade vajadusi? Ettevõttesüsteemid 12. Millest moodustuvad andmebaasi tabelid? Kirjetest ja väljadest 13. Milliene väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste täitmisele. 14. Täida lünk.“Kordineeritud tegevuste hulka mingi eesmärgi saavutamiseks või tulemi saamiseks nimetatakse….” Äriprotsessiks 15. Millised on infosüsteemi 6 kriitilist komponenti? Andmed, riistvara, suhtlusmeedia, protseduurid, inimesed, tarkvara 16. Millest moodustatakse andmebaaside tabelid? Väljad ja kirjed
Imported". Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreen nii, et pildil oleks näha ka sinu isikliku kasutajakonto andmed, loodud kaust ja kausta sisu. Lõin uue kausta New folder alt vasakul.Siis avasin kausta Last importe ja seal vasakult ülevalt servast klikkisin Page peal,kuna kõik kaustas olevad 6 kirjet mahtusid ühele lehele ära.Lohistasin siis selle Page kastikese oma uude Ebsco kausta paremal. c) Loo kausta ,,EBSCO" kirjetest bibliograafiline loetelu ILMA tekstisiseste viideteta. Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreenid (ka loodud kasutatud kirjanduse loetelust). Valisin vasakult ülevalt Great Bibliography,avanes kastike,kust pidin valima sobiva viitamisstiili.Antud juhul siis APA 6th.Ja siis vajutasin Great Bibliography ja saingi tulemuse. Harjutus 2: a) Loo RefWorksi kaust pealkirjaga ,,ESTER".
transporditud kirjed. NB! Viimati lisatud kirjed salvestatakse automaatselt kausta "Last Imported". Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreen nii, et pildil oleks näha ka sinu isikliku kasutajakonto andmed, loodud kaust ja kausta sisu. Valisin ,,New Folder" ja tegin kaust ,,EBSCO"Pärast valisin kõike mida ma exporterisin EBSCOst RefWorksi(1) suundasin seda kõik ,,EBSCO" kausta.(2) (1) (2) c) Loo kausta ,,EBSCO" kirjetest bibliograafiline loetelu ILMA tekstisiseste viideteta. Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreenid (ka loodud kasutatud kirjanduse loetelust). Vajutasin nuppu ,,Creat Bibliography"Tuli valja akenn ku ma valisin seda (1)pärast seda tuli paremal all roheline akenn valja kus oli kirjas ,,Completed"ja kui vajutada ,,click here" tuleb gi teine akenn lahti (2) (1) (2) Harjutus 2: a) Loo RefWorksi kaust pealkirjaga ,,ESTER".
Lisaks kuvatakse võimalus valitud kirjet kustutada/muuta või uut kirjet lisada.
Nimi: Otsingu teostamine
Tegutsejad: Telefoni kasutaja
Kirjeldus:
#1 Olles navigeerinud kirje otsingu tegevuseni, täidab kasutaja suvalise arvu
otsingukriteeriumeid talle sobivate väärtustega ning valib tegevuse 'Otsing'. Failisüsteemis
olevate kirjete seast sooritatakse otsing ning, kasutades kasutusjuhtu 'Nimekirja kuvamine',
antakse kasutajale nimekiri otsingukriteeriumitele vastavatest kirjetest.
#2 Olles kasutusjuhu 'Nimekirja kuvamine' täitmisel võib kasutaja sisestada klaviatuurilt tähti.
Vastavalt tähtedest tekkivale sõnale, liigutakse mööda nimekirja, et kuvada kirje (esimene
kirjetest), mis enim sarnaneb sisestatud sõnaga.
Kalendri allsüsteem
<
sõidukijuhtide möödasõidu soovist. Eesmise saateauto katusel peab olema ette- ja tahapoole nähtav välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega tahvel ning tagumise saateauto katusel tahapoole nähtav välisvalgustusega helkpinnaline või seestvalgustusega tahvel. Tahvel on kollasetaustaline ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 600 mm kõrgune ning sellele on kantud musta värvi 32 mm laiuse joonega 200 mm kõrgune üks järgmistest toodud kirjetest: 1) ,,SUUR VEOS", kui eriveose laius on üle 3,5 m ning autorongi või masinrongi pikkus ületab suurimat lubatud suurust; 2) ,,LAI VEOS", kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi või masinrongi pikkus ei ületa suurimat lubatud suurust; 3) ,,PIKK VEOS", kui eriveose laius ei ületa 3,5 m ja pikkuse tõttu on nõutav saateauto. Kui suurveose mõõtmed ei nõua saateauto kasutamist, aga veol on kõrguse tõttu vajalik
Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi koostamisel tuleb raamatupidamisseaduses etteantud kirjete järjekorda järgida, kuid kirjeid võib täiendavalt liigendada. Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Järelikult: OMAKAPITAL = KÄIBEVARA + PÕHIVARA - KOHUSTUSED
[Kasutatud 22. 08. 2016]. Sele 9 Õigusaktile viitamine [Autori kuvatõmmis] • Mitmesugust – Kui tekib vajadus viidata allikatele, mille kohta IEEE 2006 (Täpsemalt loe: http://www.ieee.org/documents/ieeecitationref.pdf ) täpset valikut ei anna, sisestada allika tüübi viimase valiku järgi: „Mitmesugust“. Kuva kõik bibliograafiaväljad ja sisesta sobivatele väljadele andmed. 4.3 Kasutatud allikate loetelu lisamine Kasutatud allikate loetelu koosneb kirjetest ehk iga infoallika kohta esitatavatest andmetest. Kirjutada pealkiri Kasutatud allikad (pealkirjalaad 1). Allikate loetelu lisamiseks valida menüüst Viited käsud Bibliograafia Lisa bibliograafia. Määrata fondiks Calibri, suurusega 12 p ja reasammuga 1,5. Lõiguvahe enne ja pärast lõiku on 0 p. 15 Sele 10 Kasutatud allikate näidis [Autori kuvatõmmis]
varasemate sisseostude hindades. FIFO meetodil saadud tulemus ühtib sageli tükimeetodil saadud tulemusega, kuna on üsna loomulik, et kõigepealt müüakse ära varem soetatud kaubad. 12. Bilansi valem. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 13. Omakapitali osatähtsus varades. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus
EESTI INFOTEHNOLOOGIA K OLLEDZ 14 Kokkuvõte Ruum vaade [Joonis 2]. Vaade tuuakse esile jQuery päringuga, jättes taustale loendi vaate, milles on otsinguks filtreerimine kõikide atribuutide järgi. Vaates esitatakse kõik ruumiga seotud info, vajutades ,,kehtetud ka" nupule, esitatakse ka kehtivuse kaotanud kirjed (tühistatud, kehtivuse aeg läbi). Vajutades Tee pääsulubade PDF, tehakse kehtivatest pääsuõiguste kirjetest PDF fail. Joonis 2 Ruum vaade Enda seisukohast vaadates olen rahul, et leidsin praktikakoha suurte ning vastutusrikaste infosüsteemide lähedale. EESTI INFOTEHNOLOOGIA K OLLEDZ 15 Kasutatud kirjandus 8 Kasutatud kirjandus 8.1 Praktika õppekirjandus 1. Groovy Documentation 2. Graeme Rocher and Jeff Brown - The Definitive Guide to Grails 3
57.Konteering – kontodele kandma. 58.Korrespondeeruvus – kontode omavaheline sisu, mida tingib majandustehing. 59.Lihtlausend – lausend, kus korrespondeeruvad kaks (üks krediteeritav, üks debiteeritav) kontot. 60.Liitlausend – ausend, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot. 61. 62.Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon). Kontode nimetused tulevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Eestis võib iga ettevõte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani. 63. 64. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE 65.Raamatupidamiskohustlane on kohutatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima. Dokument võib olla paberdokument või elektrooniline. Dokument kinnitab seda, mis on toimunud näitab, miks on midagi just sedamoodi (aruandesse) kirja pandud. 66.Raamatupidamisdokumendi liigid: 1
6. Koostada VBA programm, mis töölehel 'Tabelid' värvib lahtri 'algus' ümbruses olevas lahtriplokis tumehalliks (vt piirkond 'värvid') need lahtrid, kus on selle sajandi kuupäev Algul peab programm eemaldama taustavärvi kõikidelt selle lahtriploki lahtritelt ja lõpuks ütlema ( 7. Koostada VBA toega rakendus, milles kasutada arendatud filtrit (Advanced Filter): tõsta tabelist (väljad) variandiga määratud tingimustele vastavatest kirjetest töölehele „Päring“. Tingimuses peab olema palgavahemik Veerud tulemuses: Eesnimi, Perenimi, Kodulemmik, Sünniaeg, SAasta, Sugu, Huviala Programm peab sorteerima saadud tulemus selle tabeli 7. veeru järgi kasvavalt ja ütlema kopeeritu Kogu kasutajaliides: tingimuspiirkond, tulemus ja tegevust käivitav käsunupp peavad paiknema töö NB! Rakendus peab võimaldama kasutajal mugavalt määrata või valida filtri tingimusi.
Tulemipiirkonna saab määrata päise abil. See koosneb lähtetabeli väljade nimedest (tulpade pealkirjadest). Tulpade (väljade) arv ja nende järjestus ei pea olema sama Tabeli nimi on AM nagu lähtetabelis. Eraldada kohapeal kirjed, kus 1. Linn on Pärnu 2. Linn on Tallinn ja Arvuti on Frodo Lisada leht ja määrata sellele nimi Filter_AM Eraldada sellele lehele 1. Kirjed, kus Linn on Tallinn või Tartu 2. Väljad Kuupäev, Arvuti ja Maksumus kirjetest, kus Linn on Tallinn ja Arvuti on Aragorn 3. Väljad Kuupäev, Linn, Arv kirjetest, kus Arvuti on Frodo ja Kuupäev on vahemikus 01.01.13 kuni 15.01.13 4. Erinevate linnade ja arvutite nimekirjad (unikaalsed väärtused) 5. Koostada kriteeriumipiirkond, mis võimaldab eraldada kuni kolme etteantud linna (valimiseks kasutada valideerimist) jaoks etteantud arvuti (saab valida valideerimisega) müügid ettentud ajavahemikus. Teha katseks 2-3 päringut erinevate andmetega
möödasõidu soovist. (7) Eesmise saateauto katusel peab olema ette- ja tahapoole nähtav välisvalgustusega helkpinnaline või valgustatud tahvel ning tagumise saateauto katusel tahapoole nähtav helkpinnaline või valgustatud tahvel. Tahvel on kollast värvi ristkülikukujuline 900 mm laiune ja 600 mm kõrgune ning sellele peab olema kantud musta värviga 32-mm laiuse joonega 200 mm kõrgune üks järgmistest toodud kirjetest: 1) «SUUR VEOS», kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi pikkus ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust; 2) «LAI VEOS», kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi pikkus ei ületa «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust; 3) «PIKK VEOS», kui eriveose laius ei ületa 3,5 m ja pikkuse tõttu on nõutav saateauto.
Kontode omavahelist seost, mille tingib majandussündmus, nimetatakse korrespondeeruvuseks. Lausendit, kus korrespondeeruvad kaks kontot, nimetatakse lihtlausendit. Lausendit, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot, nimetatakse liitlausendit. Kontoplaan ... on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon). Kontode nimetused tulevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Eestis võib iga ettevõte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani. MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMINE Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandussündmuseid dokumenteerima. Dokument võib olla paberdokument või elektrooniline. Raamatupidamisdokumendi liigid on: Algdokumendid- tehinguga seotud, arve, tsekk Koonddokumendid- üheliigiliste algdokumentide alusel raamatupidamisõiendid- korrigeerimiskande alus
AJAX tähistab: HTML+CSS+Javascript+async. Queries Georg Cantor - Hulgateooria rajaja CISC complex instruction set computer RISC reduced instruction set computer URL Uniform Resource Locator HTTP Hypertext Transfer Protocol AOL America Online, aol-i alguses ei olnud http-d ega www-d MS-DOS Microsoft Disc Operating System 1981 ARM processor - Advanced Risc Machine processor ACL - Access Control List ACL on nimekiri pääsuõiguste kirjetest (ACE - Access Control Entry - ACE koosneb: kasutaja, grupi või arvuti nimest, pääsuõiguste loetoelust ) Silicon Valley - Nime saanud algselt silikoon-kiipide tootjate järgi Whole Earth Cataog USA hipikultuuri/vastuliikumise kataloog, kus müüdi igast tooteid(kataloog ise ei müünud otseselt midagi, vaid andis müüjate info toodete kõrval) Transistor - kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadeldis, mida kasutatakse elektrisignaalide
Kui aastal 2009 moodustas suurema osakaalu 6 kogu kohustustest pikaajalised kohustused, siis aastaks 2011 moodustavad suurema osakaalu lühiajalised kohustused. Kogu kapitaliga võrreldes langes kogu kohustuse osakaal 59,5 protsendilt 46,9 % peale, mis vahetas ka kohustuste ja omakapitali vahekorra vastupidiseks. Bilansi aktiva poolel suurenesid varad kokku 8031 €. Kogu käibevara baaskirjed on suurenenud, põhivara kirjetest on vähenenud materiaalsed- ja immateriaalsed põhivarad, mis on kokku vähenenud 1138 € võrra. Aktiva poolel oli mõlema aasta muutus suhteliselt võrdne. Mõlemal aastal suurenesid varad kogusummas 2% ja 1%. Olulisi muutusi käibe- ja põhivara struktuuris aastate vältel ei toimunud, kuigi käibevara tõusis ja põhivara kolmanda aasta lõpuks langes. Käibevara tõus näitab ilmselt tarbijate ostuvalmiduse kasvu, majanduslik seis muutub
aruandelist informatsiooni [6 : 165]. Iga ettevõtja kinnitab oma kontoplaani vastavalt vajadusele, oskustele ja raamatupidamisprogrammi võimalustele. Paljudel juhtudel on raamatupidamisprogrammides juba olemas kontoplaanid, mida raamatupidajad täidavad [1 : 73]. Bilansi kirjete sisust lähtuvalt on jagatud raamatupidamiskontod aktiva ja passiva kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 bilansi aktivakirjed vara;
algandmed ning algbilanss ei sisalda vigu, mis võiks olulisels mõjutada auditeeritava aasta majandusaruandeid. Algandmetega tehtava töö maht. 1. Arvestussüsteemi üldisest tasemest ettevõttes. 2. Sellest kas varasemate aastate finants aruanded on eelnevalt auditeeritud ja mis tulemustega. 3. Juhul kui audiitori arvates on segaseid kirjeid, mis võivad oluliselt mõjutada järgnevat perioodi, siis peab audiitor püüdma saada selgust nendest kirjetest või kui see osutub võimatuks, siis tuleb tal sellele lõpparuandes vihjata. Auditeerimise eesmärgiks on anda hinnang aasta aruande seaduslikkusele ning tõepärasusele ja hinnang ei saa sõltuda sellest, kas tegemist on esmakordse või jätkuva auditiga. Kui toimub audiitori vahetus, siis võib uus audiitor pöörduda varasema poole palvega edastada talle tööpaberid ja võimalusel ka selgitada või kommenteerida koostööd kliendiga. SIIA MAANI TULEB TEST!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
aktiva kontode saldot. Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved”, näitab ostjate võlgnevuse üldsummast, ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid. Konto saldo kajastatakse bilansi aktiva poolel miinusmärgiga. Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. Kõik ettevõttes kasutusel olevate kontode nimetused ja numbrid on esitatud kontoplaanis. Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga. Kontoplaani koostab iga ettevõte individuaalselt, lähtuvalt oma vajadustest. Eesmärk on, et kontoplaan oleks piisavalt põhjalik majandustehingute kajastamiseks, lihtsustaks aruannete koostamist ja annaks ülevaate ettevõtte finantsseisust.
Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved”, näitab ostjate võlgnevuse üldsummast, ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid. Konto saldo kajastatakse bilansi aktiva poolel miinusmärgiga. Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. Kõik ettevõttes kasutusel olevate kontode nimetused ja numbrid on esitatud kontoplaanis. Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga. Kontoplaani koostab iga ettevõte individuaalselt, lähtuvalt oma vajadustest. Eesmärk on, et kontoplaan oleks piisavalt põhjalik majandustehingute kajastamiseks, lihtsustaks aruannete koostamist ja annaks ülevaate ettevõtte finantsseisust.
omadus. Atribuudi domeen on atribuudi kõigi võimalike väärtuste hulk. Domeen annab võimaluse defineerida väärtused, mida atribuut võib omada. Relatsioonide omadused : o Igal relatsioonil on relatsioonilise skeemi piires unikaalne nimi. o Igal atribuudil on relatsiooni piires unikaalne nimi. o Ühe atribuudi väärtused kuuluvad kõik ühte domeeni. o Iga kirje peab olema sisu (väärtuse) poolest unikaalne, st. eristatav relatsiooni teistest kirjetest. o Relatsioonilises mudelis ei mõjuta kirjete ja atribuutide järjekord relatsioonis andmete tähendust. o Relatsioonide järjekord relatsioonilises skeemis ei oma tähtsust. 1 Korrektselt projekteeritud relatsioonilises andmebaasis on igal relatsioonil primaarvõti. Igas relatsioonis võib olla vaid üks primaarvõti, kuid see primaarvõti võib sisaldada mitut veergu.
pearaamat peab olema täidetud korralikult ja puhtalt Käibeandmik: pearaamatu kontroll register, kus kontod on horisontaalsed; esimene tulp algsaldot vastavalt kas deebet v kreedit saldot, teine tulp-perioodikäibed (nii deebet kui kreedit) kolmas tulp-lõppsaldod kas deebet v kreedit saldo. Igal ettevõttel on kohustus, koostada majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks kontoplaan, kontoplaan on kindel süsteem kus kontode nimetused tulenevad bilansi ja kasumiaruannete kirjetest, traditsiooniliselt algab kontoplaan 1. aktiva kontod 2. passiva kontod 3. tulu kontod 4. kulu kontod 5. tulu-kulu koond kontod. Kontode liigendamisel tuleb arvestada juhtimiskulu ja maksuarvestusest tulenevate arvetega, ettevõtte kontoplaan on raamatupidamise siseeeskirjade koostis osa. Kontoplaani koostamisel arvestatakse: 1. ettevõtte tegevus ala 2. majandustehingute sisu 3. käibe ja põhivara jaotust 4.tulude ja kulude liike 5. kauba toodangu ja teenuste liike 6
laoarvestus). Analüütilist arvestust peetakse eraldi registrites. Raamatupidamise seaduse § 8 kohaselt koostab raamatupidamiskohustuslane kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. Info töötlemise hõlbustamiseks on kontodele omistatud numbrid, mis antakse kindla eesmärgiga ja plaani järgi. Kontode nimetused tulevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt algavad: • number ühega aktivakontod; • number kahega passiva kontod; • number kolmega tulukontod; • number neljaga kulukontod. Selline lähenemine ei ole reegel, nt võivad olla kulukontod ka viie ja kuuega jne. Kontoplaan peab olema ülevaatlik, kuid samas ka põhjalik. Eestis võib iga ettevõtte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani. Kontode liigendamisel tuleks täiendavalt arvestada nt
1). Selleks, kas: · klikatakse andmebaasiakna päringuvaate nupul · valitakse menüükäsk Insert Query Koondab ühe Selekteerimispärin- tabeli kirjed, kus gu loomine targa mingi välja sisu abil on üks ja sama, ühte tabelisse Loob tabeli mingi tabeli kirjetest, millel ei ole Koondtabel- vasteid teises päringu loomine seotud tabelis targa abil Joonis 6.13 Päringu loomise dialoogiaken Teine võimalus on päring luua andmebaasiakna päringuosalt (joonis 6.2), mis pakub kahte võimalust:
samuti erinevate sihtkohtade vahel replitseerida. Samuti nõuab oma aja indekseerimine. See aga teeb kirjutamise suhteliselt aeglaseks, muutududes suuremate andmemahtude korral tõsiseks probleemiks. Juhul kui on vaja lisada palju kirjeid, siis on üsna tõenäoline, et ennem lõppeb skriptile antud aeg, kui kirjed baasi saavad pandud ning see lõppeb veateatega. Kusjuures juttu ei ole mitte tuhandetest, vaid sadadest kirjetest. Korraga üle 100 rea andmebaasi lisamine ei ole reeglina Google App Engine juures hea mõte. Katkiste andmete sisestamise vastu on mõningane abi andmebaasi transaktsioonidest - juhul kui andmebaasiga suhtlemine on vormistatud transaktsioonina, siis mingi päringu ebaõnnestumisel võtab server tagasi kõik transaktsiooni käigus tehtud muudatused - nii lisamised kui kustutamised. Transaktsioone saab siiski sooritada vaid kindlate tabelitega - tegelikult isegi mitte kindlate
... 11111111 Kuna üks bait on väike andmeüksus, siis kasutatakse veel järgmisi andmeüksusi, nagu: 1K (kilobait)= 210b = 1024b 1M(megabait) =210K = 1024K=1048576b 1G(gigabait) = 210M = 1024K = 1048576K= 1073741824b 1T(terabait) = 210G = 1024G=1048576M=1073741824K Fail on omavahel seotud andmete kogum. Teisest küljest on fail ka nimeline säilitusüksus välismälu seadmel. Fail koosneb kirjetest. On kaks põhimõtteliselt erinevat faili tüüpi: - programmifailid -andmefailid 5 Programmifailid sisaldavad korraldusi teatud tegevuste täitmiseks arvutil. Andmefaile võib omakorda jagada mitmeti. Kui asjale läheneda süsteemide Windows seisukohalt siis võib eristada näiteks tekstitöötlussüsteemiga Word loodud faile,
PS teised sätted annavad Riigikogule ka mõningaid teisi funktsioone. Üheks olulisemaks Riigikogu funktsiooniks on igaaastase riigieelarve vastuvõtmine (§ 65 p 6). Ehkki Eestis võetakse riigieelarve vastu seadusena ja seejuures järgitakse teatavate erisustega tavalist seadusandlikku protseduuri, pole riigieelarve vastuvõtmine seadusandliku võimu teostamine, sest riigieelarve ei pruugi sisaldada õigusnorme. Klassikalisel kujul koosneb eelarve vaid kirjetest, mis kujutavad endast üksikregulatsioone. Riigikogu täidab ka legitimeerivat funktsiooni, valides Vabariigi Presidenti (§ 65 p 3), andes peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (§ 65 p 5) ja nimetades ametisse riigiametnikke (§ 65 p-d 7, 8 ja 9). Ametisse nimetamine on samaaegselt käsitatav ka haldusfunktsiooni täitmisena. Peaministrikandidaadile Vabariigi Valitsuse moodustamise volituste andmine on samaaegselt
hulgaliselt võimalusi; milliseid neist valida? • Arendajaga suhtlemine. Kui otsustate oma terminibaasisüsteemi päris nullist arendada (mis pole üldse haruldane) või tellite aren- dajalt olemasoleva süsteemi kohandamist, siis milline ülesanne arendajale püstitada? 122 Terminoloogia 16.1 Andmestruktuur Kõigepealt veidi andmebaasinduse termineid, üsna lühidalt ja lihtsus- tatult. Baas koosneb kirjetest, mis omakorda jagunevad andmeelemen- tideks ehk väljadeks, milles asuvad andmed. Kirjed võivad omavahel seotud olla seoste ehk relatsioonide abil. Ja võimalikest seoseliikidest huvitavad meid praegu järgmised: • Üks-mitmele-seos (1:n). Ühes riigis saab olla üks või mitu linna. Üks linn ei saa asuda korraga mitmes riigis. • Mitu-mitmele-seos (n:m). Ühes riigis võidakse kõnelda üht või mitut keelt
annaabi.ee 
