Sõnum tänapäeva oleks sarnane vanasõnaga "kuidas koer külale, nõnda küla koerale." Ehk kui oled hea inimene on ka teised sinu vastu head.") Pilet nr 4 1.Trubaduuride luule 2. "Nibelungide laul" lähivaates: Saksa eepos 13. sajandi algusaastaist. Kõrgel tasemel rüütlikirjandus. Teemadeks: armastus, abielu, solvamised, kättemaks, rüütellik daamiteenimine, vasallikohustused. Sellest ajast pärineb etikett. Muinasjutumotiivid. Tegelased tuttavad islami eepostest: Siegfried, Kriemhild, Brünhild, Hagen, Attila (Ezhel), Gunther. Tegevus toimub 5-6. sajandil. Jaguneb kaheks osaks: · Niebelungide soost kangelane Siegfried kuulnud Burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther on nõus sel juhul, kui Siegfried aitab tal kosida Brünhildi. Siegfriedil on võlukuub, mis muudab nähtamatuks, võitleb Brünhildiga. Peetakse kahed pulmad. Pulmadest möödub 10 aastat. Omavahel lähevad tülli Brünhild ja
6. pilet ,,Niebelungide laul" ,,Niebelungide laul" on saksa rahvuseepos. Ta sarnaneb ,,Eddale", aga on ühe autori teos. See on kirjutatud umbes 1200. Koosneb 39 peatükist. ,,Niebelungide laul" algab sellega, kuidas Kriemhild Wormsis ja Siegfried Madalmaades üles kasvas. Ühel päeval teatas Siegfried oma vanematele, et tahab Kriemhildiga abielluda. Ta läks Wormsisse ja sõlmis nendega verevendluse. Kui saksilaste ja taanlaste kuningad Wormsile sõja kuulutasid, aitas Siegfried burgundlastel võita. Tagasi Wormsis nägid Siegfried ja Kriemhild teineteist esimest korda. Kuna Siegfried oli sõjas suur sangar ja ilma temata poleks Wormsil nii hästi läinud, käskis kuningas Gunther Kriemhildil Siegfried lauda saata. Nad armusid. Kuningas Gunther tahtis kosida Islandi kuningannat Brünhildi. Siegfried lubas teda aidata, kuid vastutasuks nõudis Kriemhildi kätt. Kuningas oli sellega nõus ja nad sõitsid Islandile. Brünhildile tutvustati
=Jätkab võitlust mauride vastu =Grupp suureneb, rüütlid, võidetud maurid =Cid vallutab Valencia, oma kantsi =Kuningas lepib Cidiga, soosingu märgiks paneb Cidi tütred printsidele mehele =Mehed seisuseuhked, ei tunnista Cidi tütreid =Võtavad kaasaraha ja tütred, aga siis jätavad neiud häbistatult ja kaitsetult metsa =Cidi rüütel leiab tütred, Cid annab printsid kuninga kohtusse =Otsus mõlemale duell Cidiga, Cid tapab printsid =Uuteks peigmeesteks saavad kuningapojad Religioosset vaenu ei ole Ajalooliselt täpsem kui Rolandi laul Rõhutatakse peategelase inimlikkust Ilmus 1799 2. Helsingöri õukond, Claudius ja kuninganna Gertrud Pilet 5 - ,,Nibelungide laul"; Hamlet ja Ophelia 1. ,,Nibelungide laul" Nibelungid on germaani hõim Pärineb 12.-13. sajand On ajalooline taust =5.-6. sajandi rahvasterände tulemused Motiivid rüütliromaanidest Peateemad
peakohale asetati mürgimadu rippuma. ,,Alviisi lugu"- A on kääbus, ta avaidleb Thoriga kuidas midagi kutsutakse trollide, inimeste ja jumalate keeles, päikesetõusul A kivistub. Kangelas laulud ei ülista niivõrd sõjalist vaprust, pigem iseenda võitmist, oma au hoidmist. ,,Vöölundri laul" V on osav sepp, ta vangistati ja lõigati kõõlused läbi, sest kuningas tahtis ta kunsti vaid endale hoida, ehitab tiivad ja tapab kuniga pojad ning vägistab tütre. ,,Siegvörder"- niflungrid=niebelungid. ,,Veskilaul"- imeveskist rändmotiiv 3. Keskaegsed kangelaslaulud Suur osa räägib Karl Suurest, kes 800. aastal krooniti Rooma keisriks. ,,Rolandi laul" (Pr) aastal 778 tuleb Karl Suur sõjakäigult mauride vastu, ta järelväge ründavad vastased, väejuhataja Roland ei kutsu abivägesid, sest arvab, et saab ise hakkama, nad tapetakse ära. KS peatab päikese ja teeb tagasi. Käsitleb kristlaste ja muhameedlaste
,,Nibelungide laul" on saksa rahvuseepos millel polegi õiget autorit. Eepose peategelaseks on sakslaste ideaaliks kujunenud kangelane Siegfried, kellel oli tavaliste inimeste ees mitmeid eeliseid: Ta nahk oli kaetud sarvkihiga, tal oli nähtamatuks tegev võlunahk ja maailma kõige teravam mõõk. Sarvkihiga kaetud naha sai ta supeldes tapetud lohe veres. Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse.
HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus. 1592 on juba tuntud nimi näitekirjanduses. 1596 poeg Hamlet suri. 1611 pöördub tagasi kodulinna. 1616 haigestub tüüfusesse, suri samal aastal enda 52. sünnipäeval. Looming jaguneb kolme perioodi : 1) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad. ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees",
Kriemhild on wormsi kuninga tütar, kellel on kolm venda Gunther, Gernot ja Gieselher. Nende ema oli Ute ja ise Dankrat. Ühel päeval nägu Kriemhild und, mille tõttu ta ei tahtnud enam kunagi abielluda, sest unenäo järgi pidi ta tulevane mees surema. Samal ajal aga sirgus üles Siegfried Xanteni kuningakojas. Tema isa oli Siegmund ja ema Sieglind. Temast kasvas võimas rüütel. Räägiti, et ta oli tapnud lohe ja selle veres suppelnud ning saanud endale sedasi läbistamatu soomusnaha. Kuuldused kaunist Kriemhildist levisid ja Siegfried ütles oma vanematele, et läheb talle kosja. Vanemad algul üritasid noormeest mõttest taganema sundida, rääkides, et tütarlaps saadab kõik kosijad tagasi. Kuid Siegfried oli endas täiesti kindel. Ta kogus
umbes kahele kuule. Mõlemas teoses olid peategelasteks inimesed nö ,,koorekihist", ,,Romeo ja Julia"-s olid nendeks kaks väga austatud perekonda - Montecchi ja Capuletti. ,,Hamleti"-s mängisid põhirolli kuningas, tema perekond ja õukond. Teostes toimus tegevus sarnaselt kahe leeri vahel ,,Romeo ja Julia"-s Capuletti ja Montecchi perekondade vahel ja ,,Hamleti"-s kuningas Claudius koos oma pooldajatega ja Hamlet. 2. Probleemid Probleemid teoses ,,Romeo ja Julia": Salajane ning keelatud armastus Romeo ja Julia vahel. Vaen kahe perekonna vahel, millepõhjust keegi enam ei mäletanud. Juliale peale sunnitud abielu Parisega tema isa poolt. Julia ei saanudki abielluda Parisega, sest ta oli juba abielus. Vend Lorenzo tahe perekondi lepitada, kuid pihiisana ei tohtinud ta midagi öelda. Probleemid teoses ,,Hamlet": Kes ning mis põhjusel tappis kuninga?
HAMLETI küsimused 1. Tragöödia ülesehitus. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka heroilisi ja muid selliseid tõlgendusi.
tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja
Nad hakkavad kohtuma salaja ning lõpuks tehakse plaan, kuidas nad saaksid koos olla, kuid see ettevõtmine ebaõnnestub ning lõppeb traagiliselt. ,,Hamletis" saavad mõlemad perekonnad läbi, Polonius on isegi kuninga hea sõber ning kantsler. Hamleti ja Ophelia vahel olid küll tunded, kuid Ophelia isa ja vend keelasid tal Hamletiga suhelda, ning temalt kirju vastu võtta. Lõpuks hakkas ta isa soovil Hamleti järgi nuhkima, mille tõttu Hamlet lõpetas temaga suhtlemise. Peale Poloniuse surma muutub Ophelia imelikuks ning peagi hukkub ka ise. Teostes põhjustavad traagikat ka mürk. ,,Romeos ja Julias" hukkub Romeo läbi mürgi, mis ta on apteegist ostnud peale seda, kui oli kuulnud Julia surmast. Julia üritab saada Romeo huultelt kätte mürki, et ise ka surra, kuid see ebaõnnestub. Haarab selle asemel Romeo vöölt pistoda ning tapab ennast. ,,Hamletis" surevad läbi mürgi peaaegu kõik peategelased, mõned
Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel
"Niibelungide laul" Wormsi peakungingaks oli Gunther, vennad- kuningad Griselis ja Gernot ning nende õde oli Kriemhild. Ema nimeks oli Ute. Isa oli Sigismund. Kord nägi Kriemhild unes, et kui ta saab endale mehe, siis ta mees tapetakse. Kriemhild oli aga kõige ilusam neiu Wormsis ning kõigi silmarõõm. Kuid kõik kes läksid teda kosja paluma, lootes jah'ga, said lüüa. Kriemhild oli kindlaks teinud, et ta ei taha enda kõrvale kedagi. Siegfried oli üks vapper kuningas, kes tahtis Kriemhildi endale kosja küsida. Ta võttis ette reisi Wormsi üle Reinud jõe. Teda võeti aupaklikult koos tema saatjatega vastu, sest ta oli ikkagist ju väga tuntud mees. Ta oli võitlenud draakoni vastu teda ületades. Samuti oli ta haavamatu. Ta pakkus palju abi Guntherile, kuid vastutasuks tahtis Kriemhildi kätt. Gunther oli sellega nõus ning Kriemhildist saigi ta naine. Ka Gunther tahtis naist ning selles aitaski teda Siegfried.
Poeetiline rütm Emotsionaalne kujundlikkus Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja Cuchlinn. Cuchlinni sangariteod ilmnesid võitluses kuninganna Medbi vägede vastu, kes olid ulaadide maale tunginud, et ilus härg varastada. Ulaade oli tabanud maagiline unehaigus ning 17a Cuchlinn sai võitu üksi kõigist Medbi sõdalastest. Ta võitleb ka oma kasuvennaga- proovitakse kõiki relvi, pinge tõuseb ja neljandal päeval ta tapab oma venna. Hoolimata vaenust peetakse lugu ka suuremeelsusest ja väärikusest, hiljem C kurvastab oma kasuvenna surnukeha juures. Lõunaiiri saagadele olid iseloomulikud suured ja õilsad tunded, ürgne loodus ja maagia. James Macpherson – tema läbi õpiti tundma lõunaiiris saagasid. Ta avaldas kogumiku, milles pidavat olema Ossiani loomingu tõlked. Mac’i luuletused olid rütmilises proosas. Romantikute seas said “Ossiani laulud” väga populaarseks. 3
hea fantaasia. IV PILET 1. Rändmotiivid kirjanduses osata nimetada motiive (3) ning tuua näiteid (maailma)kirjandusest 2. Camus kui eksistentsialismi esindaja. Loetud teose ,,Katk"/"Võõras ,, lähivaatlus. Vastused: · Verepilastus ,, Kuningas Oidipus ,, ,,Hamlet" Pikk ja raske kodutee- ,,Odüsseia" ,,Toomas Nipernaadi ,, ,,Peer Gynt" Saatuslik eksitus ,,Hamlet" ,, Romeo ja Julia" ,,Pihtimus" · Camus' filosoofia keskne mõiste on absurdne. Absurd takistab eesmärke ellu viimast, kuid inimene peab selle vastu võitlema. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga, eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. ,,Võõras" Raamat räägib noorest mehest nimega Mersault. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on
anglosaksi eepos. Lõuna-Rootsis elanud ungarlased. noor sangar Beowulf astub Taani kuninga Araablaste kultuuril oli suur mõju Euroopale, kutsel võitlusesse koletise Grendeliga ja kui see saavutas VIII - XI saj õitsengu. Nende Grendeli emaga ning tapab nad (viimase (tõlgenduste) kaudu jõudsid eurooplasteni võlumõõgaga). Saab kuningaks, kuid antiikkirjandus, filosoofia ja teadus. Mauride hiljem sureb pärast tema maad laastava riik Hispaanias. lohe tapmist. Keskajal tekkisid uued kirjandusvoolud:
poolvärsiks, millest kummalgi on kaks rõhku. Beowulf pole ajalooline isik, kuid eeposes on kajastusi ka tegelikult asetleidnud sündmustest. Teose on ilmselt kirja pannud ristiusu vaimulik suuliselt levinud kangelaslaulude alusel. Eeposes on palju mõistatuslikku. Siin puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud noor sangar, kes asub Taani kuninga kutsel võitlusse veealuse koletise Grendeliga ja tapab selle; Grendeli eest tuleb kätte maksma tema ema, kelle Beowulf samuti tapab. Beowulf saab kuningaks. Viiekümne aasta pärast aga asub rüüsterünnakutele Beowulfi maa ja rahva vastu lohe; kuningas võitleb temega, kuni lohe hukkub ja rahvas vabaneb. Beowulf saab kätte ka lohe varanduse, kuid ise sureb haavadesse. ,,Beowulfil" on sarnasusi teiste germaani muistendite ja islandi saagadega (saaga muinasgermaani pärimustele tuginevad proosa- või värsivormilised jutustused
Romeo ja Julia William Shakespeare Raamatus ,,Romeo ja Julia" on kaks perekonda: Capulettid ja Montecchid. Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme.
AUTOR TEOS SISU MÄRKUSED W.Shakespeare „Romeo ja Teineteisesse armuvad Romeo ja Julia, kelle sugulased on põlised Armastus võidab kõik. tragöödia Julia“ vihavaenlased. Seetõttu on nende koosolemine võimatu; nad tahaksid Ohverdused abielluda, aga ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia armastuse ja võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist koosolemise nimel. varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära Pikkade suguvõsade kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo usubki, et Julia on surnud. vaheliste tülide tõttu
vaimukus ja elutarkus. Tragöödiad 17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas ta tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Kõigile on tuntud näidend ,,Romeo ja Julia" - tragöödia, kus kurva lõpplahenduse põhjuseks on saatuslik eksitus. ,,Romeost ja Juliast" on saanud tänu tegelaskujude kirglikkusele ja siirusele armastuse müüt. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare kujutab näidendis tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui ka renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. Othello on tark, avara
5. Saksa kangelaslaul “Nibelungide laul” „Nibelungide laul“ - Franz Fühmann Rahvuslik element puudub. Ei kõneleta otseselt Saksamaast. Sündmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi või Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rüütlikirjandus ja leitakse, et „Nibelungide laulus“ on põimunud vanad traditsioonid ja ka rüütlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on võidelnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tänu sellele saanud surematuks (üleloomulik joon), aga pärnalehe jälg abaluude all oli tema ainus nõrk koht (Achilleuse kand – ühine joon antiigiga). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe käest. Varandusega sai kaasa needuse, mis oli algselt kuulunud kääbusele, sest tema käest olid jumalad varanduse ära võtnud ja ta pani varandusele needuse. Siegfried läheb appi Güntherile ja aitab tal vaenlastest
3. pilet Joosepi lugu Joosep oli oma isa lemmik poeg. Kord nägi ta unenägu, et üksteist viljavihku kummardavad ja üks seisab keskel ja siis, et üksteist tähte, päike ja kuu kummardasid tema ees. Teised vennad olid tema peale kadedad. Nad tahtsid teda tappa, kuid Ruuben kaitses teda. Nad müüsid ta ismaeliitidele orjaks. Nad võtsid ta särgi ja tegid verega kokku. Jaakobil oli sellest väga kahju, ta leinas väga kaua. Lõpuks müüdi Joosep vaarao hoovkondlase ihukaitse pealikule. Jumal kaitses Joosepit, mida iganes ta ette ei võtnud, alati Jumal aitas teda. Pootifari naine tahtis, et Joosep tema juures magaks, kuid Joosep keelas. See solvas naist ja ta laskis Joosepi kinni võtta ja vangi panna. Samasse vanglasse sattusid ka vaarao joogikallaja ja pagar. Joosep seletas neile unenägusid ja käskis neil seda meeles pidada. Kahe aasta pärast nägi vaarao kahte unenägu
lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhuslike möödujate poole(Kelleks olid Romeo ja Benvolio), kes lugesid talle ette nimekirja ning tänuks kutsub teener ka nemad people.
William Shakespeare - " Romeo ja Julia" (lugemiskontroll) Millega seoses tegelane nii ütled?Mis on toimunud? Kirjua mõne lausega olukorrast, millal tegelane nii ütleb. 1. Tybal : See küll on hääle järgi üks Montecci! -/ Poiss, too rapiir! / Kuis julgeb küll see ori / näökattes meie majja hiilida, / et pilgata meil pidu irvisui? Romeo tuleb peole Capulettide majja. Tal on näokate ja tõrvik, et ta ei peaks tantsima. Tybalt nägi, kui Monecchi majja tuli majja Romeo majja tuli ja ägestus selle peale. 2. Romeo : Peol olin hõimu vaenlastega kos; / lõi mulle haava keegi piduhoos,/ kes minult sai haavata. Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse. 3. Julia: Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit. 4. Amm:
a. 1. vaatus: Esimene vaatus koosneb kahe perekonna teenrite omavahelsiest võitlusest. Ajapikku aga kasvab pinge perekondade vahel, ning vaen, mäss ja koosseis kasvab. Kui juba lõpuks peredevaheline sõda hakkab üle käte minema, siis tuleb mängu Verone valitseja, kes võitlusele peale satub, ning osapooled lahutab. Enamiks teenreid lahkub lahinguväljalt, kuid mõned üksikud veel jäävad. Üks nendest on meie peategelane Romeo. Ta jalutas seal oma sõbraga arutledes enda suurest armastusest Rosalindest, kui äkitselt põrkab kokku ühe perekonna teenriga. Teener kutsub neid kuninglikule peole. Romeo nõustus ja ei kahetsenud seda. Sealsamas peol suutis ta unustada Rosalinde ja armus Juliasse. Õhtu jooksul nad suudlevad ja naudivad üksteise seltskonda. Lõpuks aga on Romeo kohustatud lahkuma, ning ei jõua isegi enda armastatule enda nimegi öelda.
,,Piiblilood" Vana Testament Tegelased Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Aabram, Soodoma, Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Laaban, Raahel, Eesav, Joosep, Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, Aaser, Issaskar, Sebulon, Benjamin, Mooses, vaarao, vaarao tütar, Aaron, Bileam, Giideon, Simson, Rutt, Noomi, Boas, Hanna, Saamuel, Eeli, Saul, Joonatan, Taavet, Absalom, Saalomon, Eelija, Baal, Naaman, Joas, Ussija, Hiskija, Joosija, Jeremija, Baaruk, Joojakim, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob, Jesaja, Hoosea, Joel, Joona, Miika Kokkuvõte Esimene päev Jumal lõi valguse ja lahutas selle pimedusest. Ta nimetas valguse päevaks ja
AUTOR TEOS SISU MÄRKUSED Shakespeare ,,Romeo ja Teineteisesse armuvad Romeo ja Julia, kelle sugulased on Armastus võidab kõik. Julia" põlised vihavaenlased. Seetõttu on nende koosolemine Ohverdused armastuse ja võimatu; nad tahaksid abielluda, aga ei saa. Julia lepib koosolemise nimel. apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis Pikkade suguvõsade annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist vaheliste tülide tõttu varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad kannatavad järeltulijad. sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo
Liiv suutis nappide sõnadega luua ilmekaid portreesid (nt teomehed Räpsi-Rein ja Veni-Villem). Samas on Murumäe mõisaga seotud tekstiosa puhul märgata veel romantilist kujutamislaadi, Liiv ei tundnud mõisaolustikku nii hästi, et seda tõetruult kujutada. Jutustus "Käkimäe kägu" (1883) kujutab üht Villu omale sarnast elusaatust. Külajutt "Nõia tütar" näitab ebausu raskeid tagajärgi, kuid peategelane, rahvaarsti tütar Leena leiab siiski oma õnne. Ilmekas kõrvaltegelane selles jutus on küla keelekandja Pärälärä-Leenu. LUULE Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest
TEATRI SÜND Draama alged- on rahvaluules,tavades ja kommetes. Usuti et mõne tegevuse etendamine aitab sellel ka teoks saada. Tearri areng eestis: -esimene rändteater 14.saj -rändteatrite külaskäigud ei olnud süstemaatilised -esimene teater loodi Riias - 1870 loodi teater Eestis laulu ja mänguseltsi Vanemuine, loojaks oli Liitja Koidulaa -kutseline teater sündis 1906 -1913 avati Estonia teater ,,Kuningas Oidipus" Laios ei tohi sigitada lapsi sest muidu sünnib tal poeg kes tapab oma isa ja abiellub emaga. Llaios rikub keeldu ja sünnib poeg. Lapsel puuritakse jalad läbi ja viiakse mägedesse aga ühel mehel hakkab tast kahju ja laps viiakse Polybousele. Laps kasvab kuningaperes. Noormehena kuuleb Oidipus oma needusest ja jätab maha ema,isa ja lahkub. Oidipus kohtub teelistega, toimub rüselus mille käigus Oidipus tapab oma pärisisa Laiose. Hiljem vabastab Oidipus Teeba linna koletise käest ning tasuks saab ta kuningaks ning abielluda leseks jäänud kuningannaga
Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem.
Teose analüüs William Shakerspeare ,,Romeo ja Julia" 1. Mina lugesin läbi William Shakerspeare õitseaja algusaastatel kirjutatud teost ,,Romeo ja Julia". 2. Arvatavasti valmis see teos tema poolt kuskil XVI sajandi lõpupoole. Romeo ja Julia teos tuli tema teise niinimetatud perioodi alguses ja see oli umbes kuskil 1595 aastal. Sealt võib kyll järeldada, et ta võis selle kyll kirjalikult lõpetada ennem, kuid loomisaeg jääb siiski kusagile XVI sajandi lõpupoole. 3. Tegevuskohad on Verona ja Mantua. Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle
See lugu on üks tema tuntumatest tragöödiatest. Kogu lugu on kirjutatud värssidena. Algul võib küll naljakas tunduda, aga sellega harjub ära. Isegi on huvitavam ja paneb mõtlema, et kui palju vaeva on nähtud, et lausete tähendus jääks samaks, aga et sõnad riimuksid. Nüüd aga sisu juurde. Lugu räägib kahest Itaalia perekonnast, kelle omavaheline vaen on juba igivana. Nimedeks on perekondadel Capuletti ja Montecchi ja nad elavad Veronas. Peateglased Julia Capuletti ja Romeo Montecchi kohtuvad peol, mis toimub Capulettide majas. Romeo veavad sinna ta sõbrad, kes tahavad, et ta saaks üle oma armastusest mingisuguse Rosalina vastu. Seal peol armuvad nii Julia kui Romeo teineteisesse. Juba järgmisel päeval paluvad nad üht fransiskaanlast, vend Lorenzot, et too laulataks nad salaja. Seda ta teebki. Salaja aga seepärast, et Romeo ja Julia vanemad oleksid sellele abielule kindlasti vastu. Samal ajal tahab aga Juliaga abielluda üks noor aadlik, nimega Paris
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
