Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kirjandi kirjutamise näpunäited - sarnased materjalid

ikude, htus, vastanda, ndmust, pikast, olulisematest, nade, tabavad, tervikut, esiletoomine, mber, teemale, rgalt, htused, hmitamine
thumbnail
3
docx

Kirjandi kirjutamise juhend

Kirjandi kirjutamisel pean meeles järgmist: 1. Pealkirjas ei tohi teha omavolilisi muudatusi. 2. See, mida kirjutan, peab olema ka lugemisväärne. Tühised mõtted, mis on igavalt ja halvasti sõnastatud, ei huvita kedagi. 3. Kirjand peab olema veenev, lugeja veenmine on kirjandikirjutaja üks peamisi eesmärke. 4. Kõike, mida väidan, pan ka põhjendama. Tähtis on otsida vastust küsimusele 'miks?' 5. Sõnastusega tuleb õppida töötama eeltöö ehk mustandi käigus. Eesmärgiks peab olema võimalikult täpne, selge ja lakooniline (napisõnaline) väljendusviis. Mis vähegi võimalik, tuleb lausest välja jätta. Igal sõnal lauses on oma koht ja funktsioon, midagi ülearust ei tohi olla. 6. Kirjand koosneb lõikudest ja lõik koosneb lausetest. Taandridadega liialdamine ja taandrea mittekasutamine on mõlemad vead (ülesehitusvead). Ei tohi harjuda kasutama ühe- ja kahelauselisi lõike, sest reeglina need ei õigusta ennast. Lõik on siiski ühe tervikliku mõtte arendus, mis k

Kirjandus
195 allalaadimist
thumbnail
4
doc

kirjandi kirjutamise õpetus

erinevatele joontele, siis vastanduse alusel. Võrdlus võib olla mõne lause või lõigu pikkune, aga ka tervet teksti organiseeriv. Kirjeldus on sõnaline pilt. Kirjeldusega äratatakse lugejas mingi pilt, või mulje, lastakse tal midagi näha, maitsta, kuulda või haista. Kirjeldus koosneb põhimuljest ja detailidest. Põhimulje iseloomustab kirjeldavat tervikuna. Kirjelduse detailid toetavad põhimuljet, on sellega seotud. Head kirjeldust võib iseloomustada kui tervikut detailides. Tavaline kirjeldamise järjekord on selline, kuidas inimesed midagi vaatavad: alguses üldpilt, siis osad. Kirjeldada saab erinevatest vaatepunktidest. Tüüpilised vaatenurgad on tavapärane (otse), esiletõstev (alt üles), üleolevalt(ülevalt alla). Kirjeldada võib ka erinevat kauguselt: · Üldplaan- esitab kirjeldava üldiselt · Keskplaan- toob esile mingi osa kirjeldatavast · Suur plaan- tõstab esile detailid

Kirjandus
139 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirjandi kirjutamine

Ande Andekas-Lammutaja Kirjandus ­ Kirjandi kirjutamine 1. Pealkiri: Pealkirja lõpus ei ole punkti. Pealkirja võib lisada hiljem. Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus" 2. Moto: Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. Moto peaks peamõtet täpsustama. Moto võib olla ladina keeles. Nt. Pealkiri (,,)Maailm kihab õpetustest ja sina otsid oma ainsamat teed nende tihnikus. (,,) (Arvo Valton) Kirjandi tekst... 3. S

Kirjandus
873 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Kirjandi kirjutamise meelespea

Kirjandi​ ​kirjutamise​ ​meelespea PEALKIRI​​ ​väljendab​ ​mingit​ ​mõtet,​ ​mida​ ​tuleb​ ​kirjandis​ ​kaitsta​ ​või​ ​tõestada.​ ​Sinu​ ​enda seisukoht​ ​peaks​ ​pealkirja​ ​ideega​ ​kokku​ ​langema​ ​ja​ ​sul​ ​peaks​ ​selle​ ​teemaga​ ​seoses​ ​üht-teist öelda​ ​olema. NB!​ ​Ei​ ​tohi​ ​koosneda​ ​ühest​ ​sõnast!​ ​nt​ ​„Raamatud“ Ei​ ​tohi​ ​lähtuda​ ​mingist​ ​üksikust​ ​tekstiosast Ei​ ​tohi​ ​olla​ ​lihtsalt​ ​mingid​ ​tekstiga​ ​seotud​ ​sõnad​ ​nt​ ​„Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri​ ​peab​ ​olema​ ​ühtaegu​ ​atraktiivne​ ​ja​ ​informatiivne​ ​–​ ​köitma​ ​lugeja​ ​tähelepanu. Järgnevalt​ ​on​ ​loetletud​ ​mõned​ ​juhised​ ​hea​ ​pealkirja​ ​kirjutamis

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Arutleva kirjandi kirjutamise etapid

Arutleva kirjandi kirjutamise etapid 1. Loe hoolega pealkirja. 2. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad). Kui loed pealkirja ,,Kas kool teeb õnnelikuks?" ja hakkad siis jälle kirjutama hariduse vajalikkusest ja sellest, mida sa üldse koolist tead ja et koolis tuleb õppida, oled sa järjekordselt ämbrisse astunud. Siin on rõhuasetus kahel sõnal ­ kool ja õnnelikuks Mõttekäik võiks olla selline. Esmalt oleks vaja määratleda, kellest ja kellele kirjutatakse. Võib rääkida endast või veel rohkem üldistada ja kirjutada inimestest üldiselt. Niisiis tuleks leida vastused küsimustele: Mis teeb mind õnnelikuks? (Ära piirdu olevikuga, vaid mõtle ka tulevikule ­ mida on sulle vaja, et olla oma elus õnnelik?) Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks? 2.a Kirjuta sissejuhatus. Mina alustan oma kirjandit sissejuhatuses just nimelt selle kõige vaatlusega, mis mind õnnelikuks võiks muuta. Seejärel asun tõestama, et tõepoolest saan

Kirjand
19 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Kirjandi retoorilised võtted

Arutlev kirjand Iga tekst on dialoog mingi teise tekstiga Kirjand on argumenteeriv ehk põhjendav tekst Kirjand peaks olema veenev, et mõjutada lugeja seisukohti ja hoiakuid (eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus ­ Argumentatsioon ­ eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine ­ tsitaat peab tekstiga seostuma c) refereerimine ­ lause või lõik, mis refereerib teise autori teksti, kirjutajal on selgitaja roll, refereeringu abil tõestatakse oma väite paikapidavust või näidatakse teiste väärhoiakuid d)

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Kirjeldav, arutlev ja jutustav

KIRJELDAV, ARUTLEV, JUTUSTAV KIRJAND 5. KLASS Sissejuhatus Inimesele on omane soov ennast väljendada, anda edasi infot, teadmisi, emotsioone. Koolis õpime lugema ja kirjutama. Kõigil meil on vahel vajadus oma mõtteid kirja panna, olgu see siis blogi, essee, kirjand, jutt või kommentaar. Peale edasiantud mõtete iseloomustab kirjapandu vahel ka kirjutajat ennast. Kuidas hästi kirjutada? Riina Rotsan Kirjandite liigitus Jutustav kirjand Arutlev kirjand Kirjeldav kirjand 1.12.2013 Riina Rotsan Erinevaid jutte ja kirjandeid: Jutustav kirjand Teemaks on mingi sündmus, kirjutaja mõtted ja muljed sellest. (Jutt matkast, reisist vms) Arutlev kirjand Arutlevas kirjandis püstitatakse probleem ja kirjutaja püüab leida sellele lahenduse. (näiteks: "Kas spikerdada või mitte?") Kirjeldav kirjand Kirjutaja annab edasi kirjelduste kaudu nähtuse, olendi või eseme olemust, loob meeleolu. (näiteks:

Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Mis on arutlev kirjand?

taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi lõigu idee ja teema (väide, lähteolukord). Tugimõtted avavad, arendavad ja konkretiseerivad seda (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid). Lõik lõpetatakse lõigu kokkuvõtva tuummõttega (üldistus, süvendav mõte, hinnang). Teksti lõikude tuummõtted moodustavad kirjandi selgroo. Tuntumad lõigu arendustüübid on: *tervik, selle osad ja detailid: enne kirjeldatakse tervikut ning seejärel selle osi ja detaile või vastupidi; *väide ja selle analüüs: väidet analüüsitakse, arutletakse selle olemuse üle; *analoogia: vaadeldakse sarnast nähtust või probleemi, mille lahendus võimaldab teha üldistusi ka uuritava probleemi, nähtuse kohta; *võrdlus ja vastandus: nähtusi, probleeme võrreldakse või vastandatakse, et leida nende sarnased või erinevad jooned; *definitsioon: mõistet või nähtust defineeritakse, et avada võimalikult täpselt selle sisu;

Eesti keel
145 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES ­ Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................

Eesti keel
68 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Väljendusoskus KT (spikker)

~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on ­ kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Sk

Eesti keel
27 allalaadimist
thumbnail
5
docx

''Kirjutamise kunst'' Martin Ehala küsimustik

Kirjutamise kunst Nimeta mõtete püüdmise vahendeid. Kirjelda neist ühte. Lihtsaim viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri. Nimekirja koostamine on eriti hea mõtete püüdmise tehnika siis, kui tuleb kirjutada juhendit millegi valmistamiseks või kuhugi minemiseks, koostada katse või eksperimendi ülevaadet, loetleda argumentte mingi seisukoha kaitseks või selle vastu või kirjutada teaduslikku artiklit, ühesõnaga igasuguste vähem loominguliste tekstide koostamiseks. Esmalt tuleks endale täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Seejärel tuleks sinna alla lühidalt ja kiiresti kirjutada niipalju erinevaid põhjusi, kui iganes meelde tuleb. Järgmiseks tuleks nimekirja analüüsida ja neid kuidagi üldistada. Ning siis tuleb juba lõplik valimine, millised teemad sobiksid kõige paremini kokku ja millest annab parima kirjatüki kokku panna. Veel on mõtete püüdmiseks headeks vahenditeks teema veeretamine, skeemi koostamine. 2. Harjutus lk

Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tekstiõpetus

Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustus esitatakse

Eesti keel
100 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hea kirjandikirjutaja meelespea

VI ülesanne – hea kirjandikirjutaja meelespea 1. Esmasel teemadega tutvumisel ära kuhja enda pead üle mõtlemisega! 2. Enne kõike muud, ürita rakendada teema veeretamise meetodit! See aitab kirja panna kõik tobedad mõtted, mis sul antud teema kohta on. Sel juhul on 2 võimalust: sa ei pannud kirja ühtegi väärt mõtet ja see oli puhas ajaraiskamine või leiad selle segaduse seest vähemalt paar kvaliteetset ideed kirjutamiseks. 3. Koosta mõttekaart, mis toob välja teemaga seotud mõisted. Seejärel arenda neid mõtteid edasi ja kui aega üle jääb, proovi neid ka kirjandi kirjutamisel kasutada. 4. Tänu mõttekaardile võivad hakata selguma ka teksti vormilised jooned, mis aitavad kindlaks teha teksti põhiliini, alateemad, lõigud. 5. Pööra erilist tähelepanu grammatika- ja faktivigadele! Väldi neid iga hinna eest! 6. Püsi teemal! Teemast kõrvalekaldumine võib põhjustada täieliku kirjandi kokkuvarisemise! 7. Kui teadmised on

Eesti keel
3 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kirjandi abi

Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidu

Eesti keel
942 allalaadimist
thumbnail
60
pdf

Eesti keel ja kirjandus

Kuuldud jutu ümberjutustamine; pikema dialoogi koostab õpetaja abil jutu jälgimine, hinnangud tegelastele ja sisule. pildiseeria, pildi või küsimuste toel; mõtleb Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Eneseväljendus jutule alguse või lõpu; dramatiseeringus ja rollimängus. Kõne eri nüansside vaatleb ja kirjeldab nähtut, (tempo, hääletugevus, intonatsioon) esiletoomine märkab erinevusi ja dramatiseeringus jm esituses. sarnasusi õpetaja suunavate Kõnelemine eri olukordades (telefonitsi, rühma küsimuste toel; esindajana), rollimängud. esitab luuletust peast; Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav Lugemine kommenteerimine. loeb õpitud teksti

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Minu kirjandi meelespea

Minu kirjandi meelespea Kirjandi teema valin selle järgi, mida kõige rohkem tean ning mille kohta oskan näiteid tuua. Kui teemade vahel on raske valida, siis koostan pingerea et missugune teema sobib kõige paremini. Enne eksamit peab kindlasti jälgima uudiseid ning uurima teemade kohta, milles olen nõrk ning mida võib kirjandis vaja minna. Kindlasti ei tohi liialdada sõnaga „probleem“. Kirjutamise ajal võiks olla kaasas vett ja/või sokolaadi, see paneb mõtte paremini jooksma. Tsitaatväljend oma lause sees eraldatakse jutumärkidega, autori väljendit ei pakuta omana; eriti kui tegemist on katkendiga väga tuntud tsitaadist. Proosatsitaatide kasutamisel peavad olema raudselt selged otsese kõne kirjavahemärgid ehk jutumärgid! Mustandile kirjutan süvenenult kõik mõtted mis pähe tulevad, ja kui mõtted otsas hakkan vaatama mida saaks juurde lisada. Kui arvan, et mustandi tekst enamvähem valmis ja sõnade arv k

Eesti keel
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kirjandi kirjutamine, kuidas kirjutada

Mõtete püüdmine I: nimekiri Kirjutamiskramp Küllap vist igaüks, kel on tulnud kirjutada kirjandit, peokõnet, artiklit või midagi muud, on alustades kogenud, et pea on sama tühi kui kirjutamiseks valmis pandud valge paberileht. Aeg jookseb, aga mitte ühtegi mõtet ei tule. Lõpuks, kui suure pingutuse peale on esimene lause paberil, tundub see nii totakas, et kõige parem on ta maha tõmmata. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Kirjutamiskrambil on psühholoogilised põhjused. Enamasti on see tingitud madalast eneseusust, üsna harva aga tõelisest ja parandamatust mõtete puudumisest. Viimast võib juhtuda vaid siis, kui tuleb kirjutada teemal, mis on kirjutajale täiesti tundmatu. Palju sagedamini tekib tõrge aga hoopis sellest, et kirjutaja ei tea, kuidas mõtteid oma peast üles leida ja neile keeleline kuju anda. Kirjutamine algab mõtete püüdmisest. see on pingutav. Kes ei viitsi vaeva näha, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed,

Eesti keel
934 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kirjand: Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid

Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeval on raamatud jäänud tahaplaanile. Meie vanemate ajal ei olnud üldse nii palju erinevaid segajaid kui on praegu. Polnud arvuteid, metsikuid pidusid, igal ei olnud ka televiisorit ning palju muudki. Inimestel oli aega igapäeva tegevuste kõrvalt haarata raamat ning seda lugeda. Küsides mõnelt noorelt, tema õhtu kohta, on seal alati hetked, mis on veedetud arvuti taga. Võimalusi on väga palju. Oleneb küll vanusest, kuid kõige tavalisem ajaviitmise meetod on mängude mängimine internetis. Kes aga ei mängi suhtleb sõprade ja tuttavatega või uudistab niisama ringi. Ka televiisori vaatamisele kulub noortel palju aega, siis ei ole imestada, et keegi ei jõua lugemisega tegeleda. Siiski tuleks seda aega leida. Raamatute lugemisel on väga palju pluss punkte. Üheks positiivseks asjaks võib pidada seda, et lugedes palju ning erinevaid raamatuid, muutub meie jutt väljenduste rohkek

Eesti keel
48 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Enesetutvustus

Enesetutvustus Lugupeetud YFU esindajad Minu nimi on Mary ja olen -aastane neiu. Olen pärit Pärnu maakonnas asuvast linnast. Linn kus elan, on üsna väike, kuid samas kodune ja ka siinsed inimesed on väga sõbralikud. Elan Saarde vallas, Kalita külas, oma majas. Kodu jagan emaga, kes on väga mõistev ning toetab mind alati kõigis mu ettevõtmistes. Ma õpin alates 2012.aastast 10.klassis sotsiaalsuunal. Valisin selle suuna, kuna soovin peale gümnaasiumi lõpetamist minna edasi õppima juristiks. 1.-8.klassini käisin Gümnaasiumis, ning 9.klassi lõpetasin . Meie kooli võib pidada üheks maakonna tugevaimaks koolis, kuna õpilased on kõrgeid tulemusi saavutanud paljudel erinevatel olümpiaadidel ja konkurssitel. Isiklikult olen mina tugevam humanitaarainetes, eriti keeltes ja geograafias. Olen ka kaks korda osalenud maakondlikul inglise keele olümpiaadil ning Rajaleidja kirjandi kirjutamise konkursil. Hetkel löön kaasa ka kool

Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

Romantismikirjanik Victor Hugo on öelnud: ,,Targad inimesed ammutavad eluhädades lohutust raamatutest." 14 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE Elame ajas, mis kingib ja võtab, on vaba. Kuid ometi ikestav, kutsub ja tõukab, ahvatleb ning karistab. See aeg on napp, ometi on see meie ainus ajaruum. Sellest hoolimata loob aeg illusiooni ees laiuvast lõputult pikast päevast. Alustame mängides, kuid leiame end peagi eluheitluse karmis keerises, milles peame võitlema lõpuni - loojangu viimse sekundini. Alguses küll loodame, et leiame aega kõigeks; hiljem oleme sunnitud paljudest unistustest loobuma ja järgima maiselt argiseid kohustusi. Lõpuks avastame, et peaksime õppima elama maises ajas, otsekui elaksime igaveses, otsides Teda, kes üksi suudab avada vaheseina nähtava siinpoolse ja salapäraselt otsatu teispoolsuse vahel

Eesti keel
14 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas ­ gaas, paas ­ baas, tuss ­ duss, pall ­ ball, poks ­ boks, kong ­ gong, keiser ­ geiser, toos ­ doos, palett ­ ballett, parkett ­ barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri:

Eesti keel
190 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Mis on arutlev kirjand?

taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi lõigu idee ja teema (väide, lähteolukord). Tugimõtted avavad, arendavad ja konkretiseerivad seda (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid). Lõik lõpetatakse lõigu kokkuvõtva tuummõttega (üldistus, süvendav mõte, hinnang). Teksti lõikude tuummõtted moodustavad kirjandi selgroo. Tuntumad lõigu arendustüübid on: * tervik, selle osad ja detailid: enne kirjeldatakse tervikut ning seejärel selle osi ja detaile või vastupidi; * väide ja selle analüüs: väidet analüüsitakse, arutletakse selle olemuse üle; * analoogia: vaadeldakse sarnast nähtust või probleemi, mille lahendus võimaldab teha üldistusi ka uuritava probleemi, nähtuse kohta; * võrdlus ja vastandus: nähtusi, probleeme võrreldakse või vastandatakse, et leida nende sarnased või erinevad jooned; * definitsioon: mõistet või nähtust defineeritakse, et avada võimalikult täpselt selle sisu;

Kirjandus
67 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kuidas kirjutada kirjandit.

Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud materjali lii

Tekstiõpetus
66 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Tekstiõpetus

TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja ­ vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunik

Eesti keel
51 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Kirjutamine - veel ideid

Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elul

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas

Alternatiivpedagoogika
137 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kuidas kirjutada lõpukirjandit

12. KLASSI LÕPUKIRJAND 1) KAASA PASS!!! 2) KAASA 3 ÜHTE VÄRVI PASTAKAT (sinine või must)!!! 3) Kirjand kestab 6 tundi 4) Kirjandi pikkus on 700 sõna 5) Keelatud on kasutada valgendajat 6) EI TOHI SODIDA, KÕIK PARANDUSED KORRALIKULT TEHA!!! kanu kana 7) Read täis kirjutada äärejooneni 8) SELGE KORRALIK KÄEKIRI 9) Ära tuleb anda nii puhtand kui ka mustand 10) Konkreetsed taandread 11) Kirjand on arutlev 1 MUSTAND 1) MUSTANDI KIRJUTAMINE ALGAB TEEMAVALIKUST!!! a. Teema valimiseks arvestan kuskil 30 min b. Teemadesse tuleb korralikult süveneda!!! c. Tuleb valida teema, mille probleemistikuga olen ise kõige rohkem kokku puutunud ja mille kohta on kõige rohkem teadmisi d. Õige teema valikuks esitan endale 3 küsimust: 1. palju ma sellest

Akadeemilise kirjutamise...
52 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses

rääkimine, Varustuse mured) Plussid (Tõmbavad tähelepanu, Aitavad põhilist meelde jätta, Aitavad kõne kulgemist paremini mõista, Asendavad kõneleja märkmeid, Aitavad tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulajate poolt) 25. Mida tuleb silmas pidada slaidide ettevalmistamisel? *Jäta piisavalt aega *Kontrolli õigekirja *Nummerda slaidid ja kiled *Kasuta ära juba olemasolevat kujundust *Kasuta lihtsat tekstistiili *Vaata ise ka tervikut *Avalda muljet mõlemale ajupoolkerale *Harjuta *Räägi kilel või slaidil olevast *Ära kasuta ainult suuri või väikesi tähti *Ära näita liiga palju teksti *Ära sega eri kirjastiile *Ära kõike rõhuta *Ära kasuta liiga palju värve *Ära eelda, et slaidi või kile värvid on ekraanil samasugused kui arvutimonitoril 26. Mida tuleb silmas pidada jaotusmaterjalide kasutamisel? Teadmine, millal neid välja jagada 27. Kuidas harjutada esinemiseks

Väljendusoskus
363 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Väljendusoskus kontrolltöö ISS0110

~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on ­ kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi ar

Väljendusoskus
166 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuidas kirjutada kirjandit?

Kuidas kirjutada kirjandit? Mis on kirjand? Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna (eriti emakeele ja kirjanduse õpetamisel), võistlustööna või eksamitööna (näiteks küpsuskirjandina või sisseastumiskirjandina). Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et ta koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Kirjand võib kombineerida elemente esseest (oma seisukohad) ja (ümber)jutustusest (ilukirjanduslikus vormis kirjeldused), kuid ei sisalda tavaliselt viiteaparatuuri ega otsekõnet. Võrreldes esseega on kirjand vähem kujundlik ja ei tõsta autori arvamust esile. Kuidas kirjutada kirjandit? Kirjandit kirjutada on imelihtne. Lihtsalt kujuta endale ette maja. Maja trepp mis viib tuppa on sissejuhatus

Eesti keel
234 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Uurimistöö alused

Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide valik ja läbitöötamine

Uurimistöö alused
24 allalaadimist
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Üks tuntumaid dadaiste on Tristan Tzara (1896­1961). Daidalos ­ kreeka mütoloogias suur ehitusmeister ja leiutaja. Näiteks valmistas Daidalos vahast ja sulgedest kaks paari tiibu, et koos poeg Ikarosega põgeneda vangistusest. daktül ­ silbilis-rõhulises värsiehituses kolmesilbiline värsijalg, kus rõhk langeb kolmest silbist esimesele. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist (­ + +). Näiteks: Viltjalu mehed on rippu ­++­++­+ koormate pääl ­++­ hingeaur lehvitab lippu ­++­++­+ habemein jää. ­++­ (Juhan Sütiste.) debüüt ­ esmaesinemine. Esmakordselt avalikkuse ette tulnud kirjanikku, lauljat, näitlejat, kunstnikku nimetatakse debütandiks. definitsioon ­ mõiste sisu avamine selle oluliste tunnuste kaudu. Definitsioon peab sisaldama määratlemiseks vajaliku tunnuste hulga.

Eesti keel
58 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirjand: Meedia juhib ja mõjutab meie elu

Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame ajastul, kus on informatsiooni üleküllus. Esimest korda ei sõltu me info saamisel postiljoni tujust ja tervisest. Meedial on meie elus suur roll ­ isegi minu kirjandi esimesed laused on mõjutatud Eesti telekanalitel ilmuvast reklaamist. Ajakirjanduses, televiisoris ja reklaamidel seisvad väited ja soovitused mõjutavad nii suuri ja väikeseid inimesi ja võivad suunata meie käitumisharjumusi ja hoiakuid. Mõnda aega tagasi, kui isaga poes käisime, nägime situatsiooni, milles oli näha kuidas meedia võib mõjutada väikeseid lapsi. Sel korral seisis ema väikese lapsega võiete riiuli ees ja soovis osta Becel´i margariini, kuid laps polnud temaga nõus. Pisarad silmist voolamas soovis laps, et ema ostaks Rama margariini, sest reklaam ju ütleb: ,,Rama aitab kasvada". Kuigi situatsioon on iseenesest koomiline, näeme me siit, kuivõrd võib pidev mingi asja korrutamine meid seda uskuma pan

Eesti keel
108 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun