· Hiinas õpitud · J aapanis levis kirjakunsti arendati vabam, suurema luksuse spontaansem ja suunas (värvilised mänglevam ilukiri. paberid, kullapritsmed jms). · Eelistati kirjakunsti · Kaligraafias on visuaalse ilu hieroglüüfid ühendamist enamasti kaunisisuliste nelinurksed, selged luuletustega, et ja korrapärastes pakkuda naudingut ridades. nii silmadele kui ka mõtetele. Hiina J aapan · Alates 12. saj levis hiinast J aapanisse chan-budism, mida J aapanis tähistati sõnaga ,,zen". · Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada.
2.Mõlemad kultuurid maalisid vaasidele enda jumalaid. 3.Mõlemad kultuurid ehitasid skulptuure. 4.Mõlemad kultuurid kasutasid kulda ja väärismetalle ilustamaks enda skulptuure. 5.Mõlemad kultuurid valmistasid väärismetallidest endale ehteid. 6.Mõlemad kultuurid maalisid enda jumalaid seintele. 7.Mõlemad kultuurid kasutasid näomaalinguid. 8.Mõlemad kultuurid kasutasid kirjakunsti. 10 sarnasust Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel Koostaja: Murri 9.Mõlemad kultuurid kasutasid õli värve. 10.Mõlema kultuuri kunsti stiil on sarnane.
Tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberirullidele nagu Hiinas. Ilmalik kunst · Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono, aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid. Jaapani sirm Kirjakunst Hiinas ja Jaapanis · Hiinas õpitud · Jaapanis levis kirjakunsti vabam, arendati suurema spontaansem ja luksuse suunas mänglevam ilukiri. (värvilised paberid, · Eelistati kirjakunsti kullapritsmed visuaalse ilu jms). ühendamist · Kaligraafias on kaunisisuliste hieroglüüfid luuletustega, et enamasti pakkuda naudingut nelinurksed, nii silmadele kui ka selged ja mõtetele. korrapärastes ridades. Kirjakunst Hiinas ja Jaapanis
Re tütar või abikaasa. MIN - varajane viljakusejumal, samastati Ammoniga. Kummardasid teda vähekultuursed idakõrbe elanikud. Tema loom on pull. MONTH (i.k. MENTHU)- sõjajumal, kullipeaga. NUT - öise taeva, taevavõlvi ja hauataguse maailma jumalanna, tähtede ema. Tema neli jäset - neli sammast, millele toetus taevas. Kujutati alasti naisena, keha täis taevatähti. Gebi (või Nu) naine. Re ema(või naine). Neelab Re õhtul alla ja sünnitab hommikul uuesti. THOT(H) - tarkuse, kirjakunsti ja arvutamise ning maamõõtjate jumal, maagia jumal, kuu ja ajaarvamise, kalendri jumal,tähtede loendaja, õigusemõistja, tegi vahet õigete ja valede sõnade vahel. Oli jumalate juures kirjutaja ametis. Kaitses kooli ja kirjutajaid. Protokollija Osirise kohtus.Hieroglüüfide looja, mõõtude isand, kirjutas Surnute raamatu ja 42 "Thothi raamatut"(tegelevad kõiksugu teadmiste valdkondadega). Kujutati iibisepäise inimesena,iibisena või paavianina.Atefi kroon.
traditsioonilisemad on siiki viis põhilist stiili: 1. tikksirge 2. sirge 3. kaldus 4. kaskaad 5. pool-kaskaad Kasvatamise protsess ise on kultusliku iseloomuga religioosne tseremoonia mis kestab aastakümneid, baseerub Zen-budismi filosoofiale. Zen-budismi kohaselt on inimene, loodus ja selle elemendid kõik omavahel seotud. Maalikunst Lükandustele ja liigutavatele vaheseinadele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka paberrullidele. Kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas. Levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri. Zeni mõju võib näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Puulõiketehnikat kasutati algselt vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, kuid hiljem see kunst täiustus ja selle publikuks sai peamiselt linnade lihtrahvas
Munkade mõju vähendamiseks kolisid keisrid 794. Aastal Narast uude pealinna, praegusesse Kyotosse, kuid nende võim jäi rohkem kui tuhandeks aastaks peamiselt tseremoniaalseks. Kyoto õukonna tellimisel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhidektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Hiinast õpitud kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas. Hiina kalligraafias on hieroglüüfid enamasti nelinurksed, selged ja korrapäraselt ridades, aga Jaapanis levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri. Eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunisisuliste luuletustega, et pakkuda naudingut nii silmadele kui ka mõtetele. Alates 12. Sajandist levis Hiinast Jaapanisse chan-budism, mida Jaapanis tähistati sõnaga "zen". Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada
templi skulptuurkaunistused, 8. Maalikunsti Hästi arenenud, suur osa maalikunsti peamisteks Maaliti vaheseinadale, iseloomustus miniatuurmaalidel pearõhk vormideks tusi-ja akvarell-maal lükandustele, paberrullidele. asetatud voolavale, kaunile, paberil või siidil. Temaatikaks Kirjakunsti arendati luksuse veidi stiliseeritud joonele ja inimene, loomad, maastik. Songi suunas(värvilised paberid, kirgastele värvidele. Pildid dünastia ajal maastikumaal üks kullapritsmed). Ilukiri spontaanne kujutavad stseene peaaladest, jooned olid hajusad, ja vaba. Puulõiketehnika algselt
kaardus). Püstpalkidele toetuv massiivne katus. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged. Tube eraldavad lükanduksed/liigutatavad vaheseinad, puudub mööbel, kasutatakse õlgmatte. Linnustel keerukad õued ja labürindid (Valge Haigru linnus). Skulptuur: Buddha kujud, peamiselt pronksist või värvitud puust (7.-8. saj). Kirjakunst: Hiinast õpitud, arendati suurema luksuse suunas (vabam, spontaansem ja mänglevam). Eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunisisuliste luuletustega (haikudega). Maalikunst: mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed mis vihjavad loodusele. Väldib reeglipära ja sümmeetriat. Muinasjutuliselt mitmekesine. Rullformaadis maalingud, maalingud sirmidel, vaheseintel ja lükandustel. Puulõiketehnika: tähtsal kohal oli igapäevane elu mida kujutati realistlikult, sageli ka humoristlikult ja karikatuurselt (naisi, taimi, loomi, maastikke, teatritseene, kuulsaid näitlejaid jne).
aastal söega. Pildil oli kasutatudki ainult sütt, kuid paberi valge pind oli ideaalselt ja üsnagi omapäraselt ära kasutatud. Mõistsin, et kunst ei peagi midagi keerulist olema, oluline on lihtsalt selle mõte ja see, kuidas see inimesele mõjub. Enda kursusekaaslastega arutades, selgus, et ma polnud ainukene, kellele just see eelnimetatud töö enim meeldis. Samuti tahaksin ära mainida härra Kipperi kirjakunsti tööd akvarellitud põhjaga. Selle töö ülesehitus ja lõpptulemus olid lihtsalt fantastilised. Üldiselt jäin Jakob Kipperi näitusega suhteliselt rahule, kuna iga kunstnik ei suuda enda töödega sellist lihtsust ja hubasust luua nagu tema seda tegi. Loodan temast peagi taas kuulda. Samal päeval jõudsin ka uudistama Kuressaare kultuurikeskuse saali. Seal olid üleval Ülle
jõhker pildirüüste, mille käigus said kannatada katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid üritasid ka neile tähelepanu pöörata. Reformatsiooni tulemusena tekkisid ka eestikeelsed vaimuliku kirjanduse tõlked. Esimene terviklik eestikeelne Uue-Testamendi trükiversioon avaldati 1686 Riias. Võibolla saab ka arvata, et ilma ristiusu mõjutamiseta keskajal, ei eksisteeriks tänapäeval riiulitel rohkelt eestikeelset kirjakunsti. Ristiusk oli oluliseks mõjutajaks eestaste ajaloos. Palju võeti eeskuju mujal Euroopas asuvatest kultuuridest, millega arenes oluliselt ka rahva silmaring. Julgen arvata, et ilma ristiusuliste mõjutusteta ei oleks Eesti hetkel maailmapildis teiste Euroopa riikidega võrreldes võrdväärsel positsioonil asetsev arenenud riik.
Tarbekunst · levis lakkehistöö · lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika · külmrelvad, mida kasutasid samuraid · sogunite õukonnas sõjakam, vägivaldsema sisuga kunst. (jaapani samuraid) Kirjakunst · Õpitud Hiinast · arendati luksuse suunas (värvilised paberid, kullapritsmed) · võrreldes Hiina hieroglüüfidega jaapanis levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri · eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunilisuste luuletustega, et pakkuda naudingut nii silmadele kui ka mõtetele (jaapani kirjakunst) Vastused õpiku küsimustele 4.Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? V: Üks vanemaid puitehitisi ja ka maailma suurim puitehitis asub Nara linnas. 5.Millistes majades elasid jaapanlased?
Arvutite ajalugu Tõnu Mägi KeilaJoa 2007 Abakus 3000 a e.kr. Mesopotaamia Kaupmehed Tõrjuti välja paberi ja kirjakunsti leiutamisel. Arvutuslükati E.Gunter (15811626) inglise matemaatik/topograaf 1654. lisas Oughtred arvutuslükatile "keele". Aritomeeter 1632 a Prof. Schickard. Teooria leiutaja. Aritomeeter lubas liita/lahutada/korrutada/jagada. Ehituselt ratas, mille servas numbrid 09 Vajus unustusse sõja tõttu. Aritomeeter (2) 1644 a. Blaise Pascal "taasleiutas". Laialdane kasutus, kuni 1970ndateni. Eestis laialdaselt tuntud aritomeeter "Felix" Kangasteljed
Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotslusest. Tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberirullidele nagu Hiinas. Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono, aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid. Hiinas õpitud kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas (värvilised paberid, kullapritsmed jms.). Hiina kalligraafias on hieroglüüfid enamasti nelinurksed, selged ja korrapärastes ridades, aga Jaapanis levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri. Eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunisisuliste luuletustega, et pakkuda naudingut nii silmadele kui ka mõtetele. Jaapani tarbekunstis levis ka lakkehistöö ja lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika
kirjaoskuse hääbumine Lääne-Euroopas. Kirjaoskuse areng Euroopas Filosoof, poliitiline teoreetik ja teadlane Friedrich Engels on kirjutanud, et kirjaoskusel ja haridusel on klassiühis- konnas klassiiseloom. Kirja- oskus oli võimuloleva klassi privileeg ning seda kasutati ühe valitsemisvahendina. Kirjaoskuse areng Euroopas Kirjaoskuse omamise võimu kasutas keskaegses Euroopas ära ka kirik. Vaimulikud mungad, piiskopid valdasid kirjakunsti ning mängisid keskset rolli varase keskaja vaimulikus ning poliitilises elus. Kirjaoskuse areng Euroopas Kaheksandast sajandist kuni üheksanda sajandini kestis Karolingide renessanssi periood. Tegemist oli kultuurilise edasiminekuga. Muuhulgas kasvas kirjutamisoskus, arenes kunst, arhitektuur. Kirjaoskuse areng Euroopas 11. sajandil kasvas kaubandus ning Euroopa riigid said jõukamaks. Asutati esimesed keskaegsed ülikoolid.
Songi dünastia ajal maastikumaal üks peaaladest, jooned olid hajusad, õhu-ja värviperspektiiv. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks olid tusi-ja akvarell-maal paberil või siidil. Kasutati ka rullformaat. Chani koolkonna mungad Hiinas rõhutasid oma maalides lihtsust, kujundasid budismi tõdesi, lihtsad motiivid. Hiina kuulsamateks näideteks olid Wang E. Vaade kaugusesse ja emand Wen-Chi tagasitulek. Jaapani maalikunst maaliti vaheseinadale, lükandustele, paberrullidele. Kirjakunsti arendati luksuse suunas(värvilised paberid, kullapritsmed). Ilukiri Jaapanis oli aga spontaanne ja vaba. Jaapanis kasutati puulõiketehnikat . 18. sajand saavutas täisküpsuse, levis massiliselt, publikuks linnarahvas. Temaatikas tähtsal kohal olid igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad. Näiteks sobiks siia Jaapani kaubalaeba puugravüür ja Samuraid värvilisel puugavüüril. India, Hiina ja Jaapan on nii mitmel moel üksteisest erinev
jäänud lapsed. Provintsides olid kubernerid, kes olid aadlikud neljast kuninglikust perest. Väikeste linnade ja külade valitsejad moodustasid madalama aadlikkonna, kes ei olnud kuninglikust perest. Ühiskonda organiseeris meestest koosnev klanni süsteem nagu ka kuninga perekond. Kuninga vanimast pärijast sai uus kuningas. Maajade kultuuris olid just aadlikute pojad need, kes said kõige parema hariduse. Preestrite hoole all õppisid nad kirjakunsti, muusikat, ajalugu, sõjakunsti ja religiooni. Aadlikute tütred olid rangelt eraldatud. Vanemad lapsed elasid just neile ehitatud elamutes. Lapsed elasid oma vanematega kuni nad olid piisavas vanuses, et abielluda. Poistele oli piisav abiellumis vanus 20 aastat. Keegi ei tohtinud abielluda kellegagi teisest klassist kui talle ei ole just selle piirkonna juht loa andnud. Maajade tsivilisatsioon on tuntud oma püramiidide, vormitud kivi sammaste ja templite poolest
egiptuse poos. Portreekunst oli arenenud surnumaskidest. Näiteks Nofretete pea (büst) ka Tutanhamoni kuldmask. Kiri ja teadus Egiptuses Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse hierglüüfid on arenenud piltkirjast ning võis tähistada mõistet kui ka konsonanti (üle 1000 hieroglüüfi). Kasutati poliitiliste ja religioossete raidkirjade puhul, kuid igapäevaelus kasutati nn. hieraatilist kirja. Kirjutusmaterjaliks oli papüürus, millele maaliti pintsliga. Kirjakunsti õpiti templite juures preestritelt ning kirjaoskus tagas sotsiaalse mobiilsuse. Teadus Astronoomia, vanaaja täiuslikem päikesekalender, mida oli vaja seoses Niiluse üleujutustega. Aastaid arvutasid nad vaaraode valitsemisaja järgi. Matemaatika, mille arengule aitas kaasa vajadus täpseteks arvutusteks ehitustöödel ja põllumaade mõõtmisel (geomeetria), ja maksude määramisel. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala (Pii) ning püramiidi ja silindri ruumala. Meditsiin
· 7.saj asutati pealinn Nara lähedale buda usu klooster. · 752.aastal ehitatud Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Nras on maailma suurim puitehitis. · Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. · Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. · Kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas. Jaapani kalligraafias levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri. · Tarbekunstis levis ka lakkehistöö ja lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika. · Sajandeid kasutati puulõiketehnikat vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17.saj-st hakkas see laiemalt levima. Vana-Ameerika kunst · Askeetide arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud, hispaanlased purustasid kõik, isegi kanalid linnas aeti kinni.
· Hauakamber leitud,paraku vee all · Muumia leiti 1881 · Viimane võimas vaarao oli Ramses III · Valitses 1181-1151 e.Kr · Sõjad hetiitidega · Riiki rünnatakse igast suunast · Uus riik vajus kaosesse,kus oma roll oli nii majandusel kui teeba preestitel EGIPTUSE RELIGIOON TEKE JA OLEMUS · Täpne tekkelugu teadmata · Kujunes välja Vana riigi ajal · Polüteistlik religioon · Umbes 750 jumalat või rohkem · Preestrite keskne · Hariduse ja kirjakunsti kants · Muinasjutuline ja legendide rohke · Jumalad omavahel sugulus · Inimese kehaga,aga loomade-lindude peadega Tähtsamad jumalad-Amon Ra · Ra(Rah,täpsem Re) · Päiksejumal · Maailma looja ja esimene valitseja · Peajumal alates 5.dünastiast · AMON · Teeba linna kaitsja ja peajumal · Päikese-ja viljakusejumal · AMON-RA · Egiptuse peajumal alates Uuest riigist OSIRIS · Vanimaid egiptuse jumalaid · Abydose tempel
edasi teistesse euroopa riikidesse. Oluliseks peeti humanismi. Ja neid teadlasi kunstnikke ja kirjanike ja filosoofe kes siis väärtustasid inimest ja võitlesid inimeste vabaduse eest humanistid. Inimest püüti vabastada kiriku tohmadest mis püüdsid inimese vaimu orjastada. Humanistide arvates pidi inimene olema nii vaimselt kui ka füüsiliselt vaba. Renessanss soodustas ka teaduste arengut. Väga oluline samm oli trükikunsti leiutamine. Johan Guttenberg leiutas kirjakunsti. 1440. ja tänu sellele ei olnud raamat nii haruldane nähtus. Renessanssi aja vaimuinimesed lagunesid kahte: ühed kes ühistasid maiseid rõõme ja maised naudinguid ja sinna kuulub Boccaccio, Rabelais. Teised aga pidasid maiseid naudingud liiga madalaks ja selleasemel tahtsid taevarõõmu ja puhast armastust, näiteks Dante, Petrarca. Renessansil olid ka omad negatiivsed küljed vabanes saamahimu. Mis viis Ameerikas põlisrahvaste hävitamiseni
ette Õpetajate Seminaris. 12. Olulisemad Eesti Vabariigi haridus- ja kultuuritegelased Peeter Põld esimene haridusminister (ühtluskooli rajaja), Eesti rahvusliku kooli rajaja. Oli Eesti kooli- ja riigitegelane, ning Eesti Ajutise Maanõukogu liige. Carl Heinrich Niggol - Eesti eelkoolipedagoogika rajaja Theodor Ussisoo töötas välja kirja eeskujud. Teodor Ussisoo kirjutas hulga tehnika-, puutöö- ja kirjakunsti õpikuid ja käsiraamatuid. Ta kujundas muu hulgas Eesti Vabariigi esimesed, 1919. aastal käibele võetud 50-pennised ning 1-, 3-, 5- ja 25-margased rahatähed. Ta kujundas ka postmarke. Johannes Käis kõige viljakam koolimees. Käisi koolkond seadis eesmärgiks, et õppimine oleks huvitav ja arendav. Töövihikute, õpikute ja juhendmaterjalide koostaja- väljamõtleja. Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust
Kõige täiuslikuma meetodi puhul tühjendati pealuu ja see täideti aromaatsete ainetega, eemaldati kogu siseelundkond, immutati aromaatsete ainetega ja keha õõnsused täideti lõhnavate vaikudega või maavaiguga. Surnukeha leotati naatroni soolades ja lõpuks mähiti õhku mitteläbilaskvasse ja aromatiseeritud kangasse. Viies raamat: HABIIRID Sinuhe elas Simüras kaks aastat ning õppis ära seal babüloonia kirjakunsti ja keele. Ta teenis seal arstina. Süürias kohtus ta sõbra Horemhebiga. Sõja lõpul ravitses Sinuhe sõdalasi ning teenis Horemhebi silmis suure au. Horemheb andis Sinuhele hästi palju kulda, kuna tahtis, et Sinuhe läheks teistesse maadesse arsti valdkonnas uusi asju õppima ning samal ajal oleks ka Horemhebi kõrvadeks ja silmadeks. · Mardikas (lk 148) Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts
kuid tema kirjelduses on jäetud palju selgusetuks. Kõige täiuslikuma meetodi puhul tühjendati pealuu ja see täideti aromaatsete ainetega, eemaldati kogu siseelundkond, immutati aromaatsete ainetega ja keha õõnsused täideti lõhnavate vaikudega või maavaiguga. Surnukeha leotati naatroni soolades ja lõpuks mähiti õhku mitteläbilaskvasse ja aromatiseeritud kangasse. Viies raamat Sinuhe elas Smürnas kaks aastat ning õppis ära seal babüloonia kirjakunsti ja keele. Ta teenis seal, tänu Kaptahi heale mõttele, arstina suure varanduse kokku ning teda austati. Kaptah tõi ükspäev majja orjatüdruku, kes lõbustaks Sinuhet, kuid aja möödudes hakkas see tüdruk neile närvidele käima. Õnneks tuli Amori kuningas Azirus hambaravile ning talle hakkas Keftius meeldima ning Sinuhe kinkis selle talle sõpruse märgiks. Azirus oli nii tänulik, et lubas teha
Marduk (sumeri algses versioonis ilmselt Enlil). Marduk juhtis jumalate võitlust koletiste vastu ning võitis ja tappis Tiamati. Tiamat lõigati lõhki ning tema ühest poolest tehti taevas ja teisest maa. Kingu verest tehti inimkond. Teised koletised pandi templit ehitama. Mardukist sai vastavalt teiste jumalate varasemale lubadusele (ta nõustus Tiamatiga võitlema vaid sellel tingimusel) kõigi jumalate kuningas. Marduki vangistasid aga vaenulikud jumalad, tema vabastas ta poeg kirjakunsti jumal Nabu. Arvatakse, et see eepos loodi II aastatuhande lõpul eKr. Eepost kanti avalikult ette Babülonis Akitu pidustustel. Pidustused olid pikad ja uhked ning lõppesid Marduki ja Istari rituaalse abieluga (keda esindasid kuningas ja Istari preestrinna). Akitu pidustused olid ka odra lõikuspidustused. Legendide järgi sai inimesi liiga palju ja neid hävitati algul taudi, siis nälja ja lõpuks üleujutusega. Enne üleujutust valitses maa peal 5 dünastiat
Amon algselt Teeba kaitsejumal, viljakusjumal, Raga samastatuna (Amon-Ra) jumalate kuningas Hapi Niiluse jõe üleujutuste jumal toob viljastavat muda Egiptlaste põldudele Ptah samuti viljakusega seotud; ka Memphise linna kaitsejumal; käsitööliste kaitsja; maailma looja Apis viljakusjumal, kjutatakse loomana, härjana (sarvede vahel päikeseketas), härg kui meheliku viljakuse kehastus; oraakliloom Thot kuujumal; kirjakunsti ja tarkuse jumal; maailma looja; mingi linnupeaga (hauka pea), punane junn peas Hathor armastuse ja tantsu jumalanna Isis egiptlaste emajumalatar, Osirise õde ja naine, nende laps on Horos Osiris viljajumal, surnute jumal ja kohtunik Anubis allilma jumal, kes balsameerib surnuid Peajumalad: Vana riigi ajal oli neid 3: Horos, Ra, Ptah Vaheperiood: Atum Keskmine riik: Amon-Ra tema on olnud peajumal kõige pikemat aega
Fiktiivne jutustus sündmustest, mis leidsid aset enam vähem nii. Normatiivne tekst kui palju normi sisaldab? Keskajal kirjutamine vaimuliku töö. 13. - 14. sajandi tekstid põhiliselt vaimulike poolt kirjapandud, ladina keeles. Lugeja tunneb Piibli konteksti sama hästi kui tekstide kirjutaja. Üleminek rahvakeelsele kirjandusele esimesena kõrgkeskajal Itaalias. Rüütlilood rahvakeelsed. Hiliskeskajal "idiote"-de jaoks kirjandus, "idiote" on see, kes pole kirjakunsti pühendatud. Iglesia ehk ristirahvas, kogudus. Hiliskeskajal vaimulikuks ka linnakodanikud, mitte ainult aadlid nagu varem. 2 Kirjalikud allikad: 1. Historigraafilised vahendab sündmusi, näitab kuidas neid sündmusi väärtustati. Vahendavad fakte, mis peaks olema tõde. Terviklik jutustus - alates maailmaloomisest, alates mingi institutsiooni loomisest ja tema ajaloost, mingist maast ja tema ajaloost. Annaalid lühikesed,
Võis olla esiattud oina kujul. Palju erinevaid jumalate süsteeme. Olulisemad olid 3 süsteemi. Memphise süsteem- üks jumalik looja Käsitööliste kaitsejumal Ptah, keda kujutau inimesena või mumifitseeritud inimesena. Loomana teda ei kujutatud. Tal oli ma püha loom- must härg Apis. Pärast surma kõik Apised palsameeriti. Hermopolise süsteem- Thot- oli mingi linnupeaga mehena kujutatud, peafunktsioon oli kirjatarkuse jumal ja/või puu-jumal. Kirjakunsti looja. Looja jumal. Tema abikaasa oli päiksejumalanna Maatel (õigluse esindaja). Seda Thoti kujutai kas ahvi või toonekurena. Kolmas suur süsteem oli Heliopolise süsteem- päikeselinn/päikesesüsteem. Atum (kõik, määratlematu)- tema oli ühtlasi ka Ra üks aspekt. Tõusis algookeanist Nun-ist-Atumi esiletõusmine seostatakse päikesetõusuga. Kuna polnud panna kedagi, siis villjastas ennast ja sülitas välja oma järglased. Su ja Tefnut- õhu ja niiskuse juamalad
õppinud ka kulda kaevama ning pronksist ja rauast kööginõusid, ehteid, hobuserakmeid ja relvi valmistama. Haualeidude põhjal on ajaloolased kindlaks teinud, et etruski naised olid väga kõrgelt haritud ja neil oli ühiskonnas äärmiselt tähtis positsioon. Arvatakse, et just naised olid Etruurias tähtsamate sündmuste üleskirjutajateks. Mõned kultuuriajaloolased peavad etrusklannasid tänini kõige vabamateks ja mõjukamateks naisteks ajaloos. Usutakse, et vanad roomlased võtsid ka kirjakunsti üle just etruskidelt ning arendasid seda hiljem omal moel edasi. Etruskid laenasid oma tähestiku kreeklastelt, kes olid selle omakorda laenuks saanud foiniiklastelt. Sama kirjaviis võeti omaks kõigis kolmes keeles, olenemata nende täiesti erinevast ülesehitusest. Etruski tähestik desifreeriti juba XV sajandil, sõnade tähendus on jäänud aga tänaseni saladuseks. Säilinud on suures osas vaid haudadesse kaasa pandud ohvritalitluste kirjeldused. Alles
Kujunes palju erinevaid süsteeme, kus keskne olid erinevad loojajumalad, kolm suurimat. · Memphise süsteem- käsitööline ja jumalik looja Ptah. Apise (Hapi) sümbol oli härg, mis hiljem palsameeriti. Apis oli vanim ja tuntuim sõnnikujuline jumalus; viljakuse, jõu ning meheliku sigivuse kehastus.Teda kujutati ümara kõhu ja paisunud rinnaga mehena · Hermopolise süsteem. Thot- ibise peaga mees. Kuujumal ja jumalik kirjutaja, kirjakunsti looja ja sealkaudu ka looja. Tema abikaasa oli Maat. · Heliopolise süsteem- Ra kultus. Kõige kuulsam ja levinum. Esimene jumal selles oli Atum- määramatu, algus.. Oli ühtlasi ka Ra üks aspekt. Ta tõusis algookeanist ehk Nunist. Viljastas iseennast ja sünnitas õhu Su ja niiskuse Tefnut. Neist sündisid maa Geb ja taevas Nut. Kui tavaliselt oli maa naine, siis egiptlastel oli ta mees. Nut oli kujutatud ka taevase lehmana. Neil olid lapsed
jaotusega mõisted “ius non scriptum” ja “ius scriptum”? Õiguse kui sotsiaalse korra arenemine on protsess, mis jaguneb õiguse eelajalooks ning õiguse ajalooks. Jaotus tuleneb kirjalike allikate olemasolust või nende puudumisest. Õigus eksisteeris enne kui ta kirja pandi. See periood on õiguse eelajalugu – ius non scriptum. Õigust mõisteti ka sugukondliku korra ajal. Õiguse püsivad väärtuslikud ideed evisid ammu enne kirjakunsti. Püsiv väärtus on siiski seotud aegruumiga. Õiguse eelajaloos polnud sotsiaalne kord eraldunud tava- ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid 41 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 209 42 Kruuser, A. (2011). Õiguse alused, õigusteaduse põhimõisted. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn. lihtsad. Hiljem eri elementide omandades domineeriva tähtsuse ning kirja panduna algab õiguse ajalugu – ius sciptum „tõeline õigus“
annaabi.ee 
