Muusika kaalukausil- keskaeg või tänapäev? Tänapäeval on muusikastiile mustmiljon. Peaaegu igaüks meist on leidnud omale sobiva.See on väga hea, kui on valikuvõimalus. Kuid kunagi ammu-ammu ei olnud inimestel selliseid valikuvõimalusi. Kunagine muusika erineb väga palju tänapäevast. Näiteks keskaja muusika oli algul eelkõige liturgiline ja sorhkem seotud kirikutes jumalateenistustega. Algul olid ka kõik laulud ühehäälsed, hiljem muudeti need mitmehäälseteks. Tänapäeval on ju lood hoopis teised. Muusikat kasutatakse igalpool, mitte ainult kirikutes või suurtel tantsupidudel (ballid vm.) Muusikast on saanud väga väga paljude sissetulekuallikas ja selle taga on tohutu meelelahutusäri. Tänapäeva muusika on väga mitmekesine ja lauljaid on kas mitu või üks, muusikat ei tehta enam eriti "live's" vaid kõik on läinud teholoogia peale üle. St
12. Amfiteatris asuvat lava, kus oli koor, nimetati orkestraks. 6.02.15 Elsa Tamm PH11 Keskaeg muusikas 1. Keskaeg kestis 5.saj – 13.saj 2. Kogu keskaja elu oli allutatud kirikule. Inimese ideaal oli askeet pühak, kes oli pühendunud oma elu jumala teenimisele ja oli loobunud maistest rõõmudest. 3. Muusika areng toimus kloostrites ja kirikutes. 4. Paavst Gregorius I : ühtlustas läänekirikus liturgiat, kombed kirikutes olid kindlad tema ettekujutuste kohaselt anti välja KORAALIDE kogumik (kirikulaulud), mis sisaldas kindlaid viise ja tekste 5. Gregoriuse koraal – küllaltki monotoorne, ühehäälne ima kindla taktimõõduta ladina keelne laul 6. Müsteeriumi etendati kolmel erikõrgusel paikneval laval. 7. Mitmehäälsus tekkis 9.sajandil 8
Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete ehk kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned, mida nimetatakse basiilikateks, mille tähtsaimaks tunnuseks oli valgmik. Kunst oli tingitud tegelikest vajadustest. Selles väljendati tollaste inimeste tõdesid. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga, mille tagajärjel sai kunst ühiskondliku elu osaks. Kristluse sümbolite paigutust kirikutes peeti väga oluliseks, kuna see väljendas austust ja jumala ning religiooni ülistamist. Kristuse kujutis ja Maarja koos Kristusega paigutati kirikus nähtavale kohale, tavaliselt kupli või võlvlae alla ning jumaliku valguse sümbolina kujutati kirikus taevavõlvi kuldset lage. Kui esimesest kolmanda sajandini keskendus kristlik kunst põhiliselt hauakaunistustele ja katakombide seinamaalingutele, siis viiendast sajandist
Esimesed kirjalikud teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200, kust pärineb Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonika „Taanlase teod“ (Gesta Danorum) ning Läti Henriku Liivimaa kroonika. Mõlemad kirjutavad Eesti- ja Liivimaa ristiusustamise ajast ning eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. Koos ristiusuga toodi 13. sajandi Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis Eestisse rajatud kirikutes ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi Eestisse nii ladinakeelne Gregori koraal kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ehitama ka oreleid. Juba 1329. Aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati oreleid Paistu ja Helme kirikutes. Aktiivselt tegutses Eestimaal Dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine
kaubanduskeskuseid. Kui sellist juba kord märkad, pole võimalik ilma sisse astumata sealt lihtsalt mööda minna. Need suured hooned on täis kõike vajaminevaid asju ning seal kõlab mõnus ja hea muusika. Milleks istuda kodus, kui on olemas selline jumalik koht? Paljud ongi valinud mõnusa päeva veetmise kohaks ostukeskuse. Rahval on saanud harjumuseks seda kohta külastada juba terve perega, igal nädalavahetusel. Veel hullem on see, et keskus on vallutanud paljude südamed ning kirikutes jääb aga rahvast aina vähemaks. Kas nendel kahel kohal ongi nii väga suur vahe? Kirik ja ostuparadiis- mõlemates meeldib rahvale käia, ka kaubanduskeskuses keegi räägib ja seda on kuulda kõlaritest, olgu see kasvõi uue toote müügile saabumise info, on kuulda laulmist, ehitakse jõuludel ning sellel ajal külastatakse neid kohti eriti. Vahepeal oli väga popp öelda kellegi kohta virukas ehk siis inimene, kes veedab oma päevad ''Viru'' nimelises ostukeskuses Tallinnas
KLAASIMAAL Vitraaz koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine.
Keskaegne kunst ja muusika sisaldavad endas omadusi, mis on kindlasti väga huvitavad ja müstilised nüüdisaegsetele inimestele. Keskaegne arhitektuur on väga rikas ja külluslik. Mind kõidavad väga keskaegsed kirikud. Keskaegsed kirikud on väga huvitavad ja omapärased. Kirikud tehti keskajal eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes nendesse siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Enamjaolt kõikides kirikutes on ka palju kunstiteoseid. Mina arvan, et ka kirik ise on üks väga suur kunst. Muljet on avaldanud ka gooti stiilis katedraalid, mis said alguse Prantsusmaalt. Eriti suur ja uhke on Reimsi katedraal. Ka keskaja muusika on väga huvitav ja teistmoodi. Minu jaoks tundub eriti põnev see, et keskaja muusika oli seotud enamjaolt kloostrite ja kirikutega. Tänapäeval kasutatakse muusikat igal pool. Üheks tähtsamaks keskaja muusika tegelaskujuks oli Gregorius
Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Kirikutes kujutati enamasti piibli sündmusi või pühakuid, kui kunagi ei kujutatud alasti keha. Basiilika põhiplaan Mero- ja Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks. Sel ajastul oli esiplaanil käsitöö. Rikkalikult kaunistati erinevaid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust
,,Kaunid laulud", lüüriline-romantiline ,,Ellerhein", soololaulud, ei kasuta rahvaviise, meloodiad voolavad, 3. K.A.Hermanni muusikaline tähtsus · Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi üldrahvalikult populaarsed. · Uskus eestluse arengusse, eestluse teerajaja olulistes valdkondades · Üks rahvaviiside kogumise algataja 4. Oreli õppimine, sest vene õigeusu kirikus ei kasutatud pille aga Baltikumis ja paljudes vene linnade kirikutes vajati organiste. 5. Propageeris Eesti Postimehe veergudel mitmehäälset laulu, avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal, et ärgitada koorilauluhuvi. 6. Peokavas 15 ilmalikku ja 12 vaimulikka laulu, suurem osa saksa heliloojatelt (eestikeelne tekst), Ettekandel laulupeol F. Pacius ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (sõnad Jannsen), K. Collan ,,Mu meeles seisav alati mu hiilgav isamaa" (sõnad Koidula), A. Saebelmann-Kunileiu
1.Romaani basiilika põhiplaan. 2.Millal võib rääkida ehituskunstis romaani stiilist? (sajandid) 10.-13. saj. 3.Seleta lahti järgmised mõisted: Empoor- Tribüünitaoline rõdu e. väär kirikutes kuulajate, koori või oreli jaoks, võib toetuda sammastele, olla osaliselt seina sisse ehitatud või ulatuda sellest välja Triumfikaar- ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Transept- ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Koor- Kiriku idaosa, kus enne paiknes kiriku koor, nüüd tavaliselt peaaltar. Apsiid- e. Koorilõpmik, Poolringikujuline või polügonaalne ruumilõpmik, tavaliselt võlvitud, gootikas ühendab tihti pikiruumi kooriruumiga
kabel väike kirik või palveruum, kõrvalaltarite asupaik, reliikviate hoiuruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni metallist (või puidust) ülaosa nimetatakse tornikiiver. Romaani stiilis kirikud olid sageli kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Romaani arhitektuurile on omane raskepärasus, massiivsus. Iseloomulik tunnus ümarkaar (akende, ukseavade jm juures). Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Kirikutes olid lööve katmas massiivsed tugevad silinder- või ristvõlvid. Raskete kivimasside toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar ümmarguse läbilõikega, vaid 4- või 8-nurkse või keerulisema põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivorm oli kuupkapiteel (kuubikujulisel kiviplokil olid alumised nurgad ümardatud). Ka antiikseid kapiteele kasutati.
ja need oli emakeeles, seega said eestlased lugeda raamatuid ja said ka nendest aru. Lihtrahva sees levis teadmisi ja suuremat väärtust raamatute vastu. Katoliikluses oli kunstil suur väärtus. Kunsti skulptuurid ja maalid muutsid kirikuid ja ehiti hulga kaunimaks ja rohkem käivateks, sest palju pöörasid ka rõhku kunstile. Inimesed said harida ennast erinevate piltide ja skulptuuride abil. Lutherlus aga tõi kaasa pildi rüüste mis seisnes selles, et lõhuti kirikutes kõik pildid, skulptuurid. Kõik hävitati kirikus mis võimalik ka altarid. Lutheri kirikud olid lihtsad ja vaesed, uhke oli ainult altar. Seega olid katoliku kirikud väga uhked ja kenad, aga pildi rüüste hävitas need. Katoliku usu levis ainult ladina keel, inimesed ei saanud keelest midagi aru. Jumalateenistused olid ladina keeles ja inimesed ei saanud millestki aru, talupojad jäid kirikus igavusest magama ja kellelegi polnud sellest kasu. Aga vähemalt said inimesed kirikus olla
Jacopo Tintoretto 1518-1594 Tintoretto elulugu · Jacopo Robusti · 29. septembril 1518. aastal ja suri 31. mail 1594 · Itaalia maalikunstnik · Ebapopulaarne Tintoretto teosed · 1539. aastaks oli ta piisavalt küps · Meeldis poose joonistada · Vähesel määral portreemaale · Tema tööd asuvad kirikutes Miracle of the Slave Tänan tähelepanu eest! The Origin of the Milky Way Paradise St. Jerome - Hieronymous Bosch Viimane õhtusöök Tõusev Kristus
lühenes ehitiste valmimiseks kuluv aeg. Võrreldes romaani kirikutega avaldab gooti katedraalide interjöör sisenejale tunduvalt rohkem mõju - üheks peamiseks põhjuseks on kesklöövi suur kõrgus. Kogu gooti kirikute arhitektuur üritab luua illusiooni nagu hoone oleks kõrgem ja sihvakam kui ta tegelikult on, nii et lisaks reaalselt kõrgemal asuvale laele on ka sihvakad jooned sisemuse kujunduses. Kui romaani kirikutes oli palju vaba seinapinda mis kaeti maalidega, siis gooti kirikutes on seintes suured vitraazidega kaetud aknad mis tekitatava valgusmänguga suurendavad kiriku müstilisust veelgi. Hilisgootikas kaob varasem tasakaalukus ja ehituse loogika, hoonete rikkalik kaunistamine seatakse omaette eesmärgiks - fassaadid kaetakse raiddetailidega, kasutatakse erinevalt kujundatud võlve. Inglise gootika paistab eriti silma oma võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega, Saksamaal rõhutati veelgi enam hoonete vertikaalsust. Skulptuur
Ta niinimetatud vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Tema Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude teiste Eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Rein Rannap on korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997- 1998). 1973a. Võitis Rein Rannap Eesti Vabariikiliku Pianistide Konkursi , ning sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis , Saksamaal(1976). Rein Rannap on seinenud soolokontsertidega paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses
Keskaja arhitektuur Kirikud Uhked ja suurejoonelised Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa
Johann Sebastian Bach (1685-1750) Johann Sebastian Bachi peetakse kõigi aegade üheks suurimaks heliloojaks. Bach armastas kirikumuusikat ning teda peeti üheks oma aja parimaks orelimängijaks. Kuna teda kasvatati tugevalt kirikumeeleses peres oli ta alati kiriku muusikaga seotud nii orelimängija kui ka lauljana. Poisina oli ta fantastiline sopran ning kirikutes ja koorides laulis ta alati solistiosa. Ta alustas heliloomist väga noorelt ning ta parimad tööd on ta kirjutatud 17 ja 20 eluaasta vahel. Bach sündis Saksamaal, Eisenachis 21. Märtsil 1685. aastal. Bachi isa oli meisterviiuldaja Johann Ambrosius Bach, kes õpetas oma pojale viiulimängimise peamiseid nippe. Viiuli mängimise kõrvalt hakkas Bach ka orelit mängima, mida ta õppis Einsachi kõige kuulsama kiriku orelimängija käe all
Paralleelselt kaarsilla arenguga toimub ka rippsilla areng. Hiinlased tundsid raudkettidel rippuvaid sildu ning nende sillaehituse põhimõtete järgi rajati sild üle Teesi jõe Põhja-Inglismaal. Seda kasutasid peamiselt kaevurid teel tööle. Sild oli kõikuv ja ebausaldusväärne. Sinna jäi ka ripsillaprobleem, kuni James Finley sellega Ameerikas tegelema hakkas. Kõige muljetavaldam rippsild Inglismaal on sild Bristolis, mille kavandas Isambard Kingdom Brunel. Kui kirikutes ja avalikes hoonestes esinevad rauast sambad, siis see materjal on valitud reeglina praktilistel põhjustel. Teatrites kasutati katmata rauda galeriide toetamiseks, kuid vähem kui kirikutes. Näiteks Smirke´i Covent Garden Theatre Londonis, mis ehitati 1815. aastal. Katmata raua esmakordset kasutamist tähistavad John Nash´i Brightoni paviljon, mille peatrepp on täielikult rauast ja köögis toetavad lage raudpostid.
Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Arhitektuur: Keskuseks on Firenze Filippo Brunelleschi toomkirik (Firenze toomkirik) Roietega Matemaatiliste reeglite austamine Palazzo hoonetüüp, millest areneb välja palee Simsid eelduvad ribad korruste vahel Rustikaalne Palazzo 1. korrus, talupoeglik Hakatakse kasutama aknaklaasi kirikutes Skulptuur: Kujutatakse alasti inimest Donatello (1386-1466) ,,Püha Jüri" ja ,,Taavet" Seintel ja laes on palju maale 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst Madonnareljeefid Joon- ja värviperspektiiv Autorid: Sandro Botticelli Giovanni Bellini Pietro Perugino Madalmaades: Jan van Eyck Rogier van der Weyden
ADVENDID Advendiaeg kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani, üldiselt alustatakse Eestis advendi pidamist sageli 1.detsembrist. Vanadel eestlastel erilisi kombeid seoses adventidega ei olnud, advendipühapäevadel käisid nad kirikutes ja laulsid vaimulikke laule, mis olid enamasti seotud jõuludega. Tänapäeval on üks advenditava päkapikud, kes toovad öösiti maiustusi, mida lapsed hommikuti sussi või soki seest leida võivad. Advente sümboliseerivad veel advendiküünlad ja advendikalender. Paljudel akendel võib näha detsembrikuus põlemas küünlaid, mis on enamasti elektrilised. Advendi küünlajalg on nelja küünlaga, kuid kaasaegsemad on seitsmega.
Raske on ülehinnata ajalehtede ,,Perno Postimees'' või hiljem ,,Eesti Postimees'' ning ,,Sakala'' tegevust rahva koondamisel ning meelsuse kujundamisel. Ärkamisaja märgina on põhjapaneva tähendusega laulu- ja mängusetside teke. Neist esimese, ''Revalia'' sünniaastaks on 1863, Tartu ,,Vanemuine'' ja Tallinna ,,Estonia'' asutati 1865. aastal. Kui 1863. a. asutatud eesti seltsi ,,Revalia" laulukoor hakkas kontserte andma Tallinna Lähedastes kirikutes, tekkis kohapealsete lauluhuviliste seas mõte oma laulukoori asutamiseks. Nii oli see ka Jüris. Pärast üht ,,Revalia" kontserti 1865.a. jagasid pastor Luther ja köster Kraemann muljeid kuuldust. Seal poetaski pastor Luther mõtte, et mis oleks kui meie lapsed ka nii toredasti laulaks. Sellest haaraski köster Kraemann kinni ja juba sama aasta sügisel tehti segakoori proovidega algust. Sellest pajatav Jüri
Algas sõda, millest võtsid osa Taani, Poola, Rootsi ja Venemaa. Sõjad kestsid 70 aastat ja lõpuks läks Eestimaa Roosi alla. Eestis oli vähe inimesi ja sakslaste võimu lõppedes oli Eestis umbes 250 000 elanikku. Rootslaste valitsemise aja kohta öeldakse Hea rootsi aeg. Eesti ei ole kunagi olnud Rootsi riigi osa. Rootsi ajal hakkasid tööle esimesed eestlastele mõeldud koolid. Koolitati eestlastest kooliõpetajaid. Sellel ajal hakati kirikutes jutlusi pidama eesti keeles. 1700. aastal tungis Venemaa uuesti Eestile kallale. Venemaa tsaar Peeter I vallutas Eesti. Sõjas tapeti palju inimesi. Vene aeg Eestis 1721 1918 oli eestlastele väga sünge periood. Nälg, katkud, ja sõjad vähendasid elanikkonda tunduvalt. Mõisnikest said talupoegade omanikud. Tekkis pärisorjus. Lihtsad eestlased olid 18. sajandil orjadele palju lähemal kui kunagi varem. Jaanika Märdimäe
hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist. 12.saj algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis 13.saj üle Euroopa. 14.saj renessanss suutis gooti stiilivälja tõrjuda alles 16.saj. *Arhitektuur. Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika oli sammastega jaotatud kolmelööviliseks, keskosa oli kõrgem ja akendega. Kuid basiilika arenes edasi. Kiriku altar oli alati idas, sissepääs läänes. Pikihoone oli kolme-või viielööviline, keskmine osa oli kõrgem ja laiem. Pikihoonegalõikus idapoolses osas risthoone, sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina
Romaani stiilis skulptuur Romaani stiil sai alguse 10.sajandil keskaja Lääne-Euroopas . Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamerelieefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril. Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi.Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma
sõnadel Pühal Õhtusöömaajal. Armulaud katoliku kirikus Armulaual vein - Jeesuse veri, Armulaual leib - Jeesuse ihu Toimed: 1. inimhinge üleloomuliku elu suurendamine 2. pattudest puhastamine 3. inimese kurjade kavatsuste nõrgendamine 4. igavese õndsuse pant Ristimine sümboolselt tähendab patu mahapesemist ähtealuseks on pärimuslikud puhastumisrituaalid vettekastmist praktiseerivad vaid õigeusklikud ja baptistid. Teistes kirikutes piserdatakse veega http://www.youtube.com/watch?v=1HGrlCJ5wAo&feature=related
taktimõõt, rütm lähtub tekstist ,,Gregooriuse laul" tuli Gregorius I järgi Meloodia gregooriuse laulus astmeline, pole hüppeid, kui tekst lõppeb lõppeb ka muusika Seda laulsid mungad, vaimulikud Retsiteerimine pool lauldes, pool kõneledes Vaimulik vs ilmalik Ilmaik vähe informatsiooni, kuna levis suuliselt Vaimulik seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve missa peamissa altarirituaal ja armulaud eelmissa sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia, sissejuhatus peamissasse Keskaeg Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, 4. saj Trubaduurid rüütlilaulu esitajad Rüütlilaulikud (lauljad) esitasid oma loodud laule, kõrgemast soost inimesed
15saj teise poole tähtsaim skulptor kuulsaimad tööd:taavet,colleoni ratsamonument Luca del Robbia ja Andrea olid parimad majoolikatehnikas Taas elustus medalikunst Itaalia maalikunst Maalikunsti tähtsaimaks keskuseks oli firenze Masaccio(1401-1428) Tähtsaimad tööd-püha kolmainsus,bracacci kabeli freskod Fra Angelico(1388-1455)uuendas maalikunsti(maalis mloodust) Piero della Francesca(1416-1492)eriti vaimustatud matemaatilistest reeglitest Tähtsaimad tööd freskod rimini ja arezzo kirikutes Sandro Botticelli(1445-1510)15saj teise poole kuulsaim kunstnik Kuulasimad tööd:venuse sünd,kevad
ROOTSI Kas teksased olid algselt loodud peopüksteks, tööpüksteks või spordipüksteks? TÖÖPÜKSID Millest on tehtud ,,boade" nime all tuntud kraed? SULGEDEST Kas klarnet on puhkpill või keelpill? PUHKPILL Mitu nooti on ühes oktavis? KAHEKSA Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat ka pärast pimedaks jäämist. Õige või vale? ÕIGE Kumb on suurem kontrabass või tsello? KONTRABASS Kuidas nimetatakse seda suurt muusikariista, mida mängitakse kirikutes? OREL Mida kannavad politseinikud, et kaitsta end kuulist haavatasaamise eest? KUULIVEST Kas frakiga kantakse valget või musta lipsu? VALGE Naistel on tihti pulmades näo ees loor. Õige või vale? ÕIGE
Vanamuusikafestivalid Ingrid Tagel, Liina Kokk, Pille-Riin Sootna, Kristiina Moosel, Hele- Andra Kuulmets · Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades. · Keskaegsed pillid. · Tantsijad. Tartu Vanamuusika Festival · 1996 · Euroopa keskaja muusika · Tihedad sidemed Schola Cantorum Basiliensis'ega Sveitsist · Raho Langsepp · Festivitas Artium · 6.-9. oktoober Viljandi Vanamuusika Festival · 1982. aasta · Neeme Punder · 26. korda · 12.-17. juuli · Öökontserdid · Paolo Pandolfo,Trio Mediaeval, Haapsalu Vanamuusika Festivalid · 1994. aasta
Tänu temale saavad pimedad inimesed lugeda raamatuid ja seda oma sõrmeotste abil. Ta oli juba sünnist saadik ühest silmast pime sümpaatilise silmapõletiku tõttu. 3- aastasena vigastas ta oma sadulsepast isa töökojas mängides naaskliga teist silma nii, et jäi varsti pimedaks. Ta saadeti 1819 Valentin Haüy pimedatekooli õppima. See oli maailma vanim seesugune kool (rajatud 1784).Pimedatekoolis sai Braille silmapaistvaks tsellistiks ja organistiks. Ta mängis orelit paljudes kirikutes üle Prantsusmaa. 1825. aastal arendas Braille välja 6-punktilise punktkirja, mis on tuntud kui Braille kiri. Ta jättis kriipsud ära ja vähendas punktide arvu 6-le, mis võimaldas kirja lugeda üheainsa sõrmeotsaga. Esimene raamat selles ilmus aastal 1829. Selle pealkiri oli "Sõnade, muusika ja lihtsate laulude punktide abil kirjutamise meetod pimedatele ja nende lähedastele kasutamiseks". Hiljem konstrueeris ta ka esimese pimedate kirja trükimasina.
Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli kasutusele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Arhitektuur Itaalias Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Arhitektuur Saksamaal
elanike kombel kujusid · kristlikud sümbolid olid: tall, kala, rist · kui ristiusk tunnistati ametlikuks usuks hakati rajama kirikuid · eeskujuks võeti äri- ja kohtuhooned basiilika. Piklik hoone, mis paigutati alati läänest itta. Sissekäik läänepoolses osas, altar idapoolses. Kirik jagati kolmeks lööviks. Keskm lööv tunduvalt laiem ja kõrgem(üleval müürides aknad, nimetati valgmikuks) kui kaks äärmist(aknad välisseintes). Kirikutes oli veel üks lööv idapoolses osas, mis paiknes teiste suhtes risti. Lagi oli lame v puudus üldse. · tavaliselt oli kirik tornita, mõnel seisis eraldi kellatorn · kirikutes seinamaalid ja mosaiigid(sündmusi piiblist) · kunagi ei kujutata alasti keha · ehitati ka kodakirikuid(ühtse katusepinnaga) ja tsentraalehitisi
tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abielluda riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle kirikuist eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid kirikutes hävitati altarid ja pühakute kujud ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaul 4. Aastaarvud: 31. okt 1517 - Martin Luther lõi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi 1524-1525a - Saksa talurahvasõda T. Müntzer taotles jumalariigi loomist maapeal 1555a - Ausburgi usurahu
Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias, Hispaanias, Madalmaades Saksamaa - *ARH. *luksuslikud pargid, suurehitised. *küllusliku ja toretsev (Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats.) *Suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. *Parkides purskkaevud. Itaalia - *ARH. Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika
Mosaiike tehti värvilistest klaasitükkidest- heleroheline, kuldne, helesinine ja lillakas.pühakodades olid kujut. Piiblilood ja pühakute elulood( pühakuid kujutati tardunult ja üldistatult). See mis oli maalidel kujutatud( pühakud jne), siis ümbritsev polndu oluline.Inimesed olid rikkalikult rõivastatud , kuid keha ei tohtinud kujutada. Sümbolite abil on isikud ära tuntavad. Tähtis oli kujutada inimese hingestatust- silmad on hinge peegel. Kirikutes oli kõige rohkem kaunistatud idaosa ja altar. Varakristliku kiriku lagi on puust või on näha talastik. Hiljem laed võlviti. Kellatornid ehitati kirikutest kaugemale.varakristluses polnud palju kaunistusi. Püha Peetri kirik- viielööviline ja maailma suurim. Vatikani keskus. Seal asus kunagi varakristlik basiilika, mis asus Püha peetruse haual , kuid see lammutati ammu. Bütsantsi kunst Bütsantsi kultuur toetub hellenismile, kasutusel on kreeka keel, mõjutused idamaade kultuurist
Seetõttu iseloomustabki romaani stiili kirikuid massivsus ja raskepärasus, väikesed aknad ja pikad, kuid kitsad ruumid. Skulptuur ja kujutav kunst Romaani ehituskunsti juurde kuulus lahutamatult reljeefikunst- põhiliselt piiblisündmusi ja pühakulegende jutustavad teosed olid vaesemale kirjaoskamatule rahvale omamoodi lugemisvara. Tänapäeval ei osatagi enam neid kõiki jutustusi tõlgendada, sest ei teata enam täpselt tunnusmärke. Kirikutes olevate sammaste kapiteelid olid kaunistatud allegooriliste piiblisündmustega, vähem kasutati ornamenti. Skulptuure tehti väga vähe täisfiguurilisena- enamasti olid nad hoonega lahutamatult tahutud, nn.selg seinas kinni. Vormilt olid reljeefid üldistavad, sest nad ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks. Romaani ajastul võeti kasutusele ka akende värvilise klaasiga kaunistamine, nn. vitraazid. Need andsid kirikute hämaratele ruumidele pühaliku ilme. Kirikuseinu kaunistasid ka
Madonna pildid, kuldsed värvid. "MAARJA KUULUTUS". · TSENTRAALPERSPEKTIIV üks punkt, kuhu koonduvad kõik jooned. · PAOLO UCCELLO oluline erinevates poosides inimeste kujutamine, mitte pildi teema. DOMENICO VENEZIANO pilt justkui teatrilava. · PIERO della FRANCESCA tähtsustas geomeetrilisi kujundeid. Saavutas vormikindluse ja selguse, ei kasutanud tumedaid varje. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud tähendusrikkad. FRESKOD RIMINI JA AREZZO KIRIKUTES. · SANDRO BOTTICELLI palju tellimusi Medicitelt. Antiiktemaatika. "VENUSE SÜND". Ei hoolinud ruumilisusest, tugevad piirjooned, kehad tunduvad hõljuvat õhus. "KEVAD". · ANDREA MANTEGNA töötas Mantovas. Eeskujuks antiikskulptuurid. Kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemalt kui teised. Ehitised varemetes, mis justkui rõhutaks, et antiik on kaunis, aga kadunud. · GIOVANNI BELLINI õlimaalid. Lüürilise meeleoluga usulised pildid, näiteks
Elulugu ja tähtsus Gregoorius Suur sai aastal 590. paavstiks. Viis läbi läänekiriku reformi kasutades ühendamispoliitikat. Tänu Temale muutus kirik väga oluliseks LääneEuroopas. Kirikus kinnitati ühtne liturgia, koos kindlate lauludega. Elulugu ja tähtsus Tema ühehäälne laul sai aluseks LääneEuroopa kunstmuusikale. Paljud heliloojad on tema viise kasutanud oma töödes. Tema laulud ehk koraalid on käibel ka tänapäevastes roomakatoliku kirikutes ja kloostrites. Usk USK OLI ÄÄRMISELT OLULINE. Sellel ajajärgul oli 1 ainujumal. Ainujumaalat teenisid nii kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst. Tekst põhines ladinakeelsel Piiblil. Gregoor iuse laul Greogooriuse laulu iseloomustab usk ehk sõnumi tähtsus. Esitajateks olid vaimulik, koor või lauljate rühmad. Taktimõõt puudus, muusika rütm lähtus kõne rütmist. Lauldi ilma saatepillideta ehk a capella.
esemete oletatavad säilmed,mida hoitakse kirikuis ja kloostrites ja millele omistatakse imettegevat jõudu. krüpt--kiriku kooriruumi kelder reliikviate hoidmiseks ja kasutati ka matuseruumina. Krüptides hoiti vahel ka armulauaveini tagavarasid. Hilisemas kultuuris on kujunenud õudse hauakambri võrdkujuks. urikivi--altari algvorm suure lameda kivi näol, kuhu viidi ohvriande, säilis kristliku altarina mõnedes hästi arhailistes kirikutes. altar--algselt lauakujuline plaat ühel või neljal jalal, hiljem kastitaoline plokkaltar. Alates 13.sajandist lisandub liikuvate tiibadega altarikapp. Alates 16.sajandist arenevad võimsad sisseehitatud altarid. 19.sajandil said suured altarid ühe dominantse võimsa altarimaaliga üldiseks. plokkaltar--üks varaseid kristlikke altarivorme, kujutab endast seest õõnsat kasti,mis võis olla reliikviate hoiukoht, liturgiliste riistade hoidmise kast või pühaku sarkofaag.
LIINA KANARBIK RAKKE 2010 Barokiajastu armastas kõike kunstlikku: kummaliselt pügatud puid, travestiat, kastraatlauljaid. Viimaseid lausa jumaldati, kuid mitte ainult imelise hääle pärast, vaid huvi äratas ka nende ebamäärane seksuaalsus. Kastraatide kõrgaeg oli XVII ja XVIII sajandil Itaalias ning suurim neist oli Farinelli. Need vanemate rahaahnuse ja ühiskonna kaksikmoraali ohvrid hiilgasid õukondades, ooperilavadel ja kirikutes, kuid eluõhtu pidid veetma üksilduses. Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Kastraat võis olla sopran või alt. Kastraatide tipphetked olid 17. ja 18. sajandil. Kastraadid kadusid ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas Arvatakse, et 17.-18. sajandil kastreeriti Itaalias 40005000 last, seda ka vanemate eestvõttel, kes pühendasid neid sel moel kirikule. http://www.youtube.com/watch?v=lc329gO http://www.youtube.com/watch?
Keskaja muusika 1. Kiriku ülemvõim ka muusika üle. 2. Võtteis üle juudi laule enne Gregoreust samuti kreeklaste laule. Peatähelepanu sõnadel. Kirikutes lauldi valdavalt emakeeles laulud, tekstid piiblist. Igas kirikus, kloostris olid oma laulud. 3. Gregorius hakkas ühtlustama Lääne-Euroopa kirikut,uurima piiblitekste mis sobiks erinevate teenistuste juurde. Jaga kirikuaasta kolmeks . · · · Kehtestas kindlad laulud kirikuteenistustele. Nõudis, et kirikumuusika oleks ladinakeelne ja a capella , ühehäälne väga kõrgetes helistikes, see oli selleks, et inimene pingutaks lauldes ja saaks jumalale lähemale.
Jüriöö ülestõus oli 1343-1345 aastail Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk,mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Eestlased olid jüriöö ülestõusu ajal väga mässukad.Nad hakkasid tapma neitseid,naisi,sulaseid,teenijatüdrukuid,aadlikke,mitteaadlikke,noori,vanu ja kõiki teisi kes olid sakslased.Nad käisid kirikutes ja kloostrites ja lõud seal surnuks 28 munka ja seejärel põletasid nad kloostrid ja kirikud maha. Samas oli jüriöö ülestõus ka poliitiline üritus,jüriöö ülestõusus väljendus eestlaste teadlik püüdlus omariiklusele.Eestlased valmistusid jüriöö ülestõusuks ette põhjalikult kuid peale esimest tagasilööki ei kuuldud enam eestlaste iseseisvatest poliitilistest ettevõttmistest. Kuid teiseltpoolt oli jüriöö ülestõus ka rahvuslik vabadusvõitlus
Michelangelo 1475-1564 BIRGIT TOHTER Elulugu Michelangelo di Ludovico Buonarroti Simoni. Arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja, teadlane. Sündis Firenze Vabariigis Arezzo lähedal Capreses. Michelangelot väiksena ei huvitanud kool ja hakkas kirikutes maale maha joonistama ja kunstnikutega liikuma. 13- aastaselt sai temast kuulsa maalikunstniku Domenico Ghirlandaio õpipoisiks. Aasta hiljem veendis isa Ghirlandaiot maksma Michelangelole sama palju kui teistele kunstnikele- see oli väga ebaharilik tollal ajal. Elulugu Firenze valitseja palus Domenico Ghirlandaiol oma kaks parimat õpilast saata ja üks nendest oli Michelangelo. 1490–92 õppis Michelangelo uusplatonistlikus humanistlikus akadeemias.
Bütsantis mängiti seda pidustustel. Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali s.o kätega mängitavad klaviatuurid; pedaal, s.o jalgadega mängitav http://www.fwembassytheatre.org/organ.htm klaviatuur, registrinupud. Erinevalt klaverist ei sõltu oreli kõlatugevus klahvile vajutuse tugevusest, vaid seda saab reguleerida erinevaid registreid kasutades. http://en.wikipedia.org/wiki/Organ_(music) Nüüd kasutatakse oreleid peamiselt kirikutes. Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega "võimas" , "pidulik" , "värvikas". Eesti tuntumad organistid on Andres Uibo, AarePaul Lattik, Piret Aidulo, Ines Maidre. http://www.youtube.com/watch? v=hHZvMAJUN5g http://www.youtube.com/watch? v=VVWRg2YMGN8&feature=relmfu http://www.accordionsusa.com/ Veel 20.sajandini oli akordion rahvuspill Mängiti kohvikutes ja muudes rahvarohketes kohtades 1931. avati akordionistide kool, mis
nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Kokku oli 8 sõda, mis peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest hugenottide ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE Kolmekümneaastane sõda algas 23. mail 1618 tsehhide ülestõusuga Prahas ja lõppes Vestfaali rahuga 24. oktoobril 1648
endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides ja Austraalias ning USA-s. 1987. aastal emigreerus Rannap Nõukogude Liidust, põgenedes Itaalias esinedes Nõukogude järelvalve alt. Algul elas ta Itaalias, seejärel USA-s. Hiljem on Rannap öelnud, et poleks lahkunud, kui oleks NSV Liidu lagunemisest ja Eesti iseseisvumisest ette teadnud. Eestis on Rein Rannap teinud mitmeid kontserttuure. 1997, 1999 ja 2008 toimus tema tuur nimega "Klaver tuleb külla" Eesti kirikutes. Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Linakorraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega. Ruja oli eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Kasutatud kirjandus: Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Ruja
Gooti suurim tellija olid kirikud. Gooti kunstis peeti inimese kujutamisel kõige olulisemaks realismi ja inimkeha ning inimese proportsioone, samuti pandi rõhku ka tunde- ja hingeelu kujutamisele ning usulise härduse kujutamisele.. Gooti kujurite lemmikteema oli kristuse kannatuslood. Vitraaz kõige silmapaistvam klaasimaal. Pieta surnud kristus on oma ema süles. Krutsifiks kristuse ristilöömine. Giotto di Bondone fresko, tööd säilinud sajandeid Firenze kirikutes, tema projekti järgi tehti kirik. Hakkas signeerima töid. Keskaegsed kirikud Tallinna vanalinnas püha vaimu kirik, oleviste kirik, niguliste kirik. Tartu Jaani kirikus on erilist see, et seal on umbes 1000 tänapäevani säilinud terrakotaskulptuuri, mis on oma suuruse, hulga ja kunstilise taseme poolest Euroopas ainulaadsed. Kindluseid hakkasid võõrvallutajad esimestena ehitama, siis sinna sisse kirikud. Nimeta eri liike ühiskondlikke hooneid Tallinnas raekoda.
ka aeglased ja meelad ballaadid. Presley noorusaeg. Elvis oli vaikne ja häbelik poiss, kellel oli vähe sõpru ja kes oli oma emast väga sõltuv. Presley'de perekond oli usklik, mistõttu käidi korrapäraselt kirikus, seega olid nad tugevalt seotud muusikaga. Oma kümnendaks sünnipäevaks sai Elvis sünnipäevaks kitarri, millega ta raadio kõrval omaette vaikselt mängima õppis. Kui perekond 1948. aastas Memphisesse elama kolis, kuulis Elvis nii kirikutes kui ka tänavatel palju rhythm and bluesi, millest ta juba noorena mõjutust sai. Pärast keskkooli lõpetamist, töötas ta kinos kohanäitajana, hiljem aga veoautojuhina. Loomult oli ta võrdlemisi uje, suurema enesekindluse saavutamiseks kasvatas ta endale põskhabeme. Elvisel oli ka kaksikvend, kes paraku sündis pool tundi varem surnuna.
Pikemat aega arvestati põlvedega, valitsejad eelkäijatega Puudub minevik ja tulevik, tagab turvatunde Esivanemad maeti kodu lähedale Inimese elutee oli ette määratud Ajaga mõõdeti teepikkust Aeg oli ebatäpne, see oli loodusest ja sellega lepiti Sakraalne aeg pühade ja puhkuse aeg talupoja elus Öö olevat kurjuse aeg, kirik üritas siiski ümber veenda, et Kristus sündis öösel jne KIRIKU AEG Täpset aega mõõdeti küünalde ja pirrudega Kontroll aja üle on vaimulike käes, kirikutes kellad Esimesed kellad olid tunnitäpsusega Tekkis vajadus, kuna palvuseid oli vaja täpselt pidada. Ajalugu kirjutati kroonikatena Arvati, et aeg on lõppfaasis Hinnati minevikku, ,,vanal heal ajal" Inimlik aeg ja füüsikaline aeg Ideaalvanus 33, kui Kristus risti löödi Muutused viivad languesele Kunagi olevat olnud eepiline aeg, kangelaste aeg Talupoja aeg on aeglane, kuna töö on rutiinne Rüütli aeg on kiire, kuna erinevad kohustused Inimese atribuut on aeg, Jumalal igavik
annaabi.ee 
