Keskaeg Mihkel Pari 10 a Keskaja arhitektuur · Romaani stiil: · Gooti stiil: · ümarkaartega ukse- ja · teravkaartega ukse- ja aknaavad aknaavad ning võlvid. ning võlvid. · kaunitatud rohkete vitraazide ja · suhteliselt lihtsad ja väheste skulpturide või reljeefidega. kaunistustega. · hooned õhulisemad ja kõrgemad, · raskepärasus ja massiivsus, mis saavutati tugikaarte ja paksud seinad ja jämedad tugipiilarite kasutamisega. sambad, aknaavad väikesed. · tuli kasutusele 12.saj. · oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- Prantsusmaal, valitsevaks 13.sajandini. ehitusstiliks 13-16.sajandil. · tuntumad stiilinäited Cluny · tuntuma
Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Flööt puhkpill Salmei kahekordse roohuulikuga. 6. Mitmehäälne muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Gooti ajastu 1150 1250
ajast). Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud e zonglöörid e menestrelid. Rüütlilaul- ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond. naiselike väärtuste ülistamine. Rüütlilaulikud prantsusmaal on trubaduurid(lõunas) või truväärid.(põhjas) Minnesingerid - rüütlilaulikud saksamaal ja austrias. (al 12.saj) organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. meistrid: Leoninus ja Perotinus. motett: mitmehäälse muusika olulisim vorm. mitmehäälne, mitme paralleelselt kõlava tekstiga. Pillimuusika keskajal - laulude saateks ja meelelahutuseks. hakati kirja panema al 13.saj. oreli eelkäijad: positiiv porstatiiv viiuli eelkäijad: fiidel rebekk harf rataslüüra torupill lauto salmei löökpillid
neli noodjoont+vahed, silp-ja tähtnimetused nootidel lauljate kaitsepühaku Johannesele kirjutatud hümni värsiridade alguse järgi. Troop: Traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Arenes välja jumalateenistuse käigus etendavast liturgilisest draamast, väga pidulik. Liturgiline draama: Usuline etendus, kannavad ette vaimulikud pühakojas lauldes ja dialoogi vormis-arenenud troobist. Etendati väga pidulike sündmuste puhul. Piiblitekstide põhjal. ILMALIK MUUSIKA Esialgu tagaplaanil, tegelesid rändlaulikud, teenisid raha sellega. Levikuga seotud rüütlilaulikud. Kõrgklassika Koliaarid e vagandid teenistuseta vaimulikud/üliõpilased, ränasid, korjasid laule (eriti siivutuid). Tähtsad, sest esimesed, kes hakkasid kirja paneam ilmalikku muusikat. Tänu korjetööle koostasid 13.sajandiks esimese ilmaliku laulude kogu ,,Carmina Burana" Vanimad ilmalikud laulud on ka kangelaslaulud. Rüütlikultuuri kodumaa on Prantsusmaa. Rüütel-aadliksõjamees
neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Enne 13.saj. keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Ühehäälse laulu saateks mängiti unisoonis või improviseeriti. Pillimuusikat kasutati ka tantsu saateks. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Puhkpillidest kasutati erinevaid (plokk)flööte
Muusika KT Hiina muusika · U 3000 a eKr hakati korrastama helisüsteemi · On üsna vähe muutunud · Oluline on ümbritsev maailm · 5 astet (f, g, a, c, d), 1. aste kõige tähtsam · 2700 a eKr leiutati kammertoon (bambustoru kuhu mahtus 100 hirsi- või riisitera), see oli f noot · Muusika oli ühehäälne, kahehäälsus oli juhuslik (burdooniga - muutumatu saateheliga) · Hästi olid arenenud tants, luule, kujutav kunst, näitekunst, nende kokkupanemisel saadi muusikaline draama. · 2 tantsuliiki: klassikaline, folkloorne · Pillid: pipa 4-keelne lauto-taoline keelpill; er-hu viiulitaoline 2-keelne poognaga keelpill; king 11 kiviplaadiga ja haamriga löökpill India muusika · Valitsevad 2 usku hinduism ja budism
energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vastab mitu nooti, meloodia ulatus vike, suured hpped muusikas puuduvad) Liturgia jumalateenistuse lbiviimise kord(thtsaim liik... MISSA 1)katoliku kiriku jumalateenistus 2)vaimuliku muusika anr Missa ordinarium tekstid, mis kirikuaasta vltel ei muutu Missa proprium tekstid, mis sltuvad kirikuaasta thtpevadest Reekviem leinamissa Sekvents vaimuliku luule vorm NOODIKIRJA KUJUNEMINE *muusika pandi kirja neumadega(-mrk, viibe) *11.saj vttis Guido Arezzost kasutusele kompaktse joonte ssteemi, lihtsustas ka noodilugemist vttes krvuti helide kindlaid krgusi thistavate thtnimetustega(a,b,c,d,e,f,g) *joonte arv sltus otstarbest
minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 – 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika žanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel), olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva
Kõik kommentaarid