Kõrgõzstan Margus Lind Referaat Tallinn 2008 Sisukord Üldandmed Ametlik nimi: Kõrgõzstani vabariik Põhjatipp: 43.238° N 74.294° E Lõunatipp: 39.173° N 72.244° E Idatipp: 42.059° N 80.283° E Läänetipp: 39.791° N 69.276°E Laiuskraadide vahemik: Pindala: 198 500 km² Rahvaarv (1.01.2007): 5 190 000 Rahvastiku tihedus: 24,6 in/km² Pealinn: Biskek (42°52 N; 74°36 E) Keeled: Kirgiisi ja vene Religioon: Islam 75%, Vene Õigeusu kirik 20%, muud 5% Rahaühik: som (KGS) SKT: 1700 USD/in Ajavöönd: GMT +5 (Erinevus Eestiga +3h) President: Kurmanbek Bakiyev Peaminister: Igor Tsudinov Iseseisvus: 31. august 1991 Hümn: Ak möngülüü aska Haldusjaotus: 7 oblastit ja 1 keskalluvusega linn Õiguskord: tsiviilõigus, ei tunnusta RK jurisdiktsiooni Maavarad: nafta, gaas, elavhõbe, antimon, kivisüsi, uraan Põllumajanduse kultuurid: vill, suhkruroog, tubakas, kariloomad
Elupaik: Teib on levinud Euroopas Püreneedest ja Alpidest põhja ja ida pool, Krimmis ja Kaukaasias kuni Siberi jõgede ja järvedeni, välja arvatud Vaikse ookeani vesikond. Sellel levialal eristatakse kolme alamliiki: euroopa teib, baikali teibi ja kirgiisi teibi. Toit: surusääsklaste ja teiste putukate vastsed ning ränivetikad. Levik Eestis: Eestis levinud euroopa teibi leidub Pärnu ja Emajõega üheduses olevates väiksemates jõgedes, ojades ja järvedes ning riimveelises rannikumeres. Looduskaitse all?: Ei ole. Paljunemine: Teib tõuseb kevadel kudemiseks massiliselt jõgedesse ja ojadesse. Paar huvitavat fakti: Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 g raskuseks. Suguküpseks
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
4. Aserbaidzaan Bakuu 5. Bahrein Manama 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36. Pakistan Islamabad 37. Põhja-Korea Phongjang 38. Saudi Araabia Er-Rijad 39. Singapur Singapur 40. Sri Lanka Colombo 41. Süüria Damaskus 42. Tadzikistan Dusanbe 43. Tai Bangkok 44. Taiwan Taibei 45
Terves Nõukogude Liidus kogus ta sama ajaga 44,9 miljonit vaatajat, millega saavutas 2. koha 1971. aasta vaadatavuse edetabelis. Aastatel 19401989 Nõukogude Liidus toodetud filmide vaadatavuse edetabelis on ta 74. kohal. Muid fakte Filmi pikkus on 2699,5 meetrit. Filmivõtted kestsid üheksa kuud 1969. aasta varakevadest sügiseni. Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. http://www.youtube.com/watch?v=9HcBdaBgHO8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia
Keelte mitmekesisus. 1. Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandzu keeled. Selles osas, kas altai keeled moodustavad keelkonna või on nende sarnasused tekkinud keelekontaktide tulemusel, pole keeleteadlaste seas üksmeelt. Altai keel jaguneb 2 suurde murderühma: lõunarühm moodustub altai, teleuudi ja telengiidi, põhjarühm tuba, kumandini ja tselkani hõimukeeltest. Altai keele põhjamurded kuuluvad uiguuri-oguusi rühma idatiiba, lõunamurded aga kirgiisi-kõptsaki rühma. Keelelised erinevused põhja- ja lõunarühma vahel on sedavõrd suured, et vastastikune arusaamine on raskendatud. Altai põhjamurretele seisab lähedal sori keele Kondoma murre. 2. Gruusia ja abhaasia keeled kuuluvad Kaukaasia keelte hulka. Nende kahe keele sugulased: avaar, dargi, laki, lesgi, tabassaraani, ingusi, tsetseeni, abasiini, adõgee, kabardi-tsrerkessi keeled. 3. Afroaasia keeled keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia
pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimetus: Jeemeni Vabariik pealinn: Sana Jordaania ametlik nimetus: Jordaania Hasimiidi Kuningriik pealinn: Amman Kambodza ametlik nimetus: Kambodza Kuningriik pealinn: Phnom Penh Kasahstan ametlik nimetus: Kasahstani Vabariik pealinn: Astana Katar ametlik nimetus: Katari Riik pealinn: Ad-Dawhah Kuveit ametlik nimetus: Kuveidi Riik pealinn: Al-Kuwayt Kõrgõzstan ametlik nimetus: Kirgiisi Vabariik pealinn: Biskek Laos ametlik nimetus: Laose Demokraatlik Rahvavabariik pealinn: Viangchan Liibanon ametlik nimetus: Liibanoni Vabariik pealinn: Beirut Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ametlik nimetus: Myanmari Liit pealinn: Yangon Nepaal ametlik nimetus: Nepali Kuningriik pealinn: Katmandu Omaan
Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Fakte Filmi tootmiseelarve oli 725766 rubla. Filmi pikkus on 2699,5 meetrit. Filmivõtted kestsid üheksa kuud 1969. aasta varakevadest sügiseni. Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. "Viimne reliikvia" oli Itaalias ja Ladina-Ameerikas keelatud. Pool aastat pärast esilinastust tulid müügile liköörid Agnes ja Gabriel. Kuna Niguliste kirikus oli restaureerimine pooleli, siis ehitati filmivõtete ajaks sinna ajutine laudpõrand, mis kaeti paekivipõranda imitatsiooni saavutamiseks kummimattidega. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia http://www.imdb.com/title/tt0065180/
Kaasani kremli kivimüüride vahel on ka Sjujumbeka torn, Tatarstani valitsushooned, mošee ja õigeusu kirik. Rahvas ja keel Tatarlased on Venemaa suurim turgi rahvaste populatsioon. Neid öeldakse olevat kokku 5,5 miljonit. Kuid see, kui palju neid sel hiiglaslikul maal tegelikult on, pole teada. Tatari keel kuulub turgi keelehõimkonda. Selles hõimkonnas on ka aserbaidžaani, baškiiri, jakuudi, kasahhi, kirgiisi, nogai, turkmeeni, tõva, türgi ja usbeki keel. Mõningad neist keeltest on sedavõrd sarnased, et kõnelejad võivad mingil määral üksteisest aru saada. Turgi keele kõnelejaid on maailmas miljoneid. Rahva traditsioonid Kunagi olid tatarlased jahimehed ja karjakasvatajad. Ka tänapäeval kuulub traditsioonilisse tatari kööki ohtrasti lihatoite. Üks neist on paljude tatari perede lemmikroog beleš. Tavaliselt valmistatakse see
Kommunistide kontrolli all ka kultuurielu. Tohutu võik julgeolekuorganitel. Hirm. Majandus, tööstus ja kaubandus valdavalt riigistatud. Mõnes riigid piiratud kujul lubatud eraettevõtlus ja põllumaj. Kollektiviseerimise tase. Majanduse juhtimine tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. Sõjaväestatus oli suur. Elatustase madal. Liiduvabariigid (15) Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV, Moldaavia NSV, Gruusia NSV, Aserbaidzaani NSV, Armeenia NSV, Kasahhi NSV, Kirgiisi NSV, Tadziki NSV, Türkmeeni NSV, Vene NFSVEesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV, Moldaavia NSV, Gruusia NSV, Aserbaidzaani NSV, Armeenia NSV, Kasahhi NSV, Kirgiisi NSV, Turkmeeni NSV, Tadziki NSV, Vene NFSV Idablokiriigid (14) NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, Hiina, Põhja-Korea, Vietnam, Kuuba NSV Liit 1945-1956 50 a algul nõrgeneb riik vajas riik reforme, aga Stalini kommunistliku diktatuuri
Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimetus: Jeemeni Vabariik pealinn: Þan`' Jordaania ametlik nimetus: Jordaania Hasimiidi Kuningriik pealinn: `Ammn Kambodza ametlik nimetus: Kambodza Kuningriik pealinn: Phnom Penh Kasahstan ametlik nimetus: Kasahstani Vabariik pealinn: Astana Katar ametlik nimetus: Katari Riik pealinn: Ad-Dawh¸ah Kuveit ametlik nimetus: Kuveidi Riik pealinn: Al-Kuwayt Kõrgõzstan ~ Kirgiisia ametlik nimetus: Kirgiisi Vabariik pealinn: Biskek Küpros ametlik nimetus: Küprose Vabariik pealinn: Nikosia Laos ametlik nimetus: Laose Demokraatlik Rahvavabariik pealinn: Viangchan Liibanon ametlik nimetus: Liibanoni Vabariik pealinn: Beirut Lõuna Korea ametlik nimetus: Korea Vabariik pealinn: Sul ~ Soul Malaisia ametlik nimetus: Malaisia pealinn: Kuala Lumpur Maldiivid ametlik nimetus: Maldiivi Vabariik pealinn: Male Mongoolia ametlik nimetus: Mongoolia pealinn: Ulaanbaatar Myanmar ~ Birma
Paraguay Vabariik Asuncion Armeenia Vabariik Jerevan Uruguay Idavabariik Montevideo Aserbaidzaani Vabariik Bakuu Argentiina Vabariik Buenos Aires Türkmenistan Asgabat Tsiili Vabariik Santiago Usbekistani Vabariik Toshkent Austraalia Liit Canderra Kirgiisi Vabariik Biskek Uus-Meremaa Wellington Tadzikistani Vabariik Dusanbe Egiptuse Araabia Vabariik Kairo Kasahstani Vabariik Astana Suur Liibüa Araabia Sotsialistlik Rahvadzamahirija Afganistani Islamivabariik Kabul Tripoli Pakistani Islamivabariik Islamabada
silla inimesest inimeseni, ühe keele ja rahva juurest teiseni. Luuletustes "See maa"ja "Otsida iseend" väljendub luuletaja ja kodumaa isiklik, lähedane suhe. Ellen Niidu looming on tavaliselt rõõmsameelne ja lastele pühendatud. Tema kirjutatud on luule- ja näidendiraamatud. Need on väga huvitavad ja kiiresti meeldejäävad. Ellen Niit on tõlkinud oma raamatuid vene, soome, leedu, saksa, ungari, gruusia, poola, tsehhi, ukraina, läti, leedu, moldova, slovaki, kirgiisi, itaalia, kasahhi ja esperanto keelest. Ellen Niidu teaosed : · ,,Kuidas leiti nääripuu? " · ,,Maa on täis leidmist " · ,,Linnuvoolija" · ,,Vee peal käija" · ,,Maailma pidevus" · ,,Paekivi laul" · ,,Muld ja marmor" · ,,Karud saavad aru" · ,,Lahtiste uste päev" · ,,Suur maarlitöö" · ,,Midrimaa" · ,,Krõlliraamat" · ,,Oma olemine, turteltulemine" · ,,Suur suislepapuu" · ,,Ühel viivul vikervalgel"
Juba noore poisina armastas Hedin lugeda seiklusjutte avastamata maadest. Innustust hakata maadeavastajaks sai ta, kui 1880. aastal saabus triumfeerides kodumaale tema suur eeskuju - Arktika uurija Adolf Erik Nordenskiöld. Lõpetanud 1885. aastal gümnaasiumi reisis Hedin Erhard Sandgreniga Bakuusse, olles viimase koduõpetajaks. Samal ajal alustades ladina, prantsuse, saksa, pärsia, inglise ja tatari keelte õpinguid. Hiljem õppis juurde mitmeid pärsia dialekte ja türgi, kirgiisi, mongoolia, tiibeti ja natuke hiina keelt. [3] 1886. aastal alustas õpinguid Uppsala ülikoolis, kus õppis geoloogiat, mineraloogiat, zooloogiat ja ladina keelt. 1888. aastal lõpetas filosoofia kandidaadina, ning pärast täiendavat stuudiumi Saksamaal, Berliini ja Halle Ülikoolis, omandas filosoofia doktori astme Halles 1892. Berliinis oli tema õpetajaks saksa kuulus maateadlane ja Hiina uurija Ferdinand von Richthofen, kes äratas Sven
10. Päästke Willy 2 11. Kasutatud kirjandus Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on eesti film aastast 1969. Hans von Risbieter tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui mees loovutab kirikule Püha Birgitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Viimne reliikvia Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. Siin me oleme Ühe Muhumaa rahuliku talu õuele veereb väike sapakas, kust ilmub välja kummaline perekond: võimukas proua, tema käpa all olev kokutajast abikaasa ning müstiline punapäine kaunitar. "Me oleme Tallinnast, me maksame". Siin me oleme Rahulikust puhkusest kujuneb nii suvitajate kui võõrustajate jaoks välja meeletu ööpäev. Rezissöör Sulev Nõmmik
Oma tõelise eeposeta on Euroopas näiteks jäänud slaavi rahvad, enamik soome-ugrilasi ja keldid. 3.1. Teosed · "Mahbhrata" (india) · "Rmdzana" (india) · "Ilias" (Vana-Kreeka) · "Odüsseia" (Vana-Kreeka) · "Aeneis" (Vana-Rooma) · "Vanem Edda" (skandinaavia) · "Noorem Edda" (skandinaavia) · "Beowulf" (anglosaksi) · "Lusiaadid" (portugali) · "Kangelane tiigrinahas" (gruusia) · "Manas" (kirgiisi) · "Nibelungide laul" (saksa) · "Rolandi laul" (prantsuse) · "Laul minu Cidist" (hispaania) · "Kalevala" (soome) · "Lcplsis" (läti) · "Peko" (setu) · "Neio koolulaul & Suurõq sajaq" (setu) · "Kuldmamma" (eesti) · "Bõliinad (vene) · "Heike Monogatari" (jaapani) · "Pan Tadeusz" (poola) · "Gurugli" (tadziki) · "Laul Haiavatast" (ameerika) · "Popol Vuh" (maia-kitsee) · "Nardid" (põhja-osseedi)
õigesti. Ta kirjutas ka raamatu, mis müüdi esimesel päeval välja... Lenini kirjutatud 31. köide vms. ,,Kiri kongressile" Stalini laimamine; ,,Nõukogude Liidu tegemine" NSVL moodustamine 1922. aastal Vene NFSV(Nõukogude Föderalistlik Sotsialistlik Vabariik), Valgevene NSV, Taga-Kaukaasia Föderatsioon. 1924-1939 Kasahhi, Usbeki, Turknemi, Tadziki, Kirgiisi. Hiljem eraldusid Taga-Kaukaasiast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan ja Karjala. 1940 Eesti, Läti, Leedu, Moldaavia. 16 liitlast 1956 Karjala NSV muudeti Karjala ANSV (29% karjalasi) 15 liitlast 1991 Sõltumatute Riikide Ühendus(SRÜ) 12 riiki (Riikide liit) NSVL liitriik ehk föderatsioon NSVLis sotsialismi ülesehitamise plaan: Industrialiseerimine (Riigi muutumine tootmisvahendeid tootvaks maaks,
"Stridernas man" rootsi keeles "Ultima relicv" rumeenia keeles "Die Letzte Reliquie" saksa keeles "Med ild og sverd" norra keeles "Pdja relikvija" - läti keeles Muid fakte filmi kohta Filmi tootmiseelarve oli 725766 rubla. Filmi pikkus on 2699,5 meetrit. Filmivõtted kestsid üheksa kuud 1969. aasta varakevadest sügiseni. Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. "Viimne reliikvia" oli Itaalias ja Ladina-Ameerikas keelatud.[2] Tegelikult kinnitati Ivo Schenkenbergi rolli hoopis Leedu näitleja Juozas Budraitis. Õnnetu juhuse tõttu kukkus too filmivõtetel hobuse seljast ja murdis vaagnaluu, tema asemel sai selle rolli Peeter Jakobi. Filmi on jäänud stseen Juozas Budraitisega seal, kus Ivo Schenkenberg kukub kloostri salakäiku.
tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Pirimkul Kadõrovi romaan ,,Täheööd" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Rauf Parfi luuletuste tõlkevalimik. Valida sellest üks (lemmik)luuletus ja kirjeldada seda. Zulfija Israilova luuletuste tõlkevalimik. Valida sellest üks (lemmik) luuletus ja kirjeldada seda. Kirgiisi kirjandus Tugelbai Sõdõkbekovi romaan ,,Temir" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Musa Muratalijevi romaan ,,Kollane lumi" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Tsõngõz Ajtmatovi romaan ,,Tapalava" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Sa ühtuks kui särava maaga ja õnnest kurgus on nutt. 7. Sütiste tõi eesti luulesse linna tööelu pildistiku ja protestis ühiskondliku ülekohtu vastu. Sütiste kirjutas hoogsat klassikaliselt selget ( ka vabavärsilist) kirjeldamisrõõmsat ning rahvalikut luulet. Sütiste luulet on tõlgitud ka prantsuse ,itaalia, ungari, soome, läti, leedu, armeenia, kirgiisi ja esperanto keelde. Sütiste luuletusi on tihti paigutatud koolilugemikesse ja antol-tesse, neid on paljud heliloojad (G. Ernesaks, V. Kapp, A. Karindi, V. Koha, V. Lipand, A. Ratassepp, V. Reiman, M. Saar, J. Variste, U. Veerne jt.) viisistanud.(Kruus 1995: 562-563) Kõige tõsisem rünnak arbujaliku vaimu vastu oli just Juhan Sütiste artikkel "Varamus" 1940. aastal ,mis jäi samuti poliitikale jalgu ja omandas uues ajaloolises
Omanikelt võeti ära suuremad ettevõtted ja pangad, samuti jäi oma varast ilma õigeusu kirik. 1922. a. detsembris toimus oluline sündmus 4 bolsevike valitsetud riiki (Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia NSV) ühinesid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (ehk NSV Liit või NSVL või Nõukogude Liit). Taga-Kaukaasia lagunes hiljem Gruusia, Armeenia ja Aserbaizaani NSV-deks. (NSV Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) Hiljem lisandusid Turkmeeni, Usbeki, Tadziki, Kirgiisi ja Kasahhi NSV-d. Nõukogude Liit oli totalitaarne diktatuur. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aasta põhiseadusega. 2 KODUSÕDA VENEMAAL Sõda algas mais 1918. aastal tsehhide-slovakkide korpuse relvastatud väljaastumisega. Algas rahvaülestõus nõukogude võimu vastu. Sõtta sekkusid inglased, ameeriklased, jaapanlased, prantslased- otseses lahingutegvuses osaleti harva
Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. "Dekameron"Gilgames" (sumeri) "Lusiaadid" (portugali) 2700 e.m.a. "Kangelane tiigrinahas" (gruusia) "Ilias" (Vana-Kreeka) kirja pandud 7.- "Manas" (kirgiisi) 6. sajandil e.m.a. "Nibelungide laul" (saksa) "Odüsseia" (Vana-Kreeka) "Rolandi laul" (prantsuse) "Aeneis" (Vana-Rooma; Vergilius) "Laul minu Cidist" (hispaania) u. 1140 "Vanem Edda" (skandinaavia) 13. "Kalevala" (soome) 1835 sajandil "Kalevipoeg" (eesti) ilmus 1862 "Beowulf" (anglosaksi) u. 8. saj Romaan
6. Antigua ja Barbuda 7. Armeenia 8. Afganistan 9. Bangladesh 10. Bahrein 11. Valgevene 12. Benin 13. Bulgaaria 14. Bosnia ja Hertsegoviina 15. Brasiilia 16. Brunei 17. Burundi 18. Vanuatu 19. Venezuela 20. Vietnam 21. Haiti 22. Gambia 23. Guatemala 24. Guinea-Bissau 25. Honduras 26. Grenada 27. Gruusia 28. Taani 29. Djibouti 30. Dominikaani Vabariik 31. Sambia 32. Iisrael 33. Indoneesia 34. Iraak 35. Iirimaa 36. Hispaania 37. Jeemen 38. Kaimanisaared 39. Kanada 40. Kenya 41. Kõrgõstan; Kirgiisi Vabariik 42. Hiina 43. Kolumbia 44. Komoori saared 45. Costa Rica 46. Kuuba 47. Laos 48. Lesotho 49. Liibanon 50. Leedu 51. Luksemburg 52. Mauritaania 53. Makedoonia 54. Malaisia 55. Maldiivid 56. Maroko 57. Mehhiko 58. Mosambiik 59. Monaco 60. Myanmar 61. Nauru 62. Niger 63. Hollandi Antillid 64. Nicaragua 65. Norra 66. Omaan 67. Kuka saared 68. Palau 69. Panama 70. Paraguay 71. Poola 72. Puerto Rico 73. Rwanda 74. Salvador 75. San Marino 76. Saudi Araabia 77. Põhja-Korea 78. Senegal 79
Ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. 1936. aastal kaotati Taga-Kaukaasia NFSV Armeenia, Aserbaidzaani ja Gruusia Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 1924 moodustati Kesk-Aasias Turkmeeni NSV ja Usbeki NSV, 1929 Tadziki NSV, 1936 Kirgiisi NSV ja Kasahhi NSV; 1940 liideti Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV, Moldaavia NSV 4. Nõukogude riigi poliitilise, majandusliku ja ühiskonnaelu iseloomulikud jooned 1. Kodusõja aastad - Sõjakommunismi poliitika 1918-20 · Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohutus · Talupoegadelt võeti sageli ära kogu leiva- ja seemnevili · Viljaga kauplemine keelati · Riigistati kõik tööstusettevõtted
siis üksi. Meeste kahelaul oli juba XIX sajandi algul haruldane. Lauliku asend: muinaskreeklased arvasid laulul ja luulel olevat omad jumalannad e. muusad. * Homerose aja kutselisi eepiliste kangelaslaulude esitajaid, luuletajaid ja lauljaid nimetati aoidid'eks. * Keskaja kelti õuelaulikud ja luuletajad olid bardid. * Minstrelid olid XIII-XVI saj. aadlike teenistuses olevad laulikud, kes polnud rüütlipäritolu. * Kasahstani ning kirgiisi rahvalaulik-improvisaator kannab nimetust akõnn. * A1zerbaidzaanlastel, armeenlastel ja nende naaberrahvastel on poeedid-rahvalaulikud ning muusikamehed asuugid. * Domineerivalt meeste laul on ka vene kangelaslaul bõliina, mille esitajat kutsutakse skazitel või skazitelnitsa. Teiste rahvaste rändlaulikute taolisi pole eestlastel olnud, ilmselt välismaise romantilise kirjanduse mõjul hakati meilgi selliseid otsime
riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal. Loetle NSVLiidu liiduvabariigid (15) ja Idablokiriigid (14) NSV L IIDU LIIDUVABARIIGID * Armeenia NSV * Eesti NSV * Leedu NSV * Aserbaidžaani NSV * Läti NSV * Gruusia NSV * Valgevene NSV * Moldaavia NSV * Turkmeeni NSV * Kasahhi NSV * Tadžiki NSV * Ukraina NSV * Kirgiisi NSV * Vene NFSV * Usbeki NSV I DABLOKIRIIGID * NSV Liit *Rumeenia * Ungari * Põhja- Vietnam * Poola * Saksa DV * Bulgaaria * Põhja- Korea * Jugoslaavia * * Albaania * Mongoolia Tšehhoslovakkia * Hiina NSV Liit 1945-1956 NB: Idabloki iseloomustus sobib ka siia! Pärast sõja lõppu lootsid paljud, et tulevik toob kaasa kommunistliku süsteemi
läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baškiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandžu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tšerkessi, adõgee, tšetšeeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaatkeeled (e keeled, millel pole sugulaskeeli) on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burušaski keeled.
15 · permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: · türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea,
läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, moksa), mari/tseremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandzu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled.
· mordva keeled (ersa, moksa), · mari/tseremissi keeled, · permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: · turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled
voistlussusteem oli selline, et uhel aastal voistlesid territoriaalsed voistkonnad (Vene, Ukraina, Val- gevene, Eesti, Lati, Leedu, Moldaavia, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani, Turkmeeni, Kasahhi, Usbeki, Kirgiisi, Tadziki, Moskva ja Leningradi) ning teisel aastal spordiuhingute ja ametkondade uleliidulised koondvoistkon- nad (Dunamo, Noukogude armee, ALMAVU, Spartak, Toojoureservid,
Kõikide muude keelte kõnelejaid on tunduvalt vähem. On tähelepanuväärne, et saami keeli on kümmekond erinevat, seda ei ole paljudes allikates märgitud. 107. Teised tähtsamad keelkonnad põhijaotus on geograafiline: Euraasia, Aafrika, Ameerika ning Austraalia-Okeaania. EURAASIA: Turgi keeled: türgi keel üle 50 000 000, Türgi ja selle lähiümbrus; usbeki 15 000 000 Usbekistan; kasahhi 7 000 000 Kasahstan, Venemaa · turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. · Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled
Värvus on kõrb kuni raudjani. Inglise täisverelisel ei tehta sperma sügavkülmutust. Kui vaja, siis ainult jahutatult, aga enamasti siiski loomulik paaritus. Ahhal-tekiin 3.-4. saj. e.m.a. See tõug talub päikest ja pikki vahemaid. Kuulsaks sai see, kui läbiti 1935. aastal 4300 km 84 päevaga Ashabadist Moskvani. Ratsa-rakkehobused Hannover 160-162-195-21,0 Budjonnõi 162-163-189-20,1 Doni 162-164-195-20,2 Uus-Kirgiisi 150-154-181-19,2 Hannover tänapäeval on ta ligilähedane inglise täisverelisele. Saanud alguse 15-16 saj. Saksamaal. Celle sugutäku kasvanduses viiakse siiani läbi hobuste 100 päeva teste. Hannoveri tõug on poolvereline tõug. St märasid paaritatakse mõne aasta järel inglise täisverelise täkuga. Hannover on hea liikuvusega just traavis ja hüpetes. Vanemal tüübil oli suur pea ja kongninaline. Pikk kael, turi ei ole eriti väljendusrikas. Tal on
Ühinegem! 30.dets 1922 esimene üleliiduline Nõuk kongres. Liidulepingu vastu võtmine, pmst pandi asjad paika. Üleliiduline kongress oli kahe kojaga- Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu. Üleliiduline KTK- Kalinin ja 3 asetäitjat. Üleliiduline Rahvakomissaride Nõukogu- Lenin. ÜKK- riigikaitse, välispoliitika, transport ja side, sisejulgeolek. Tegelikult oli algusest peale unitaarriik. Esimene ulatuslikum laienemine 1924. Turkmeeni ja Usbeki NSV, 1929 Tadžiki NSV, 1936 Kasahhi ja Kirgiisi NSV-d (Turkestani lagunemised). Lisaks 1936 Armeenia, Asebaidžaani ja Gruusia nö iseseisvusid. 1940 Moldaavia, Leedu, Läti, Eesti, Karjala-Soome NSV. Kokku 16 liiduvabariiki. NEP-i aegne välispoliitika Oli justkui sulam kahest vastandlikust suunast- Internatsionaali suund ning Välisasjade Rahvakomissariaadi suund. Vastandlikkus oli näiline, maailmarevolutsioon oli igal juhul sihiks. Kommunistlik internatsionaal- juba Lenini aprilliteesides. Märtsis 1919 asutamiskongress
annaabi.ee 
