Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop (CRT, cathode ray tube)- kuvari kõige tähtsam komponent, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises otsas elektronkahurit elektronkiire tekitamiseks ja nende vahel kiirte hälvitussüsteemi rastri moodustamiseks ekraanil. Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tööpõhimõtte ammendavama kirjelduse leiate kindlasti teistest allikatest. Siinkohal teeks üsna lühidalt, piirdudes ainult nende aspektidega, millel põhineb mõni kuvari tähtsamatest tunnussuurustest. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse
VASTUSTEGA!!! Tööleht tunnis täitmiseks! 16.01.09 Laetud osakeste suunamine magnetväljaga Lorentzi jõud, Lorentzi jõu suund, kineskoobi ehitus ja tööpõhimõte Õpik lk 142-145 Ampere'i seadus l -juhtlõigu pikkus F= B I l sin I-voolutugevus B- magnetvälja induktsioon (veeberit ruutmeetri kohta Wb/m2, ehk tesla T) F- jõud sin nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel
Monito CRT(kineskoopkuvar) LCD CRT-on katoodkiiretoruga kuvar,mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris.kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi,mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist(punane,roheline ja sinine(RGB) LCD-Vedelkristallkuvar ehk LCD(liquid Crystal Display).Klassikaline LCD-kuvar kasutab vedelkristallidel põjivevat tehnoloogiat ja on nn passiivse kujutisega.Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kiletransistoreid,millest on moodustatud pikslitest koosnev maatriks(LCD,TFT)
reas. On olemas ka kuvareid, millel on 4096 pikslit 4096 reas. Sel juhul on tegu kallite eriseadmetega, nn. kõrglahutuskuvaritega (high resolution display), mida tarvitatakse eelkõige seal, kus taoline kuva kõrge kvaliteet on hädavajalik kartograafia, joonestamine jne LIIGID CRT- Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop (CRT, cathode ray tube),mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris(vanemates).Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi,mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist(punane,roheline ja sinine(RGB). Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle
Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop. See on kuvari kõige tähtsam komponent, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises otsas elektronkahurit elektronkiire tekitamiseks ja nende vahel kiirte hälvitussüsteemi rastri moodustamiseks ekraanil. Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset
id=L2s_si0K9zHL4M:&ved=0CAQQjB0&url=http%3A%2F %2Fwww.kevinhadfield.co.uk %2Fmechtv04.html&ei=1fGRUdaWGsWSOMqSgLAG&bvm=bv.46471029,d.ZWU&p sig=AFQjCNFRvZK0wjbC4-tDBWuUwCNu_lMyrQ&ust=1368605519344164 [TÄIDA LÜNGAD JA VÄRVI OMA VASTUSTE TAUST KOLLASEKS (KASUTADES TEKSTI ESILETÕSTU VÄRVI)!] · 1887 huvitus "liikuvatest piltidest" ka Thomas Alva Edison. 1889. aastal leiutas ta kineskoobi,mille abil sai näidata liikuvaid pilte, kahjuks korraga vaid ühele vaatajale, sest filmi nägi aparaadi sisse piiludes. Aparaati käitas elektrimootor, kasutati 50 jala pikkust filmilinti, mille otsad olid kokku liimitud ja mille perforatsioon oli praktiliselt identne tänapäevase 35 mm filmi omaga. Kaadrisagedus oli umbes 40 fps. Frames per second(see tähendab seda, mitu kaadrit sekundis on ) Samal aastal käivitas Edison Broadway'l show, kus näidati 15 sekundit mingit
. - näitab, kui suur jõud mõjub vooluall olvale juhtmele magnetväljas -aluseks ekejtrimootorite konstrueerimiseks -b-magneti tugevus -tähiseks f - Vasakukäereegel=== voolusuund sõrmede suunas, jõujooned pihku, pöial näitab, kuhu poole hakkab liikuma LORENTZI JÕUD Jõud, mis rakendub liikuvate osakeste ja magnetvälja vahel. Laetud osakesed liiguvad vabalt. -tähis on FL ja tähis on N ning valem on FL=qvBsin -B on magnetinduktsioon e. Välja tugevus -rakendatakse paljudes kohtades: kineskoobi töö põhimõte, maa magnetväli, radioaaktiivne kiirgus. -suuremada laenguga osake kaldub kõvasti tohkem kõrvale -KÄE REEGLID JÄLLE: + osakeste puhul vasaku käega ja oaskeste puhul parema käega Peopesa-jõujooned, sõrmed-osakeste suund, pöail-mis suunas kaldub. FERROMAGNEETIKA -pehmel magneetiline salvestamien ajutiselt ag kõval magneetiline salvestamine pikemaajaliselt. -suudavad vastasiktu üksteise magnetävlju tugevndada ning seetõttu on neil iseenesliku
Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop. See on kuvari kõige tähtsam komponent, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises otsas elektronkahurit elektronkiire tekitamiseks ja nende vahel kiirte hälvitussüsteemi rastri moodustamiseks ekraanil. Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset
ARVUTIGRAAFIKA Ajalugu Tavaliselt öeldakse, et arvutigraafika sai alguse professor Ivan E. Sutherlandi töödest 1963. Tema tollases, nüüdseks klassikaks saanud töös näitas ta, kuidas kasutada arvutit joongraafika interaktiivseks modelleerimiseks kasutades tulemuse kuvamiseks kineskoobi ehk CRT (Cathode Ray Tube) ekraanile ja reaalajas sisestamiseks omaloodud sisestusseadet. Juba eelnevalt (varastel viiekümnendatel) oli CRT-sid arvutite külge ühendatud ning ka neile lihtsaid kujutisi tekitatud, kuid Sutherland oli esimene, kes lõi interaktiivse inimene-masin graafilise sisestusüsteemi ning näitas ära arvutigraafika tõelise potentsiaali. 1970-datel oligi Utahi ülikool Salt Lake City's üks vähestest paikadest maailmas, kus tegeleti
· Ära kunagi kasuta vooluvõrgus oleva elektriseadme kustutamiseks vett! · Selleks, et kasutada elektriseadmete kustutamiseks tulekustutit, peab jälgima, et sellel oleks peale kantud märgis E. · Üldiselt on soovitav tuld summutada teki või vaiba abil, kuid kui seade ei ole elektrivõrgus, siis võib vajadusel kustutada ka veega. · Kui telerit on tarvis veega kustutada, siis ära seisa selle ees vaid kõrval, et vältida kineskoobi plahvatamise korral traumasid. · Kõige sagedamini tuleb koduse elektrisüsteemi rikkumist ette pistikute seinast välja tõmbamisel. Selleks, et seda lihtsamalt teha, kiputakse sageli tõmbama juhtmest ja sellega rikutakse juhe või pistikupesa seinas. Pistiku seinast välja tõmbamisel tuleb alati hoida kinni pistikust ja teise käega toetada seinakontakti kaanele ning seejärel alles tõmmata. Õnnetuste vältimiseks:
· Sidesateliit- võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid raadiolaineid · Televisioonivastuvõtja ehk teler - tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte · TUUNER- eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine · KINESKOOP- kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti · EKRAAN-kineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks. · KÕLAR- elektromagnetlained muutuvad helilaineteks. Esimene televisioonikujutis 1924.aastal konstrueeris Baird Nipkowi ketta eeskujul pöörleva ketta. Ketta leiutamiseks kasutas ta kõiki koduseid vahendeid, milleks olid karp, vana valamu, vana elektriventilaatori mootor, sukanõelad, jalgratta laterna klaas ja raadio varuosad. Karbist meisterdas ta
Lisalugemist: Väljundseadmed Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne Kineskoopmonitor (CRT) CRT ehk kineskoopmonitor on LCD monitorist suurem, seda eelkõige just sellepärast, et kineskoop ise on ruumimahukas ja see tuleb korpuse sisse ära mahutada. Peamised suurused, mida tuleb CRT monitoride valikul arvestada on: · Kineskoobi diagonaali läbimõõt (kui suur on monitor nt. 17", 19", 21",). Kindlasti peab teadma seda, et CRT monitori puhul ei ole kineskoobi diagonaali läbimõõt võrdne monitori nähtava ala läbimõõduga. Osa kineskoobist jääb monitori korpuse varju, seega on nähtava ala ja kineskoobi mõõdu vahel umbes tolline erinevus nähtava ala kahjuks. · Soovituslik resolutsioon ja kaadrilaotussagedus selle juures (17" monitoril võiks see olla miinimum 1024 x
luminofoori, on ekraani sisepinnast umbes 1-5 mm kaugusel pilumask. See on metall-leht, milles iga triaadi kohal on pilu. Pilud ja neile vastavad triaadid paiknevad astmeliselt. Luminofoor võib ekraanil paikneda ka ribadena. Normaalsel vaatamiskaugusel triaadide värvused liituvad ja silm tajub neid sõltuvalt eri värvi triipude heleduse vahekorrast mingi kindla värvusena. Hälvitusmähised paigaldatakse ja reguleeritakse kineskoopide valmistaja poolt ja ainult korrigeerimismagnetid kineskoobi kaelal reguleeritakse televiisori valmistaja poolt. 9 Kuvaritorud Kuvaritorud (Display Tube) on kineskoopide eriliigiks, mille eripära tuleneb nende kasutamise iseärasustest. Põhiline erinevus on selles, et arvuti kasutaja vaatab kuvari ekraani palju ligemalt kui televaataja. Sellest tulenevad kiirguse ja ka kujutise teravuse erinõuded. Ka on kuvaritorud reeglina väiksema ekraanidiagonaaliga, kusjuures
Hälvitussüsteem on magnetitest või poolidest koosnev süsteem, mille abil tekitatakse kineskoobis vajaliku tugevuse ja suunaga magnetväli, et kallutada elektroni tema sirgelt kursilt soovitud piksli mingile värvipunktile. Demagneetimis pool on seade, mis teostab demagneetimist (degauss), mille abil kõrvaldatakse monitori korpusest ja osadest mittevajalik magnetväli. Selle mittekõrvaldamine võib põhjustada (ja põhjustabki) ekraanil ebakorrektseid värvilaike. Pildi saamine. Kineskoobi tagaosas paiknevast elektronkahurist kiiratakse välja pidevalt kolm elektronkiirt, mis läbivad maski ja seejärel tabavad mingi piksli värvuspunktikesi. Maski on tarvis selleks, et tagada kiire langemine ainult ühele pikslile. Maskid erinevad tavakineskoopidel ja trinitronidel. Maskid jaotuvad laias laastus kolmeks: shadow mask augus on ringikujulised, nagu joonisel; slot mask augud on piklikud; ja apaerture grill "augud" ulatuvad üle terve ekraani. Viimast tüüpi
Elektronkiire hälvitamiseks nii x- kui y- telje sihis kasutatakse kaht plaatide paari, mis on paigutatud teineteise suhtes risti. Saamaks ekraanil kujutist, mis täpselt järgiks uuritava pinge muutusi, peab kiire nihkumine ekraanil olema võrdeline plaatidel mõjuva pingega. Elektronkiire magnetiliseks hälvitamiseks paigutatakse toru kaelale kaks paari mähiseid nii, et nad oleksid teineteise ja toru telje suhtes risti (joonis 4.28). Joonis 4.28. Kineskoobi hälvitusmähised [4]. Ühistelgsed mähised ühendatakse järjestikku ja nende poolt tekitatud magnetväli hakkab mõjutama kiire hälbenurka. Sealjuures hälvitab horisontaalne magnetväli Hx kiirt verikaalsuunas ja vertikaalne magnetväli Hy horisontaalsuunas. Võrreldes elektrostaatilise hälvitussüsteemiga on magnetilise süsteemi energiatarve suurem ja Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe > kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi kui baasiregistrid suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on
· kauginfrapunane kiirgus lainepikkusel 1050-1 mm. Ultraviolettkiirgus neeldub ekraani paksus klaasis.Iga soe keha ka arvutikiirgabinfrapunastkiirgust. Arvuti infrapunakiirgus on tühiselt nõrk ja selle kiirgustasemed onpotensiaalset ohtu põhjustavatest väärtustest allpool.Arvuti töötamisel tekib pehmeröntgenikiirgus. Selle allikaks on töötav elektronkiiretoru, kuid kineskoobi klaasmaterjal väldib röntgenikiirguse lekke. Tänapäeval ei ole veel mitmete füüsikaliste tegurite kohta piisavalt teaduslikult põhjendatud andmeid, et kinnitada nende võimalikku ohtu tervisele või vastupidi - seda kindlalt välistada. Ei ole välistatud ka võimalik kombineeritud toime. See tähendab, et iga füüsikalise teguri toime eraldi käsitletuna on väheohtlik, kuid nende kogum võib avaldada organismile kahjulikku toimet
Ultraviolettkiirgus neeldub ekraani paksus klaasis. Iga soe keha (ka arvuti) kiirgab infrapunast kiirgust. Lainepikkusel 700-1050 nm on norm 0,05 W/cm2, lainepikkusel 1050 nm - 1 mm, 1-4 W/cm 2. Arvuti infrapunakiirgus on tühiselt nõrk ja selle kiirgustasemed on potensiaalset ohtu põhjustavatest väärtustest allpool. Arvuti töötamisel tekib pehme röntgenikiirgus. Selle allikaks on töötav elektronkiiretoru,kuid kineskoobi klaasmaterjal väldib röntgenikiirguse lekke. 4 Röntgenikiirguse doosi ekspositsioonivõimsus mistahes ruumipunktis 5 cm kaugusel arvutist või selle ekraanist ei tohi ületada 7,7x10-5 Å/kg (0,003 µR/s, või vastavalt 10,8 µR/h). Ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse tase on lubatust oluliselt madalam, võttes aluseks
Kasutab kadudeta pakkimist. Värvi sügavus võib olla suvaline kuni 48 bitti, kasutusel on Interlacing, mitte ainult ridade, vaid ka veergudega, toetab sujuva üleminekuga läbipaistvust. PNG-formaadiga failis salvestatakse info gamma-korrektsioonist. Gamma on üks arv, mis iseloomustab arvuti ekraani helenduse sõltuvust 9 pingest kineskoobi elektroodidel. See arv lubab korrigeerida kuvamisel pildi eredust. Vajalik on ta selleks, et ühte tüüpi arvutiga tehtud pildid paistaks samasugused ka teist tüüpi arvutite ekraanidel. Nii on see omadus abiks WWW põhiidee rakendamisel, milleks on info peegeldamise sõltumatus riistvarast. PNG-faile saab luua enamik graafikaprogramme. JPEG (Joint Photographic Experts Group) Tegelikult ei ole JPEG formaat, vaid pakkimise algoritm, mis ei põhine ühesuguste elementide
Isal kella pole. Kuidas ta saab poega kontrollida? Voolumõõtja näit on kilovatt tundides mis on võimsus tunnis. Võimsus N=U·I mõõdetakse vattides (W=J·s-1) Kuidas määrata hoburaudmagneti pooluseid (tähised on kustunud) televiisori abil? televiisori ekraan helendab tänu elektronidele, millega ekraani pommitatakse. elektron on negatiivse laenguga, järelikult loetakse elektronide elektrivoolu suunda ekraanilt kineskoobi suunas (sest kokkuleppeliselt on elektrivoolu suund positiivse laenguga osakeste liikumise suund). elektrivool ja magnet mõjutavad üksteist, nii et elektronid kalduvad kõrvale vastavalt parema käe reeglile, kuidas ekraanipilt täpsemalt välja peaks nägema ma ei tea. On vaja selgitada, kui pikk ja millise massiga on vaskjuhe, millest on tehtud elektromagneti mähis. Kas tulete toime, kuiteil on vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja mikromeeter? ega vist...
leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe 3. Kuvarid CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval
U vä lj 8 t Skeemitehnika. SS-98. sisendpinge on saehamba kujuline. Sel juhul saame lineaarselt muutuva sisendpinge kasutamisel ruutparaboolile vastava pinge väljundis. Paraboolikujulist pinget kasutatakse värvitelerites sinise, punase ja rohelise kiire ühitamiseks kineskoobi ekraanile. Kuna kallutussüsteemi ühitamispoolid on nii induktiivsed kui ka aktiivtakistuslikud, siis ta moodustab integreeriva RL-lüli. Siirdeprotsessid võnkeringis ja ajamärkide tekitamine löökergutusega generaatoriga L U s is G t C
välja elektronkiire (värvilisel monitoril kolm elektronkiirt). Elektronkiiretoru teises otsas on luminofooriga kaetud ekraan. Elektronkiire suunamiseks kasutatakse magnetvälja, ostsillograafides elektrivälja. Sobiva tugevuse ja suunaga magnetväli tekitatakse mähiste (ja magnetite) abil. See ekraani punkt, millele parajasti langeb elektronkiir, hakkab elektronide energia arvel kiirgama valgust. Pildi saamine Kineskoobi tagaosas paiknevast elektronkahurist kiiratakse välja pidevalt kolm elektronkiirt, mis läbivad maski ja seejärel tabavad mingi piksli värvuspunktikesi. Maski on tarvis selleks, et tagada kiire langemine ainult ühele pikslile. Maskid erinevad tavakineskoopidel ja trinitronidel. Maskid jaotuvad laias laastus kolmeks: shadow mask augus on ringikujulised, nagu joonisel; slot mask augud on piklikud; ja apaerture grill "augud" ulatuvad üle terve ekraani
Juhtkang on ühendatud kähe takistiga (X ja Y telg) ja nüüd selle liikuva kontakti pinge sõltub tema asendist takistil väärtustega -V st kuni +V ni. Selle pinge järgi määratakse kontakti asukoht. 57 · Kuvar (Display) CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla
tema asendist takistil väärtustega -V st kuni +V ni. Selle pinge järgi määratakse kontakti asukoht. 56 Kuvar (Display) o CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla
Ekraanil tekivad erineva heledusega täpid, mille kogum loobki kujutise. Kiirelt liikuvate ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 76 kujutiste ülekandmiseks on kiire liikumise kiirus väga suur. Samal põhjusel peab ekraani järelhelenduse kestus olema piisavalt lühike (<0,l s). Sealjuures on nõudeks,et helenduv täpp oleks väike ja säilitaks oma teravuse igas ekraani punktis. Kineskoobi ekraan peab olema küllalt suur ja ristkülikulise kujuga. Et kineskoop ei kujuneks suure ekraani korral liiga pikaks, kasutatakse suuri hälvitusnurki ja seepärast kasutataksegi kineskoopides seni eranditult magnetilist hälvitussüsteemi. Lineaarse laotuse saamiseks peab hälvitussüsteemi poole läbima hammasvool. Laotuseks vajaliku homogeense magnetvälja saamiseks on mähised küllaltki keeruka kujuga ja nende toimet korrigeeritakse veel püsimagnetitega, mis paiknevad kineskoobi kaelal.
tuhmub. Praegu kasutatkse veel näiteks kino piletite printerites ja ka faksides. Sublimatsioonprinteris ksutatakse sama põhimõtet nagu jugaprinteris, ainult siin on tindi asemel selline aine, mis kuumutamisel muutub otse gaasiks. Peas kuumutatakse sublimaaati vastavalt vajadusele ja saadakse kohe pooltoonid. Suuremal kuumutamisel osa värvainet lihtsalt lendub. Parimad värvitrükid, kuid kallis. 10. Kuvar CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma
Tänapäeval on kuvarid enamasti üsna lihtsalt reguleeritavad. Kui kuvaril saab mõnda ülalnimetatud parameetrit reguleerida, siis muidugi tehke seda enne otsuse langetamist. Ekraanisuurus Kuvari tähtsamate parameetrite hulka kuulub ekraani suurus, mida enamasti mõõdetakse diagonaalipidi monitori ühest nurgast vastasnurgani ja seda väljendatakse tavaliselt tollides. Populaarsemad väärtused on 14, 15, 17, 19 ja 21 tolli. Need on nimimõõtmed, mis väidetavasti tähistavad kineskoobi nurkade vahelist kaugust. Kuna aga kineskoop on kumer ja tema nurgad on plastkorpuse all peidus, siis on igal tootjal oma metoodika nurga täpse asukoha määramiseks ning sellest tulenevalt võib ühe firma 14-tolline kuvar vabalt näidata sama suurt pilti kui teise firma 15-tolline. Nimimõõtmest palju olulisem on tegeliku maksimaalse kuvaala diagonaal, mis 14-tollistel jääb tavaliselt umbes 12..13 tolli kanti.15-tollistel on 13..14 tolli jne
arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop (CRT, cathode ray tube) - kuvari kõige tähtsam komponent. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir kallutatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset
annaabi.ee 
