Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli.Magnetvälja tekitavad osakesed, millest magnet koosneb. Maa magentväli mõjutab püsimagnetit, püsimagnetil on kalduvus asetuda ligikaudu piki geagraafilist N-S suunda. Vooluga juhtmes - Elektroodid liiguvad voolusuunale vastupidiselt. Juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõela orinteerivat mõju. 1. Juhtmed paralleelselt. 2. Samasuunalistel tõmbejõud.3. Jõud risti juhtmega. Ampere'i seadus -Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. F= B I l sin Üks amper on selline voolutugevus, mis kulgedes piki kaht · lõpmata pikka · väikese ristlõikega · vaakumis · teineteisest 1 m kaugusel paiknevat
Taani füüsik Oersted pani tähele, et vooluga juhtme läheduses pöördub magnetnõel põhja- lõuna sihist kõrvale. Järeldused: 1. Vooluga juhtme ümber on nähtamatu keskkond, mis mõjutab magnetnõela jõuga- magnetväli. 2. Magnetvälja tugevus on võrdeline voolutugevusega. 3. Magnetvälja suund sõltub voolu suunast juhis. 4.Sõnasta Ampere'i seadus, selle valem ja tähtede tähendus? Ampere uuris millest ja kuidas sõltub vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud: 1) Vooluga juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega. 2) Jõud on võrdeline magnetvälja tugevusega. 3) Jõud on võrdeline ka magnetväljas oleva juhtme osapikkusega. 4)Jõud on värdeline siinusega nurgast, mis jääb voolusuuna ja magnetvälja suuna vahele. Võttes kokku need neli järeldust saamegi Ampere'i seaduse- Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline. 1) Magnetvälja tugevusega, 2) Voolutugevusega juhis, 3)
MAGNETISM Magnetväljaks nimetatakse üksteise suhtes liikuvate laetud kehade vahel esinevat jõuvälja. Magnetvälja põhiomadused: * magnetvälja tekitajaks liikuvad laengud (elektrivool). *magnetväli avaldab mõju liikuvatele laengutele ehk vooluga juhile. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast , voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin F juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I juhet läbiv voolutugevus (A) B magnetinduktsioon (T) l juhtmelõigu pikkus (m) q laeng
Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m2, mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1A. 6. Millist jõudu nimetatakse Ampere´i jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta suuna määramiseks kasutatav reegel. Kui suure magnetvälja suuna ja voolu suuna vahelise nurga puhul on Ampere´i jõud suurim, millise puhul null? Vooluga juhi lõigule mõjuv jõud. F=IBlsina F-vooluga juhtmele m.v. mõjuv jõud (1N), I- voolutugevus juhis (1A), l- juhi pikkus (1m), a- nurk juhi ja jõujoone vahel, B- magnetind Ampere'i jõud on risti nii magnetvälja suunaga kui ka voolu suunaga. Vasaku käe reegel kui vasak käsi asetada nii, et magnetväli on suunatud peopessa, 4 välja sirutatud sõrme näitavad voolu suunda, siis sõrmede suhtes täisnurga all pöial näitab Ampere'i
Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m² (ruutmeeter), mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm (njuutonmeeter), kui raamis on vool 1 A (amper). 6) Millist jõudu nimetatakse Ampere´i jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta suuna määramiseks kasutatav reegel. Kui suure magnetvälja suuna ja voolu suuna vahelise nurga puhul on Ampere´i jõud suurim, millise puhul null? Ampere’I jõuks nimetatakse magnetväljas asetsevale vooluga juhi lõigule mõjuvat jõudu. Fa=B*J*L*sin α (magnetiduktsioon, juhet läbiva voolu tugevus, juhtmelõigu pikkus, ning nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel). Ampere’I jõud on risti nii magnetvälja suunaga kui ka voolu suunaga. Suuna määramiseks kasutatakse vasaku käe reeglit. Kui vasak käsi asetseda nii, et magnetväli on
Magnetilise induktsiooni B ühik SI-s: [ B] = 1 N m = 1T (tesla ). A m2 1 T (tesla) on magnetvälja sellise punkti magnetiline induktsioon, millesse asetatud vooluga kontuurile magnetmomendiga 1 Am2 mõjub seda kontuuri pöörav maksimaalne jõumoment 1 N m. LAETUD OSAKESE LIIKUMINE MAGNETVÄLJAS. Magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjub jõud Lorentzi jõud FL: F L = q v B sin , kus q on osakese laeng; v osakese kiirus; B välja magnetiline induktsioon; nurk osakese liikumise suuna (kiiruse) ja magnetvälja suuna vahel. Lorentzi jõud on suunatud risti laengu liikumise suunaga ja risti magnetvälja suunaga. Positiivse laenguga osakesele mõjuva Lorentzi jõu suund määratakse "vasaku käe reegliga": Kui magnetväli suunata vasaku käe peopessa ja neli väljasirutatud sõrme
Magneetumine on nähtus mille korral magnetvälja paigutatud aine hakkab ka ise magnetvälja tekitama (ferromagneetik-raud). Elektrivoolu magnetiline toime avastati 1820 H.C.Oersted. Ampere hüpotees: püsimagnetite omadused on tingitud neis ringlevatest vooludest(see ple õige, tglt on tingitud elektronide liikumisest aatomis ja neutronite spinnidest). Ampere'i jõuks nim vooluga juhtmele magnetväljas mõjuvat jõudu. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline magnetinduktsiooniga, voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja sõltub nurgast voolu suuna ja magnetinduktsiooni vahel. F=BI lsin F - Ampere´i jõud(N) I-voolutugevus(A) l- juhtmelõigu pikkus(m) sin- nurk I ja B vahel B-magnetinduktsioon (T-tesla). Ampere'i jõu suunda määratakse vasaku käe reegli järgi: Kui välja sirutatud vasaku käe sõrmed näitavad elektrivoolu suunda ja magnetinduktsiooni juhtmega ristuv komponent on
piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. 11. elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI- süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada , on punktlaeng on punktlaengule mõjuv jõud. 12. Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Staatilise elektrivälja jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse. 13. Elektrivälja potensiaal Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu
Kõik kommentaarid