Pidevkehalised (Symphyta) Munetilised (Parasitica) Astlalised (Aculeata) Eluviis Paljud elavad puidus. Mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Nad elavad peredena. Pesa hoitakse puhtana. Vastsetele tuuakse toitu. Huvitavaid fakte Suurim kiletiivaline on 6 cm pikk Scolia capitata, väikseim Alaptus magnanimus pikkusega 0,21mm. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiletiiv alised.htm Tänan vaatamast!
Poilased Koostas: Jako Ploom MMOP II Juhendaja: Erle Tüür Luua metsanduskool Kes on poilased? poilased (Chrysomelidae) on sugukond väikesi värvilisi mardikaid, kes sarnanevad pisut lepatriinulastega. enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad. Millest toituvad? poilased on taimetoidulised toituvad põhiliselt taimede lehtedest kui poilasi on palju,võivad nad taimede lehed rootsudeni paljaks närida Poilaste vastsed vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku (see on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida) Eestis tunt...
Sissejuhatus · Iseloomustus · Taolistiivalised · Harilik vesineitsik · Tumekõrsik · Sarvikliidrik · Eristiivalised · Harilik hiigelkiil · Harilik loigukiil · Kasutatud kirjandus Üldiseloomustus · Pikk ja sale keha,neli pikka tiiba,suurte silmadega pea,tugev lõug. · Enamasti on keha rohelise või sinise kirju. · Kiililised jaotatakse kahte rühma:taolistiivalised ja eristiivalised. · Kiililised on Eesti suurimad putukad. · Nad on röövtoidulised,püüavad saaki õhust.Ogadega varustatud jalad moodustavad koos omapärase püüniskorvi,millega lennul putukaid püüda. · Kiililiste vastsed elavad vees. Taolistiivalised · Ees-ja tagatiiivad ühelaiused. · Siia rühma kuuluvad:liidriklased,kõrsiklased ja vesineitsiklased,kelle isaste tiivad on sinised. Harilik vesineitsik · Esitiivad ja tagatiivad on ühe laiused. · Tiivatähn puudub või on ebaselge. · Isase tiivad o...
kalad toituvad nendest · Vastsekest rebeneb eelvalmik väljub ja lendab ära nii kiiresti kui võimalik · Väheste liikide vastsed ronivad kaldale ja arenevad kividel · Suguküpseks saavad mõne minuti või paari päevaga Toitumine ja kaitse · Eelvalmikud ja valmikud ei söö · Vastsed on enamasti röövtoidulised ning neil on tugevad lõuad · Kaitseks võivad loovutada jala või sabaniidi Pildid Kasutatud kirjandus · http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/yhep aevikul.htm · http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9807/yhe paevik.html
16. saj ei olnud Inglismaal häbiasi kui oli 10 000 lutikat majas Majade isoleerimine aitas nende tõrjele vastu Pesitsevad keskküttevõrgus Saab lahti putukatõrje vahendiga Kasutatud kirjandus https://miksike.ee/docs/referaadid2005/voodilutikas_evelin.htm https://www.google.com/search?q=lutikalised&rlz=1C1GCEA_enEE800EE817&oq=lut&aq s=chrome.0.69i59l3j69i57j69i60l2.1471j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 https://et.wikipedia.org/wiki/Lutikalised https://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/lutikalised.htm https://goo.gl/images/UhDsTs Aitäh kuulamst!
Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa ning lepatriinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Tema abil on püütud ette kuulutada näiteks sõdade tulekut. Uskumuste järgi näitab lepatriinu täppide arv tema vanust. Sellel arvamusel pole mingit tõepõhja. Lepatriinu täppide arv aja jooksul ei muutu. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/lepatriinulased.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/lepatriinu_liina.htm http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/06/Ladybird.jpg/250px-Ladybird.jpg Ketryn Õun 8.klass
Nukkumiseks tulevad vastsed kuivale. Vastne kaevab mudasse koopa ja nukkub. Talvitub tavaliselt valmik, kes läheb kevadel vette. Eestis elavad ujurlased Meie tiikides ja järvedes on väga tavaline kollaserv-ujur, kelle kolme sentimeetri pikkune rohekasmust keha on ääristatud kollase vöödiga. Võrdlemisi haruldane on kuni nelja sentimeetri pikkune järvedes elav laiujur. Peale nende on Eestist leitud veel 5 liiku ujurlasi. Kasutatud Kirjandus · http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/ujurlased.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Ujurlased · http://et.wikipedia.org/wiki/Ujur Taavi Aaliste
Limused Limuste(mollusca) seas on esmapilgul üsna erineva välimusega loomarühmad. Eestis elavad neist karbid ja teod. Nende keha on pehme ja limane. Keha katab omapärane nahakurd ehk mantel. Mantlist moodustub tugev koda, mis on limuse kehale kaitseks ja toeks. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mis on seljapoolt seotud lukusidemega. Karbi poolmed on omavahel seotud sulgurlihasega. Kogu karbi keha jääb koja sisse, välja ulatub vaid jalg. Karbid elavad vees(http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Teod kuuluvad limuste ehk molluskite alamklassi. Vanimad teadaolevad andmed tigudest pärinevad kambriumiaegsetest kivististest. Tigusid on teadaolevalt ca 72 000 liiki. (http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal%20teod.pdf) Tigude koda on reeglina spiraalselt keerdunud. Sellisesse kotta saab tigu ennast sisse tõmmata. See on tõhus kaitse ootamatu rünnaku ja külma ning kuiva eest. Kojast väljaroninud teole jääb koda seljale
wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Vertebrates.png/220px-Vertebrates.png http://lrrpublic.cli.det.nsw.edu.au/lrrSecure/Sites/LRRView/7397/applets/Living_Things_Database/livingthings/images/inverte brates.gif http://www.travel-images.com/pht/kenya4.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b1/Commonbuckeye.JPG/220px-Commonbuckeye.JPG http://1.bp.blogspot.com/_V-B7V6TDB7Y/TUKM0TnIDyI/AAAAAAAAAAg/28G20z8v-No/s1600/webimage8thumbshow.jpeg http://www.ut.ee/BGZM/pildid/pildid2/kasn.jpg http://www.mustkass.ee/fotoblogi/files/2010/06/tigu.jpg http://y.delfi.ee/norm/128275/9982609_G812Al.jpeg http://y.delfi.ee/norm/94342/4912659_B6pJFF.jpeg http://farm4.staticflickr.com/3145/2553631782_82666a7415_z.jpg?zz=1 http://ykonline.yksd.com/distanceedcourses/Courses/Biology/lessons/SecondQuarterLessons/Chapter6/6-4/images/Invertebra teNervousSystem.jpg http://25.media.tumblr.com/tumblr_lm7n7ico1p1qj5vmxo1_400.jpg http://www.technovelgy
aga nende arvukus kahaneb koguaeg Pesa teeb ta endale maapinnale rohukõrte vahele, pinnasesse, samblasse või maa alla Maakimalane kuulub Eestis 3. kaitsekatekooriasse 6. Kasutamine inimese poolt ja osa looduses Maakimalane tolmeldab harilikku lutserni, mille paljunemist on vaja seemnekasvatajatel Õielt õiele lennates aitab taimedel tolmelda ja viljastuda- aitab kaasa taimede paljunemisele Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Maakimalane http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiletiivalised.htm http://www.eau.ee/~aland/mesanfys.pdf http://mesindus.ee/files/mesilaste_ehitus.pdf Küsimused Mitmeks jaguneb mesilaste närvisüsteem? Mis alamseltsi kuulub maakimalane? Kuidas toimub kimalastel lennu ajal hingamine? Miks? Kus asuvad kompimiskarvakesed. Miks? Miks nimetatakse töömesilast vääremaks? Mis on selle põhjuseks?
Nagu sugukonna nimestki näha, on need loomad eranditult nahkhiirte ektoparasiidid ja toituvad nende verest. Kasutatud materjalid Liigikirjeldused: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter_s.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kahetiivalised http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-16-1.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kahetiivalised.htm näiteid Tänan tähelepanu eest!
*Kui mõni töölistest juhtub leidma eriti rikkaliku korjeallika, lendab ta taru sissepääsu juurde ja demonstreerib erilist tantsu. Tema liigutusi jälgivad teised mesilased, kes saavad tundlate ja tantsuviisi kaudu teavet mitte ainult korjekoha, vaid ka seal leiduva nektarihulga kohta. *Tööline peab külastama enam kui 1000 lille, et saada oma tagumistel jalgadel paiknev "korvike" täis. Kasutatud lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiletiivalised.htm http://www.zbi.ee/satikad/putukad/folkloor/07/folk_33.htm
Surulased Evelyn Landing 2016 Taksonoomia • Klass: Putukad • Alamklass: Välislõugsed • Selts: Liblikalised (Lepidoptera) • Sugukond: surulased • Eestis on registreeritud 18 liiki surusid • nendest 6 ei suuda siin talvituda ja lendavad siia harva sisse. • Suurim siin registreeritud Tontsuru (Acherontia atropos) surulastest on tontsuru, kes siin ei talvitu, kuid on Eesti suurim liblikas siruulatusega kuni 12 cm • Kokku kuulub maailmas surulaste sugukonda umbes 1200 liiki • Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, • väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. • Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. • Enamusel surulastest on väga pikk imilont ja nad ei lasku toitumisel õiele maha, vaid "ripuvad" selle kohal õhus, ning sirutanud imilondi õieni, imevad niiviisi nektarit. Ainul...
iseloomuliku välimusega, paksud ning tagakehal asuva sarvekesega, enamus röövikuid on helerohelise ja pruuni varjevärvusega. Surulastel puuduvad kuulmiselundid, kuigi mõnel liigil on kuulmiselundilaadsed organid peas. Mõned suruliigid toituvad silma pisaravedelikust või tontsuru kombel mesilaste meest. Kasutatud kirjandus 1. http://www.zbi.ee/satikad/putukad/liblik/liblik17.htm 2. https://en.wikipedia.org/wiki/Sphingidae 3. http://www.ut.ee/BGZM/heteroce/sphinx.htm Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................1 Kirjeldus..................................................................................................................................1-2 Käitumine....................................................................................................................................2 Elutsükkel.........................
Huvitav fakt minu jaoks oli see, et Kõzõlkumis avastati 20. sajandil mitmeid senikasutamata mageda või peaaegu mageda arteesia vee varusid, mis võimaldas rajada uusi oaase. Ja juba mõne aasta pärast ilmusid sinna kiilid, kuigi oaaside kaugus lähimatest veekogudest oli üle 100 km. Niisugune vahemaa osutus kiilidele ületatavaks. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht · www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiililised.htm · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia
vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha. paelussid http://www.ut.ee/BGZM/p04.htm 22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad kehaõõnes. On lahksuguline (munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites). Solkme areng toimub Inimeses. Emaslooma munetud munad peavad inimese organismist väljuma ja paar nädalet õhu ja niiskuse käes olema. Sel ajal areneb munas vastne. Kui muna satub saastunud toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Puurib veresoonde, koos verega läheb kopsu
· pikkus 4,5-5,5 mm · pikkus 5,5-8 mm 3.2 Diagramm 1.0 KASUTATUD MATERJALID Tallinna kirjastus ,,Valgus" (1990) Ene nr.5 lk.511 lepatriinu Piret Pappel. (2001). Kuu loom lepatriinu. [02 Detsember 2001] http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0105/piret.html Liisa Meriste. (s.a.). Luulet. [s.a] http://www.miksike.ee/referaadid/luulet.htm Aivo Tamm. (2003). lepatriinulased Coccinellidae. [16 Juuni 2003] http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/lepatriinulased.htm M. Hiiemäe. (s.a.) MARDIKALISED (COLEOPTERA). Seitsetäpp-lepatriinu (Coccinella septempunctata). [09 August 1998] http://www.zbi.ee/satikad/putukad/folkloor/05/folk_19.htm SISUKORD LEPATRIINU..........................................................................................................................................................2 REFERAAT..........................................................................................................
Kasutatud kirjandus Haberman, H. (1968). Eesti jooksiklased. Tallinn: kirjastus Valgus. Lk 17- 18; 21-27; 32 -33. (2.04.2015) Merivee, E., Must, A., Kruus, M. (2012). Seemnesööjad. - Jooksiklased Eesti Loodus köide nr. 9. Kättesaadav: http://www.eestiloodus.ee/artikkel4782_4760.html (4.04.2015) 7 Tamm, A. Koduümbruse loomadega tutvumine. Jooksiklased. Kättesaadav: http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/jooksiklased.htm (2.04.2015) Must, A. (2012). Aedniku märkamatud abilised. – Maaleht. (3.04.2015) Kättesaadav:http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/aedniku-markamatud-abilised? id=64690536 Veebipõhine Eesti entsüklopeedia. (2006). (2.04.2015) Carvalho, C. (2015) Ground and Tiger Beetles (Coleoptera: Carabidae) Kättesaadav: http://ento.psu.edu/extension/factsheets/ground-beetles#section-5 (05.04.15)
vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha. paelussid http://www.ut.ee/BGZM/p04.htm 22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad kehaõõnes. On lahksuguline (munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites). Solkme areng toimub Inimeses. Emaslooma munetud munad peavad inimese organismist väljuma ja paar nädalet õhu ja niiskuse käes olema. Sel ajal areneb munas vastne. Kui muna satub saastunud toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Puurib veresoonde, koos verega läheb kopsu
SISSEJUHATUS Käesolev töö on tehtud referaadina. Töö eesmärgiks seadsin vaadelda limuseid, millistesse klassidesse nad jagunevad ning milliseid alamklasse leidub. Samuti annan ülevaate milline on limuste tähtsus, millised nad välja näevad, millest toituvad ja kus elavad. Limused on ka sellepärast huvitav hõimkond, et nende põlvnemises on veel palju ebaselget ja see nõuab veel palju täpsustamist. Mina võtsin töös aluseks põhiliselt klassikaliste vana süsteemi. 1 ÜLDISELOOMUSTUS Limused ehk molluskid moodustavad selgesti piiritletud loomarühma. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: teod ehk kõhtjalgsed, soomuslimused, vagellimused, torbiklimused, karbid ehk liistaklõusesed, lasnjalgsed ja peajalgsed. Limustel on hulk ainult neile iseloomulikke tunnuseid. Nende keha koosneb peast, kotikujulisest segmenteerumata kerest ja jalast. Jalg kujutab endast kere paksenenud ja laienenud kõhtmist seina. Limustele on väga iseloomulik...
annaabi.ee 
