Mees oli muidugi natuke pettunud ning jõi ennast peol purju. Oli ka väike konflikt Victoria kihlatu Ottoga, kes sai jälile, et kahe vahel susiseb midagi. Järgmisel päeval kohtus Johannes Camillaga ning küsis, kas too oleks nõus talle paari aasta pärast naiseks tulema ning Camilla nõustus. Mõni päev hiljem suri Otto ning Victoria rääkis Johannesele, kuidas ta on alati teda armastanud ning et ta oli Ottoga kihlatud ainult sellepärast, et mõis oli pankrotis ning Otto oli rikas. Selleks ajaks oli Johannes juba põhimõtteliselt kihlatud ning ütles Victoriale ära. Camilla leidis endale Richmondi, kes oli talle veelgi suurem armastus kui Johannes. Johannes ei võtnud seda väga traagiliselt, kuna nagunii kuulus tema süda Victoriale. Hiljem Victoria suri ilma, et nad oleks Johannesega kokku saanud, kuid ta jättis oma armastatule kirja, kuidas ta süda on alati Johannesele kuulunud.
kellele mehele minna. Aga Johannesele see ei saa head tähendada. Lõpuks Johannes läheb linna kooli ja on kaua aega ära. Aga tema armastus Victoria vastu ei hääbu mitte kunagi. Johannes hakkab kirjutama algul luuletusi ja peagi ka raamatuid, mis toovad talle edu ja tuntust. Kõik kirjutised on Victoriale, kes on talle muusaks ja inspiratsiooniks.(577) Kui Victoria ja Johannes linnas kohtusid märkas Johannes tema sõrmes kihlasõrmust. Ta oli kihlatud Ottoga, kes oli ka nendega koos lapsepõlves juba mänginud, aga ta oli Ottoga kihlatud, kuna see oli tema isa soov ja tahe. J. tunded olid V. vastu endised ja nüüd avaldas ka V. oma tundeid Johannesele. (580) Kuid V. arvates ütles ta liiga palju, kuna nende suhe oleks võimatu, oleks nii palju taksitusi ja neid lahutab palju. V. isa ütleks J. ära. Ta kartis, et tegi nüüd J. haiget. Kui V. kutsis J. lossi tema ja Otto kihlumispeole, siis seal pidas üks teemantnööpidega
eelistatakse need maha juua, et neile enam mitte mõelda. Jake on tagasihoidlik ja kohusetundlik mees. Tema sõber Robert Cohn on aga isekas ja egoistlik. Ta kirjutas Euroopas reisil olles novelli. Ühel päeval tuleb Robertil mõte sõita Lõuna-Ameerikasse ning palub, et Jake sõidaks koos temaga. Kahjuks pole Jake sellest huvitatud. Õhtul, pärast tööd läheb Jake klubisse ning kohtub seal Bretti, oma eluarmastusega. Kahjuks on Brett kihlatud Mike Campbelliga. Ka Cohn on klubis ning ei suuda pöörata oma silmi Brettilit. Järgmisel päeval astub Cohn Jake'i juurest läbi ning küsib Bretti kohta. Jake aga vastab, et naine on juba kihlatud. Õhtul saabuvad aga Jake'i juurde mõnele dringile Brett ja krahv. Nad teatavad, et sõidavad mõneks ajaks San Sebastianisse. Mike kutsub Jake'i ja Bill Gortoni, Jake'i sõbra, reisile kaasa. Ka Cohn tahab reisile kaasa tulla. Jake ja Bill lähevad mõneks päevaks kalale
Oma sõbrale Wilhelmile saadetud kirjade kaudu saame teada, et ta on varajastes kahekümnendates aastates tundeline artist, poeet ning looduse- ja Homerose armastaja. Ta pole veel kindel, mis on tema eesmärk selles elus, millise ameti ta peaks omandama. Teine roll on Lottel, kes on 19-aastane ning lesestunud ametniku tütar. Ema surmast saati on ta üksi juhtinud majapidamist ning hoolitsenud armastavalt oma mitmete nooremate õdede-vendade eest. Lotte on olnud neli aastat kihlatud endast 11 aastat vanema, seega 30- aastase Albertiga. Albert on sekretär. Ta on helde ja rõõmsameelne mees, kuid temast saab Wertheri vaenlane. Lugeja ei saa midagi teada Wilhelmist, kellele Werther oma kirju saadab. Veel enam, lugeja peab kujutlema Wilhelmi kirjade sisu Wertheri vastuste järgi. Seega võtab lugeja ise Wilhelmi rolli. Kirjad kajastavad suhete arengut tema ja ta armastatu Lottega ning hiljem tolle kihlatu Albertiga.
Kokkuvõte ,,Noore Wertheri kannatused" Raamat räägib noormehest nimega Werther. Nooruk kohtab ühel peol Charlotte' (edaspidi Lotte) ja Werther armub. Noore mehe õnnetuseks on Lotte juba kihlatud ning nende suhe peab jääma vaid sõpruseks. Werther saab heaks sõbraks ka noore neiu kihlatu Albertiga. Noor Werther kannatab armuvalu all, sest Lotte teda vastu ei armasta. Et leevendada seda tohutut piinlemist, proovib nooruk kätt ametnikuna kodust eemal, kuid ka see ei vähenda valu. Werther suundub tagasi kodukülla Wahlheimi. Noormehe kurvastuseks on selle aja jooksul jõudnud Lotte ning Albert juba abielluda. Tagatipuks palub neiu Wertheril neid enam mitte nii palju külastada
Noormees pole väga seltsiv inimene. Ta armus esimesest silmapilgust Lottesse. Ta oli üsna enesekeskne inimene, sest ta ei tahtnud kellelegi haiget teha. Talle ei meeldinud aadlike südametus, kuna ta ise oli heasüdamlik. Ta luges läbi terve raamatu Ossianit ja Homerost. Lotte oli noor, kena tütarlaps. Heasüdamlik, hoolas, leebe, osavõtlik, truu ja usaldusväärne. Ta kasvatas oma nooremaid õdesid- vendi, kuna ema oli surnud. Ta armus samuti Wertherisse, kuid oli juba varem kihlatud Albertiga, kellest lahku ta ei julgenud minna. Albert oli helde ja rõõmsameelne mees, kuid temast saab Wertheri vaenlane. „Noore Wertheri kannatused“ esindab 18 sajandil populaarset kiriromaani. See olevat romantilisele inimesele kõige intiimsem ja vahetum võimalus ennast väljendada. Sellepärast oligi romantismi ajastul see kõige populaarsem enese väljendusviis kirjanikel. Arvan, et autor
· Haridus: Varssavi lütseum, 1826-1829 Varssavi Kõrgem Muusikakool(kompositsioon). · Pärast kooli kontsertreisid Viinis. · Elukohaks 1830a. Viin , 1831 a. Pariisis. · Pariisis toimus vilgas seltskonnaelu. Suhtlus Poolast väljarännanud kultuuuritegelastega. Tutvus Liszti, Paganini, Mendelssohni ja Berlioziga. Tema loomingut hakati hooogsalt kirjastama. · Peamine elatusallikas oli klaveritundide andmine(Pariisi hinnatuim). · Pettumus isiklikus elus: Oli kihlatud Maria Wodzinskaga, kuid tütarlapse vanemad ei kiitnud seda heaks. Kihlus katkestati. 1837 suundus Londonisse. Tutvus Pratsuse kirjaniku George Sandiga, kellest sai tema elukaaslane. 1849a. Suri Chopin tuberkuloosi. LOOMING: · Temast taheti teha ooperiheliloojat, aga tema kutsumus oli KLAVER! · Kõik teosed on rahvusliku koloriidiga. · Oli rahvamuusika looja, mitte ümbertöötaja. · Kirjutas poloneese ja masurkasid.
Tove Jansson Britta Sims KELA II Tove Marika Jansson 19142001 Ema illustraator Isa skulptor, Soome kodusõja tõttu palju eemal 2 venda Lugude rääkimine oli peres väga oluline Vanemad tahtsid, et temast saaks kunstnik Maalimine, graafiline kunst Õppis kunsti Stockholmis, Helsingis ja Pariisis Reisimine 40ndatel avaldasid kõik lapsed oma esimesed raamatud Muumikoomiksid Tove ja Lars Al 1959 koomiksid Lars Lühikest aega kihlatud Elukaaslane Tuulikki Pietilä Muumide tekkelugu Igal aastal viis kuud saarel kalurimajas Kokkupuude looduse ja loomadega Huvi kunsti vastu Väike veidravõitu jõehobu Lähedased inspiratsiooniks tegelaskujude loomisel Muumilood "Väikesed trollid ja suur veeuputus" 1945 "Sabatäht/Sabaga täht tuleb" 1946 "Võluri müts" 1948 "Muumipapa memuaarid" 1950 "Ohtlik jaanipäev/südasuvi" 1954 "Trollitalv" 1957 "Nähtamatu laps ja teised lood"1962 "Muumipapa ja meri" 1965 "Novembri lõpus" 1970
mille autor ise oli määranud põletamisele. Elukäik • Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe pojana. • 1901. aastal lõpetas ta Praha saksa gümnaasiumi. • Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolis germanistikat. Kuid ta astus siiski Praha ülikooli. Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal. • Ta töötas aastatel 1907–1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali • Franz Kafka oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud Haiguslugu • 1917. aasta augustis avastati tal tuberkuloos • 1. juulil 1922 jäi ta pensionile • 1923. aasta septembris asus Franz Kafka elama Berliini • 1924. aasta märtsis oli ta sunnitud Prahasse tagasi pöörduma. • Sama aasta aprillis läks ta ravile Austriasse Kierlingi sanatooriumisse, kus ta ka suri. Looming • Franz Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial
armastus leedi Brett Ashleyga Elab selleks, et mõista, mis on kaasaegses maailmas õige, mis vale Realistlik pealtvaataja roll Inimlik pimedusekartus, magab öölambiga Usu vastane Iseloomilik: kirg, vaprus, ausus Puudu: armastus, usk, eesmärgid, enesekindlus Leedi Brett Imeilus inglanna Emotsionaalsed armid (vastukaal Jake'le, kellel haav) Sõja ajal afäär sõduriga, keda põetas, ent too suri Väärtusetud suhted Oli abielus Briti lordiga (kaasvaraks tiitel, mitte õnn) Kihlatud Michael Campellga Kihlusvälised suhted paljudega Suitsetab ja joob palju Vastutustundetu, neurootiline, egoistlik Kõik raamatu meeskangelased temasse armunud Vahel mehelikum kui Jake Robert Cohn Varastab Jake armastatud naise Kogu elu kõrvalseisja rollis Elus privileege, mida paljud kadestasid Võimalus saavutada kõike, mida tahab Vähe eneseteadvust ja puudub kuuluvustunne, huumoritundetus Sõbrad naeruvääristavad, hoiduvad sageli eemale
Raamatu peamine teema on esitatud kirjadena, mis on kirjutatud Wertheri, noore kunstniku, kes on väga tundeline ning kirgliku temperamendiga, poolt tema sõbrale Wilhelmile. Nendes kirjades annab Werther väga intiimse seletuse tema olemisest väljamõeldud külas Wahlheimis. Ta on lummatud talupoegade lihtsatest eluviisidest. Werther kohtab seal Lottet ning armub temassse kohe. Lotte oli ilus noor tüdruk, kes hoolitseb oma õdede-vendade eest peale ema surma. Lotte on aga kihlatud mehega, kelle nimi on Albert ja kes on Lottest 11 aastat vanem. Vältides valu, mida see Wertherile valmistab, veedab ta mõne järgmise kuu kasvatedes oma sõprust nende mõlemaga. Lõpuks kasvab tema valu nii suureks, et ta on sunnitud lahkuma ning minema Weimari. Samal ajal, kui ta on ära, teeb ta tutvust Präulein von B.-ga. Wertheril oli väga häbi, kui külastab oma sõpra siis, kui kogu aristokraatlik rahvas tema juures on. Peagi pöördub ta tagasi
luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud. Loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegooria Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid - "Karistuskoloonias" (1919) "Maa-arst" (1919) Romaanid - "Protsess" (1925; eesti keeles 1966) "Loss" (1926; eesti keeles 1987) Kirjad - "Kirjad Milenale" "Kiri isale" 1997 "Päevikud"19101923
luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud. Loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegooria Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid - "Karistuskoloonias" (1919) "Maa-arst" (1919) Romaanid - "Protsess" (1925; eesti keeles 1966) "Loss" (1926; eesti keeles 1987) Kirjad - "Kirjad Milenale" "Kiri isale" 1997 "Päevikud"19101923
MOLIERE ,,DON JUAN" 1. peatükk 1. stseen: Sganarelle ja Don Juani naise teener Gusman omavahel räägivad, et Don Juan pettis oma naist. Don Juan ja Sganarelle olid linnast lahkunud. 2. stseen: Don Juan ning Sganarelle vestlevad. DJ tunnistab, et armunud teise, kuigi on Elviraga kihlatud. Ei pea patuks petmist. Sganarelle peab seda pahaks. DJ võtab nõuks uue armastuse röövida (too on kihlatud ning peabi abiellumas). Märgatakse Elvirat. Too oli oma teenri Gusmaniga DJ-le järgi tulnud. 3. stseen: Elvira nõuab DJ-lt lahkumise põhjust. DJ ütleb Sganarellele, et too räägiks, Sganarelle ei oska aga midagi kosta. DJ peab lõpuks ise rääkima ja ütleb, et tunded Elvira vastu pole endised. Elvira peab end rumalaks, et uskus DJ-d ja lubab talle, et taevas karistab teda. 4. stseen: Don Juan võtab nõuks asuda armuasju korraldama. 2. peatükk 1. stseen: Mere ääres
*Dankwart on Aldriani poeg ja Hageni noorem vend. Ta on Burgundia kuningate marssal (mitte veel väejuht, aga vooriülem). *Etzel abiellub Kriemhildiga pärast Siegfriedi surma. *Gernot on Burgundia kuningas, Ute ja Dankrati poeg ning Guntheri, Giselheri ja Kriemhildi vend. Siegfriedi mõrvamises on tema süütu. Ta langeb Rüdegeri käe läbi. *Giselher on Dankrati ja Ute noorim poeg ning Guntheri, Gernoti ja Kriemhildi vend, Burgundia kuningas ja samuti Siegfriedi mõrvas süütu. Ta on kihlatud Rüdegeri tütrega, aga langeb Wolfharti käe läbi. *Ortwin on Guntheri vasall Metzist, lauaülem Wormsi õukonnas, Hageni ja Dankwarti sugulane ning Hageni kõrval peamine Siegfriedi tapmisele õhutaja. *Rumolt on Guntheri vasall, Wormsi õukondlane köögiülem (köögimeister, roameister), kuningate äraolekul asevalitseja. *Volker on Burgundia kuningate vasall Alzeyst, lipukandja ja pillimees ning Hageni sõber. Tema langeb Hildebrandi käe läbi. Siegfried Brünhild
Põhjuseks sellele võis olla, et tollane lugeja, nagu sageli tänagi, ei osanud võtta kirjandusteost fiktsioonina ja otsis sellest eluloolist tagapõhja, mis teosel tõepoolest ei puudunud, uskus ära arvavat prototüüpe, aset leidnud sündmusi ja tegevuspaiku. Romaan põhineb elamustel, mis said Goethele osaks Wtzlaris, kuhu ta 1772. aastal oli läinud isa nõuandel riigikohtu praktikandiks. Ühel ballil kohtas Goethe Saksa Ordu ametimehe tütart Charlotte Buffi, kes oli kihlatud kohtusekretäri Christian Kestneriga. Kõik kolm sõbrunesid. Sedalaadi sõprust tunti tolle aja romaanikirjanduses hästi, ja teati selle riske: harva püsis see puhta sõpruse ja platoonilise kiindumuse taktitundelisis piires. Goethe, tajudes nähtavasti nende piiride lähedust, lahkus Wetzlarist hüvasti jätmata. Wetzlariga on ,,Werther" seotud veel teiselgi kombel. Wetzlarisse lähetatud Braunschweigi saatkonnasekretäri Karl Wilhelm Jerusalemi sidus Goethega sarnane kogemus:
"(Franz Kafka) Segased tunded ja saatuse poolt määratud üksindus on see, mis põhjustab õnnetu elu. Otsustusvõimetus ning ülitundlikkus, samas õnne järele janunev loomus. Just Franz Kafka, õrnahingeline kirjanik, kannatas palju seesuguste omaduste tõttu. Isegi enne oma surma lausus ta oma heale sõbrale Max Brodile, et pole kunagi kellegile armastust avaldanud. Kõik see on ehe näide armastuse hammasrataste vahele jäänud elutraagikust. Ta oli küll kolm korda kihlatud, kuid lõpuks jäi ta siiski vallalise kurba elu nautima. Ainult üks inimene oleks ehk suutnud Kafka tollest nõiaringist välja tuua. See oli abielunaine Milena Jesenska, kirjaniku suurim ja piinavaim armastus. Kafka ja Jesenska tutvusid 1920.aastal Merani linnas. Milenal tekkis mõte tõlkida mõned Kafka novellid saksa keelest tshehhi keelde ja mõne aja pärast ilmuski "Kütja". Sellest sai alguse intiimne kirjavahetus, mis peagi arenes kirglikuks ja siiraks suhteks. Kafka kirju
Alberti kiri Romanile Tead Roman, meil juhtus üks väga traagiline sündmus, nimelt üks mees tappis ennast mu naise pärast ära. Kõik algas sellest, et Werther tuli meie külasse elama, kus ühel peol kohtas ta Lottet ning armus temasse. Pärast seda ta aga sai teada, et ma olen Lottega kihlatud. Ta käis praktiliselt iga päev meil külas, et Lottet näha. Tahtsin temaga rääkida, et Lotte ei armasta teda, kuid Lotte veenis mind, et ma seda ei teeks, kuna muidu Werther muutuks veel kurvemaks. Ükspäev tuli Lotte minu juurde ja ütles:``Kui me Wertheriga koos oleme, siis ärme kallista ega musita! ``Oleks tahtnud Wertheril näo sisse lüüa, kuna tema pärast ei tohi ma nüüd pidudel, kus tema ka on, Lottega midagi teha. Lottel tulid juba ka
valetamist ja see maailm on tema jaoks tehislik. Wertheri arust on kõige tähtsamad inim tunded ning neid järgida. Inimeste kombed ja viisakusei olnud tema jaoks midagi ehk tühi koht. sellest saab teada, et Werther idealiseeris teisi. Ainus inimene, kes Wertherile meeldib on Lotte. Werther hakkab Lottet armastama, sest tema arust on Lotte ideaalne naine- noor, hoolitseb oma õdede-vendade eest ja usaldusväärne. Ainsaks põhjuseks miks nad koos ei saa olla on see, et Lotte on kihlatud Albertiga, kuigi Lotte ei armasta teda. Ta ei julgenud Albertit maha jätta, sest ta oli tüdrukut rasketes olukordades aidanud ja tema vastu kena olnud. Veel meeldib Wertherile mängida koos Lotte õdede-vendadega, kuna nemad ei ole valelikud ja võltsid, nagu täiskasvanud. Lastele on kõige tähtsam lõbutseda ja mängida ehk oma tunnete järgi elada. Kuna Wertherile ei meeldinud ühikond kus ta elas ja ei saanud siin rahu, siis pidi olema koht kus ta sai lõõgastuda
kuulus ta intellektuaalide ringi, kuhu kuulusid lisaks temale ka Franz Werfel, Oskar Baum ja Max Brod. Viimasega olid nad elu lõpuni head sõbrad.Ta valdas vabalt nii saksa kui tsehhi keelt. Pärast juurapraktikat töötas juristina tööõnnetuskindlustusseltsis, kus Lühikesed töötunnid andsid talle piisavalt aega kirjutamiseks. Ta nägi siis väga noor välja, 28-aastaselt peeti teda vahel ekslikult 15- või 16-aastaseks. . 1912. aastal kohtas Kafka Felice Bauerit, kellega ta oli kihlatud kaks korda ja kellega ta ka kihluse kaks korda ka lõpetas. Esimene kord arvas ta, et suhe segab ta loomingulisust. Teine kord, 1917. aastal, avastas Kafka, et tal on tuberkuloos ja lõpetas nii suhted Felice'iga. Nad olid kokku koos 5 aastat. 1912. aastal alustas ta ka "Ameerika novelli" kirjutamist. 1913 ilmus "Meditatsioon", esimene mitmetest tema eluajal ilmunud köiteist. 1912. aasta sügisel kirjutas ta ka "Metamorfoosi" ja "Der Prozessi" (Protsess), mida peetakse Kafka kaheks parimaks
Järgmised 18 aastat elas Dorian ilma ühegi vananemismärgita ebamoraalset elu. Viimaks süüdistab ta Basilit oma saatuses ning pussitab ta surnuks. Ta palus Alan Campbelli, oma vana sõbra, Basili laipa hävitama. Dorian põgeneb oma kuriteo eest oopiumiurgastesse. Nende läheduses kohtab ta Sibyli venda Jamesi, kes arvab Doriani ära tundvat ja üritab teda tappa. Dorian aga pääseb, väites, et nii noore mehena ei saanud ta kaheksateist aastat tagasi Jamesi õega kihlatud olla. Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Ta kohtas üht maatüdrukut kelle ta tahtmatult endasse armuma pani, ning jättis neiu maha sooviga, et ta ei saaks Doriani pärast haiget. Dorian lootis, et head tehes muutub maal paremaks, et ta saab oma pattudest kahetsusega lahti. Portree aga vananes sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse. Kui teenijad tuppa sisse murdsid, olles kuulnud
Variatsioon ,,La priere" Svetlana Danilova, Galina Laus, Nanae Maruyama ,,Coppelia" 1922. aastal esietentunud Leo Delibes'i ,,Coppelia" oli esimene õhtut täitev ballettilavastus selles teatris. Seepärast on sobiv tähistada Eesti Rahvusballeti sümdi just selle romantilise, rõõmsa ja populaarse balletiga. Leo Delibes'i ballett on kolmes vaatuses: I vaatus Linnaväljaks Galiitsias. Linnapea tütar Swanilda on kihlatud noore ja nägusa Franziga. Pulmade eelõhtul tärkab Swanildas armukadedus, sest Franz jälgib lummatult kaunist tütarlasr dr.Coppeliuse rõdul. Inimpelgurist veidrik Coppelius unistab elusa nuku loomisest ning pühendub päeval ja ööl oma idee teostamisele. Sõbralikke tervitusi eirava tütarlapse ilmumine veidriku rõdule äratab linnaelanike uudishimu. Linnapea teatab rahvale, et järgmisel päeval peetakse koos lõikuspeoga tema tütre pulmapidu
tung oli see kangelane kes hakkas reeglite vastu võitlema) oli rüütel kes astus reeglite vastu, võitles ülekohtu vastu, ei muutu alistunuks. Seejärel ilmus temalt romaan (1774) ,,Noore Wertheri kannatused" Oli üks mees, kes oli tundeline, kahekümnendates umbes, oli teenija(d), haritud noor inimene, kes töötas erinevate võimukandjate juures, liiga tundeline(armus ühesse naisesse, Lotte, kuid ta oli kihlatud Albertiga, asja tegi keeruliseks see, et Lotte oli vanim laps oli emale abiline, ema suri, haigevoodil enne surma jõudis öelda, et Lotte hoolitseks õdede vendade eest, ning Albertiga abielluks, andis oma õnnistuse, surevale emale andis lubaduse, et abiellub Albertiga- korralik töökas, tavaline, normaalne mees, polnud pahesid, eristab Wertherist see, et Albert oli praktiline mõistlik inimene, Werther seevastu tundeline, Lottele läks Werther ka korda, Werther külastas
tagasihoidlik ja kohusetundlik mees. Tema s�ber Robert Cohn on aga isekas ja egoistlik. Ta kirjutas Euroopas reisil olles novelli.S###A#####@##�##�###A###8 #####�#%#Tk#####C# �hel p�eval tuleb Robertil m�te s�ita L�una-Ameerikasse ning palub, et Jake s�idaks koos temaga. Kahjuks pole Jake sellest huvitatud. �htul, p�rast t��d l�heb Jake klubisse ning kohtub seal Bretti, oma eluarmastusega. Kahjuks on Brett kihlatud Mike Campbelliga. Ka Cohn on klubis ning ei suuda p��rata oma silmi Brettilit.S###A#### ###%#A#####@##�##�###T|#####T# J�rgmisel p�eval astub Cohn Jake'i juurest l�bi ning k�sib Bretti kohta. Jake aga vastab, et naine on juba kihlatud. �htul saabuvad aga Jake'i juurde m�nele dringile Brett ja krahv. Nad teatavad, et s�idavad m�neks ajaks San Sebastianisse. Mike kutsub Jake'i ja Bill Gortoni, Jake'i s�bra, reisile kaasa. Ka Cohn tahab reisile kaasa tulla.S###A####
valgustatus, indviidi tähtustati, mõistust, aga TT ütleb, et mõistus ei saa ainult tähtsaimaks pidada. Ei saa olla neid nii rangeid ühisk reegelid. Herder astub nende reeglite vastu, võitleb ülekohtuga, tõe ja õiguse eest. 1774a ``Noore Wertheri kannatused''. Selles pole nii palju kirjeldamist ja seletamist. Werther oli üks mees, kes oli tundeline, u 20a, oli haritud noor inimene, kes töötas võimukandjate heaks, aga probleem oli selles, et ta oli liiga TUNDELINE. Armus kihlatud Lottesse oli emale hea laps, aga tema ema suri ja Lotte lubas surivoodil olevale emale, et hoolitseb oma õdede-vendade eest ja abiellub ALBERTIGA, kes oli tavaline ja normaalne mees. Wertheriga võrreldes oli Albert praktiline mõistlik inimene, aga Werther oli tundeline. Werthe tegi Lottele lähenemiskatseid, aga Werthe läks ära. Püüdis unustada Lotted, aga tunded olid liiga tugevad ja pöördus tagasi, kuid lõpuks sooritas enesetapu (lasi kuuli silma Albertilt laenatud relvaga).
olnud suhetes paljude erinevate meestega. Oma teisest abielust ühe Briti lordiga sai Brett küll tiitli „leedi“ ja majandusliku toetuse, kuid mitte armastust ja õnne. Brett otsustas lahutusele ametliku käigu panna ja kihlus uuesti Michael Campelliga. Uus kihlus ei takista teda siiski teiste meeste seltsi otsimast. Kõik raamatu meespeategelased on mingil hetkel temasse armunud olnud. Brett oli väga egoistlik, eriti armusuhetes. Olles kihlatud Michaeliga, ei jätnud Brett oma vanu kombeid ja oli mitmete meestega seksuaalsuhetes, eirates seejuures Michaeli tundeid ja soove. Üks öö Robert Cohniga näis esialgu küll süütuna, kuid Cohni armumine Brettisse tõi sõpruskonda palju pingeid, mis viisid ka rusikate välkumiseni. Suhe Pedro Romeroga, noore hispaania matadooriga, kestis lühidalt, sest Bretti huvitas pigem tema keha kui huvid ja iseloom. Kui noormees oli jõudmas talle juba abielu ettepanekut teha, siis ta
patuga, samal ajal kui tema enda välimus püsib muutumatuna. Dorian elab järgmised 18 aastat ilmagi vähima vananemise märgita. Viimaks süüdistab ta Basilit oma saatuses ning pussitab ta surnuks. Ta santazeerib ühel keemikut, et too Basili laiba hävitaks. Dorian põgeneb oma kuriteo eest oopiumiurgastesse. Seal kohtab ta Jamesi, kes Doriani ära tunneb ja üritab teda tappa. Dorian aga pääseb, väites, et nii noore mehena ei saanud ta kaheksateist aastat tagasi Jamesi õega kihlatud olla. Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Portree aga vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse. Dorian leitakse südamesse löödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Dorian Gray portree on taas noor. Sisukord: · Elulugu · Looming · "Dorian Gray portree" sisukokkuvõte
Dorian elab järgmised 18 aastat ilmagi vähima vananemise märgita ebamoraalset elu. Viimaks süüdistab ta Basilit oma saatuses ning pussitab ta surnuks. Ta santazeerib keemik Alan Campbelli, oma vana sõbra, Basili laipa hävitama. Dorian põgeneb oma kuriteo eest oopiumiurgastesse. Nende läheduses kohtab ta Sibyli venda Jamesi, kes arvab Doriani ära tundvat ja üritab teda tappa. Dorian aga pääseb, väites, et nii noore mehena ei saanud ta kaheksateist aastat tagasi Jamesi õega kihlatud olla. Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Portree aga vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse. Dorian leitakse südamesse löödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Dorian Gray portree on taas noor. Tegelased · Alan Campbell Keemik, Doriani vana sõber · Basil Hallward Kinnine ja omaettehoidev kunstnik, kes maalis Dorian Gray portree.
hea, sest etenduse sisu oli huvitav ja laulud meeleolukad. Muusikal räägib kahest sõbrast Joe'st ja Jerry'st, kes on tunnistajaks suure maffiabossi verisele teole. Olles sunnitud elu eest põgenema, nihverdavad nad end osavalt Sweet Sue juhitud tantsu- ja laulutruppi Josephine' ja Daphne nime all. Sealt saavad alguse huvitavad ja põnevad juhtumised, mis muudavad mõlema mehe elu. Joe armub säravasse, kuid sinisilmsesse lauljasse Sugarisse ning Jerry avastab, et ta on kihlatud pealetükkiva multimiljonäri Osgood Fielding III-ga. Peategelast Sugarit, mängis Gerli Padar, kes sellega imeliselt hakkama sai. Tema lauluhääl on tõepoolest vaimustav ja väga nauditav oli kuulata kõiki tema esitatud laule. Arvatavasti mängib siin suurt rolli see, et juba väga noores eas huvitas teda laulmine ja näitlemine. Lavakogemusi on tal kuhjaga, alustades lauluvõistlusega Laulukarussell, lõpetades Eesti esindamisega Eurovisioonil 2007. aastal.
inglise keelsed subtiitrid. Tuled hämarduvad ja publikul palutakse mobiiltelefonid välja lülitada ning keelatakse ära filmimine, fotografeerimine ja kolmandal moel jäädvustamine. Siiski mõni inimene suutis need reeglid kõrvust mööda lasta ja keset etendust hakkas eriti häiriv helin segama. Ilmselt oli see väga tähtis kõne, kuna välja lülitatud telefonile saab helistada ainult Jumal. ,,Cosi fan tutte" räägib noorohvitseridest Ferrando ja Guglielmo, kes kiitlevad, et nende kihlatud Dorabella ja Fiordiligi on igavesti truud. Vanem filosoof don Alfonso pakub noormeestele kihlvedu, et suudab ühe päevaga tõestada nende pruutide ja seega kõigi naiste truudusetust. Noormehed võtavad kihlveo vastu: nad luiskavad, et neid on sõtta kutsutud, kuid pöörduvad tagasi maskeeritutena albaanlasteks, et püüda teineteise kihlatut ära võrgutada. Kumbki naine ei ole võõrastest huvitatud ja soovivad tungivalt, et nad lahkuksid. Teenijanna (don Alfonso lubas kotitäit
Teda mõjutas Herder ja rahvaluule. Leidis enda jaoks Shakespeare'i. Ta keskendus põhiliselt armastusele. Tal on olnud palju armumisi, mis teda inspireerivad luuletama. Rõhutab tunnetuslikku poolt. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen". 1774 ,,Noore Wertheri kannatused". Werther oli noormees, haritud ja töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli hullupööra tundeline. Ta oli armunud ühte naisesse, kes oli aga teise mehega kihlatud. Lotte oli selle naise nimi. Werther ei leidnud vastuarmastust sellepärast, et Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Nimelt oli Lotte oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära. Haigevoodil ütles ta ema Lottele, et Lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja Albertiga abielluks. Albert oli korralik, töökas mees. Teda eristab Wertherist see, et Albert oli praktiline, mõistlik inimene, aga Werther oli vastupidi, väga tundeline
Etendus räägib ülitalendikast kõrtsilaulikust Silvast. Tema mänedžer Boni on hankinud talle ja ka endale töökoha Ameerika Ühendriikides. Lahkumise õhtul esineb Silva viimast korda oma vanas tuttavas kõrtsis. Peale esinemist ilmub sinna ta armastatu, krahv Edwin, kes palub tal jääda temaga koos Bostonisse. Silva alguses keeldub, kuid Edwin palub teda endale naiseks. Sellele ei suuda Silva ei öelda ja nad abielluvad seal samas kõrtsis. Kuid Siva saab teada, et tema mees on kihlatud Edwini kauge sugulase Anastassiaga, keda kutsutakse Stasiks. Nii siis läheb Silva koos Boniga abielupaari mängides Edwini ja Stasi kihluspeole. Seal esitab Silva ennast parunessina, kuid Edwin armub temasse uuesti. Edwin katkestab tema pärast kihluse ja ütleb oma vanematele, et armastab parunessi. Silva on pettunud, et ta mees häbeneb teda kui kõrtsilaulikut ja paljastab enda tõelise isiksuse. Boni armub Stasisse ja palub tema kätt ning Stasi nõustub. Lõpus tuleb
kammermuuskat. Mozarti ja da Ponte koostöös on valminud kolm tuntud ooperit: ,,Così fan tutte", ,,Figaro pulm" ja ,,Don Giovanni". Opera buffa ,,Così fan tutte" (,,Nii teevad kõik naised") valmis Saksa-Rooma keiser Joseph II tellimusel. Ooperit peeti tema julge teemakäsitluse tõttu ennekuulmatuks, sest kolm meest panevad kaks tütarlast proovile eesmärgiga tõestada, et kõik naised on truudusetud. Noored ohvitserid Ferrando ja Guglielmo kiitlevad, et nende kihlatud Dorabella ja Fiordiligi on igavesti truud. Don Alfonso pakub noormeestele kihlvedu, et suudab ühe päevaga tõestada nende pruutide ja seega kõigi naiste truudusetust. Noormehed võtavad kihlveo vastu: nad luiskavad, et neid on sõtta kutsutud, kuid pöörduvad maskeeritutena tagasi, et püüda teineteise kihlatut ära võrgutada. Nad kaotavad kihlveo ja loo mooraliks lõpus saab see, et naised on sellised nagu nad on ja rumalad on mehed, kes oootavad neilt midagi muud.
· Meding lahkub peolt, kuid tunneb kodus, et miski justkui piinaks teda. · Palmer tunneb end halvasti ja laseb Medingul end tihti kontrollida. · Meding teeb Laurale abieluettepaneku. Laura palub Medingul vanematelt tema kätt paluda teades, et isa teda kerjusele mehele ei anna. Laura naudib, et saab Medingule tema noomimiste eest kätte maksta. Isa annab Medingule loa. · Laura on ehmunu ja pettunud. Meding võtab sõnad tagasi. · Pool aastat hiljem on Laura kihlatud Lammerheimiga. Meding ei käi enam mõisas. · Pulmapäeval proovib Meding Laurat ümber rääkida, et too ei abielluks peiuga, kuna too · olevat vassija ja valetaja. · Laura solvub ning nimetab Medingut kerjuseks, mis meest väga solvab. · Laulatusel tormab sisse Aluvere Liina, kes ütleb, et peiu olevat tema lapse isa ja proovin krahvipreilit häbistada ja petta, kuna lubas hoopis temaga abielluda. Pulmad jäävad ära. · Laura mõistis Medingi hoiatust
die Wohnung Wohnung/im Plattenbau Korter der Plattenbau paneelelamu das Studentenwohnheim Wenn ich in Tallinn bin, übernachte ühiselamu ich im Studentenwohnheim. verheiratet Ich bin Abielus verlobt verheiratet/verlobt/geschieden. Kihlatud geschieden Lahutatud getrennt leben Lahus elama das Familienmitglied,-er Alle meine Familienmitglieder perekonnaliige unterstützen mich sehr. die Eltern Meine Eltern wohnen in Jõhvi. Vanemad das Kind/die Kinder Ich habe zwei Kinder. Laps
Sisukord . 2 1. Sissejuhatus Raamat räägib seitsmekümnendatest New Yorkis. Täpsemalt siis kõrgklassi seltskonna elust (ooperites käimised, õhtusöökide korraldamised ja ka vastuvõttude korraldamised). Teose esimene osa raamatust käsitleb probleemi, kus peategelane Newland Archer on kihlatud May Wellandiga, ning soovib oma kihluse võimalikult ruttu teatavaks teha ning abielluda. Käiakse läbi mõlema tegelase suguvõsa, et saada nendepoolne õnnistus. Peagi kohtab aga Newland oma kihlatu sugulast Ellen Olenskat, kes talle koheselt silma hakkab. May palun Newlandi, et viimane Ellenile seltsi pakub kui May ise reisile läheb. Newlandile meeldis väga Elleni seltskond. Hakkas talle saatma anonüümselt kollaseid roose.
Kafka 1906. aastal. Pärast aastast juurapraktikat kohtu juures töötas ta aastatel 1907-1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali. Aastatel 1908- 1922 töötas Kafka poolriiklikus Böömi Kuningriigi Tööliskindlustusseltsis (Arbeiter- Unfall-Versicherungs-Anstalt für das Königreich Böhmen). Aastal 1917 avastati tal tuberkuloos. Kafka ravis ennast korduvalt sanatooriumites, kuid ta tervis ei paranenud ja 1. juulil 1922 jäi ta pensionile.Franz Kafka oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud.Teosed: "Metamorfoos" (1915) , "Otsus" (1916) , "Karistuskoloonias" (1919) , "Maa-arst" (1919) , "Näljakunstnik" (1924) , "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004) , "Loss" (1926) , "Ameerika". Virginia Woolf (sünninimi Adeline Virginia Stephen; 25. jaanuar 1882 London 28. märts 1941) oli briti kirjanik ja feminist. Virginia Woolf sündis Londonis söör Leslie Stepheni ja tema naise Julia Duckworthi tütrena
1. romantiline näidend, taustax tõeliselt Sm-l elanud aadlik, kes ka tegelikult sattus tlp-e etteotsa rahvasõjas, tegelikus elus elas kõrge eani, aga G.-l vaja verd ja tundeid ning lasi ta vangitorni heita, kus ta suri. Oma aja kultusraamat "Noore Wertheri kannatused" : kasutas oma kogemusi ja kõrvalt kuuldut, sõitis juura praktikasse väixesse Saxa linna, kus sattus kõrgkihti. Noormees armus õnnetult oma ülemuse abikaasasse lasi end maha (G. armus ühe ametnikku kihlatud tütresse ja midagi ei tulnud välja). Armuvalu noored mehed hakkasid end massiliselt tapma. Hakkas kiire raamatu tõlkimine. G tahtis öelda, et kui inimene on tundlik ja laseb oma suhetel sassi minna, nii et ise üle ei käi ja sellele lisandub veel soodustamine teiste poolt, viib see enesetapuni. "Rooma eleegia" : luulekogu. "Iphigeneia Tarises" : tegi I-st tõelise kangelanna, kes ei kahetsenud oma noort elu taga. "Värvide teooria" : mõisted valgus (maailma füüsiline pool) ja vaim
Esimene suurem tuntus on näidendiga ,, Götz von berlichingen". Seal on see et rüütel esildab ,,tormi ja tungi" klassikalist kangelast. See tema näidendi kangelane astub välja ühiskondlike reeglite vastu ja hakkab ülekohtuga võitlema. Ei muutu alistunuks ja lipitsenuks ja ei vaata kuidas tal kergem oleks vaid hakkas õigluse eest võitlema. Varsti ilmus temalt romaan. 1774 ,,Noore Wertheri kannatused" noor werther oli tundeline. Oli noor tütarlapst Lotte, kes oli kihlatud albertiga ja werther armus temasse. Lotte ei katkestanud enda kihlust sellepärast et lotte oli pere vanim laps, emale abiline, aga siis ema suri ära, aga haigevoodil ütles ta et lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja et abielluks albertiga ja lotte andis oma õnnistuse. Albert oli kogu aeg kodust ära, praktiline, mõistlik inimene, aga werter väga tundeline ja armastas kogu hingest ja albert ei armastanud kirega.
teadmisi. See omab ka teatud riski. Huvi leegi vastu võib lõppeda näiteks kõrvetusega. Inimlik uudishimu ei esinda alati taolisi eesmärke. Väga palju on seotud vaimsusega ehk emotsiooniga. Ühele võib korda minna, mis arvamusel keegi temast on, teisele see, mida neiud ikka omavahel laua taga sosistasid. Need on lihtsaimad vormid olukordadest, kus lihtne uudishimu võib teha palju kurja. Üheks radikaalseimaks näiteks võiks tuua kihlatud paari, kellel oli toimunud nö poissmehe peod. Naispoolel oli tekkinud kahtlus oma partneri truuduses ja lasi teha valedetektori all noormehele uuringu. Pea tunni ajase seansi ajal tegi uurija masina andmete järgi järelduse, et noormees oli tõepoolest olnud truudusetu. Loomulikult tekitas see suure lõhe paari vahel. Mis teeb antud olukorra naeruväärseks, on ebaadekvaatne uurimismeetod. Nimelt põhineb valedetektor füüsilistele näitajatele
lummas paljusid kriitikuid. Ta võitis selle eest Kuldgloobuse ning pälvis veel ühe Oscari nominatsiooni. 2009. aastal peaks valmima Michael Manni lavastatav film "Populaarsed vaenlased", kus Depp mängib gängsterit John Dillingeri. Samuti mängib Depp ka Terry Gilliami filmis "The Imaginarium of Doctor Parnassus", kus ta jätkab vara lahkunud Heath Ledgeri osa täitmist. Temaga koos täidavad Ledgeri osa veel ka Jude Law ja Colin Farrell. Eraelu Johnny Depp on on olnud kihlatud näitlejate Jennifer Grey ja Winona Ryderiga ning supermodell Kate Mossiga. Aastatel 19831985 oli ta abielus Lori Anne Allisoniga. Johnny Depp elab prantsuse lauljanna ja näitlejanna Vanessa Paradis'ga Prantsusmaal ning neil on kaks last: Lily-Rose Melody (sündinud 1999) ja Jack (sündinud 2002).
tagasi minema. Nastasja armastas vürsti, kuid ei suutnud tema armastust vastu võtta, teades, et ta ise on väga alatu inimene. Sellisele veendumusele jõudes põgenes ta jälle Rogozini juurde. Naine jooksis kahe mehe vahel, kuni lõpuks Rogozin ta tappis. Ta ei suutnud jälgida seda keerulist suhete rägastikku, tappis armukadedusest ja meeleheitest Nastasja. Ainuke tegu, mis võiks seada vürsti absoluutse headuse kahtluse alla, oli see, et ta palus Aglajat kätt ning olles kihlatud, jättis ta Aglaja maha. Õigemini ta ei jätnud Aglajat, vaid reageeris liiga hilja, kui vürstil tuli valida Nastasja ja Aglaja vahel, millest viimasele piisas, et võtta seda kui hülgamist. Vürst proovis küll suhteid Aglajaga ära klaarida, kuid seda tal teha ei lastud. Hiljem abiellus ta Nastasjaga, mis leidis taas väga traagilise lõpu, nagu kõik olukorrad, kuhu oli segatud Nastasja. Naise surm ajas vürsti hulluks. Vürst ei vihastanud ega
" ,,Estonias" lavastati ,,Viini veri" esmakordselt 1965.aastal, lavastaja oli Paul Mägi. 1994.aastal tõi ,,Viini vere" välja Monika Wiesler. Sisu: I vaatus Mademoiselle Cagliari suvevillas Döblingis. Üksi Viinis viibiv krahv Balduin Zedlau otsustab külla minna suvevillasse oma armukesele tantsijanna mademoiselle Franzinska Cagliarile. Kuid tema mõtted on vallutanud hoopis õmblejanna Pepi, kellele ta määras kohtumise rahvapeol Hietzingis. Pepi on aga tegelikult kihlatud krahvi teenija Josefiga. Krahvile teeb veel muret, et ka tema naine krahvinna Gabriele Zedlau on samuti Viini jõudnud. Saabub Pepi, kes toob Cagliari ballikleidi tantsunumbri jaoks krahv Bitowsky ballil. Franzi lubab suuremeelselt Pepil endal seda kleiti kanda ja peol komtesside tantsus tema asemel esineda. Saabub vürst Ypsheim-Gindelbach, krahv Zedlau ülemus. Ta satub kokku Franzi isa Kagleriga, kes esitleb end majaproua isana. Ypsheim järeldab sellest, et majaproua Cagliari ongi krahvinna
taanlastega asustada. Valdemar laskis koostada Jüütimaa seadustekogu, mis valmis veidi aega enne tema surma, ja Taani hindamisraamatu. Tema järel sai kuningaks tema vanim poeg Erik IV. Nagu isagi, laskis Valdemar II kuningriigi päriluse tagamiseks kroonida oma vanima poja kaaskuningaks ning andis teistele poegadele maavaldused pärilike läänidena. See nõrgendas kuningavõimu ning vallandas pärast tema surma poegadevahelise võimuvõitluse. Enne esimest abielu oli Valdemar kihlatud Saksimaa hertsogi tütre Baieri Rixaga. Aastal 1205 abiellus Valdemar Võitja Böömimaa kuninga Pemysl Otakar I ning Meißeni Adelheidi tütre Margrethe Dragomiriga (Dagmariga, arvatavasti 1189 24. mai 1212), kellest sai rahva lemmik. Sellest abielust oli Valdemar II-l poeg Valdemar (sündis 1209), kes krooniti 1218 Schleswigis kaaskuningaks, kuid hukkus 1231 jahilkäigu ajal Refsnæsis. Teine poeg sündis 1212 surnuna. Kuninganna suri 1212 ja maeti Ringstedi. Surivoodil olevat ta
poolt. ''Tormi ja tungi'' kangelane hakkab nende põhimõtete vastu võitlema. Goethe rüütel teeb sama, ei lepi ülekohtuga, vaid hakkab võitlematõe ja õiguse eest. Varsti ilmus temalt romaan ''Noore Wertheri kannatused'' aastal 1774. · Vooruseks oli romaani lühidus. Noor Werther oli noor tundeline mees, haritud, töötas erinevate võimukandjate juures. Oli armunud Lottesse, kes oli juba kihlatud Albertiga. Lotte oli enda pere vanim laps ja ema abiline. Ema suri ja ütles enne surma, et Lotte, hoolitse oma õdede ja vendade eest ja abiellu Albertiga ning andis enda õnnistuse. Albert oli korralik, töökas, tavaline mees. Werther oli vastandina talle väga tundeline. Lotte armastab Wertherit ka, kuid mitte väga kirglikult. Lotte tahtis ära lõpetada. Werther püüab Lottet unustada, aga tunded olid liiga tugevad ja ta tapab end. Pani end ilusasti
Pidi hiljem hoolikalt valima, mida sööb, väga range dieet. 1919 asub Tallinna. Jätkab ajakirjanikuna. Abiellub Käthe Veltmanniga. Abielu kujuneb keeruliseks, naine ei mõista Tammsaaret vaimsel tasandil, tõekspidamised on erinevad. Elavad Kadriorus, kus nüüd on Tammsaare maja. Ainus Eesti kirjanik, kellele on eluajal ausammas püstitatud. Tallinnas abiellub Käthe Weltmanniga. Alguse saab kummalisel moel, naine ootas ammu, et paluks kätt. Tammsaare sai teada, et on kihlatud kui avas ühel päeval ,,Teataja". Abielu oli keeruline. Naine arvestas kirjaniku loomingutööga ja külalisi ei käinud, kuna mees ei sallinud neid. Peres oli 2 last. Suvel saatis pere ära, et oleks vaikne. Naine oli hästi seltskondlik, palju külalisi- häirisid meest. Naine ei mõistnud tema loomingu sisu täielikult. Väga Karini sarnane. Jätkab teatriarvustusi. Surm on sümboolne- kirjutuslaua taga saab südamerabanduse. LOOMING:
a ,,Maa-arst''. 1915. aastal ei pidanud Kafka osalema I maailmasõjas, kuna tema tööd peeti riigile vajalikuks. Hiljem ei saanud ta teenistusse tuberkoloosi tõttu, mis diagnoositi 1917.a. Ülejäänud elu jooksul veetis ta pikki perioode sanatooriumides. 1917 kolis ta õe Ottilie ja tema abikaasa Karl Hermanni tallu, kus tegeles kirjutamisega. Seda aega kirjeldas ta oma elu parimana, kuna tal ei olnud kohustusi. Kafka ei abiellunud kunagi, kuid oli kolm korda kihlatud. Brod kirjeldas Kafkat kui seksuaalselt piinatud inimest, mis peegeldub tema suhetest naistega. 1914.a tutvus Kafka Felice Baueriga, kellega kihlus kaks korda. Esimene tühistati kahe nädala pärast, teine 1917.aastal tuberkuloosi tõttu. Nad suhtlesid enamjaolt kirjade kaudu ning kohtusid harva. Felice kirjad pole säilinud, kuid Kafka omad avaldati pealkirja all ,,Kirjad Felicele''. 1920.a paiku oli ta kihlatud Julie Wohryzeki, vaese ning harimatu hotelliteenijaga. Otsustati
Torm ja tungi juht. On kirjutanud luuletusi, ballaade, romaane, draamasid. Luule räägib armastusest, noorese rõõmudest, loodusest. Algatas oma romaani ,,Misteri õpiaastad" ga arenguromaani zanri, mis kujutab õhe noormehe kujunemis lugu. Kuulsaks sai näidenditega, ,,Noore Werteri kannatused" on autobiograafiline kirja vormis romaan õnnetust armastusest. Haritud, tundeline, heasüdamlik Werter kohtab Charlotti, kes juba kihlatud. Werter usub et saab oma kiindumusest üle, kuid kui neiu abiellub tunnistab Werter oma tundeid, Charlott tõukab mehe eemale, Werter laseb enda maha. Inimene ei tohiks oma tundeid ja südant moraali tõttu alla suruda. ,,Faust" kahe osaline tragöödia, vanast elus pettunud teadlasest, kes pole olnud õnnelik. Teeb saatanaga lepingu, et kui saatan suudab ta teha õnnelikuks, saab saatan ta hinge. Ta saab osa noorusest, seksist,
Vanus üheksateist, Edmond Dantès näib olevat ideaalne elu. Ta on saamas laeva kapten, ta on kihlatud kauni ja liik noor naine, Mercedese, ja ta on hästi meeldis peaaegu igaüks, kes teab teda. See täiuslik elu, aga stirs kuni ohtlike armukadedus seas mõned Dantès nn sõbrad. Danglars, laekur Dantès's laeva envies Dantès varase karjääri edu; Fernand Mondego on armunud Dantès's kihlatu ja nii covets tema amorous edu oma naabri Caderousse on lihtsalt kade, et Dantès on nii palju luckier elus kui ta on. Üheskoos annavad need kolm meest eelnõu kirjas süüdistas Dantès pettuses. On
laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Perekond : Alates 1870. aasta suvest oli Jakobson kihlatud Kirbla köstri tütre Julie Thaliga, peiupõlv venis neljale aastale. 1874. aasta sügisel abiellus 33-aastane Jakobson endast kümme aastat noorema Julie Thaliga.1875. aastal sündis surnult noorpaaril tütar Olga, kes maeti kodukoha Kurgja metsalagendikule.1876. aasta lõpul sündisid Juliel ja Carl Robertil kaksikud, kes samuti surid kohe peale sünnitust. Alates 1878. aastast tabas peret siiski ka õnn, suvel sündis tütar Linda, kellele järgnesid Ida(1880) ja Salme(1881; kelle nimi
annaabi.ee 
