50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
184 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kihnu
Õppematerjali autor
ownExport # #Illustration ###Table####Text####Drawingd########### #�###�####0�#########n ##########��#�################n ##########��#�################n ##########��#�################n ##########��#�################n ##########��#�################1####### ###����##Y #######Y #######Y #######Y #######Y #######N####�� #T'#######S###A#####@##�##�###A ####@###Tf#######E. Hemingway �Ja p�ike t�useb�S?##A#######@#d#A ### ####A ########A#####@##�##�###A ####@###Ty#####M# E. Hemingway romaan �Ja p�ike t�useb� on lugu h�rjav�itlusest, suhetest, s�prusest, kalap��gist ja reisimisest. Raamatu peategelaseks on Jake Barnes ja ta s�brad, tuttavad, kelle elu m��dub l�butsedes, juues ja pidutsedes. Enda sisemisi tundeid ei taha keegi neist avaldada, eelistatakse need maha juua, et neile enam mitte m�elda
Robert Cohn http://www.davidgagne.net/hem/archives/004778.shtml , kerglane ning tüütav Michael Campbell (Mike), ekstsentriline kaunitar Brett Ashley.Kõigi nende hädad ja õnnetused on nii või teisiti seotud äsja lõppenud sõjaga. Nad põletavad elu, andudes joominguile Pariisi ja Hispaania restoranides, sest neid ängistab pidevalt mingi väljapääsmatustunne ja katastroofi eelaimus. Turistide jõudeelu, tühised kõrtsi- ja kohvikukülalised, keda Hemingway ohtrasti näitab, ainult rõhutavad inimese eksistentsi ebakindlust ja tühisust, romaani tegelaste elu nurjumist.Tõsi küll, Jake armastab elu ja kõike meeltega tajutavat, ja kärarikas ning kirev baskide fiesta Pamplonas annab talle võimaluse kõike unustada. See on rõõmutu ning kibestunud romaan, kuid selles nukrutsevas teoses on olemas siiski üks südikas noot, mis nagu ühendaks nii autorit kui ka tema tegelasi, tõstaks nad lootusetuse meeleolust kõrgemale
Robert Cohn http://www.davidgagne.net/hem/archives/004778.shtml , kerglane ning tüütav Michael Campbell (Mike), ekstsentriline kaunitar Brett Ashley.Kõigi nende hädad ja õnnetused on nii või teisiti seotud äsja lõppenud sõjaga. Nad põletavad elu, andudes joominguile Pariisi ja Hispaania restoranides, sest neid ängistab pidevalt mingi väljapääsmatustunne ja katastroofi eelaimus. Turistide jõudeelu, tühised kõrtsi- ja kohvikukülalised, keda Hemingway ohtrasti näitab, ainult rõhutavad inimese eksistentsi ebakindlust ja tühisust, romaani tegelaste elu nurjumist.Tõsi küll, Jake armastab elu ja kõike meeltega tajutavat, ja kärarikas ning kirev baskide fiesta Pamplonas annab talle võimaluse kõike unustada. See on rõõmutu ning kibestunud romaan, kuid selles nukrutsevas teoses on olemas siiski üks südikas noot, mis nagu ühendaks nii autorit kui ka tema tegelasi, tõstaks nad lootusetuse meeleolust kõrgemale
· Ta alustas jutukirjanikuna. Põnevusjuttude algataja eesti kirjanduses. · Ta õpetas eesti rahva lugema. Ajalooline triloogia: 1) ,,Mahtra sõda"1902 2) ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid"1903 3) ,,Prohvet Maltsvet"1905-1908 Looming: · Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). · Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja "Linda" aktsiad" (1894). · Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910).
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 1907-1911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", 6 esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja"). 1911 asub elama Riiga, seal elavad tollal ka tema vanemad vennad. Asub tööle ajakirjanikuna, saadab ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust. I MS puhkedes saab temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõuab 1916 Riia lähistele, sõidab G Tallinna, läheb tööle Tallinna Teataja toimetusse ja tutvub Visnapuuga. Mõlemad löövad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisei (see jääb ka ainukeseks rühmituseks, kuhu G on kuulunud)
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid