pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi. Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avaliku sektori tuumaks on riik. Territoorium Rahvas Võim Riigiasutuse tunnused: Kindel ülesehitus Toimetavad seaduste alusel Raha tuleb riigi eelarvest Oskajad või pädevad riigiametnikud Saavad riigilt toetusi
Organisats. Ei tohi kasumit teenida. Kolmas sektor on oluline tööandja paljudes maades, nt. SB,Sm,Usa.Eestis on hõivatud 4-5% tööjõust. Kuna kolmas sektor on seotud kõigi töösfääridega, siis KÜ väljajätmisel riik ei toimiks enam. Moodne riik tunnustab kodanikuühendusi oma partneritrena, kaasab neid seadusloomesse,rahastab neid, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. PARTNERLUSEST JÄI KIRJUTAMATA 4.Ühiskonna kihistus: mõiste, klassid ja staatused. Sotsiaalne kihistumus e. Stratikatsioon- teatud üh.tüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse e.straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele. Klassid ja staatused. Räägitakse sotsiaalsest klassist, mille üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga
- sihtasutused( SA-d) - seltsingud KÜ ei või teenida kasumit, õigemini seda välja jagada. Riik ei toimiks kui sellest välja lülitada kolmas sektor. Moodne riik tunnustab kodanikeühendusi oma partneritena. Ühiskonna kihistus Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes- ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab inimrühma kindlale positsioonile. Kihistumus on seotud haridusega, vabameelsuse ning võrdsuse väärtustamisega. Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutatakse enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist. Nt keskklass- on teatud elatustase ning kõrge kvalifikatsioon. Eliidid ehk kõrgklass- kõrge sotsiaalse staatusega(omavad rikkust, maad) Neil on juurdepääs riigivõimule.
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR:
Nt võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud, kuid e i pruugi olla kaasatud valitsemisse. Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vaevalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele. Seda põhjustab erinevused suurte inimgruppide vahel. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Selle alused on : varanduslikud; regionaalsed; rahvuslikud; ideoloogilised. Poliitiline kultuur poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks.
osalemine seaduse väljatöötamisel Partnerlus avaliku ja 3nda sektori vahel: kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida, kasvatab demokraatlike riikide väärtusi(sallivus, koostöövõime, omaalgatus); riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. 4.Sotsioloogia-sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsiaalne kihistumus/stratifikatsioon- teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele. Sots mobiilsus- inimese v inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise
Ühiskond on sotsiaalselt kihistunud näiteks majandusressurside alusel klassideks. Elustiili, väärtusorientatsiooni ja päritolu baasil kujunevad staatuskihid: eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla horisontaalne. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole omandisuhe ainumäärav, arutatakse ka elustiili. Nüüdisühiskonnas on kihistumus seotud ka viimsete haridunäitajatega. Arusaam inimeste spnnipärasest võrdusest olenemata päritolust, nahavärvist soost, rahvusest, on tõstnud sotsiaaset mobiilsust. Põlvkondade vaheline mobiilsus-lapsed valivad teistsuguste elukutsete ja tesitesuguse väärtusüsteem, kui on nende vanematel. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule. Eliidist eristub mass e. tavakodanikud. Kõige madalama
(sugu,vanus, rass) Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemusel (abikaasa, töötaja, haridus, oskused ) sotsiaalne roll sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard rollikonflikt olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema) erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumise alused · Varanduslikud · Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised Võimu olemus ja võimu ressursid Võimu tuntuimaks teoreetikuks on saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine
Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja roll Kihistus paigutab iga inimese kindlale positsioonile. Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku ( nt vanem koolis õpetaja). Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumise alused: · varanduslikud · regionaalsed · rahvuslikud · ideoloogilised, sh usulised Võim ühiskonnas Võim inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised omand ja kapital. Vaimsed teadmised ja kogemused.
1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada, tasakaalustada ja erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi lõimida. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. 2. Avalik ja erasektor Riik- avaliku sektori tähtsaim osa Avaliku sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldav
*Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Õp.lk.37 (1,2) Tv ül. 23, 24. 2.4. Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll Missugused rahvastikumuutused toimusid tööstusühiskonna asendumisel postindustriaalsega ja postindustriaalse ühiskonna asendusmisel teadmusühiskonnaga? Sotsioloogia-teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi sotsiaalne kihistumus/stratifikatsioon- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel; kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem, nad on ühiskonnas tõrjutud. sotsiaalne mobiilsus- tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis. vertikaalne mobiilsus- Nt.ühest linnast teise, ühest majandusharust teise horisontaalne mobiilsus- Nt
Demokraatia Oma pika arengu vältel on demokraatlik valitsemine oluliselt muutunud. Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihistumus ja põhiväärtused. Demokraatia, kui rahva võim- demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas, rahva enese huvides. Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse
ühiskondlikku elu, vaid rikastavad. See eeldab poliitikat, mis arvestab erisustega. Ühiskond peab olema võimeline erinevused vastu võtma. Assimilatsioon sarnaseks muutmine. Integratsioon ehk lõimumine hoolimata erinevustest läbi saamine. Sotsiaalne kihistumine toob kaasa rida ohte: ebastabiilsus, suured lõhed, kattuvad lõhed, üks erisus domineerib kõigi teiste üle. Kihistumise mõiste lähemalt. Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumus on ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatud inimrühmad on järjestatud kihtidesse vatavalt neile kuuluvatele majanduslikele, poliitilistele, kultuurilistele ressurssidele. Sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht on sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria (intelligents, aristokraatia, eliit). Majandusressussside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsiooni või päritolu järgi kujunevad staatuskihid (eliit ja mass).
toonid just päikesetõusu ajal. Arvatakse, et see looduslik fenomen on põhjustatud ebaühtlaselt jahtunud laava murendumisest ilmastiku poolt, mille tagajärjel tekkiski kuumaastik. Kohapeal müüakse ka klaastorukestesse pandud Värvilist maad. Veidral kombel eralduvad segiraputatud Värvilise maa osakesed mõne päeva jooksul üksteisest ning taastub algne kihistumus. Selleks, et näha, kuidas lähedalasuv Chamareli kosk kõrgelt kaljupangalt Riviere du Capi langeb, on rajatud mitu vaateplatvormi. See on Mauritiuse kõrgeim kosk. Chamareli värviline maa ja kosk asuvad Chamareli külast 4 kilomeetri kaugusel lõunas, saare edelaosas. The Triolet Shivala on pikim küla saarel. Triolet annab võimaluse külastada suurimat Hindu templit Maheswarnath, mis on ehitatud 1819. aastal Gods Shiva, Krishna, Vishnu, Muruga, Brahma ja Ganesha auks.
päritolust). - Kasvav põlvkondade vaheline mobiilsus (laste ja nende vanemate väärtushinnangud ja elukutsed erinevad kaasajal rohkem kui varem). · Nüüdisaegses demokraatlikus ja sotsiaalset võrdsust soodustavas ühiskonnas püüeldakse selle poole, et ühiskonnapüramiidi madalamatel ja kõrgetel astmetel inimesi on vähe ning suurima osa moodustavad püramiidis keskkihid. 6.3. Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonnale: · Kihistumus toob enesega ühiskonnas kaasa inimgruppide eristumise üksteisest: - varanduslikult. - regionaalselt (maa ja linna elanikud, pealinnas ja provintsis elavad inimesed jne). - rahvuslikult. - ideoloogiliselt (sh usuliselt) jm. · Mida mitmekesisem (pluralistlikum) ja erinev on mingi ühiskond, seda arenguvõimelisem see on (nt USA). · Ühiskonna stabiilsuse huvides on oluline, et teatud erinevused ei kasvaks liiga
sotsiaalne roll sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria: nt intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit; vt ka sotsiaalne stratifikatsioon sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumus teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele; vt ka sotsiaalne straatum sotsiaalne struktuur mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses,
kontroll. Nt vanus, sugu, rass. Omandatud e saavutatud staatus on teatud valikute, teenete või pingutuste tulemus. Nt abikaasaks saamine, ema, isa. Rollikonflikt olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt koolis on õpetaja ka mõne lapse ema. Emana peab olema hoolitsev ja tähelepanelik; õpetajana ei tohi pöörata ühele rohkem tähelepanu kui teistele. Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ja mobiilsus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet. 8. VÕIM ÜHISKONNAS Riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. On võimu teostamise aparaat. Riigi tunnused: · Omab kontrolli teatud kindla territooriumi üle · Riik on alati seotud võimuga. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu (suveräänne) · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõgile siduvad
kontroll. Nt vanus, sugu, rass. Omandatud e saavutatud staatus – on teatud valikute, teenete või pingutuste tulemus. Nt abikaasaks saamine, ema, isa. Rollikonflikt – olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt koolis on õpetaja ka mõne lapse ema. Emana peab olema hoolitsev ja tähelepanelik; õpetajana ei tohi pöörata ühele rohkem tähelepanu kui teistele. Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ja mobiilsus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet. 8. VÕIM ÜHISKONNAS Riik – institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. On võimu teostamise aparaat. Riigi tunnused: Omab kontrolli teatud kindla territooriumi üle Riik on alati seotud võimuga. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu (suveräänne) Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõgile siduvad
Sõjad ja konfliktid. Baasressursidele võrdne juurdepääs st maale. Tema järgi hõimu kui institutsiooni polnud. Elanikonna kasvu surve lõhub või arendab rankist edasi. Maa muutub väärtuslikumaks, omandi selgem piiritlemine(ei ole tavaliselt eraomandid vaid sugulusliinide omand) ja konkurents omandile ja sellele juurdepääsu pärast. Kujuneb sugulusliinide vahel erinevus majandusliku omandi alusel. Kellel rohkem ressurssi, see on vingem. Kujuneb seega kihistunud ühiskkond. Kihistumus võimaldab hakata neil, kellel on juurdepääs ressursile/võimule ekspluateerima, neid kel seda pole. See tekitab suured pinged ja sugulusel põhinev ühiskond sellega hakkama ei saa ja toob kaasa riigi tekke. Rõhutas ka, et kui kihistusel põhinev riik on tekkinud on see ekspansiivne ehk hakkab ähvardama vähem arenenud kogukondasid-neelab need alla või sunnib neid ennast riigiks formeerima. St kui kuskil on see riik tekkinud, lõpetab sundimatu arengu ja
ühiskonnast tööstusühiskonnani. Tänu raudteedele ja aurulaevadele tekivad tõeliselt suured majandusruumid. Tööstusrevolutsioonist poleks piisanud elanikkonna vajaduste rahuldamiseks. Üleliigse rahvastikuprobleemi lahendab väljaränne USA-sse. Ka Prantsuse revolutsiooni üheks põhjuseks on kiiresti kasvav rahvastik. Seisuslik ühiskond hakkab manduma ja lagunema. Tekib klassiühiskond. Suur Prantsuse revolutsioon Ancien regime'ile on isel ühiskonna kihistumus. Bourbonid on tagurlikud ja konservatiivsed ning ei võta valgustusideid omaks. Absolutism ei suuda lahendada ühiskonnaprobleeme. Seisustel on privileegid. Prantsusmaa on majandusraskustes, riiki tabab mitmeid kordi pankrot. Talurahvast koormavad feodalismi riismed. Paljud feodaal- koormised kehtivad. Rahva hulgas tekitab pingeid absolutism. Riigi pankrot tekib sellest, et makse maksavad vaid kodanlased ja talupojad, kellelt pole aga midagi võtta. Kuningas ei
Hiliskeskajal sõjad endiselt laastavmad, epideemiad, põllumajandusolud halvemad. Kust tuli rahvastiku kasv?! 1. Toitumisolud paranesid, sest põllumajandus oli suuteline vähema tööjõuga/väiksema ajaga tootma rohkem. 2. Vanad põllud karjamaadeks, saadi rohkem liha. 3. Tööjõu hind kasvas. 4. Perekond väärtusena kasvas, ellujäävaid lapsi rohkem, samuti eakaid. Keskaja lõpul ellujääjaid lapsi kuni 4 5. 5. Suurenenud varanduslik kihistumus (surmade tõttu koguneb varandus kellegi kätesse). 6. Hiliskeskajal marginalide (ühiskonnaheidikud) kasv rändurite, kerjuste ja tudengite näol. 7. Linnades suurem osa marginaalideks, neil kel pole võimalik seaduslikke lapsi saada. Rahvast vähem, sest sotsiaalne struktuur ütleb, et teatud rahvas ei saa lapsi saada, st nende lapsed pole seaduslikud ja neid ei loetud linnakodanikeks. 6
· ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Jätkusuutlikkuse tagamiseks peab arengut planeerima pika perioodi peale strateegiad, tegevuskavad. Nt Eestis lastekaitse strateegia aastani 2015. Plaanide koostamisel võetaksse arvesse teadusuuringuid, analüüse, kodanike huve jne. o Ühiskonna sotsiaalne struktuur Sotsiaalne struktuur MINGILE ÜHISKONNATÜÜBILE OMANE RAHVASTIKU JAGUNEMINE SUURTEKS SARNASTE OMADUSTEGA KATEGOORIATEKS. Sotsiaalne kihistumus RAHVASTIKUJAOTUS, KUS TEATAVATE SOTSIAALSETE TUNNUSTEGA INIMRÜHMAD ON JÄRJESTATUD KIHTIDESSE VASTAVALT NEILE KUULUVATE MAJANDUSLIKELE, KULTUURILISTELE JA POLIITILISTELE RESSURSIDELE . Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · esimene e avalik (riigi- ja omavalitsusasutused) · teine e erasektor (eraettevõtted) · kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused)
Ahas saatis Tiglat-Pileserile kulda ja hõbedat. Tiglat- Pileser vallutas Damaskuse, küüditas rahva Kiiri ja tappis Retsini. 12. Iisraeli viimased kuningad ja Samaaria langemine. Küüditamine ja selle tagajärjed. Menahem ja Pekahja nende ajal olukord suurt ei muutunud, tekkis vastuolu rikaste ja vaeste vahel, rikkus hakkas kuhjuma. Iisraelis ka arheoloogilise märke, et rikkus hakkas koonduma linnadesse ja maal oli suhtelistl vilets olukord. Kõige rikkam linn oli Samaaria. Kihistumus oli suur. Aamost peetakse sotsiaalprohvetiks, ent see ei ole päris nii, pigem välispoliitiliselt tark vaatleja. Jerobeam II surmast võib rääkida kui Põhja riigi lõpu algusest. Pärast teda sai võimule ta poeg Sakarja (Zechariah), valitses vaid ühe kuu, ei suutnud end kehtestada, levisid rahutused. Shallum (Shallum) tappis Sakarja ja võttis trooni ent püsis troonil 6 kuud. Siis sai võimule Menahem, valitses 747 - 737. Pahaendeline vaikus. Õitseaeg läbi. Assüürias tõusis sel
annaabi.ee 
