*Tsütoplasma ainete transport. *Mitokoncrid energia varustus. *Ribosoomid toodavad valku. *Lüsossoomid lagundavad mittevajalike aineid. *Glogi kompleksvalkude sorteerimine ja pakkimine. 4. Rakumembraan. *Ehitus-õhuke kile. *Ülesanded- katab, kaitseb ja laseb valikuliselt ained läbi. KOED. *Kude on sarnase tekke päritolu ja ülesandega rakkude kogum. 1.Epiteelkude *Leidub-katab väljastpoolt ja vooderdab seestpoolt. *Iseloomustab-rakud on tihedasti üksteise kõrval, 1 või mitme kihiliselt. *Ülesanne- katavad ja kaitsevad eritavad ja jahutavad. *N.- lame epiteel, kuup epiteel. 2.Sidekude *Leidub-elundite vahel ja kõhu õõnsuses. *Iseloomustus- rakud sisaldavad rasva , rakud paiknevad hõredalt, palju raku vahe ainet. *Ülesanne-varuainete säilitamine, soojus regulatsioon, kaitseb. *N.- rakukude(leidub naha all, elundite ümber .) 3.Kõhr ja luukude *Iseloomustus-tugevad ja jäigad *Leidub-lihaste ja elundite seintes *Iseloomustab-pikad kokku tõmbumis võimelised rakud.
ja DNA uuenemisele. Valk on meie ehitusmaterjal, milleta me ei suuda elada. Valke leidub põhiliselt loomsetes toiduainetes nagu näiteks piim, liha, kala ja kana. Mõningaid valke sünteesib meie keha ise, kuid osasid on meil tarvis saada toidust. Lasanje Itaaliast pärit pastaroog, mis koosneb lasanjeplaatidest, lihakastmest ning juustukastmest. Kõik need komponendid valmistatakse enne eraldi valmis ning laotakse siis kihiliselt vormi, millega see roog läheb ahju küpsema. Lasanje tegemiseks on väga mitmeid variante ja koostisosi. Kiudained taimse päritoluga aine, mida leidub kõige enam teraviljatoodetes, puuviljades, aedviljades, seentes, marjades ja pähklites. Kiudained on head hammastele ja igemetele, kuna nende koostis nõuab palju närimist. Kiudained on head ka peen ja jämesoolele, kuna hoiavad sooled mürkidest puhtana
eelistustele ja on kohanenud meie kliimaga. Hea maitsega muredad kartulid on ,,Ando", ,,Maret", ,,Piret", poolmure ,,Ants" ja tugevamad, mittelagunevad ,,Anti" ja ,,Reet". Neist ,,Ants", ,,Maret", ,,Reet" ja ,,Piret" on kiduussikindlad. Samuti on rahva hulgas väga populaarseks saanud Läti sort "Varane kollane", mida rahvakeeli kutsutakse "Läti kollaseks". Enne idanema panemist on vaja seemne hulgast välja sorteerida haiged ja ebakorrapärased mugulad. Seemnekartul tuleb panna 1-2 kihiliselt kastidesse ja hoida valges ruumis 3-4 nädalat +10 - +13° juures, sest valges ja jahedas kasvavad elujõulised idud, pimedas venivad idud välja. Liiga kuivas ruumis idud kärbuvad, liiga niiskes aga kasvavad juured ja arenevad haigused. KARTULIPANEK. Kartulivaod peaks olema haritud vähemalt 25 cm sügavuselt. Kartul tahab kergemat õhurikast mulda. Mulla temperatuur peaks olema vähemalt +8°. Varajasel kartulil võiks ajada vaod ette, eelsoojenema. Ka idanenud mugulad võiks tõsta
· ettevaatlikult eemaldada niisked ja märjad riided · riieta kannatanu kuivadesse ja soojadesse riietesse või mässi näiteks teki sisse · soojenda kannatanud järkjärgult kasutades ükskõik millist soojaallikat Kuidas hoida ära külmakahjustusi? · jälgi ilmateadet kui on oodata tugevat külma või külma koosmõjus tugeva tuulega, siis püsida siseruumides ja väljas liikuda minimaalselt · riietu soojalt riietu kihiliselt, kasutades kehalähedast sooja pesu ning kindlasti peab pealmine kiht olema tuult mitteläbilaskev, kindlasti kasutada kindaid ja mütsi ning kata nägu, vajadusel isegi näomaskiga. · kasuta soojasid jalanõusid arvesta, et enamasti hakkavad korralikult riides olles külmetama varbad ning kui jätta varvaste külmetustunne tähele panemata, siis võivad ka varbad külmuda niivõrd, et varbad tuleb amputeerida
28. Mis tuleneb kindlasse ruumi sulustatud mikroosakese lainepikkusest tema kiiruse energia ja impulsi kohta? - Kvantarv n 29. Mis määrab lõplikult laineliste omadustega elektroni kohta aatomis? - Leiulaine 30. Selgita tõrjutus- ehk Pauli keeluprintsiipi - Ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni, mille kõik 4 kvantarvu langeksid kokku. 31. Milline peaks elektronide asend aatomis olema lähtudes energia miinimumi- ja keeluprintsiibist? - Elektronid peavad olema kihiliselt aatomis 32. Mitu elektroni mahub igasse kihti? - Maksimaalselt 2n2 elektroni 33. Millest lähtudes saab seletada aatomis elektronide paigutumist kihtidesse? - Elektronid lisanduvad elektronkattesse nii, et nende energia oleks minimaalne ja tõrjutusprintsiip järgitud. 34. Mis määrab elektronide keemilised ja füüsikalised omadused? - Väliskihil olevate elektronide arvust sõltub see. 35. Millega võrdub perioodilisus-süsteemi rühma number?
Klaas oli väga haruldane ja hinnaline. Kiviajal kasutati looduslikku klaasi odaotste või tööriistadena. Obsidiaan Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas on klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Obsidiaanile on omane karpjas murre. Obsidiaan on enamasti musta värvi, aga võib olla ka pruun, punakas või isegi roheline. Obsidiaanil ei ole kindlat keemilist koostist. Reeglina ei esine ta mitte suurte massidena, vaid kihiliselt, olles ümbritsetud sarnase koostisega pimsi poolt. Tuntuim obsidiaani leiukoht Euroopas on Lipari saartel. Kohati leidub obsidiaani rohkelt Ameerika Ühendriikides. Californias on laavakuppel, mille nimi on Big Glass Mountain ehk suur klaasimägi, mida ta ka tõesti on. See pinnavorm on mitmesaja meetri paksune, mille põhiosa koosneb vulkaanilisest klaasist. Kui obsidiaanitükk purustada, tekivad teravaservalised klaasikillud, mistõttu on obsidiaani kasutatud väga ammustest aegadest
kihtidest. Eelnev müüritise tasandus teha saneerimispritskrohviga. Käsitsi veega segamine: segada 40 kg kuivsegu ca 5 liitri puhta joogiveega, segamisaeg ca 10-15 minutit. Sobiva töökontsistentsi saamiseks võib lisada 1 liitri vett. Lubamatu on kasutada kõrvalisi lisaaineid. Veega segatud mört on kasutuskõlblik ca 1 tund. Kanda krohv ühekordse 20 mm kihipaksusena pinnale ja tasandada. Suurema kihipaksuse vajadusel krohvida 2-kihiliselt. Vähim kihi lubatav paksus on 20 mm. Kuivamisaeg enne järgmise kihi peale kandmist: vähemalt 14 päeva , seda 20 mm kihi paksuse juures. Kulunorm: 12 kg/m²/10mm 1 kott piisab ca 1,4 m² katmiseks Säilivusaeg: vähemalt 12 kuud, kuivas ja puitalusel. Tähelepanu: Õhu, aluspinna, kuivsegu ja joogivee temperatuur peab segamise ja tasandamise ajal olema vähemalt + 5 °C. Paigaldatud segukihi pinda peab järelniisutama, eriti kuuma ja tuulise ilma korral.
võib tõsta ümber samba haaravate trossidega. Ümber samba haaramiseks kasutatakse universaaltroppi. Enne samba montaazi algust paigaltatakse kannu põhjale jäigast mõrdist või betoonist tasnduskiht mille sammas oma raskusega tihedaks muudab. Ja seega surve kogu samba ristlõike ulatuses ühtlaselt kannu põhjale üle kannab Enne paigaldamist tuleb samba d vundamendi kandade lähedale asetada Olevenalt samba mõõtmetest ja kannu sügavusest kasutatakse 20-30 cm sügavuse kihiliselt Kui samba külje laius on kuni 40 cm aestatakse samba ogale küljele üks kiil, kui külg on laiem siis 2 kiilu. Kõige otstarbekamad on betoon või raudbetoon kiilud. Sambad rihitakse rangelt vertikaalasendisse samaaegselt nende ajutise kinnitamisega. Sambaid rihitakse kahe teodoliidiga. Monoliitimiseks nimetatakse raudbetoon elementide liitekohtade kinnitegemist. Kindlama ja tihedama liitekoha saab kui kasutada paisuvat tsementi. Samba monoliitmiseks nimetatakse vundamendi kannus
vastupidavus ja hea pestavus. Turvariided Talvine tööriie Eesti kliimas on sügis-talve perioodil mureks riiete soojapidavus ja haigestumine valesti valitud riiete tõttu. Et seda vältida, võiks talviste tööriiete valimisel meeles pidada kolme põhimõtet: - riietuge kihiti; - arvestage töö liikuvusega; - valige külmatesti läbinud jope. Kui Teil ikka veel külm on, pöörake tähelepanu mütsivalikule, sest 80% kehasoojusest kaob just katmata pea kaudu. KÜLMA ILMAGA RIIETUGE KIHILISELT 1. Aluskiht - eesmärk transportida niiskus kehast eemale. Spetsiaalse tööaluspesu asemel võib kasutada ka pesu, mis on mõeldud sportimiseks. Tavaline puuvillane pesu pole soovitatav, kuna see tõmbab niiskust endasse ja hoiab seda kaua. Kui aga keha on märg, hakkab õige varsti külm, mille tagajärjel võite haigestuda. Seepärast kasutatakse kindlaid kunstmaterjale, mis niiskuse kehast kiirelt eemale juhivad. Et juhtida keha pinnale tekkiv niiskus eemale kanga
10 cl virsiku/ aprikoosilikööri E. Sangaree Piimale puistatakse muskaati, ehitatakse on the rocks klaasi. 1 tl suhkurt 4 cl alkoholi Valatakse otse jääkuubikutele, segatakse ja pinnale puistatakse muskaati. F. Highboolid 1 liik alkoholi+ 1 pikendaja ERIJOOGID 1) Julep, sisaldab mündioksi/ lehti Põhiskeem 1 dash suhkru/ puuviljasiirupit värskeid/ noori mündilehti 1 mõõt (4 cl) kanget alkoholi (Bourbon viski) Serveeritakse suurest kruusist, jääkildudel. 2) Pou`sse Café- kihiliselt serveeritav liköör "Angels kiss" 2 cl kakaolikööri 1 cl ploomilikööri 1 cl Parfait Amour`i 1 cl vahukoort 3) Kuumad joogid Evely Press 2008/2009 Baaritöö N:glöggi Kaneel, pähklid, mandlid, rosinad, brandy 4) Pick me up- pohmajook. "Fernet Branca" Undelberg Õlu on segatud tomatimahlaga. "Baraccas" 1 cl Fernet Branca 3 cl magusat vermutit Raputatakse, kurnatakse kokteiliklaasi. "Harry`s Pick Me Up" 1 dash grenadiini 1 cl sidrunimahla 4 cl dzinni
[1] 4.1 Samblike üldiseloomustus Samblikud kujutavad endast kahe organismi vastastikku kooselu vormi. Need organismid on seened ja üherakulised rohevetikad või sinikud. Sellise kooselu tõttu on samblikud haruldaselt vastupidavad ebasoodsatele looduslikele keskkonnatingimustele. Samas on nad ka erakordselt tundlikud saastunud õhu suhtes. Seetõttu kasutatakse neid õhupuhtuse hindamisel. 4.1.1. Samblike ehitus Enamikul samblikest on kihiliselt organiseeritud siseehitus. Pealt katab samblikku tihe seenehüüfide põimik ülemine koorkiht. Selle all on õhuke fotobiondirakke sisaldav vöönd ja seejärel paks südamikukiht ehk medulla, mis koosneb hõredalt ja korrapäratult paiknevatest seeneniitidest. Enamasti esineb lehtjatel samblikel veel neljaski tallusekiht tihendunud seeneniitidest alumine koorkiht (Büdel & Scheidegger, 1996). Kõige informatiivsem on neist fotobiondi
6. Enkaustika - väga vana tehnika. Vahamaal. Kuumade vahavärvidega kuumale puidule. 7. Akrüül - sarnane õlivärvile, aga värv lahustub vees. Seinamaali tehnika ehk monumentaalmaal valmistatakse kindlasse kohta, seinale või lakke ja segeli ka ette antud teemal. Fresko maalitakse märjale krohvile spetsiaalsete värvidega. Üks vanimaid tehnikaid. Sekko maalitakse kuivale krohvile, tähtis hea krunt. Sgrafiito sein krohvitakse kahe või kolme kihiliselt, iga kiht eri värvi. Viimasesse kihti süvendatakse teos nii, et alumine värviline kiht paistma tuleb. Mosaiik spetsiaalsesse mördi kihti surutakse keraamika, klaasi, merevaigu, kivi jne. Tükikestest teos. Vitraaz kunstiliselt kujundatud klaasaken. Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht
AATOMIFÜÜSIKA Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis on ergastamata olekus neutraalne. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest vastavalt läbimõõtudele 10 -15 ja 10 -10 m, massiga suurusjärgus 10 - 27 ...... 10 - 25 kg. Aatomi mass on koondunud 99,9 % ulatuses aatomi tuuma, tuuma tihedus on 10 17 kg / m 3 . Elektronid paiknevad aatomi tuuma ümber kihiliselt , seejuures välimises kihis olevate elektronide arv määrab ära aatomi keemilised omadused. Aatomi elektronkatte laeng moodustub elementaarlaengute kordustest . 1 e = -1,6 10 - 19 C . Aatomituum koosneb positiivsetest prootonitest ja neutraalsetest neutronitest . Elektronide arv ergastamata aatomis on võrdne prootonite arvuga , prootoni laeng võrdne elektroni laengu absoluutväärtusega. Prootonite arvu määrab Mendelejevi tabeli elemendi
Tuletael kollakaks, puidus tekivad heledamad ja kabjakujuline, ülakülg konsentriliselt tumedamad laigud. Elus ja mädanenud vaoline, enamasti hall, vahel ka pruun. puidu piiril on tumedad triibud. Puit muutub Kaetud paksu koorega. Seeneliha on vatjas, pehmeks ja laguneb piki aastarõngaid. kergelt korkjas, punakaspruun. Hümenofoori Mädanik liigub kiiresti, viljakehi on väga torukesed on kihiliselt, pind on hallpruun, harva ja raskesti leitav. Puul tekivad lahtise poorid on väikesed. Tekitab valget koore või rebenenud puidukiudude vahele segamädanikku. Puit värvub pikad vähemärgatavad viljakehad. Nad kahvatukollakaks, 2. faasis ilmuvad sellesse moodustavad tugiliistud, viljakehad on mustad joonekesed, 3.faasis muutub puit resubinaatsed. Vanadel viljakehadel muutub hapraks ja laguneb aastaringide mööda
UV-kindlusega (APP-materjalid ei vaja UV kaitseks kiltkivipuistekihti), on elastsed, krge kuumataluvusega katusekatted. Lühidalt bituumenrullmaterjalide ajaloost Bituumenrullmaterjalide tööstuslik tootmine sai alguse juba 19 sajandi lõpus, kui suuremad katusefirmad alustasid enda tarbeks katusekatete tootmist. Tolleaegne katusekate oli liiva puistega mõlemalt poolt kaetud tõrvapapp ning teatud tugevuse ja veepidavuse saavutamiseks paigaldati seda sulatatud tõrvaga 4-5 kihiliselt. Nende materjalide eluiga oli suhteliselt lühike ning sellised katused vajasid mõne aasta möödumisel kas osalist või täieliku remonti. Mitmekihilise katusekatte paigaldamine oli must ja aeganõudev töö, mille kvaliteedi määrasid tihtipeale madala kvalifikatsiooniga katusetööliste oskused ja kogemused. Kuna katuseehituses puudusid
Settekivimid - Tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise tulemusel. Settekivimid on levinud maakoore kõige ülemises nooremas osas, kus nad enamasti on tekkinud teiste kivimite murenemissaadustest. Settekivimite lähtematerjaliks on harilikult tard- ja moondekivimite või varasemate settekivimite murenemissaadused. Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib (näiteks fossiilid, kvarts, lubjakivi, kisivüsi, turvas, põlevkivi, liivakivi). Moondekivimid - Kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivimid. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Fossiilid Kivistunud looma- ja taimejäänused. Mineraalid - Keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev
kivimi koostisosad on jaotunud ühtlaselt üle kogu kivimi. Poorne tekstuur on omane purskekivimeile (pimss) 3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes. 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib. Selle tulemusena esialgu teravaservaline murend ümardub – olenevalt kande tee pikkusest, osakeste suurusest, kõvadusest ja liikumiskiirusest. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise ehk diageneesi tulemusel. Setete kõvastumine, tsementeerumine ja üleminek settekivimiks on pidev ja aeganõudev protsess. 5. Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba). Lühivastused (1-2p): 1. Mis on mineraal?
o Diskoidne diskikujulised molekulid, kust võivad edasi minna mingid molekuliahelad. Nemaatiline faas o Kalamiitne pikliku kujuga molekulid o Molekulid on orienteeritud lähedases suunas, kuid ei moodusta kihte o Lähikorrapära või orientatsiooniline korrapära Smektiline faas o Molekulid on orienteeritud lähedases suunas ja kalduvad olema kihiliselt paigutatud ( kihis suuremad interatsioonid) o Liikuvus 2D Kiraalne ehk kolesteeriline faas o Nemaatilise moodi, aga eelmised molekulid on järgmiste suhtes väändunud (pöördunud) (kristalliline, nemaatiline, smektiline, isotroopne.) Enamasti toimub temp tõustes mõni järgnevatest üleminekutest (16.slaid) Vedelkristalli korrapära iseloomustamine Korrapära parameter
Rannast eemale liikudes toimub mandrilaval üleminek jämedamadelt setetelt mudale. Veetaseme muutumise tõttu ajas võib see olla ka rikutud. Lubisetted ja riffid esinevad soojades meredes ja ainult madala terrigeense sissekande korral. Valdavalt karbonaatne mude või organismide kodade detriit. Mandrinõlval esineb mudasetete kuhjumisel turbitiide, ehk allavarisevaid settemasse. Mandrijalamil kuhjuvad setted kihiliselt. Abüssaalsed tasandikud/pelaagilised alad + keskahelikud. Setete jaotumist põhjustab nt rõhuline üleslahustumine vms. 18 Pelaagiline settimine on väga aeglane. Enamuses <1cm/1000a. Esineb ka 1-5 cm/1000a, ja mõnes rannikulähedases piirkonnas ka >5cm/1000a. Savimineraalide sisaldus pelaagilistes setetes sõltub rannikujõgede poolt sissekandel. Peamine roll ookeanide settimisel on organismide jäänustel
Pastell - maalitakse pastell kriititega. Enkaustika - väga vana tehnika. Vahamaal. Kuumade vahavärvidega kuumale puidule. Alrüül - sarnane õlivärvile, aga värv lahustub vees. Seinamaali tehnika ehk monumentaalmaal valmistatakse kindlasse kohta, seinale või lakke ja segeli ka ette antud teemal. Fresko maalitakse märjale krohvile spetsiaalsete värvidega. Üks vanimaid tehnikaid. Sekko maalitakse kuivale krohvile, tähtis hea krunt. Sgrafiito sein krohvitakse kahe või kolme kihiliselt, iga kiht eri värvi. Viimasesse kihti süvendatakse teos nii, et alumine värviline kiht paistma tuleb. Mosaiik spetsiaalsesse mördi kihti surutakse keraamika, klaasi, merevaigu, kivi jne. Tükikestest teos. Vitraaz kunstiliselt kujundatud klaasaken. II-Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht
Kalander-rullidega press, millest materjali läbi surumise tulemusena saadakse sile materjal. b) Pressimine kruvipressil. Saadakse torud, vardad, nöör jms. Segu soojendatakse ja lastakse läbi tigupressi ja surutakse läbi vastava ava. c) Survvalu. Kasutatakse keeruliste detailide valmistamiseks. Kasutatakse kinniseid vorme kuhu surutakse segu. d) Liimimine. Kumm ja mingi muu materjal (riie vms) liimitakse kihiliselt. e) Vulkaniseerimine. Keemiline protsess, kus lisatakse tavaliselt väävlit, et muuta kummi omadus. Suurenevad tugevus, elastsus, vastupidavus hõõrdele, kuumusekindlus ja keemiline vastupidavus. Peaaegu täielikult kaob kautsuki plastilisus. Eristatakse kuuma ja külma vulkaniseerimise protsessi. (Vulcan Rooma tulejumal) 6. Värvi-lakikihi pinnale kandmise tehnoloogilised võtted. a) Pneumaatiliste seadmete abil
murenemist e. porsumist kui ka füüsikalist murenemist e. rabenemist. Füüsikaline murenemine: tuule, vee, jää, mehaanilise mõju toimel; keemiline murenemine: keemiliste reaktsioonide (peamiselt lahustumine) toimel. Värskelt kuhjunud settematerjali iseloomustab pudedus, mistõttu neist räägitakse kui setetest Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse e. settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib. Selle tulemusena esialgu teravaservaline murend ümardub – olenevalt kande tee pikkusest, osakeste suurusest, kõvadusest ja liikumiskiirusest settekivim – kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise e. diageneesi tulemusel
määratakse sondeerimise teel. Sondeerimiseks valitakse uurimislapil kaks 50 m üksteisega risti olevat käiku, millel tehakse vastava sondeerimisoraga iga meetri tagant üks mineraalkihini ulatuv torge. Torgetes saadud tabamused märgitakse üles, kusjuures näidatakse ära ka puitu tabamuse sügavus. Saadud andmeil arvutatakse keskmine tabamuste %. Tabamuse protsendi alusel arvutatakse kännususe protsent joonisel 2 toodud M.Pavlovi graafiku järgi. Et kännud paiknevad soodes enamasti kihiliselt, on otstarbekohane kännusust arvutada eraldi ülemise 50 cm kihi ja alumise kuni 2 m kihi jaoks. Kännususe % kuni 0,5 on madal, 13 0,5…1,0 keskmine 1,0…2,0 üle keskmise; 2,0…3,0 kõrge üle 3,0 väga kõrge. Turba anorgaaniline osa, tuhk, tuhasus Anorgaanilised ained võivad olla kas ioonidena, sooladena või kompleksühenditena Turba anorgaaniline osa: on viis esinemisvormi: Anorgaanilised mineraalid Turbavee
määratakse keha massi jagamisel tema pulbri mahuga, millest on lahutatud pooride maht. Efektiivne tihedus Näitab aine massi suhet täismahtu (aine ja selles olevad poorid). See määratakse pulbri massi jagamisel pulbri mahuga. Sisestruktuur: Poorsed makrosisestruktuuri seisukohalt nähtav. Kui sisestruktuur sisaldab poore, siis see tähendab et ainel on tühimikud e poorid Kihilised kui sisestruktuur sisaldab kihte, siis see tähendab et aine on kihtidena kokku pakitud e kihiliselt. Kristalne osakesed paiknevad rangelt tasapinniti; kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur; füüsikalised omadused on anisotroopsed e vektoriaalsed. On ruumvõre e kristallvõre. Enamik igapäevaelus ja tööstuses kasutatavatest matejalidest. (metallid, kivimid, soolad, oksiidid). Amorfne osakeste paiknemine ruumis on suuremal või vähemal määral ebakorrapärane; puuduvad kindlad sulamis- ja
Joonis 3.6 Montaazkaabli FMS (a), montaazkaabli FXMMS (b), kihtkaabli FTMS (c) ning tõusu ja tuumakaabli FXMSU (d) sisu. Ühekiuline montaazikaabel koosneb jäiga kattega (900µm) kiust, tõmbetugevndajast ja tulekindlast plastikkattest. Kaabli läbimõõt on 2mm või 3 mm. Kahekiulises sisekaablis on 2 ühekiulist kaablit eksteisega kinni kitsa sidesillaga. Mitmekiulistes /2,4,6ja 8) montaazikaablites ühekiulised kaablielemendid on paigutatud nuutide süvenduseteks või kihiliselt keskmise elemendi ümber. Montaazikaablid tuuakse kohale samuti koos liidestega. 28 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. Üks keskseid ja enam esiletõusevaid seisukohti sisekaablite montaaziz on tuleohutus. Andmeside kaablid monteeritakse üha enam ehitustesse ja siison oluline,et kaabeldamisne ei nõrgenda ehituse tuleohutust. Kaabeldamise tuleohutust võib mõjutada nii kaabli valikuga kui ka montaaziviisidega.
Tahke aine ja materjal võib eksisteerida kristalsena või amorfsena. Makrosisestruktuuri, so. palja silmaga nähtava struktuuri, alusel on võimalik vaadelda poorseid, kihilisi, kiulisi jms. materjale. Poorsed makrosisestruktuuri seisukohalt nähtav. Kui sisestruktuur sisaldab poore, siis see tähendab et ainel on tühimikud e poorid. Kihilised kui sisestruktuur sisaldab kihte, siis see tähendab et aine on kihtidena kokku pakitud e kihiliselt. Mikrosisestruktuuri alusel võib tahkeid aineid jaotada: kristalsed ja amorfsed, aga ka klaasjad. Kristalsetes ainetes paiknevad molekulid kindla korra järgi ning molekulide ümberpaiknemisi (voolamist) toimuda ei saa, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Kristalsetel ainetel on kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur ning nende füüsikalised omadused on anisotroopsed (eri suundades füüsikalised omadused erinevad)
annaabi.ee 
